Tänapäeva Eesti kiitus ja laitus (0)

Tänapäeva Eesti kiitus ja laitus
Ei ole olemas täiuslikku riiki, kus kõike leidub, mida ihaldatakse ning puudub see, millest heaga eemale hoitakse. Igal riigil on oma nägu, positiivsed ja negatiivsed jooned ja omadused. Riigi olemus muudab ka sealset rahvast, sest inimest mõjutab eelkõige siiski keskkond, mis teda ümbritseb. Eesti kui tugev demokraatlik riik, on sobivaks elupaigaks mitmete omaduste poolest, aga meie kodumaale on ka omad etteheited.
Esiteks on meie eeliseks riigivorm- demokraaatlik vabariik. Selle saavutamine võttis pikka aega ning nõudis kannatust, kuid see näitabki meie, eesti rahva, tugevust. Meil on küik demokraatiale iseloomulikud tunnused: rahva võim, inim-ja kodanikuõigused, sõna-ja usuvabadus, võimude lahusus ja muu. Me ei ela kellegi karmi käe järgi, võimalus on teha omad valikud ja otsused ise. Muidugi on paika pandud piirangud, sest igal riigil on oma konstitutsioon , mida tuleb järgida ning mis teeb kogu rahva seaduste ees võrdseks. Elame heaolu ühiskonnas ning meie põhiseadus on igati vastav demokraatia nõuetele.
Meid rõõmustab ka see, et riigil ei ole vaenlasi , kellega sõjajalal olla. Kui meie maal toimuks sõjad ja rahutused , ei oleks meie elukäik selline nagu praegu. Suureks plussiks on meie tugevad ja püsivad traditsioonid, kus näitame üles oma rahvuslikkust ja armastust isamaa vastu. Parimaks näiteks on selle koha pealt väga rahvuslik üldlaulupidu, mis leidis aset isegi võõrvõimude ajal ja on kestma jäänud tänaseni. Kui midagi ette võetakse, tehakse seda tavaliselt järjepidevalt. Regulaarsed tavad on meil erinevad spordiüritused nagu matkad ja maratonid, keskkonna valdkonnas üleriigilised talgud. Meil on rohkelt ühistegevusi, mis eesti kodanikke liidab.
Eesti riik on pidevas arengus. Jätkusuutlikkuse osas võtame eeskuju rohkesti läänemaadelt. Euroopa Liidu kõrgemate tasemete jaoks pingutatakse palju. Üheks häirivaks teguriks võibki olla see, et parema positsiooni ja väljapaistvuse nimel jäljendatakse liiga palju teisi riike. Rohkem peaks tegutsema oma ideede järgi. Tahame olla nagu teised ning selle tulemusel võib meie oma riigi eripära jääda tahaplaanile. Nüüdisaja aktuaalseks teemaks on kindlasti valuutavahetus , mis tõi endaga arvukalt vastakaid arvamusi. Muutust põhjendati majanduskriisi ületamise ja viie rikkama riigi hulka saamisega .
Heaoluühiskond ja demokraatia näevad ette kõikide rahvuslaste aksepteerimist ja keelatud on diskrimineerimine . Eestis on välja kujunenud kogu ajaloo vältel umbusaldus võõramaalaste vastu. Erilise tähelepanu all on eesti ja vene rahvuslaste suhted. Väga positiivne on see, et uued põlvkonnad ei pane enam suurt rõhku ajaloos sündinule ning tänapäeval hakkab vaibuma rutakate arvamuste tegemine. Sellest hoolimata esineb lahkarvamusi, mis tekitavad probleeme, kuid nendega ka võideldakse. Üheks valukohaks on kindlasti see, et mitmetes paikades ei saa riigikeelega hakkama, aga raske on asutada vastu millelegi, mis on pika ajaga välja kujunenud.
Pikalt võib arutleda riigi plussidest ja miinustest. Mõlemad tulevad esile teatud olukordades , me ei mõtle neile pidevalt. Ei ole halba ilma heata, plussid tekitavad meis hea tunde, miinustest õpime ning ebameeldivused on kerged mööduma. Oma kodumaa jääb tavaliselt siiski kõige paremaks kohaks maapeal , kus kõik hea koormab halva.