Parem ja vasakpoolsed parteid On olemas vasak poolsed parteid ja parem poolsed parteid. Vasakpoolsus on termin poliitikas, mis tähistab poliitilise spektri seda poolt, mille alla kuuluvad anarhism, sotsialism, sotsiaaldemokraatia ja kommunism.Parempoolsus on termin poliitikas, mida seostatakse erinevate ideoloogiatega nagu näiteks konservatism, uusliberalism, monarhism, natsionalism jm.ideoloogiad, mis vastandavad end tihtipeale vasakpoolsusele.Euroopas mõeldakse 21. sajandil liberalismi all pigem majanduslikku vabadust ehk uusliberalismi, mis pooldab maksude vähendamist ja vastandab ennast sotsialistidele ja on seega parempoolne. Paljud sotsiaaldemokraadid nagu näiteks Saksamaa on vasakerakondadest jällegi nihkunud paremale ja võtnud liberaalide positsioonid tsentris.
termin. Kuid see käsitlus keeldub tunnistamast 2000 aastat varem ladinakeelses väljendis "nationes et gentes" sisalduvat viidet etnilisele kuuluvusele. Jakobiinlik natsioon ja sellega seostatav ideoloogia natsionalism on tõesti riigiga haakuvad. Riigiga, mis eirab etniliste vähemuste õigust oma identiteedile. Bretoonide natsionalism ei saa seda mõtet kuidagi sisaldada. Kas bretoonid ja prantslased on mõlemad natsionalistid? Kui, siis on nad vägagi vastuoluliste ideoloogiatega natsionalistid. Rahvuslus on avaldanud maailma ajaloole üüratut mõju. Ajaloolased kasutavad terminit natsionalism selle ajaloolise ülemineku ning rahvusliku ideoloogia esilekerkimise ja võidulepääsemise kirjeldamisel. Lisaks moderniseerumisele ja elutingimuste parandamisele aitas rahvuslus väga paljudes maades suurel määral kaasa vabanemisele võõrvõimust ja kogu rahva ühendamisele ühtseks tugevaks riigiks, millel tänased rahvusriigid suures osas baseeruvadki.
Miks 1920-30. aastail asendus demokraatia diktatuuriga? Peale Esimest maailmasõda loodeti, et demokraatia jääb valitsema ja enam sõdu ei tule. Paraku pidid inimesed demokraatias pettuma, kuna hüppelist majanduskasvu ei tulnud ning elujärg ei läinud paremuse poole. Siinkohal kasutasid olukorda ära uute ideoloogiatega juhid. Demokraatia tähendab sõnavabadust, õiglasi valimisi ning rahva võimu. Samuti tagab see inimese eralelu puutumatuse ja isikuvabadused. Diktatuur, demokraatiale vastandudes, on valitsemisvorm, kus juhil on piiramatu võim. Sellega kaasneb isikuvabaduste piiramine ja vastaste igal võimalikul viisil mahasurumine. Sageli puudub vastutus oma tegude moraalsetele ja eetilistele tagajärgede eest. 18. jaanuarist 1919. aastast kuni 21. jaanuar 1920
Kõige tähtsamad otsused võetakse vastu partei üldkogul) , diktaatorlikke parteisid( ainult üks juht) Tegevuse järgi Ideoloogia alusel vasakpoolseteks( tähistab seda poolt, mis hõlmab sotsialismi, kommunismi . Arvatakse, et riik peab ühiskonna tegemistesse võimalikul palju sekkuma. Nt : Eestimaa Rohelised) tsentristlikud( Sotsiaaldemokraatia ja kristlik konservatism, jäävad parem- ja vasakpoolsete vahele, üritavad meeldida mõlemale poolele.) Parempoolsed (seostatakse erinevate ideoloogiatega, konservatism, liberalism, nt Reformierakond) tegevuse järgi: massipartei(tahab pidevalt kasvatada liikmete arvu), populistlik (liikmete arv pole oluline, propaganda valijatele on oluline) Eesti erakonnad: Keskerakond, Reformierakond, Rahvaliit, Eestimaa Rohelised, IRL, Sotsiaaldemokraatlik erakond. Survegrupid Survegrupid on legaalselt tegutsevad ühiskonnarühmad, mis püüavad suruda oma taotlusi poliitikasse avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. Liigid:
Unustatud väärtused Väärtused, mis tänaseks võib nimetada unustuse hõlma vajunuteks, määrasid varem paljude inimelude saatused. Sõjaaegsete ideoloogiatega kaasnenud roimadest kõneleb ajalugu massiküüditamistest ja mõrvadest. Millisena nägid maailma need mehed, kes sõnaõigust saamata, kaasati sõjarindele II maailmasõja päevil? Valitses neis tahtmine alustada vastuhakku valitseva korra vastu, või olid nad vaimselt piisavalt meelestatud järgima etteantuid käsklusi? Ideoloogilised põhimõtted, mis on alget ja toetust leidnud tundeelust, võib tänapäeva maailmast välja arvata. Keskendutakse materiaalsetele ja realistlikele
tehnoloogia arengu, naiste majandusliku kindlustatuse kui ka sealt tuleneva ensekindluse ja väärikuse. Kuid minu arvates on põhjused hoopis kuskil mujal ja tunduvalt sügavamal. Väga suurt rollli on mänginud reiligioon. Eestisse tõi muutuse muinasajal saabunud ristisõdijad ja nendega saabunud misjonärid. Pikal keskajal muinasaegsed kombed ja tavad taandusid ristiusu tõekspidamiste ees. Omad täiendused andis muutustele ka uusaeg ja viimasel lihvi kaasaeg erinevate poliitiliste ideoloogiatega. Iga ajajärk on sulandanud naiserolli ühiskonnas meestega võrdsemaks. Näiteks keskajal tõi muutused "kümme käsku", uusajal vabadus töötada kodust väljapool (tehastes) ja kaasajal tunnustati naisi kes tegid rasket tööd (traktoristid,kaevurid jne). Teine väga suur osatähtsus oli ideoloogial, millel olid erinevad tavad ja kombed. Keskajal viljeleti väga ranget karistuspoliitikat varasemate tõekspidamiste kohta.
