Too näiteid, kuidas need ideoloogiad rakendasid vägivalda. Fasism, natsionaalsotsialism, kommunism, mauism. Kõigis ilmneb juhikultus, indiviidi täielik allutamine kollektiivile ehk valitseva võimuorganisatsiooni tahtele, vabaduse piiramine või puudumine ja ühiskondlik sallimatus 5. Millist vägivalda võib nimetada inimsusevastseks kuriteoks? (Too välja tunnused) Mõrvamine, rüüstamine, küüditamine, hävitamine jne 6. Kas tänapäeval on olemas vägivaldseid ideoloogiaid ja riike, millised panevad toime inimsusevastaseid kuritegusid? Too näiteid. Jah, on küll selliseid riike ja ideoloogiaid. ISIS, Boko Haram, Süüria Vabariik, Põhja-Korea, Jugoslaavi lagunemine ja Bosnia ja Kosovo veresaunad, jne. 7. Miks sooritavad totalitaarsed reziimid korda inimsusevastaseid kuritegusid? Nad üritavad selle kaudu kättemaksta ehk õiglust jalule seada, soovivad kontrolli, näitavad inimestele, kes neid juhib. 8
12. Riigivõimule ainuomased tunnused? -ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist -ainuõigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle -kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks -riigivõimu otsused on kohustuslikud kõigile -õigus ja kohustus teostada avalikku haldust ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises -riigil on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia 13. Iseloomusta tähtsamaid ideoloogiaid (liberalism, konservatism)? Liberalism -ülimaks väärtuseks indiviidi vabadus -riigi peamine roll vabaduse kindlustamine sõltumatu kohtusüsteemi abil -pooldavad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turge ja minimaalset riigi sekkumist -rikkaid on ebaõiglane karistada kõrgemate maksudega Konservatism -ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile -üksikisik pole tähtis -pooldab sotsiaalsete erisuste säilitamist
Kultuurilugu Võrdlus: Uski ja poliitika Usk on julge kindelolek, usaldus või uskumus. Poliitika on paljude erinevate otsustajate iseseisvate otsuste lõpptulemus. Poliitikat kujundatakse harva ainuisikuliselt, kujundamisse on kaasatud paljude otsustajatega osapooled - kodanikud, poliitikud, ametnikud, ajakirjanikud ja huvigrupid. Nagu maailmas on erinevaid uske (nt. kristlus, islam, budism, judaism jne), on olemas ka erinevaid poliitilisi ideoloogiaid: anarhism, fasism, kommunism, konservatism, kosmopolitism, liberalism, libertarism, monarhism, rahvuslus, rahvussotsialism, roheline ideoloogia ja sotsialism. Usu ja poliitika vahel võib mitmeid paralleele tõmmata: kirikupea on ühte poliitilist parteid vaadeldes partei esimees, kogukond on partei pooldajad ehk lihtinimestest valijad, altar on partei "must kassa", jumalasõna asemel on valimiskampaania, millega levitatakse lubadusi ja tehakse reklaami.
Sallivus Sallivus ehk tolerantsus on inimese või ühiskonna võimelisus kannatada, tunnustada või usaldada erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid või kultuure üldse.. Salliv inimene arvestab kõikide inimeste omapäraga, seda läbi mõistmise ja eelarvamuste puudumise. Tuntud on idamaade religioonide sallivus teiseusuliste suhtes, mis on seal võimaldanud paljude erinevate usundite üksteisesse sulandumist, nende osiste liitumist ja omavahelist täiendamist. Sallivus ei pruugi olla üksnes positiivne nähtus. Sallivus ei pruugi alati tähendada heakskiitu või mõistmist, kuid enamasti sisaldab austust
ei sobinud kokku enam kasvu ja innovatsioonidega. Smithi seisukoht Erinevalt Gellnerist rõhutab perennialist Anthony D. Smith uusaja arenguprotsesside mõju varasematele rahvuse formatsioonidele tema väitel on rahvused on alati eksisteerinud erineval kujul ja erinevas suuruses erinevate nimedega. Rahvuslus on hoomamatu ja muutlik ilming rahvusluse klassifitseerimiseks peame me võtma arvesse mitmeid liikumisi ning ideoloogiaid, mis aitavad meil mõista seda mitmekesist nähtust Rahvuslus on ideoloogiline liikumine saavutamaks ja säilitamaks autonoomiat, ühtsust ning elanikkonna identifitseerimist. Rahvusluse eesmärgiks on ühtsuse ja identiteedi taotlemine ja säilitamine. Oluline on sotsioloogilise reaalsuse väärtustamine Rahvuslus on varem eksisteerinud traditsioonide ja pärandite tulemus, mis seob eri põlvkondi
