PIDUSÖÖK Platon Platoni dialoogias "Pidusöök" on käsitletud armastust, ilu ja iha. Käistletud teosest jõuame järeldusele, et armastus on kellegi või millegi vastu. Tavaliselt ihaldatakse või armastatakse, neid objekte, mida enesel veel olemas pole. See hõlmab ka praeguse seisundi säilitamist tulevikus, sest tulevane seisund ei ole kindel. Armastuses ihaldatakse ilusat ja head, mis on järelikult puudu. Algselt jõuti järeldusele, et kui ihaldatakse ilu või tarkust siis ilmtingimata peab ise olema rumal ja kole. Jõuti punktini, et kui Eros pole ei ilus ega inetu, siis on ta ilmtingimata inetu ja nurjatu, kuid tegelikult see nii ei ole. Tarkuse ja rumaluse vahel on midagi keskmist. Kõik ei ole piiritletud ,et üks on hea ja teine on halb. Oluline on mõista ja aru saada mis jääb ilusa ja koleda vahele
inimesed osutusid aga liiga võimsaks, lõikas Zeus nad pooleks. Sellest ajast peale igatsetaksegi oma teist poolt. Viiendana peab kõne Agathon, kes väidab, et Eros on jumalatest kõige noorem. Peale selle on ta ilus, õrn ja nõtke. Sellega pole aga järgmine kõneleja Sokrates päri. Kuuenda kõnelejaga saabub ,,Pidusöögi" kulminatsioon - Sokratese kõne. Sokrates peab dialoogi Agathoniga, milles jõutakse järeldusele, et a) armastus on alatikellegi vastu; b) armastuses ihaldatakse seda, mis puudub; c) armastuses ihaldatakse ilusat ja head, mis järelikult on puudu. Armastus ilu vastu areneb terve inimese eluaja. Algul hakkab noor armastama füüsilist ehk välist ilu. Pärast seda tekib talarmastus teise inimese olemuse vastu. Tema oskus armastada kasvab kuni ta hakkab lõpuks armastama ka hingelist ilu ning füüsiline ilu kaotab oma tähtsuse. Kui inimene midagi ihaldab, siis alati hea pärast, mida see endas kätkeb. Nii teevad inimesed kõike armastuse pärast
Platon ,,Pidusöök"(sisukokkuvõte) 1) Kui isa ei oleks isa pojale või tütrele, siis oleks ta midagi muud, kuid mitte isa, sama põhimõte kehtib ema ja vendade-õdede puhul. Isa definitsiooniks ongi see, et ta on isa kellelegi, vastasel juhul ta poleks isa. Järelikult tähendab ka armastus armastust kellegi vastu. 2) On paratamatu, et ihaldatakse oma armastuse objekti, sest inimese hing leiab rahu vaid siis, kui tal kõik ihaldatav olemas on. Ihaldatakse asju millest meil puudus on, kuid puudus saab olla eelkõige asjadest, mille eksistentsis ollakse kindlad. Inimesed ihaldavad seda, mis pole neile kättesaadav või seda, milles nad pole tulevikus kindlad. Näiteks võib hea tervisega inimene sellegipoolest head tervist ihaldada, sest soovib terve ka hilisemas elueas püsida. 3) Rumaluse ja tarkuse abil pole võimalik mõista ilu ja inetuse omavahelist seost kuna
Harimatud ei saa polist juhtida, kuna neil puudub eesmärk, milleni püüelda ning nad hakkavad ihalema omakasu. Samuti ei saa head juhti nendest, kes end täielikult haridusele pühendavad, sest nad loodavad ilma töö ja vaevata hakkama saada. Tuleb välja, et parim valitseja on filosoof või peab selleks saama, sest filosoof on tarkuse ihaleja ning ei tee seda tööd võimu pärast. Platon ,,Pidusöök" Põhiidee: Armastuses ihaldatakse seda, millest tuntakse puudust. Armastus ei ole üheselt määratletav, vaid vahepealsus, mille poole püüeldakse. Sisu: Väidetakse, et armastuses ihaldatakse seda, mis pole kättesaadav või mida pole endal olemas kaasa arvatud praegu olemasoleva säilitamine tulevikus. Eros ise on armastus ilusa vastu, järelikult ihaldab ta seda, millest endal puudus on. Siit võib välja lugeda, et Eros on inetu ning ei olegi mingi ideaalne jumal, vaid hoopis deemon, kes asetseb kõige keskel ning
(armastusest) Agathon: Kõigist õndsasid jumalaist on Eros kõige õndsam, sest tema on neist ilusaim ja täiuslikem. Eros vihkab vanadust juba loomu poolest ning püüab selle lähedust igal viisil vältida. Eros on jumalaist noorim ja jääb alati nooreks Õigluse kõrval on talle väga iseloomulikuks arukus. Ükski kirg ei ole Erosest tugevam. Eros vabastab meid võõrdumisest ja jagab külluses intiimsust. Sokrates: ...ihaldatakse just seda, mis puudub, ega ihaldata siis, kui puudust ei tunta. hea ja kauni puudumise tõttu ihaldab ta(Eros) seda, millest puudust tunneb. Eros pole kunagi ei vaene ega rikas; ta asub kuskil tarkuse ja võhikluse vahepeal ARMASTATU on kaunis, õrn, täiuslik ja ülimalt õndsaks kiidetud. Põhiolemuselt on see(armastus) igasugune hüve ja õnne ihaldus- igaühele aga suur ja salakaval armastus. Niisiis on armastus kokkuvõttes soov alati hüve omada.