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teises maailmasõjas oli eestlastel valikuid vähe, tuli valida kas Nõukogude, Saksa või Soome pool. Nende riikide armeedesse eestlased enamjaolt ka sattusid. Neljas, kuigi mitte nii ühepoolne ja kindlate ideoloogiatega variant oli ka metsavendlus, kuid erinevatel aegadel olid erinevad inimesed metsavennad. Kui Punaarmee Eesti 1940. aasta 17. juunil okupeeris, läksid saksameelsed metsavendadeks. Needsamad metsavennad võitlesid koos Saksa armeega ka hiljem edukalt Punaarmee vastu. Peale siis hakanud Saksa okupatsiooni läksid Nõukogude võimu pooldajad metsavendadeks. Punaarmeesse sattusid eestlased sundmobilisatsiooni käigus, hoolimata selle
Saksa väejuhid kasutasid sõja alguses vaid vabatahtlikke, need olid minu arvates enamasti mehed, kes tahtsid venelastele kätte maksta. Hiljem läksid ka sakslased üle sundmobilatsioonile, mis vähendas Eesti meeste vaba valiku võimalusi veelgi rohkem. Kolmas variant oli Soome armee, millega liitusid enamasti need, kes ei tahtnud Saksa ega Vene armees sõdida ning otsustasid põhjanaabritele abiks minna. Neljas, kuigi mitte nii ühepoolne ja kindlate ideoloogiatega valik oli ka metsavendlus, kes olid enamasti Nõukogude vastased ning aitasid sakslasi ka Suvesõjas. Lihtrahval tekkis esimene võimalus koos baltisakslastega Eestist lahkuda 1939 aasta sügisel, kuid see kehtis enamjaolt vaid kadakasakslastele, keda lahkus annekteeritud Poola aladele umbes tuhatkond. Tänu sellele, kasvas Eesti inimeste seas ohustatus ja hakkasid levima kuuldused, et Baltimaad on Venemaale maha müüdud. Teise maailmasõja lõpuaastatel kogus populaarsust
Riigikogu koosseis vahetub kas iga nelja aasta järelt, peale valimisi või kui peaminister ei saa hakkama. VABARIIGI VALITSUS Kõrgeim täidesaatevvõim on valitsus. Valitsus vahetub peale Riigikogu valimisi või pärast valitsuskriisi (peaministrile avaldatakse umbusaldust). President määrab peaministrikandidaadi. Üheparteilised valitsuses kuulub vähemalt pool parlamendikohtadest ühele erakonnale, aga koalitsiooni ehk parteilises valitsuses on erinevatest erakondadest, kuid sarnaste ideoloogiatega. Eestis on valitsus 15-liikmeline. Valitsust juhib peaminister, kelle ülesanne on esindada valitsust ning juhtida selle tegevust. Valitsuse liikmeteks on ministrid, kellel on õigus ja kohustus juhtida ministeeriumi ehk valitsemisasutuse tööd. Eesti ministeeriumid: 1) Välisministeerium 2) Kaitseministeerium 3) Siseministeerium 4) Justiitsministeerium 5) Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 6) Põllumajandusministeerium 7) Rahandusministeerium 8) Keskkonnaministeerium
Kuidas see avaldus (kriisid-konfliktid, võidurelvastumine, üksteise ületrumpamine jmt)? (vt õp. lk 10-16) Külmas sõjas ei toimunud rünnak füüsiliselt, vaid pigem poliitiliselt. See oli kõikehaarav poliitiline, majandusliku ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku leeri vahel (Lääne demoktraatliku (USA ja teised lääneriigid) ja Ida kommunistliku totalitaarse süsteemi vahel (NSVL)). Toimus: ei oldud rahul teise leeri poliitika, majanduse ja ideoloogiatega. 1)NSV liidu eesmärk hõivata uusi territooriume Euroopas ja Aasias. 2) Marshalli plaani käivitamine USA poolt (USA abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks). 3) Berliini blokaad(takistati sissepääsu Lääne-Saksamaalt saamine Berliini) Kriisid ja sõjad: 1) Berliini blokaad (Kõik ühendusteed läänepoolega katkestati. Saksamaa lõhenes lõplikult. Heil enn) 2) Korea sõda 3) Berliini kriis
naiste majandusliku kindlustatuse kui ka sealt tuleneva ensekindluse ja väärikuse. Kuid minu arvates on põhjused hoopis kuskil mujal ja tunduvalt sügavamal. Väga suurt rollli on mänginud reiligioon. Eestisse tõi muutuse muinasajal saabunud ristisõdijad ja nendega saabunud misjonärid. Pikal keskajal muinasaegsed kombed ja tavad taandusid ristiusu tõekspidamiste ees. Omad täiendused andis muutustele ka uusaeg ja viimasel lihvi kaasaeg erinevate poliitiliste ideoloogiatega. Iga ajajärk on sulandanud naiserolli ühiskonnas meestega võrdsemaks. Näiteks keskajal tõi muutused "kümme käsku", uusajal vabadus töötada kodust väljapool (tehastes) ja kaasajal tunnustati naisi kes tegid rasket tööd (traktoristid,kaevurid jne). Teine väga suur osatähtsus oli ideoloogial, millel olid erinevad tavad ja kombed. Keskajal viljeleti väga ranget karistuspoliitikat varasemate tõekspidamiste kohta. Uusajal muudeti
