Kirjand: "Unustatud väärtused" (1)

Unustatud väärtused
Väärtused, mis tänaseks võib nimetada unustuse hõlma vajunuteks, määrasid varem paljude inimelude saatused. Sõjaaegsete ideoloogiatega kaasnenud roimadest kõneleb ajalugu massiküüditamistest ja –mõrvadest. Millisena nägid maailma need mehed, kes sõnaõigust saamata, kaasati sõjarindele II maailmasõja päevil? Valitses neis tahtmine alustada vastuhakku valitseva korra vastu, või olid nad vaimselt piisavalt meelestatud järgima etteantuid käsklusi? Ideoloogilised põhimõtted, mis on alget ja toetust leidnud tundeelust, võib tänapäeva maailmast välja arvata. Keskendutakse materiaalsetele ja realistlikele väärtustele, mille vähene fantaasiaküllasus võib vähendada elukvaliteeti.
José Narosky on öelnud: „Sõjas ei ole haavamata sõdureid“. Isegi sõjas ellujäänud võitlejatel võib jääda laastav jälg psüühilisele tervisele, mille vastu on aeg kasutu. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi ajal lähtestati Maarjamaalt üle 1600 mehe Afganistani sõdima võõra riigi eest. Saatmine ei toimunud vabatahtliku hääletamise alusel, vastupidiselt määrati nad missioonile, millest ei olnud isegi nemad teadlikud. Sõjaeelne lahingutreening oli piisav, et suudeti ilma pikema mõtlemiseta hävitada terveid külasid ja linnu. Käskude eiramisele ei mõelnud keegi, kuna ülesastumist neile ei õpetatud- ei olnud kedagi, kes oleks üksiküritajate tegevust pooldanud ja neil vähemuses võitlejatel tekkis kartus . Kartus alustada mässu…
Tänapäeva maailm on nii mitmekülgne, et isegi ülepaisutatud postmodernistlik lähenemine ei suuda pea kedagi enam üllatada. Kõik mõeldu on juba tehtud, kord korra järel. Sajand tagasi ilmutasid end paljudes riikides kommunistlikud sugemed, mille pool romantilise, kuid siiski utoopilise põhimõtte järgi oleks saanud panna kõik inimesed majanduslikult ja ühiskonnaklassilt ühele tasemele . Sel ajal tunnustust näinud mõtteviis ei suudaks tänapäeval oma ümber koondada väga palju järgijaid. Võib öelda, et maailm on välja kasvanud lapseeast, mil võis unistada ja elada kui Väike Prints , ja õppinult oma vigadest- kasvanud suureks. Täiskasvanuks saanuna suri kahjuks suur osa tundeelust, kuna stiilipuhast kvaliteetset kirjandust on ette näidata alles alates üle-eelmistest kirjandusvooludest- Tammsaare , Tolstoi , Shakespeare ’i ja paljude teiste näidetel. Aga eks postmodernism on ka kõigest möödanik.
Laiahaardelised väärtushinnangud ei too alati kaasa häid tulemusi. Enamik sõdu on saanud alguse just religioonist, uskudest, uskumistest ja liidrite vajadusest teistele neid peale suruda. Ehk sellepärast ongi parem liikuda edasi realistliku maailma poole, et hoiduda teravmeelsetest ja realiseerimisvõimeta ideoloogiatest ja nendest tulenevatest vägivaldsetest rahvuslikest kokkupuudetest. Jättes sellega tunde- ja mõttemaailma teisejärguliseks.
Kerge Joove
Jääk Nähud
12B