Buddha Benaresi jutluse katkend Mis on ainult ühest maitsest imbunud läbi, nagu meri ainult on läbistatud soolamaitsest, - see on õige tõde kannatusest. Sünd on kannatus, vanadus on kannatus, ühinemine mittearmsatega on kannatus, lahkumine armsaist on kannatus, selle mittesaamine, mida ihaldatakse, on kannatus. Kokku viiekordne rippumine (olemise küljes) on kannatus. See on õige tõde kannatuse tekkimisest. See on janu, mis teostab uuestisündi, janu lõbu, janu elu, janu hävitamise järele. See on õige tõde teest kannatamise kaotamiseks, kaheksaosaline ülev tee, mille nimi on õige tunnetus, õige otsustamine, õige kõne, õige teotsemine, õige eluviis, õige pingutus, õige kaemus (kontsentratsioon). See on ülev keskmine tee
Buddha Benaresi jutluse katkend Mis on ainult ühest maitsest imbunud läbi, nagu meri ainult on läbistatud soolamaitsest, - see on õige tõde kannatusest. Sünd on kannatus, vanadus on kannatus, ühinemine mittearmsatega on kannatus, lahkumine armsaist on kannatus, selle mittesaamine, mida ihaldatakse, on kannatus. Kokku viiekordne rippumine (olemise küljes) on kannatus. See on õige tõde kannatuse tekkimisest. See on janu, mis teostab uuestisündi, janu lõbu, janu elu, janu hävitamise järele. See on õige tõde teest kannatamise kaotamiseks, kaheksaosaline ülev tee, mille nimi on õige tunnetus, õige otsustamine, õige kõne, õige teotsemine, õige eluviis, õige pingutus, õige kaemus (kontsentratsioon). See on ülev keskmine tee
Igatsus Igatsus on tunne, mis on tuttav kõigile, mida tuntakse pidevalt, sest alati on ju midagi puudu. See ei pea olema üldse seotud armastusega, nagu tihti arvatakse või samamoodi inimesega. Niisuguste tunnete põhjuseks aga on asjaolu, et ihaldatakse midagi sellist, mida on juba kord olnud õnn omada või millest on pikalt unistatud. Keegi igatseb selle õige järele, kellega suur armastus enam illusioon poleks. Teine aga unistab massaazist või lootusest toetuda kellegi tugeva õlal olukorras, kui tal kasvab töö üle pea. Või näiteks inimene, kes ei saa enam kunagi joosta, kuna on sattunud raskesse õnnetusse ja peab elu lõpuni ratastoolis istuma, igatseb vaid paari iseseisva sammu astumist. Igatsus on otsing
Miks on raske jääda iseendaks? Igaüks meist on erinev, kuid alatihti tahetakse kellegagi samastuda. Arvukas hulk noori valib musterkujusid, kelle moodi ihaldatakse olla. See raskendab ainulaadseks jääda soovivate inimeste olustikku. Mälust kiputakse ära kustutama, et iga inimene on loodud omapäraseks. Naeruvääristatakse neid, kellel on julgust hallist massist välja paista, sest paljudel pilkajatel endil sellist südikust aga ei ole. Tänapäeva ühiskonnas on väidetavalt raske jääda iseendaks. Pean kahjuks sellega nõustuma, kuna meedia on noortele tohutuks mõjutusteguriks. Sallivus teist laastu inimeste vastu seega kannatab
Kaunid ideaalid, karm tegelikkus Inimesed loovad enda jaoks kauneid ideaale. Need panevad inimesi pingutama, et saavutada see, mida väga soovitakse ja ihaldatakse. Kaunite ideaalide loomise põhjuseid on palju. Soovitakse oma elus midagi saavutada ja tunda enda üle uhkust. Vahel küll luuakse enda jaoks kaunis ideaal, kuid teatakse, et see ei saa kunagi teoks. Sellist teguviisi võib tõlgendada mitut moodi. Esiteks, see mõte annab inimesele hea enesetunde ja teadmise, kuhu ta soovitakse edasi liikuda, mida saavutada. Kahjuks, aga ei mõelda sellele, et kui ideeal ei ole jõukohane, siis millise negatiivse tunde see esile kutsub.
inimene, kuigi ta ei ole ilus, hea ja arukas, on endaga täiesti rahul. Kellel tema enese arvates midagi ei puudu, ei ihaldagi seda, millest ta puudust ei tunne." Filosoofid jõuavad arusaamale, et armastus vaja objekti, keda või mida armastada. Sokrates toob näite õest ja vennast. Armastuse ja iha objekt on see kellest keegi puudust tunneb. Õe ja venna vahel on armastus ning nad on üksteisele armastuse objektid. Kuigi Sokrates ütleb ,,Osutub paratamatuseks, et ihaldatakse just seda, mis puudub, ega ihaldata siis, kui puudust tunta. Õde ja vend ihkavad üksteise püsimist teineteise kõrval. Nii nagu terve ihaldab jääda terveks ning tugev ihaldab jääda tugevaks. Sokrates pajatab loo Erose sünnist ning miks pole Eros ei jumal ega lihtsurelik. Nimelt sigitati Eros ,,vaesuse" ja jumala poolt ning see tegi Erosest deemoni, kes nüüd on vahendaja inimeste ja jumalate vahel. See on meie universumi seesmine side. Tänu sellele sidemele on
Tänapäeva Eesti kiitus ja laitus Ei ole olemas täiuslikku riiki, kus kõike leidub, mida ihaldatakse ning puudub see, millest heaga eemale hoitakse. Igal riigil on oma nägu, positiivsed ja negatiivsed jooned ja omadused. Riigi olemus muudab ka sealset rahvast, sest inimest mõjutab eelkõige siiski keskkond, mis teda ümbritseb. Eesti kui tugev demokraatlik riik, on sobivaks elupaigaks mitmete omaduste poolest, aga meie kodumaale on ka omad etteheited. Esiteks on meie eeliseks riigivorm- demokraaatlik vabariik. Selle saavutamine võttis