keerulisemad. Täidesaatva võimu liikmed on jaotatud ühel või teisel viisil. Esiteks, erinevus on tõmmatud ,,poliitika" äidesaatvuse ja ,,bürokraatliku" täidesaatvuse vahele. See aga toob esile erinevused poliitikute ja rahvateenrite vahel ja veelgi enam poliitika ja administratsiooni vahel. Parlamentaarses süsteemis poliitiline täidesaatev võin teeb kompromisse valitud poliitikutega. Nende töö on teha poliitikat, kooskõlas muidugi partei poliitikaga ja ideoloogiatega, jälgides selle teostatavust. Ametlik täidesaatev võim saavutab kokkuleppe rahvateenritega, kelle töö on pakkuda nõu ja administeerida poliitikat, subjekteerides nõutud poliitikat neutraalselt ning olles lojaalsed oma ministritele. Poliitiliste nõunike jälgimised ja nõuanded on tavaliselt olulisemadki kui presidendi omad. Samas täidesaatva võimuga presidendid, nagu on USA-s, venemaal ja
parandada ja muuta fraktsiooni alatised komisjonid, sõna võtta ainult fraktsiooni ja komisjoni volitatud esindajad. 3)Täidesaatevvõim e valitsus: Moodustamine: a)Parlam hääletab ja tagandab ametist parlament. presid nimetab ja tagandab ametist president b)parlam vahetub parlamendi valimistega, presid vahetub presidendi valimistega Efektiivsuse toimimise kriteeriumid: a)kui valitsuses on sarnaste ideoloogiatega erakonnad- vähem erimeelsusi suudab üaremini ühiste otsusteni jõuda, valitsus suudab kauem püsida b)ametnike valitsus c)peaks olema enamusvalitsus- vähemalt pooled saadikud on ühest erakonnast, suurem tõenäosus, et õigusakt hääletatakse poolt 4)Bürokraatia ehk ametnikkond: a)püsivus- Ametnikkond vahetub harvemini kui poliitikud, mis tagab asjaajamise järjepidavuse b)alalhoidlikkus ehk professionaalsus-ametnikud peavad olema
ka tema kunstiõpingute eest. Melnikov õppis Moskva Maalikunsti, Skulptuuri ja Arhitektuuri koolis. Melnikov sai üldhariduse 1910ndal aastal, 1914 lõpetas ta kunstiõpingud ja 3 aastat hiljem ka arhitektuuri õpingud. Melnikov abiellus 1912.aastal Anna Yablokovaga, neil sündisid kaks last.(1913 ja 1915) Huvitav fakt Melnikovi elu kohta on veel see, et ta oli taimetoitlane. Algselt haritud neoklassitsismi ideoloogiatega, ei hoidnud historitsismi reeglid ja piirid teda siiski pikalt kinni. Noor arhitekt avastas end juba varsti mõtlemas piiridest välja. Oma esimese suurema ülesandega (The angular Soviet Pavilion) Pariisi Rahvusvahelise Dekoratiivse ja Kaasaegse Tööstus Kunsti Näitusel (1925), avaldas Melnikov mitu ideed, mis täiustusid hiljem ja avaldusid tema tulevastes projektides dünaamilised ja ühendatud hoonemahud, kaldus katused ja väsimatu energia
1939 sundis NSVL Eestile peale baasilepingu allakirjutamist, siis okupeeris Punaarmee 17. juuni 1940 Eesti. Kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, mis võeti 6. augustil NSV koosseisu. Teine maailmasõda sundis eestlasi tegema valikuid ning neid valikuid oli vähe. Olulisemad valikuvõimalused olid sõdimine Punaarmee, Saksa ja Soome armeedes ning põgenemine Nõukogude okupatsiooni eest Läände. Neljas, kuigi mitte nii ühepoolne ja kindlate ideoloogiatega variant oli ka metsavendlus. Punaarmees olid eestlaselt peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna, kuigi see oli sel ajal keelatud. Eestlasi sundmobiliseeriti, sest selliseid inimesi oli vähe, kes olid valmis vabatahtlikena kommunistliku ideoloogia eest sõdima. 1941. aastal moodustatud hävituspataljone täiendati tihtipeale sunniviisiliselt värvatud tööliste, uusmaasaajate ja kutsealustega. Hävituspataljonide tegevus oli Eesti riigi ja rahva vastane
