Unustatud väärtusedVäärtused, mis tänaseks võib nimetada unustuse
hõlma vajunuteks, määrasid varem paljude inimelude saatused.
Sõjaaegsete ideoloogiatega kaasnenud roimadest kõneleb ajalugu
massiküüditamistest ja –mõrvadest. Millisena nägid maailma need
mehed, kes sõnaõigust saamata, kaasati sõjarindele II maailmasõja
päevil? Valitses neis tahtmine alustada vastuhakku valitseva korra
vastu, või olid nad vaimselt piisavalt meelestatud järgima
etteantuid käsklusi?
Ideoloogilised põhimõtted, mis on alget ja
toetust leidnud tundeelust, võib tänapäeva maailmast välja
arvata. Keskendutakse materiaalsetele ja realistlikele väärtustele,
mille vähene fantaasiaküllasus võib vähendada elukvaliteeti.
José Narosky on öelnud: „Sõjas
ei ole haavamata sõdureid“. Isegi sõjas ellujäänud võitlejatel
võib jääda laastav jälg psüühilisele tervisele, mille vastu on
aeg kasutu. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi ajal lähtestati
Maarjamaalt üle 1600 mehe Afganistani sõdima võõra riigi eest.
Saatmine ei toimunud
vabatahtliku hääletamise alusel, vastupidiselt
määrati nad missioonile, millest ei olnud isegi nemad teadlikud.
Sõjaeelne lahingutreening oli piisav, et suudeti ilma pikema
mõtlemiseta hävitada terveid külasid ja linnu. Käskude eiramisele
ei mõelnud keegi, kuna ülesastumist neile ei õpetatud- ei olnud
kedagi, kes oleks üksiküritajate tegevust pooldanud ja neil
vähemuses võitlejatel tekkis
kartus . Kartus alustada mässu…
Tänapäeva maailm on nii mitmekülgne, et isegi ülepaisutatud
postmodernistlik lähenemine ei suuda pea kedagi enam üllatada. Kõik
mõeldu on juba tehtud, kord korra järel. Sajand tagasi ilmutasid
end paljudes riikides
kommunistlikud sugemed, mille pool romantilise,
kuid siiski utoopilise põhimõtte järgi oleks saanud panna kõik
inimesed majanduslikult ja ühiskonnaklassilt ühele
tasemele . Sel
ajal tunnustust näinud mõtteviis ei suudaks tänapäeval oma ümber
koondada väga palju järgijaid. Võib öelda, et maailm on välja
kasvanud lapseeast, mil võis
unistada ja elada kui Väike
Prints , ja
õppinult oma vigadest- kasvanud suureks. Täiskasvanuks saanuna suri
kahjuks suur osa tundeelust, kuna stiilipuhast kvaliteetset
kirjandust on ette näidata alles alates üle-eelmistest
kirjandusvooludest-
Tammsaare ,
Tolstoi ,
Shakespeare ’i ja paljude
teiste näidetel. Aga eks
postmodernism on ka kõigest möödanik.
Laiahaardelised väärtushinnangud ei too alati kaasa häid tulemusi.
Enamik sõdu on saanud alguse just religioonist, uskudest,
uskumistest ja liidrite vajadusest teistele neid peale suruda. Ehk
sellepärast ongi parem
liikuda edasi realistliku maailma poole, et
hoiduda teravmeelsetest ja realiseerimisvõimeta ideoloogiatest ja
nendest tulenevatest vägivaldsetest rahvuslikest kokkupuudetest.
Jättes sellega tunde- ja mõttemaailma teisejärguliseks.
Kerge
Joove Jääk Nähud
12B
Kõik kommentaarid