pealt on essee ülesehtitus selge ning mõistetav. Teemavalikuga pöörab autor tähelepanu sellele, millele me igapäevaselt ei mõtle. Ta justkui koputaks meie südametunnistusele, et me avaks silmad meid ümbristevale ja näeks ilu ka meie enda koduses looduses, mitte ei ihkaks vaid välismaiste loodusimede poole. Autor selgitab arusaadavalt oma mõtet Eesti looduse erilisuse kohta. Esseed oli hea lugeda. Nõustun autoriga, et eestlased ei väärtusta loodust enda ümber. Ikka ihaldatakse reise kuhugi kaugele, et näha midagi uut ja huvitavat, kuid ei mõelda sellele, et millegi erilise nägemiseks piisab tõepoolest sellest, kui jalutada silmad lahti meie enda kaunis looduses. Samas aga arvan, et inimesed peaksidki reisima justnimelt selleks, et lõpuks jõuda mõistmisele, et oleme pärit imepärasest ning erilisest kohast. Reisides avastame, et ei leidu just väga palju riike, kus saab nautida nelja aastaaega ja nendega kaasnevaid kliimamuutusi,
Tänapäeva Eesti kiitus ja laitus Ei ole olemas täiuslikku riiki, kus kõike leidub, mida ihaldatakse ning puudub see, millest heaga eemale hoitakse. Igal riigil on oma nägu, positiivsed ja negatiivsed jooned ja omadused. Riigi olemus muudab ka sealset rahvast, sest inimest mõjutab eelkõige siiski keskkond, mis teda ümbritseb. Eesti kui tugev demokraatlik riik, on sobivaks elupaigaks mitmete omaduste poolest, aga meie kodumaale on ka omad etteheited. Esiteks on meie eeliseks riigivorm- demokraaatlik vabariik. Selle saavutamine võttis
Pidusöök Tekst räägib Agathoni ja Sokratese vahelisest dialoogist. Agathon on just lõpetanud Erose kirjeldamise ning Sokrates hakkab tooma näiteid selle kohta, et ihaldatakse seda, mis puudub ja ei ihaldata seda, millest puudust ei tunta. Kui inimesel on midagi juba olemas, siis ta sellest puudust ei tunne. Kui ta aga ihaldab seda, mis tal juba olemas on, loodab ta sisuliselt olemasoleva säilumisele. Sokratesel õnnestub lõpuks Agathoni veenda selles, et ta jutus ei peitu täit tõde. Kui Eros vajab ilu, hea aga on ilus, siis tal on ka head vaja. Lisaks räägib Sokrates Agathonile loo ühest naisest, kes sarnaselt Sokratesele oli tema jutu ümber lükanud
harjunud. Neid peetakse valedeks ning imelikeks. ,,Eks ole selles midagi kurbkoomilist? Oleme lõpuks saavutanud selle, mida ammu igatsesime, ja ruttame sellest kohe lahti saama või vähemalt varjama." Kirjeldus esimese habemeajamise kohta, mis tegelikult on vaid esimene samm kogu elu kestval põgenemisteel, mis kunagi ei vii tagasi sinna, kuhu tahetakse jõuda. Omamoodi armastuse ja vihkamise suhe inimeses. Taolisi tundmusi leidub inimese elus veel mitmeid, näiteks kui midagi väga ihaldatakse ja see siis kätte saadakse, ei tundugi see enam nii ihaldusväärne kui alguses. Hakatakse soovima järgmist asja, mis samuti alguses tundub nii vajalik ja suurepärane latt aina tõuseb, kuid inimene ise jääb samale tasemele. Teos on psühholoogiline, paneb alateadlikult mõtlema eksistentsi ja elus tähtsaimate faktorite üle.
ilu ja inetuse vahel on alati seos, kui mõista midagi vahepealset. Asi mis pole üks ei saa olla ka teine, vaid on täpselt see, mida me ise tunnistame. Vastused küsimustele: Bruno Meder, 120636IAPB13, Filosoofia kodutöö nr 2 1) Kuna isa/ema saavad olla isa/ema vaid pojale või tütrele ning vend saab olla vend vaid vennale või õele, järelikult armastus(Eros) saab olla ainult armastus kellegi vastu. 2) Ihaldatakse ja igatsetakse seda, millest on puudus, kuna sellised on armastust esile kutsuva objekti omadused. Obejektid, mis kutusuvad esile ihalduse ja armastuse on seda laadi: a) mis pole inimelsele kättesaadavad ja mida tal pole b) mis ta ise pole ja millest puudust tunneb. 3) Rumalus ja tarkus ei võimalda mõista ilu ja inetuse vahelist seost, sest mõlema puhul jääb asjade mõistmine liiga kitsaks ja ühesuunaliseks. Et mõista ilu ja inetuse
Platon ,,Pidusöök" Aristoteles ,,Metafüüsika" Platon kirjutab oma essess Erosest ehk armastusest. On paratamatu,et ihaldatakse seda millest tuntakse puudust. Inimene ihaldab seda, mis pole talle kättesaadav ja mida tal ei ole, või seda, mis ta ise ei ole ning millest ta puudust tunneb. Armastuse ja ihaluse object on see, millest keegi puudust tunneb. Filosoofid asuvad tarkade ja rumalate ( nõmedate) vahepeal, seega nad püüdlevad tarkuse poole. Nad on tarkuse ihalejad. Tähendabki filosoofia ju kreeka keeles Phileo + Sophia = armastan + tarkus = tarkuse-armastus.
tööd teha, küll siis ka rikkus tuleb. Kahju, et pealiskaudne ja rahaline mõtteviis meie elu saadab. Ma arvan, et Balcaz, raamatus Isa Goriot, seletab ideaalselt lahti ,kui suur on raha võim. Isegi oma enese liha ja veri lööb küüned selga. Tütred kasutasid rikka isa suuremeelsust ja armastust ära, et osta ilusaid asju: riideid, aksessuaare. Neile meeldib elada üle oma materiaalsete võimete,sest naiste mehed ei anna neile kõike,mida ihaldatakse, saades isalt luksust, millal iganes. Tüdrukud nautisid kõrgklassis olemist. Neidudel puudusid tunded, armastasid vaid raha, oma isa, aga mitte. Tõestus on selles, et kui isa lõpuks sureb, siis tütred ei ilmu isegi matusele. Mina usun, et tegelikult peaksid perekond, sugulased ja sõbrad olema kõige hindamatud väärtused, sest lähedased on ju kullast kallimad. Tihtipeale loobutakse tunnetest või aetakse sassi materiaalsus reaalsusesusega, jõudes maailmas edasi teisi ära kasutades.