Seega, pigem on küsimus selles, kas ja kes sellisel hetkel vastavaid ideoloogiaid on võimeline üldse looma ja kujundama ja mida see endaga suuremas pildis kaasa toob. Ehk, millised ühiskonnakihid selles üldse osalevad. Peale selle leian, et ükski ideoloogia ei saa kunagi sääraselt toimima nagu Fukuyama seda käsitleb, sest ideoloogiad on tänu pidevatele ühiskonna muutustele sunnitud olema innovaatilised ja sellega kaasnevalt valmis ka sulanduma teiste ideoloogiatega, et käia kaasas paralleelselt ühiskonna arenguga. Seega, Fukuyama poolne „Ajaloo lõpp“ käsitlus pole tema poolt kirjeldatud stiilis võimalik. Kokkuvõte Võib väita, et liberaalsusteooria on sattunud üha suurema kriitika alla ning sellega kaasnevalt muutnud F. Fukuyama artikli „Ajaloo lõpp“ tõsiselt võetavust ja üldse võimalikkust selliselt ajaloo lõppu kirjeldada nagu autor artiklis väidab. Seda nii seetõttu, et ideoloogiad on liigselt
aastal näidati USA presidendikandidaatide John Kennedy ja Richard Nixoni teledebatti, mis kallutas võidu Kennedy poole. 1963. aastal jälgisid aga sajad miljonid inimesed, sealhulgas NSV Liidus, teleülekannet Kennedy matustest. Televisioon on inimesete elu parandanud sellega, et info on kergesti ja paljudele kättesaadav. Nivilleerinud on televisioon kindlasti ühiskonda moe valdkonnas. 5. Kas ja mil määral on kultuur seotud erinevate ideoloogiatega? Leidke näiteid erinevatest vaatenurkadest. Ideoloogia mõjutab kultuuri suurel määral. Näiteks totalitaarsetes riikides on kogu kultuur allutatud võimu ülistavale propagandale. Dissidendid, kes julgevad kultuuri tuua ka reaalset ühiskonnapilti, hukatakse või saadetakse maalt välja(NSVL ja Hitleri-Saksamaa). Samuti on kultuur seotud tugevalt ka usuliste ideoloogiatega. Näiteks islamiriikides on omad ranged reeglid ja mujal muu usuga seonduvad reeglid. lk 80 1
säilinud tänaseni. Majanduslik olukord kahe maailmasõja vaheliste aastate jooksul aeglustas kreeklaste rändeid, hoolimata asjaolust, et 1,5 miljonit Kreeka põgenikku saabus Türgist peale Smyrna hävitamist. Pärast II Maailmasõda Teine maailmasõda ja Kodusõda jättis Kreekale tööstusliku infrastruktuuri puudumise, primitiivse põllumajanduse ja tuhandeid pagulasi. Lisaks inimesed, kes pooldasid kommuniste või teisi vasaktsentristlike või vasakpoolsete ideoloogiatega inimesi olid allasurutud totalitaarse reziimi poolt, isegi kui parlament kui selline veel oli riigis olemas. Tuhanded kreeklased lahkusid riigist 50-ndatel ja 60-ndatel ning suuremateks sihtkohtadeks olid seekord Euroopa riigid, peamiselt Saksamaaa, ja Austraalia. Paljude kreeklaste jaoks oli Saksamaale rändamine ainult ajutine ja nad on nüüd tagasi Kreekas. Teisalt Austraaliasse rännanud kreeklased on jäänud sinna jäädavalt
kasutatkse ära sotsiaalsfääris - riik peab pehmendama turukonkurentsi mõju ning tagama igale inimesele väärika elatustaseme - sotsiaalpoliitikasfääri sees samuti pooldatakse võrdsuse ideed odavaid haridus-, meditsiiniteenuseid ja abirahasid võivad taotleda kõik (rikkad, vaesed, põliselanikud, immigrandid); 13.Mõisted ühiskonna sidusus ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine. parempoolsus - termin poliitikas, mida seostatakse erinevate ideoloogiatega nagu näiteks konservatism, uusliberalism, monarhism, natsionalism jm. ideoloogiad, mis vastandavad end tihtipeale vasakpoolsusele sotsiaalne sidusus on ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsuse ning liikmete võrdsus ja heaolu. sotsiaalne grupp - inimeste ühendus, milles kaks või rohkem inimesi tegutsevad koos ühise eesmärgi nimel. Sotsiaalset gruppi esristab inimkogumikust: *ühine suhtlemisvõrgustik *jagatud identiteet *ühised eesmärgid
7 Peale Nõukogude Liidu ja Idabloki lagunemist kehtib see vorm veel näiteks Hiina Rahvavabariigis, Korea Rahvademokraatlikus Vabariigis, Kuuba Vabariigis, Laose Rahvademokraatlikus Vabariigis. (Demokraatia liigid, 2004) 2.4. Kristlik demokraatia Roomakatoliku kiriku ühiskonnafilosoofia oli pikka aega oma olemuselt konservatiivne, mistõttu see sattus vastuollu paljude 19. sajandi suurte ideoloogiatega. Et vältida vasakäärmuslaste mõju suurenemist, otsustas katoliku kirik 19. sajandi lõpul eesotsas paavst Leo XIII-ga, et kirik peab tegelema ka ühiskonnas kesk- ja alamatesse klassidesse kuuluvate inimeste muredega. Selleks tuli omapoolselt pakkuda ühiskonna sotsiaalsete probleemide lahendamiseks kristlikke ideid. (Raudla, 2002, lk 63) Kristlik demokraatia on demokraatia üks ideoloogiad ja kontseptsioone, mis rõhutab perekonna
demokraatia ja sotsialism on lahutamatud ning demokraatia viib lõpuks ise sotsialismile. Endiselt arvati, et sotsialism sisaldab ,,tootmisja vahetusvahendite ühiskondlikku omandit". Ent alates Teise maailmasõja lõpust on paljud sotsiaaldemokraadid hakanud siiski vaidlustama, kas majanduse laiaulatuslik riigistamine on vajalik. KRISTLIK-DEMOKRAATIA Roomakatoliku kiriku ühiskonnafilosoofia oli pikka aega oma olemuselt konservatiivne, mistõttu see sattus vastuollu paljude XIX sajandi suurte ideoloogiatega. Et vältida vasakäärmuslaste mõju kasvu, otsustas katoliku kirik XIX sajandi lõpul eesotsas paavst Leo XIII-ga, et kirik peab tegelema ka ühiskonnas kesk ja alamklassi kuuluvate inimeste muredega. Selleks tuli kirikul pakkuda ühiskonna sotsiaalsete probleemide lahendamiseks kristlikke ideid. Kristlikdemokraatlikku ideoloogiat iseloomustavad järgmised põhimõtted: · On oluline kaitsta kristlikke moraaliprintsiipe ja ka isiksust massidemo
arusaamu. ← • Inimeste ajastu lõpp – liigirevolutsioon ← • Töö lõpp – sotsiaalne revolutsioon ← • Masinaajastu lõpp – uus töösotsioloogia ← • Miski ei lõppe – lihtsalt uus tehnoloogia ← • Töösotsioloogia regressioon ← • Sotsiaalse korra regressioon ← • Liigi regressioon Utoopiad Infoühiskonna ja tehnoloogiate arengu utoopiad on tihtipeale identsed domineerivate ideoloogiatega. Levinumad ideed on näiteks: ← • Infoühiskonna tulek päästab maailma ← • Infoühiskond aitab saada üle näljast, haigustest, vaesusest, aitab järele mahajäänud riike ← • Eesti riigil on eesmärk kolme aastaga Soomele järgi jõuda ← • Iirlaste Keldi tiiger, mis on rahvusvaheline legend Iirist kui arenenud infotehnoloogiamaast, kuid reaalsuses on iirlased ise arvanud, et see on pigem ilus muinasjutt. Düstoopiad
strateegia; Ideoloogia ja retoorika; Varjatud ja avalik ideoloogia; Valmis ja ad hoc ideoloogia 42. Milles seisnevad ideoloogia funktsioonid? Seletamine, Hindamine, Õigustamine, Orienteerimine, Programmeerimine, Mobiliseerimine, Mõtteline korrastatus. 43. Selgita parem- ja vasakpoolsuse mõistet ning nende suhtelisust. Parempoolsus on termin poliitikas, mida seostatakse erinevate ideoloogiatega nagu näiteks konservatism, uusliberalism, monarhism, natsionalism jm. Vasakpoolsus on termin poliitikas, mis tähistab poliitilise spektri seda poolt, mille alla kuuluvad sotsialism, sotsiaaldemokraatia ja kommunism. 44. Tutvusta liberalismi tunnuseid ja arengut. Liberalismi põhiideed: individualism paralmentarism võimaluste võrdsus reformism kirikuvastasus Liberalismi voolud
Majandus on kõige tähtsam. Pessmistid- puffertsoonid tulevad aga väga konfliktne maailm. Pragaatikud- Churchill, USA diplomaadid ja poliitikud; puffertsoonid ja muidu sõbralik maailmajaotus). Külm sõda: Põhjused: 1. Ajalooline usaldamatus (1918 USA sponsoreeris Venemaa vastu interventsiooni; 1933 diplomaatiliste suhete sisseseadmine USA ja RU vahel- elementaarsuse täitmine; 1944 teise rinde avamine). 2. Riikide vastandlikud eesmärgid/mõjusfäärid, mis on seotud vastandlike ideoloogiatega (liberaalne individualism/kollektiivne sotsialism) ja isikute vastandumisega (Roosevelt- kõige enam valitud president 4x; Churchill-SB peaminister, kellel puudus kõrgharidus; Stalin). Harry Truman (1884-1972) Aatompommi küsimus. Puudus kõrgharidus, polnud soovi presidendiks saada (asepresident, kuna Roosevelt suri ootamatult). Asepresidendi funktsioon oli proformal ja seetõttu puudus Trumanil üldse arusaam, mis ta tegema peab, mis asi on aatompomm. F
läbipõimitust. Aga siin ka taas eri maade traditsioonid erinevad, mida ühes kohas nimetatakse sotsiaalteooriaks seda teises kultuuriteooriaks ja vastupidi. Nt antropoloogias eristub 2 olulisemat traditsiooni Briti sotsiaalantropoloogia ja Ameerika kultuuriantropoloogia. Tõsiasi on see, et kultuuriuurimine ei saa üle ega ümber sellest, et iga kultuur on ikkagi seotud teatud kindla ühiskonnaga, teatud poliitilise situatsiooniga, teatud ideoloogiatega. Marksistlik ja neomarksistlik kriitika kultuuriuurimises ongi juhtinud tähelepanu sellele, et ükski ühiskond pole kultuuriliselt homogeenne ei ühel ajastul ega ka ühel ajahetkel (nt mingi sündmus). Kultuuriuurimises on kasutusel nt sellised mõisted nagu subkultuur või kontrakultuur, rõhutamaks erinevate kultuurigruppide olemasolu ühiskonnas. Erinevad traditsioonid kultuuriteoorias, milles ühte huvitab rohkem sotsiaalne