Sellele pansionile vastandusid täielikult kõrgseltskondade uhked, suurte söögitubade ning salongidega elukohad. Kuid tegelikult ei erine rikkad vaestest sugugi palju. Vahe on ainult selles, millises keskkonnas elatakse. Raha teeb sageli vale inimesi. Mõni arvab, et asine inimene on õnnelikum, sest tal on ohtrasti vara. Nii ütleb ju ka vanasõna, et mida rohkem, seda uhkem. Seetõttu võidakse minna liiga kaugele, et saada seda, mida ihaldatakse. Balzaci romaanis loobusid Goriot´ tütred oma isast raha nimel, et abielluda rikka mehega. Isa Goriot armastus oma tütarde vastu oli aga nii suur, et ta oli nende jaoks valmis tegema ükskõik mida, pärandades kõik oma raha tütardele. Need olid aga ahned ja luksusejanulised ja kasutasid isa ära. Kui Delphine ja Anastasie olid õnnelikud, oli seda ka Goriot. Tütred ei ole hiljem isegi isa matustele kohale ilmunud. Sellest
Echo kaja Prokrustese säng kui miski vägivaldselt sobivaks tehakse, nt ajalehe artikkel surutakse ettenähtud mahu Prokrustese sängi. Pygmalion (andekas kujur) armub oma loodud naise kujusse, müüt väljendab looja ja loodu suhet. Sisyphose töö (lõputu mõttetu töö või tegevus) Sisyphos peab allmaailmas veeretama hiiglaslikku kaljurahnu mäetippu, see veereb alla tagasi. Sisyphos alustab uuesti. (Inimelu võrdkuju) Tantalose piinad see, mida ihaldatakse näib olevat käeulatuses, kuid jääb ometi kättesaamatuks. Orpheus ja Eurydike armastus võib võita isegi surma, Orpheus pääseb Hadesesse, kuid kahtlemine armastuses (Orpheus vaatab tagasi) hävitab kõik. Paan (Faun) jahimeeste, karjuste, metsaelanike jumal. (Sarved peas, karvased saku jalad, mängib flööti, jahib nümfe, karjatab, tekitab paanikat.) Ariadne lõng juhtnöör Prometheus kinkis inimestele tule, mõtlemisvõime, teadmisi, oskusi sattus seetõttu Zeusi
Inimene on iseenda vang Inimloomus on keerukas ta pole kunagi rahul sellega mis tal parajasti on. Ikka ihaldatakse rohkem. Kunagi polda rahul sellega, mis juba olemas on. Just ühiskonna surve, et kõigiga peab võistlema, et alati tuleb parim olla ja endast sada rotsenti anda, panevad inimeste pähe väga radikaalsed mõtted, mida inimesed tihtipeale ise saavutada ei suuda. Kuid mis juhtub, kui inimene ühiskonna poolt peale surutud ideaale täita ei suuda ning kas sellist inimvaret on veel võimalik päästa? Nii nagu päriselus, nii ka raamatutes seisavad tegelased silmitsi selliste probleemidega.
Korraldav: küsimus vahetus-suhtest (õiglane kauplemine) Mis on Rawlsi hüpoteetiline algolukord ja mis on selle konstrueerimise mõte? Milliste printsiipide alusel tuleks sotsiaalsetes praktikates elu korraldada, et olukorda võiks pidada õiglaseks? Vastus: Printsiipide, mis valitaks nn "hüpoteetilises algolukorras"! Algolukord: inimesed on nn teadmatuse loori taga, ega tea oma kohta ühiskonnas (sotsiaalset staatust, rahvust, sugu jms), andeid, võimed, mis on "hüve" ja mida ihaldatakse (teatakse, et eelistatakse rohkem) Mitmesuguseid printsiipe analüüsides leiab Rawls, et inimesed valiksid inimesed kaks printsiipi, vabadusprintsiip ja erinevusprintsiip Iseloomustage hüpoteetilises algolukorras valitavaid printsiipe. Kritiseerige Rawlsi õiglusteooriat vähemalt kahel viisil. Kas hüpoteetilises algolukorras on ratsionaalne valida just Rawlsi printsiipe? Äkki suurema kasu pärast riskitaks! Erinevusprintsiip diskrimineerib andekaid & edukaid, kuna nende omandit
kunstimeisterlik (204-5). 6. Kuuendana tuleb „Pidusöögi“ kulminatsioon, Sokratese kõne. Kõigepealt heidab ta eelnevatele kõnedele ette, et armastus on seal pelgalt empiiriline ning armastuse kirjeldus meelevaldne. Sokrates eristab end neist: „Ükspäinis tõtt tahan ma rääkida“ (207). Sokrates peab alustuseks oma tavapärasel moel dialoogi Agathoniga, kus jõutakse järeldusele, et a) armastus on kellegi vastu; b) armastuses ihaldatakse seda, mis puudub (siia alla käib ka oma praeguse seisundi säilitamine tulevikus, sest see tulevane seisund on just nimelt praegu puudu); c) armastuses ihaldatakse ilusat ja head, mis järelikult on puudu. Seejärel toimub ümberlülitus inimlikult dialoogilt Agathoniga jumalikule dialoogile mantineialanna Diotimaga[3], kus Sokrates ise asub õpilase ja vastaja positsioonile ning Diotima on õpetaja ja küsija positsioonis. Esiteks leiavad
et saaksid vastastikku üksteisele kasulikud olla, siis peame meie suundanäitavat loodust järgides teenima üldsuse kasu, osutades vastastikku teeneid, andes ja võttes, et oma oskuste, tegude ja võimetega kinnitada inimestevahelisi sidemeid. Õigluse aluseks on ustavus Ebaõigluse liike on kaks: 1. need kes ebaõiglust rakendavad, 2. need kes suudaksid, kuid ei päästa ebaõiglusest neid, kelle suhtes seda rakendatakse. Rikkusi ihaldatakse niihästi igapäevate eluvajaduse rahuldamiseks kui ka selleks, et ensele võimaldada külluslikke naudinguid Varanduse suurendamine, kui see kedagi ei kahjusta, pole taunitav, kuid alati peab vältima õigusevastasust. On vaja teha vahet, kas ülekohus sai teok mingi kirepuhandu ajel, mis enamasti on põgus ja lühiajaline, või hoopis kavakindlalt ja läbimõeldult Ei tule kinni pidada lubadustest, mis on kasutud neile, kellele oled lubanud, ja kui nad sind
jõupingutuste suurendamine annab parema tulemuse ja usk, et tulemuste paranemist märgatakse ning see toob soovitud tasu (Eero 2001). Ootuste teooria on mudel sellest, kuidas materiaalsete tasude süsteemi kaudu edeneb töötajate motiveerimine, selleks peavad olema täidetud teatud tingimused. Ettevõtetes, kus töötajad mõistavad, milline tasu tuleneb suurematest jõupingutustest, kus neid tasusid tõepoolest ihaldatakse, kus töötajad teavad, milliseid jõupingutusi neilt nõutakse, kus töötajad on veendunud, et neil on oskused, võimalused ja seadmed pingutamiseks ning tulemuste saavutamiseks jõutakse tõepoolest selleni, et pakutav materiaalne ergutussüsteem motiveerib inimesi. Töötajate motiveerimine tasustamissüsteemi kaudu ebaõnnestub suure tõenäosusega neis ettevõtetes, kus puudub mõni motiveerimise koostisosa ( Eero 2001).
3. 3 õiglase jaotamise printsiipi: hüvede (nt sissetuleku) määramine: igaleühele vastavalt tema väärtusele, vajadusele, staatusele, panusele või kõigile võrdselt 4. Kirjeldage John Rawlsi hüpoteetilist algolukorda: Kujutleme olukorda, kus inimesed on nn „teadmatuse loori“ taga – kus keegi ei tea oma kohta ühiskonnas, andeid, võimeid, mis on „hea“ ja mida ihaldatakse; teatakse, et eelistatakse rohkem või vähem hüve, aga ei teata, mis see hüve on. Millised printsiibid valitakse, tingimusel, et nende printsiipide järgi tuleb korraldada pärast teadmatuse loori eemaldamist? 5. Milles seisneb hüpoteetilise algolukorra konstrueerimise mõte?: Kuna inimesed ei tea, mis sotsiaalses staatuses ja ühiskondlikus kihis nad on, ei saa nad tegutseda omakasupüüdlikult. Nad hakkavad siis mõtlema, mis on tõeliselt aus. 6
või üleskasvamine stressirohkes keskkonnas koos emotsionaalse ja/või füüsilise väärkohtlemisega. Võib esineda sügav vajadus peita kõik oma probleemid ja mured. Selline tegevus ei ole teadvustatud. Alkohol paneb inimest tundma, et kõik on hästi. Sigaretid võimaldavad tunded alla neelata. Narkootikumid viivad hoopis teistsugusesse maailma, kus ei pea reaalsusega tegelema ja sõltuvalt konkreetsest ainest võib saada ka võltsi ülevustunde. Toit asendab armastust, mida ihaldatakse. Kõik see tuimestab inimeste hingevalu, muudab teadvust ja täidab sisemist tühjust. Kõik need ained (tegevused) pakuvad turvatunnet ja isegi rõõmu ning nendega tegelemine on palju lihtsam kui valuga toimetulek ja oma emotsioonidega tegelemine. Emotsioonide peitmine ja allasurumine aitab säilitada illusiooni õnnest või lihtsalt tavalisest nn normaalsest elust. Kuid sõltuvus ei ole tuim ja õnnelik seisund. Sügaval sisemuses pesitseb teadmine, et hävitatakse ennast
Otsustused jagunevad analüütilisteks ja sünteetilisteks ning aproorseteks (kogemustest sõltumatud) ja aposterioorseteks (kogemustel põhinevad) 3. Jumal ei püüdle enam tarkuse poole, kuna tema arvates teab ta kõike juba ning pole millegi poole püüelda.Filosoofidel on rohkem põhjust endaga rahul olla, kuna nemad ihalevad aina uue tarkuse poole. Tarkust otsivad need kes asuvad rumalate ja tarkade vahepeal, ehk filosoofid. Platoni idee kohaselt aga ihaldatakse ja armastatakse ainult seda mida endal olemas ei ole, Jumalad ei armasta tarkust, kuna nad juba on targad. Filosoofia aga seda tähendabki tarkuse armastust. Nõmedad, kes Platoni järgi olid rumalad, on alati endaga rahul, olgu nad siis koledad, rumalad ja viletsad. Nad ei janune millegi järgi, arvates seega et neil on kõik olemas mida vaja. Inimesed seevastu peavad end targaks ning rahulduvad sellega
Sissejuhatus Käesoleva uurimistöö teema on “Multifilmi kangelaste mõjust 11 klassi õpilastele.” Valisime selle teema, sellepärast, et tänapäeval veedavad lapsed ja noored aina enam aega televiisorite ees või arvutist multifilme vaadates ning multifilmid ja nende kangelaste elu on saanud lahutamatuks osaks igapäeva elust. Multifilmide kangelased aga omakorda mõjutavad laste soove ja tahtmisi. Üsna levinud on, et endale ihaldatakse oma lemmikutega riideid või mänguasju. Niisamuti võetakse üle ka multifilmide tegelaste käitumisallid või sõnakasutus. See, mis on lapsepõlves oluline, saadab meid aga ka edaspidises elus. Seetõttu tahtsime teada saada, milliseks hindavad gümnaasiuminoored multifilmide rolli enda mõjutajana. Meediauurija Dennis McQuaili sõnul kogeme me iga päev lugematuid, kuid enamasti väikeseid meedia-poolseid mõjutusi, näiteks valime ilmateate järgi riideid, ostame midagi reklaami mõjul
sündmustele. See aga sunnib inimest kiindumust tagasi võitma või hoopis hakkab vaenulikkus kuhjuma jne. Sellest saab ka järeldada et nt tõrjutuse tunne on omaette motiveeriv seisund. Rahuldused tekitavad uusi motivatsioone. Inimene on soovidega loom ning jõuab harva täieliku rahuldatuse seisundini ja isegi siis ainult väga lühikeseks ajaks. Kui üks iha on rahuldatud siis tekib kohe uus asemele. Inimestele on omane, et kogu aeg ihaldatakse midagi. Seega soovitava laiema mõistmise saavutamiseks on vaja uurida kõikide motivatsioonide omavahelisi seoseid ning sellega kaasnevalt loobuda isoleeritud motivatsioonilistest ühikutest. Pannes kokku aje või iha ilmumise, selle tekitatud tegevused, eesmärgi saavutamisest tuleneva rahulduse, saame vaid tervest motivatsioonilise ühiku kompleksist välja võetud isoleeritud, üksiku näite. Selle ilmumine sõltub praktiliselt alati organsimi kõikide teiste võimalike motivatsioonide
tuleks mingi summa raha eest vastu anda, mis peaks olema kuritöö ja karistuse vahekord. 4. Formuleerige vähemalt 3 õiglase jaotamise printsiipi! * vaba kapitalism * sotsialism * heaoluliberalism - ümber jagada rikastelt neile, kellel on halvemini vedanud 5. Kirjeldage Rawlsi hüpoteetilist algolukorda! Kujuteldav olukord, kus inimestel lasub nn. teadmatuse loor, nad ei tea midagi oma võimetest, annetest, kohast ühiskonnas (klassipositsioon, rahvus, sugu), mis on ,,hüve" ja mida ihaldatakse (kuigi on teada, mida eelistatakse rohkem). Inimesed oleksid võimelised tegema erapooletuid otsuseid ja ratsionaalselt valiksid a) võrdsed põhivabadused (kuna pole arukas kedagi diskrimineerida, kui ei teata, kus ise paiknetakse) b) võimalikult hea olukorra kõige kehvemale positsioonile (kuna pole teada, kas päris-elus ollakse rikas või vaene) 6. Milles seisneb hüpoteetilise algolukorra konstrueerimise mõte?
mingitest põhjendustest lähtudes? Kujuteldav olukord, kus inimestel lasub nn. teadmatuse loor, nad ei tea midagi oma -Kui jah, siis põhjendid ongi see millest võiks võrsuda kunsti definitsioon! Ent siis on ekslik võimetest, annetest, kohast ühiskonnas (klassipositsioon, rahvus, sugu), mis on ,,hüve" ja rääkida kunsti staatuse "omistamisest," sest siis kunstimaailma esindajad ainult kinnitavad mida ihaldatakse (kuigi on teada, mida eelistatakse rohkem). Inimesed oleksid võimelised kunsti-staatust, mis sel teosel juba nagunii on. tegema erapooletuid otsuseid ja ratsionaalselt valiksid -Kui ei, siis pole tegemist kunsti-teooriaga. a) võrdsed põhivabadused (kuna pole arukas kedagi diskrimineerida, kui ei teata, kus ise 7.Selgitage esteetilise kunstiteooriat ja selle põhimõisteid.