Parempoolsed leiavad, et mida vähem seda parem ning vasakpoolsed, et riik peab sekkuma nii palju kui võimalik. Vasakpoolsuse pooldajad aktsepteerivad valitsuse sekkumist majandusse kui sobivat ja tarvilikku abinõu rikkuse õiglasemaks jaotamiseks. Sotsiaalliberalism toob sisse ka uue vabaduse mõõtme, milleks on sotsiaalne vabadus. Parempoolsus on termin poliitikas, mida seostatakse erinevate ideoloogiatega nagu näiteks konservatism, uusliberalism, monarhism, natsionalism jm. ideoloogiad, mis vastandavad end tihtipeale vasakpoolsusele. Termin ise on pärit juba Prantsuse revolutsiooni aegadest, kui monarhistid, kes toetasid vana režiimi, istusid juhataja kõnetoolist vaadatuna rahvusassamblee saalis paremal pool ja need, kes toetasid revolutsiooni, istusid vasakul. Vasakpoolsust iseloomustab püüd riigi kaudu teostada sotsiaalset ja majanduslikku võrdsustamist. Parempoolsust
· Ideoloogia ja retoorika · Varjatud ja avalik ideoloogia · Valmis ja ad hoc ideoloogia 1 Milles seisnevad ideoloogia funktsioonid? Ideoloogia ülseanded: 1)seletamine 2)hindamine 3)õigustamine 4)orienteerimine 5)programmeerimine 6)mõtestamine 7)mobiliseerimine 1 Selgita parem- ja vasakpoolsuse mõistet ning ajaloolist kujunemist. Parempoolsus on termin poliitikas, mida seostatakse erinevate ideoloogiatega nagu näiteks konservatism, uusliberalism, monarhism, natsionalism jm. ideoloogiad, mis vastandavad end tihtipeale vasakpoolsusele. Termin ise on pärit juba Prantsuse revolutsiooni aegadest, kui monarhistid, kes toetasid vana reziimi, istusid juhataja kõnetoolist vaadatuna rahvusassamblee saalis paremal pool ja need, kes toetasid revolutsiooni, istusid vasakul. Vasakpoolsus on termin poliitikas, mis tähistab poliitilise spektri seda poolt, mille alla kuuluvad
TÄNAPÄEV Aastatel 1939-45 kestnud sõda oli lõpuks läbi. Euroopa oli rusudes, kuid parema tuleviku lootuses algasid ülesehitustööd. Inimesed ei tahtnud enam mõtelda sõjale, mis pani kõikuma eetilised ja moraalsed põhiväärtused. USA vägede poolt 1945. a. Hiroshimale heidetud esimene aatompomm raputas inimkonda ja tõi teadvusse moodsa tehnika hävitava mõjujõu. Järgnevatel aastatel valitses hirm tuumasõja ees, sest erinevate ideoloogiatega superriigid USA ja NSVL seisid lepitamatute vaenlastena vastamisi. Maailm oli muutunud ja sellega koos ka kunsti mõiste ja senikehtinud väärtushinnangud. Keegi ei uskunud enam, et pintsliga võib maailma muuta. Oli vaja leida uusi vahendeid enda väljendamiseks. Juba 20. saj alguse kunstivoolud hakkasid maalikunsti alustalasid kangutama. Dadaistid naeruvääristasid vanu traditsioone ja loobusid maalist kui igandist, hakates kasutama täiesti
võimuinstitutsioonile. Kristlus kui maailma mõtestav tähendusraamistik jäi aga valdavaks perioodi lõpuni, mistõttu selle tähtsust on võimatu ülehinnata. 1918-1940 Vaadeldava perioodi kokkuvõtteks võib öelda, et domineerivaks said rahvuslik ja sotsialistlik ideoloogia (viimase mõju vähenes pärast enamlaste riigipöördekatset 1924. aastal, kuid ei kadunud ühiskondlikul tasandil ringlevatest ideedest nt. religiooni kohta). Uute ideoloogiatega koos tulid uued kristluse representatsioonid. Rahvuslik ideoloogia aitas siiski säilitada ka eelmisel perioodil levinud ettekujutusi religioonist kui korra ja moraali tagajast, kuid sotsialistliku ideoloogia mõjul kujunes rahvuslik narratiiv, mis hakkas kristlust representeerima eestlastele võõra ja pealesurutuna, manipuleerimise-ja ekspluateerimise vahendina valitsevate klasside st. sakslaste käes. Sakslastele vastanduv eesti rahvuslus vastandus ajaloolistest faktidest (nt
okupatsioonitsoonist). II pool Korea sõda (kaardil 4; 1950-53). Sõja osapoolteks Põhja-Korea ja Lõuna-Korea. Pärast II maailmasõja lõppu kehtestati Põhja-Koreas kommunistlik kord (vabastati Jaapani võimu alt) ning Lõuna-Koreas tulid võimule kommunistide vastased Vabariik. Piiriks kahe Korea vahel oli 38 laiuskraad. Sõda tekkis, sest Korea oli kaheks lõhestatud ja mõlemas riigis oli tegemist erinevate ideoloogiatega. Sõda alustas Põhja-Korea, kes tungis Lõuna-Koreasse ja kellel õnnestus Korea alad enda kätte saada. Põhja-Koreal oli kaks liitlast - NSVL ja Hiina. Lõuna-Koread otsustas aidata USA, sest oli kommunismi leviku vastane. USA kaudu arutati probleemi ka ÜRO tasandil ja otsustati, et ÜRO 16 riigi väed lähevad appi Lõuna-Koreale. USA ja ÜRO vägede toetusel õnnestus Lõuna-Koreal tõrjuda Põhja-Korea väed Põhja-Korea põhjapoolsesse piirkonda
fasismi leviku kartuses kiita NSV Liidu abi Hispaania vabariiklastele. 1938-1939 tõrjuti Aasias Jaapani ekspansioonikatseid Mandzuurias. 16 Hitleri suund agressioonile ja seeläbi maailma ümberjagamisele pakkus Stalinile rohkem kui lääne demokraatiate nõrkus. Kõik viitas sellele, et demokraatia aeg on lõppenud ning tulevik kuulub tugevate ideoloogiatega totalitaarsetele riikidele. Sellest tulenevalt algas Saksamaa ja NSV Liidu lähenemine, mis viis 23. augustil 1939 omavahelise mittekallaletungilepingu sõlmimiseni (Molotovi-Ribbentropi pakt). Selle pakti salajane lisaprotokoll nägi ette mõjusfääride jagamise Ida-Euroopas ja viis samal sügisel Saksamaa sõtta Poolaga ning NSV Liidu sõtta algul Poola ja hiljem Soomega (Talvesõda). Balti riikidesse viidi sisse nõukogude
ERAKONNAD TÄNAPÄEVA POLIITIKAS 1) miks on erakondi vaja? erakondi on vaja et oleks palju erinevaid huve esindatud ja erinevaid poliitilisi arengusuundi 2) poliitiline skaala Vasak Tsent. Parem vene partei. Sots dem. Vabariiklik partei. Põllumeeste kogu rahvaliit kesk rohelised kristlikud demokraadid Libertas IRL Reform Eesti iseseisvuspartei 3) lk 83 küs 1. viimaste valignute loosungid ei olnud ideoloogiatega seotud. ARUTLUSE TEEMAD 1. Rahvastikurände negatiivsed ja positiivsed tagajärjed lähte- ja sihtkohariigile 2. Tänase Eesti võitjad ja kaotajad 3. Töötud Eesti arengu pidurdajad või kasutamata võimalus. 4. Eesti e-riigi tuvegus ja tarkus 5. Tarbimise mõju globaalsel tasandil 6. Euroopa Liit kas Euroopa tuleviku kindlustaja või Euroopa riikide arengu pidur? Käsitsi arutlus 2-4 teemaelementi väide,näide,arutlus peab poole valima juba sissejuhatuses
totalitarismist väga huvitatud, eeldusel, et see oli liiga ebaorganiseeritud selle jaoks. 18. Diktatuur: konsensuse diktatuur Konsensuse diktatuur on kui enamus on võimurežiimiga rahul, võimudega tehti koostööd ja alluti nende korraldustele või nagu Natsi Saksamaal, siis võeti ise initsiatiivi, et korraldada ühiskonda Hitleri üldiste ideoloogiate suunas. Samuti nähti Hitleris kedagi, kes suudaks neid viia parema elu poole, isegi kui nende viisidega või tema ideoloogiatega poldud rahul, elu paranes sel ajal tänu sõjatööstusele ja seega inimesed muutusid rahulikumaks ja passiivsemaks. Suudeti opositsioon eemaldada ja inimesed leppisid olukorraga, sest kartsid vägivalda, vange ja oma arvamuse avaldamisel tagajärgi. 19. Diktatuur: ideoloogiline režiim Ideoloogiline režiim on väga tähtis diktatuuri juures, Hannah Arendti arvates ongi ideoloogiad need, mis tõmbavad inimesi ja suuri masse selle poliitilise režiimi poole. Nad annavad vastuse
Voltaire’i puhul on oluline ka meelde jätta, et tema teemaks oli juba keskaeg, mitte antiik, ning lihtsad inimesed (mis on iseloomulik romantismile). Pärast 50ndaid oli Voltaire seotud ka valgustuse suurprojektidega – prantsuse suur entsüklopeedia. Seal pandi kirja kogu ajastu. See on ka valgustuslik suurteos (aga mitte kirjanduslik teos!). Voltaire’ile iseloomulikud jooned: Pidev kontakt tollaste sündmustega Tegeleb palju zanritega, ideoloogiatega Idamaisus, idamaise jutu struktuur (katsumuste jada) Jutud on keerulised, sisaldavad palju detaile (müstifikatsioonid, pseudonüümid) Kuigi Voltaire oli skeptik, polnud ta samas pessimist. Lugemissoovitus: Voltaire’i „Mikromegas“, mis haakub hästi valgustuse taustaga. Seal vaatleb maailma asju Saturni elanik. 5. loeng 05.10.15 – jätkame prantsuse valgustusega Voltaire mõjub rohkem valgustusajastul, Rousseau mõjutab aga rohkem hilisemaid autoreid.