2. Formuleerige vähemalt 3 õiglase jaotamise printsiipi. - osalemine vähemalt kaks inimest- ei viita inimesteks, aga nende tegevusteks- nõuab võrdõiguslikkuse 3. Mis on Rawlsi hüpoteetiline algolukord ja mis on selle konstrueerimise mõte? Hüpoteetiline algolukord - kujutletav olukord, kus inimesed on teadmatuse loori taga, ega tea … … oma kohta ühiskonnas (klassipositsiooni, sotsiaalset staatust, rahvust, sugu) … andeid, võimed … mis on “hüve” ja mida ihaldatakse (kuigi teatakse, et eelistatakse rohkem) 4. Kritiseerige Rawlsi õiglusteooriat vähemasti kahel viisil. -Alushüved. Need “üldinimlikud hüved” lõhnavad kapitalistliku ühiskonna hüvede järgi. -Printsiibid. Mõned on kahelnud, kas hüpoteetilises olukorras on ratsionaalne valida just niisuguseid printsiipe (nii nagu seda tegid Rawlsi valijad)? Äkki valijad suurema kasu pärast riskivad! Julge hundi rind on rasvane.
12 Armastus 1. Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis) Suurim raskus on seksuaaltung ja sellega seotud armastus üksiku, ainulaadse inimese vastu. Selline armastus annab meid juhuse meelevalda. Armastusest ei ole võimalik vabaneda, ent on võimalik armastada seda, mis meid ei orjasta, vaid vabastab. Sokratese kõne: armastus tähendab seda, et x ihaldab y; seda, mida ihaldatakse, ei omata ja seda, mida omatakse, ei ihaldata ega armastata; armastus tuleneb inimese püüdlusest surematuse poole, surematust saavutab surelik inimene vaid sünnitades; armastatakse konkreetselt ilusaid omadusi, mitte inimest kui tervikut. Seksuaalne armastus keha ilule suunatud; tuleb mõista, et armastatu keha ei ole ainus ilus keha; tuleb õppida armastama kõiki ilusaid kehasid (tõeline, sokraatiline armastus). 2. Apostel Paulus Jumala armust
2. Formuleerige vähemalt 3 õiglase jaotamise printsiipi. ..Igaühele vastavalt tema väärtusele ..Igaühele vastaval tema vajadusele. ..Igaühele vastavalt tema staatusele. ..Igaühele vastavalt tema panusele. ..Kõigile võrdselt 3. Mis on Rawlsi hüpoteetiline algolukord ja mis on selle konstrueerimise mõte? See on kujutletav olukord, kus inimese on teadmatuse loori taga, ega tea .. oma kohta ühiskonnas (staatus, rahvust, sugu) .. oma andeid ja võimeid .. mis on ,,hüve" ja mida ihaldatakse (kuigi teatakse, et eelistatakse rohkem) Ja küsimus on millised õigluse printsiibid valitaks tingimusel, et nende printsiipide järgi tuleb elada pärast loori eemaldamist (kui nad saavad teada kes nad tegelikult on)? Rawls arvab, et need on vabadus- ja erinevusprintsiip. 4. Kritiseerige Rawlsi õiglusteooriat vähemasti kahel viisil. .. Alushüved ja printsiibid. Rawls eeldab, et algpositsiooni inimene tahab vabadust, võimalusi, sissetulekuid
,,Pidusöök" Suurim raskus on seksuaalne tung, armastus üksiku vastu annab meid juhuse meelevalda. Armastusest ei ole võimalik täielikult vabaneda, kuid on võimalik armastada seda, mis meid ei orjasta. Iga kõneleja pidusöögil kõneleb Erose ülistamiseks, kõik räägivad oma isiklikust kogemusest, ainult Sokrates näeb üldist pilti. Sokratese kõne - esitab alguses Agathonile küsimusi, mille tulemusena jõutakse ühiselt arvamuseni, et armastatakse ja ihaldatakse seda, mis endal puudub, seega ei saa Eros ise ilus olla, kuna ta armastab kauneid asju. Ülejäänud kõne ehitab üles ammusele vestlusele Diotimaga. Kui ei ole ilus, ei tähenda kohe, et on inetu, kui ei ole hea, ei pruugi kohe halb olla Eros on midagi vahepealset. Ta on jumala ja inimese vahepealne olend daimon. Jumalad ise ei puutu inimestega kokku, kogu suhtlus toimub daimonite kaudu. Armastus on üldiselt mingisuguse õnne ja hüve ihaldus, ent
Inimesed on omakasupüüdlikud ja ratsionaalsed (Pühakute ühenduses ei teki õigluse probleemi). Peaküsimus: Milliste printsiipide alusel tuleks sotsiaalsetespraktikates elu korraldada, et olukorda võiks pidada õiglaseks? Vastus: Printsiipide, mis valitaks nn “hüpoteetilises algolukorras”. Hüpoteetiline algolukord on kujutletav olukord, kus inimesed on nn teadmatuse looritaga, ega tea… oma kohta ühiskonnas … andeid, võimeid … mis on “hüve” ja mida ihaldatakse. Egalitaar-libaralismi kriitikat 1. Alushüved: Mille hulgast valida? Rawls eeldab, et hüpoteetilises algolukorras olev inimene tahab – vabadust – võimalusi – sissetulekuid. Need “üldinimlikud hüved” lõhnavad kapitalistliku ühiskonna hüvede järgi. 2. Printsiibid?: a) Paljud on kahelnud, kas hüpoteetilises algolukorras on ratsionaalne valida just Rawlsi printsiipe? Äkki nad suurema kasu pärast riskivad! b) Rawlsi erinevusprintsiip
Engels: Vabaturg toob vältimatult kaasa ühe kriisi teise järel, kus inimesed jäävad tööta ja äris laostuvad, kaubad aga lähevad raisku või müüakse maha kahjumiga. Engels: kapitalistlikus ühiskonnas on hulk inimesi, kellel puudub igasugune tootlik roll. 9. Kirjeldage Rawlsi hüpoteetilist algolukorda? Kujutleme olukorda, kus inimesed on nn ,,teadmatuse loori" taga kus keegi ei tea oma kohta ühiskonnas, andeid, võimeid, mis on ,,hea" ja mida ihaldatakse; teatakse, et eelistatakse rohkem või vähem hüve, aga ei teata, mis see hüve on. Millised printsiibid valitakse, tingimusel, et nende printsiipide järgi tuleb korraldada pärast teadmatuse loori eemaldamist? 10. Milles seisneb hüpoteetilise algolukorra konstrueerimise mõte? Kuna inimesed ei tea, mis sotsiaalses staatuses ja ühiskondlikus kihis nad on, ei saa nad tegutseda omakasupüüdlikult. Nad hakkavad siis mõtlema, mis on tõeliselt aus. 11
vabastab võõrdumisest ning jagab külluses intiimsust tavapärane toimimisviis, samuti mitte lapse juures, sest nad ei kas inimene armastab ja ihaldab, kui tal on armastuse ja ihalduse osale oma nooruse tõttu selles. obj, või juhul, kui tal seda ei ole? Soloni näide - kas inimene ei saa olla õnnelik seni, kuni ta osutub paratamatuks, et ihaldatakse just seda, mis puudub, ega elab?! - ühegi inimese puhul pole õnnetunne täielik kuni teda ihaldata siis, kui puudust ei tunta enam hädad ja ebaõnn kätte ei saa st. surnud. AGA kui tugev soovib saaad tugevamaks ja väle väledamaks, ÕNNELIK INIMENE - õnne ei võta ära suvalised õnnetused, siis ihaldatakse seda, mis juba on. vaid väga suured.
M. Maeterlinck 1) Kus ja millal? Tyltyli ja Mytyli unenäos. Lastele tundub, et tegevus toimub aasta jooksul, aga tegelikult ainult ühe öö jooksul. 2) Peategelane Tyltyl julge, kangelaslik, uhke, naiivne 3) Probleemid · Armukadedus (koer Tylo kass Tylette'i vastu) · Ei väärtustada olemasolevat, vaid ihaldatakse seda, mis teistel on, midagi paremat. 4) Tsitaadid · "Et otsite sinilindu, kallid lapsed, siis harjutage endid armastama ka halle linde, keda te oma teel leiate." (Valgus) · "See on rikaste valgus. Sa näed, kui ohtlik ta on. Inimesi ähvardab pimedaks jäämine, kui nad liiga kaua elavad selle kiirtes, mis ei jäta ruumi mahedaile ja sõbralikele varjudele." (Valgus) 5) Kavapunktid 1
● Inimesi motiveerib enim mingi asja kaotamisest, kui millegi samaväärse saamisest ● Kollektsionääride põhimõte: raskesti kättesaadav = väärtuslikum ● Müügitehnikad: „ainult täna“, „piiratud koguses“, „viimased numbrid“ ● Inimesed tahavad alati seda mida ei saa ● Värske nappus – haruldasi asju peetakse rohkem väärtuslikuks kui need on äsja haruldaseks muutunud. ● Konkurents – ihaldatakse asju mida ka teised inimesed tahavad Sotsiaalsed suhted. ● Evolutsiooniline perspektiiv: kuulumisvajadus. Gruppi kuulumine suurendab ellujäämise võimalust. ● Reproduktiivne eesmärk ● Seltskonnast tõrjutus: inimesed vastavad sellele depressiooniga, ärevusega ja muude negatiivsete tunnetega. Isoleeritus suurendab agressiivsust ja antisotsiaalset käitumist (vähendab konformsust reeglitega ja koostöövalmidust) ning ka enesehävituslikku käitumist
M. Maeterlinck 1) Kus ja millal? Tyltyli ja Mytyli unenäos. Lastele tundub, et tegevus toimub aasta jooksul, aga tegelikult ainult ühe öö jooksul. 2) Peategelane Tyltyl julge, kangelaslik, uhke, naiivne 3) Probleemid Armukadedus (koer Tylo kass Tylette'i vastu) Ei väärtustada olemasolevat, vaid ihaldatakse seda, mis teistel on, midagi paremat. 4) Tsitaadid "Et otsite sinilindu, kallid lapsed, siis harjutage endid armastama ka halle linde, keda te oma teel leiate." (Valgus) "See on rikaste valgus. Sa näed, kui ohtlik ta on. Inimesi ähvardab pimedaks jäämine, kui nad liiga kaua elavad selle kiirtes, mis ei jäta ruumi mahedaile ja sõbralikele varjudele." (Valgus) 5) Kavapunktid 1
saab Hea lahutada sellest, mida soovitakse. Objektivistid: Platon (428-348 eKr): me soovime Head, sest see on hea. Hüve on kõrgeim vorm, on väljendamatu, jumalasarnane, sõltumatu ja tunnetatav ainult pärast filosoofiaõpinguid. Subjektivist leiab, et väärtused sõltuvad soovijatest, on nende suhtes relatiivsed. Subjektivism käsitleb väärtusi lihtsalt kui teadliku soovi produkti. Väärtusi loovad ihad, ning väärtused on väärtuslikud just sel määral, millisel neid ihaldatakse: mida tugevam iha, seda suurem väärtus. Subjektivistid: ,,Me ei püüdle, soovi, igatse ega ihalda kunagi midagi sellepärast, et peame seda midagi hüveks; pigem peame seda asja hüveks sellepärast, et me püüdleme, soovime, igatseme või ihaldame seda." (Baruch Spinoza, Ethics) Kas need asjad on väärtuslikud sellepärast, et me neid ihaldame või me ihaldame neid sellepärast, et nad on väärtuslikud?