SOTSIAALNE KLASSIFITSEERIMINE JA STEREOTÜÜBID Et antropoloogidel oleks võimalus ühiskondades inimesi sotsiaalselt klassifitseerida peab uurija sellesse täielikult uskuma. Uurimise käigus on võimalik stereotüüpe kas tõestada või ümber lükata, ehkki mõned ühiskonna grupid räägivad ka endast kui stereotüübist. Samas on ka mitemid stereotüüpe, mis ei suhestu sotsiaalsete faktidega. Stereotüübid võivad olla seotud ideoloogiatega. SITUATSIOONILINE RAHVUSKUULUVUS Mõned antropoloogid arvavad, et rahvuskuuluvus on seotud mõnede ulatuslike situatsioonidega. Mõned grupid, kes võivad olla haavatud rahvuslikust stereotüübist, võivad püüda sel teemal arutleda ja vastu vaield, et vähendada stereotüüpide mõju. Stereotüüpidest lahtisaamine pole kerge, see nõuab pikka aega ning teisi ühiskondi veenda on ääretult raske. Rahvuskuuluvuse teoreetiline
heaolust tulenev huvi-puudus poliitika vastu, postsotsialistlikes riikides aga tihti lihtsalt poliitiline võõrandumine. Ühiskonnaelu arengut hakkavad üha enam määrama poliitilise eliidi valikud ja rahva tahe jäetakse selles protsessis sootuks kõrvale. Poliitiline identiteet hajub. Poliitikat mõjutavad kümned huvigrupid oma pisikeste, sageli vägagi ajutiste probleemidega, millel pole suurte poliitiliste ideoloogiatega midagi pistmist. Valimistel kaotav erakond sünteesib oma seisukohtadesse vastaspoolele edu toonud seisukohad, päästes enda omadest, mis päästa annab. Kui kaalul on võit valimistel või selge ideoloogiline järjepidevus, siis paljud parteid eelistavad kindlasti võitu. Ka valijaid huvitab ideoloogiline järje-kindlus vähe. Arusaam kiiret lahendamist vajavatest probleemidest on palju olulisem ja toodab parteidele valimisedu. PR-firmad teevad tänapäeval
Indiviidi ja üh vaheline konflikt, mille kulmineerumine kujuneb välja postmodernistlikus üh. Indiviidil on üh ees vaid need kohustused, mida ta tahab üh ees võtta, kui ta ei taha midagi võtta n see täiesti aksepteeritav. 20 saj I poole Europa poliitika on veel hästi seletatav läbi pol ideoloogiate , samas kui II MS järgse pol seletamisel tuleb otsida muid seletusi , argumente ideoloogiatele lisaks. Ideoloogiad on retroperspektiivsed. Sõnumid , mida ideoloogiatega väljendatakse viitavad minevikus esinenud sündmustele . St. et juba sündides on mõned ideoloogiad aegunud, ei pruugi enam tulevikus olla relevantsed. Nt liberalism sündis aristokraatia ja religioonivastase ideoloogiana. Vaadeldes Euroopa edasist arengut näeme, et religioon ja aristokraatia kaotavad oma tähtsuse ühmääratlejatena. ( jäävad tahaplaanile) . Uued teema ja konfliktid tulevad peale, tekib vajadus uue ideoloogia või senise ümbermõtestamise järele .
postsotsialistlikes riikides aga tihti lihtsalt poliitiline võõrandumine. Ühiskonnaelu arengut hakkavad üha enam määrama poliitilise eliidi valikud ja rahva tahe jäetakse selles protsessis sootuks kõrvale. Poliitiline identiteet hajub. Poliitikat mõjutavad kümned huvigrupid oma pisikeste, sageli vägagi ajutiste probleemidega, millel pole suurte poliitiliste ideoloogiatega midagi pistmist. Valimistel kaotav erakond sünteesib oma seisukohtadesse vastaspoolele edu toonud seisukohad, päästes enda omadest, mis päästa annab. Kui kaalul on võit valimistel või selge ideoloogiline järjepidevus, siis paljud parteid eelistavad kindlasti võitu. Ka valijaid huvitab ideoloogiline järje- kindlus tegelikult vähe. Arusaam kiiret lahendamist vajavatest probleemidest on palju olulisem ja toodab parteidele valimisedu
läbipõimitust. Aga siin ka taas eri maade traditsioonid erinevad, mida ühes kohas nimetatakse sotsiaalteooriaks seda teises kultuuriteooriaks ja vastupidi. Nt antropoloogias eristub 2 olulisemat traditsiooni Briti sotsiaalantropoloogia ja Ameerika kultuuriantropoloogia. Tõsiasi on see, et kultuuriuurimine ei saa üle ega ümber sellest, et iga kultuur on ikkagi seotud teatud kindla ühiskonnaga, teatud poliitilise situatsiooniga, teatud ideoloogiatega. Marksistlik ja neomarksistlik kriitika kultuuriuurimises ongi juhtinud tähelepanu sellele, et ükski ühiskond pole kultuuriliselt homogeenne ei ühel ajastul ega ka ühel ajahetkel (nt mingi sündmus). Kultuuriuurimises on kasutusel nt sellised mõisted nagu subkultuur või kontrakultuur, rõhutamaks erinevate kultuurigruppide olemasolu ühiskonnas. Erinevad traditsioonid kultuuriteoorias, milles ühte huvitab rohkem sotsiaalne
Iseseisvumisprobleemid, töötus, elukutsevaliku ebamäärasus, õppimiskoha puudumine, raskused inimsuhetes, õppimises, iseenda leidmises, isiksuse selginemises jne. on olukorrad, kus noor vajab toetust. Toel võib olla selles etapis suur ja kaugeleulatuv mõju noore, tema tulevas pere ja laste tulevikule. Unelmatel on ikka koht inimese elus. Nooruses, mille ülesanneteks on luua eesmärke, seonduda inimeste ja ideoloogiatega, leida elamisest meeldivust ja meelelisust, et jaksaks innustunult püüelda eesmärkide teostumisele, on eluunistustel oluline ülesanne. Nooruse eluunistus on visioon rahuldavast elust tulevikus. 218 Lisateemad Laste kuritarvitamine, vägivald Kes võiks tahta lapsele viga teha? On raske uskuda, et seda võiksid teha lapse oma vanemad
annaabi.ee 