teise inimese mõtete ja tungidega, inimene, kes vaatab iseendasse ning paneb tähele, mida ta teeb, kui ta mõtleb, arvab, arutab, loodab, kardab jne, ja mis põhjustel ta neid asju teeb, seeläbi loeb ja teab, mis on kõigi teiste inimeste mõtted ja tungid sarnastes olukordades. Ma räägin tungide – iha, hirm, lootus jne, – sarnasusest, mis on samasugused kõigis inimestes, mitte tungide objektide sarnasusest, milleks on asjad, mida ihaldatakse, kardetakse, loodetakse jne, sest nende erinevus sõltub inimeste individuaalsest meelelaadist ja konkreetsest haridustasemest, ning neid on nii kerge varjata teiste teadmise eest, et inimese südame loomus, kuivõrd ta on määritud ja segadusse aetud silmakirjalikkusest, valetamisest, teesklusest ja ekslikest õpetustest, on loetav ainult sellele, kes uurib südameid. Kuigi me võime teinekord avastada inimeste kavatsusi nende tegude kaudu, siiski, kui seda teha meie oma tegudega
nagu mina tahan. Ma ei lase end kuhugi kasti suruda!" +2,3 J jookseb iga päev oma vanast majast mööda. Kuidas emal läheb? Peaks temaga ühendust võtma, sest kedagi teist tal pole. Aga ei ole veel jõudu selleks. Isegi kaastunne puudub- ema suutis selle ära süüa ja järele jäi tühjus. Ta tunneb, et temas kasvab tasapisi jõud- jõud oma elu üle.Arusaam, et mina olen see, kes tegelikult elu juhtlõngu peos hoiab. ,,Ma teen endast sellise poisi- sellise inimese, keda kadestatakse ja ihaldatakse. Selline keda tahetakse tunda, keda tahetakse armastada. Ma teen seda kõige kiuste, et neil ei jää lihtsalt mitte midagi muud üle kui minuga leppida." Ta teeb hantlitega trenni, naudib, et tal on oma ruum, kus rahulikult olla ja mõtelda. Jälgib mida ta sööb, tahab kaalus alla võtta. Usub, et saab aknest jagu. Tahab ajada ennast lihastesse ja muretseda uued riided. ,,Minust saab vastupandamatu. Ilusaid ei narrita. Ma hakkan elust rõõmu tundma. Ma hakkan aega kulutama asjadele, mis
samaväärset tööpanust, on ekspluateerijad. Neid, kes saavad vähem, kui nad loovad, ekspluateeritakse. toob kaasa ebavõrdsust: piiranguteta vabaturg võib viia laastavale vaesusele. 9. Kirjeldage Rawlsi hüpoteetilist algolukorda? Kujutame olukorda kus keegi ei tea oma kohta ühiskonnas (klassipositsioonni, sotsiaalset staatust, rahvust, sugu) andeid võimeid, mis on hea ja mida ihaldatakse: teatakse ,et eelistatakse rohkem või vähem hüve, aga ei teata mis see hüve on. Millised printsiibid valitakse KUI nende printsiipide järgi tuleb elu korraldada pärast teadmatuse loori eemaldamist (st kui nad saavad teada kes nad tegelikult on ). 10. Milles seisneb hüpoteetilise algolukorra konstrueerimise mõte? ET teada saada printsiibid, mille alusel tuleks institutsioonides/sotsiaalsetes praktikates elu korraldada, et olukorda võiks kutsuda õiglaseks. 11
II Egalitaar-liberalism *Rawls Õigluse eeldused: - Inimesed on omakasupüüdlikud ja ratsionaalsed - Hüvesid on suhteliselt vähe (nappuse ja külluse vahepeal) Peaküsimus: mis printsiipide alusel tuleks elu korraldada, et olukord oleks õiglane? Vastus: nende printsiipide alusel, mis valitaks nn „hüpoteetilises algolukorras“. *Hüpoteetiline algolukord: Kujutletav olukord, kus inimesed ei tea oma kohta ühiskonnas, oma andeid ja võimeid, ega seda, mis on hüve ja mida ihaldatakse. Küsimus seisneb selles, et millised õigluse printsiibid siis valitaks, tingimusel, et nende printsiipide järgi tuleb elada ka siis, kui nad saavad teada, kes nad on. Rawls leiab, et inimesed valiksid 2 printsiipi: - Vabadusprintsiip – kõigil peab olema võrdne õigus kõige ulatuslikumale totaalsele võrdsete põhivabaduste süsteemile, mis on ühitatav ühesuguse vabadusesüsteemiga kõigi jaoks.
Engels: Vabaturg toob vältimatult kaasa ühe kriisi teise järel, kus inimesed jäävad tööta ja äris laostuvad, kaubad aga lähevad raisku või müüakse maha kahjumiga. Engels: kapitalistlikus ühiskonnas on hulk inimesi, kellel puudub igasugune tootlik roll. 8. Kirjeldage Rawlsi hüpoteetilist algolukorda! Kujutleme olukorda, kus inimesed on nn „teadmatuse loori“ taga – kus keegi ei tea oma kohta ühiskonnas, andeid, võimeid, mis on „hea“ ja mida ihaldatakse; teatakse, et eelistatakse rohkem või vähem hüve, aga ei teata, mis see hüve on. Millised printsiibid valitakse, tingimusel, et nende printsiipide järgi tuleb korraldada pärast teadmatuse loori eemaldamist? Millised õigluse printsiibid valitakse? Vabaduseprintsiip- kõigil inimestel peab olema õigus võrdsete põhivabaduste süsteemile, mis on ühitatav ühsesuguse vabadussüsteemiga kõigi jaoks-miks valitaks? –kuna te ei tea millisesse ühiskonna osasse te kuulute
* Nad on fantaasiarikkad ja vallatud. * Neile ei ole väga oluline truudus, eriti nende endi oma sageli annavad nende fantaasiale jõudu just armastuskolmnurgad. * Neile on olulisemad eelmäng ja suhtlemine, kui vahekord ise. -) Nad võivad muutuda seksihoolikuteks, kes justkui hakkavad koguma ,,skalpe". * Mida tugevamad on hüsteerilised jooned, seda tugevamad on nõuded partnerile kogu suhtest saab vahend pideva tõestuse või kinnituse saamiseks, tõestamaks, et teda hinnatakse ja ihaldatakse. * Vananedes on hüsteerilistel inimestel kriise, kui nende väline veetlus pole enam sama, mis ta kunagi oli. * Partner leitakse kaalutluse ja spontaansuse seguna: -) Hüsteeriline inimene võib valida endale märkamatu isiku, sest tema kõrval on hea särada. -) Hüsteeriline inimene võib valida endale kellegi väljapaistva ja rikka, et tema särast ise osa saada. -) Armastuse ja abielu suhtes on neil illusoorsed ootused ning nad nõuavad rohkem, kui
annaabi.ee 