"? Majanduslanguse ajal Uue kursi kohta. 6. Tänu millele elas Suurbritannia majanduskriisi üle? Kolooniatelt võeti tasuta toorainet, mida saadi tööstustes ära kasutada. 7. Too näiteid Rahvaste Liidu ebaõnnestumisest? Tuli II MS, Rahvaste Liit oeks pidanud sekkuma kui Natsi-Saksamaa hakkas laienema,Austria ja Tsehhoslovakkia 8. Seleta mõiste parlamentalism. Seadusandlik võim on parlamendil, seadusi ei tee kuningas vaid parlament. 9. Nimeta demokraatlikke ideoloogiaid. Liberalism, sotsialism, konservatsim 10. Kes oli ja mida tegi Charles de Gaulle? Prantsuse vägede juht, juhtis vägesi II MS ajal. Alustas vastupanuliikumist vaba Prantsusmaale. Oli hiljem ka president. 11. Millise riigi kohta käib ütlus: ,,Ajalehepoisist miljonäriks" ? USA 12. Nimeta diktatuuri liike. Totalitaarne ja autoritaarne diktatuur. 13. Mis oli Briand'i-Kelloggi pakti sisu? 1928. Loobutakse sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ja
Eesti meeste valikud Teises maailmasõjas 1939. aastal jäi Eesti riik Moskva mõjusfääri. 1940. aastal piiras Punaarmee riigi ümber ning Eesti valitsus alistus NSV liidule vastupanuta ning riik hõivati. Ametist kõrvaldati Eesti armeeüksused ja väejuhatus, sõjavägi korraldati ümber. Eestlaste seas oli vähe kommunismi ideoloogiaid pooldavat rahvast, seega mobiliseeriti neid Punaarmeesse sunniviisiliselt, mis tegelikult oli tol ajal keelatud. Mis võimalusi oli eesti meestel Teises maailmasõjas veel peale Punaarmeesse astumise? Kui sõda algas, põgenesid paljud eesti mehed metsa, kus koonduti endiste sõjajuhtide juhitud salkadesse. Neid hakati kutsuma metsavendadeks. See oli rahvaliikumine, millel ei olnud keskset juhti ega juhtivat organisatsiooni. Nad hoidsid ära eestlaste mobiliseerimise
Demokraatia või diktatuur? Eesti on demokraatlik riik, mida juhivad erinevaid ideoloogiaid esindavad parteid. Parteid valib võimule rahvas. Pärast taasiseseivumist on rahva valimis aktiivsus vähenenud, see sõltub rahva rahulolust ning soovist riigi poliitilises elus kaasalüüa. Poliitika mõjutab igapäeva elu, selle üle vaieldakse ja arutlatakse pidevalt, kuid tegutsemist on vähe. Poliitika tähendas algselt riigi avalike probleemidega tegelemist, eesmärgiks jõuda kodanikke rahuldava elukorralduseni. Tänapäeval tundub, et rohkem pööratakse erakondade
olevat süüdi halva majandusolukorra tõttu. · ''Heil Hitler'` · Peale II maailmasõda kuritegevuslik organisatsioon http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/b/b1/Bundesarchiv_Bild_183-E12088,_Posen,_Amtseinf%C3%BChrung_Arthur_Greiser.jpg/300px- Bundesarchiv_Bild_183-E12088,_Posen,_Amtseinf%C3%BChrung_Arthur_Greiser.jpg Mein Kampf · Sisaldab autobiograafiat ja Hitleri poliitilisi ideoloogiaid. · Saksamaa pidi saama jõukaks juutide ja demokraatia kõrvaldamine · "Viereinhalb Jahre gegen Lüge, Dummheit und Feigheit" 'Neli ja pool aastat valede, rumaluse ja arguse vastu' · 68 lk tõlgitud ka eesti keelde. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/3/30/Mein_Kampf_dust_jacket.jpeg/643px-Mein_Kampf_dust_jacket.jpeg http://www.worldcrunch.com/images/story/mein%20kampf.jpg 1932. aasta presidendivalimised
Püsib vaid pideva taastootmise jooksul Spetsiifilised jooned ( tulenevalt pol. Eripärast): · Hõlmab oskusi ja teadmisi, mida läheb igal kodanikul vaja kodanikukultuur, tsiviilkultuur · Võimude aktiivne tegevus kultuuri suunamisel ja juurutamisel Teadmised poliitikast ja valitsemise kohta kujunevad mitmepalgeliste allikate alusel kool, sõbrad, meedia jmt. Poliitilisel kultuuril on väärtusi, mida hindavad kõik ühiskkonna liikmed, aga ka ideoloogiaid, mis kõigile ei ole sobivad. (vasak-ja parempoolsus). Poliitilise kultuuri osaks saab vaid selline tegevus, mis on laialt levinud ja mida tuleb ette korduvalt. Mis mõjutab poliitilise kultuuri arengut? Muutumine on väga pikk ja vastuoluline protsess. · Peavad esinema need sotsiaalsed muutused, mis on väga võimsad, pikaajalised ja ulatuslikud. ( kolooniate iseseisv. , NL-i kokkuvarisemine, tööstusühiskonna areng)
nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisiga. Väärtushinnang on suhteliselt püsiv veendumus sellest, et teatud eesmärgid ja käitumisviisid on inimese jaoks isiklikult soovitatavad või sotsiaalselt eelistatavad (,,head" ja ,,õiged"). Sallivus ehk tolerantsus on inimese või ühiskonna võimelisus taluda, tunnustada või/ja usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid või kultuure üldse. Sallivus ei pruugi alati tähendada heakskiitu või mõistmist, kuid enamasti sisaldab austust. Suhtlemine - info vahetus. Toimub vastastikune tajumine ja mõjutamine. Suhtlemistasandid (Berne´i teooria) Igas inimeses olemas kolm tasandit: 1. vanem (see käitumine võetakse üle oma vanematelt. Suheldakse teistega ülalt alla. Positiivne vanem kiitev, toetav, nõuandev. Negatiivne vanem kritiseeriv, käskiv). 2
Miks majanduskriisi tulemusena osades riikides kehtestati diktatuur, osades riikides aga õnnestus säilitada demokraatia? Kuldsete kahekümnendate üleüldine sotsiaalne optimism asendus massilise pessimismiga. Usaldus valitsuse, ühiskonna valitsevate kihtide ning ka majanduslikule ja poliitilisele liberalismile rajatud ühiskonnasüsteemi vastu langes järsult. Kõikides maades suurenes nende inimeste arv, kes hakkasid pooldama poliitilisi erakondija ideoloogiaid, mis eitasid kodanliku liberalismi ja demokraatiat. Ülemaailmse majanduskriisi ,,süüdlaseks" oli USA. USA-s oli palju vabariiklasi, demokraatia ning turumajanduse pooldajaid, nende seas ka presidendid Calvin Coolidge, Herbert Hoovert. Kuigi kommunistide ja natsionaalsotsialistide toetus kasvas ka USA-s, ei olnud nende mõju nii suur kui ,,sünnimaal" Euroopas. Inglismaa oli juba pika ajalooga parlamentaarne monarhia ning samuti toetas turumajandust
Kindlasti on asju mida igaüks meist nii rohkem kui ka vähem sallib. Helen Keller ütles kord oma raamatus „Minu elu lugu“ nii: „Sallivus on suurim vaimuand; see nõuab ajult samasugust pingutust nagu jalgrattal tasakaalu hoidmine“. Minu arust vastab see täielikult tõele, sest sallida pole alati kerge. Aga mis on sallivus? Sallivus on inimese või ühiskonna võimelisus taluda, tunnustada või usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid või kultuure üldse. Sallivuse vastand on sallimatus. Sallimatus on üks suurimaid probleeme meie ühiskonnas, sest selle tõttu, et mõned inimesed üksteist ei salli võivad tekkida konfliktid mis võivad lõppeda suurte rahutuste, sõja või millegi muu halvaga. Minu arvates on kõige jubedam see, kui inimesed ei salli teist inimest ainult tema rassi, religiooni või seksuaalsuse tõttu. Näiteks, on välja kujunenud stereotüübid, et mustanahalised on
tekitavad klassikonflikti. Ebaõiglast ühiskkonnakorraldust on võimalik muuta klassivõitluse teel. 9. Iseloomusta üldistavalt demokraatia ja diktatuuri vahekorda tänapäeva maailmas Demokraatiat on tänapäeva maailmas rohkem, kui diktatuuri ning toimub siirdumine demokraatia poole. Parimaks näiteks diktatuurist on Põhja- Korea, kus elanike eraelu üle on täielik kontroll ning kasutusel on karm tsensuur ning puudub võimude lahusus 10.Iseloomusta parempoolseid ideoloogiaid Parempoolsed ideoloogiad üritavad säilitada traditsioonilisust ja ei ole muutustele vastuvõtlikud. Näited parempoolsetest on Liberalism ja konservatism 11.Iseloomusta vasakpoolseid ideoloogiaid. Vasakpoolsed ideoloogiad on reformimeelsemad ning taotlevad seda, et riik rohkem majandusse sekkuks. Sotsialism, kommunism 12.Selgita esindusdemokraatia mõistet Esindusdemokraatia korral valivad kodanikud oma esindajaid parlamenti
Kuivõrd oluline on sallivus tänapäeva ühiskonnas? Sallivus ehk tolerantsus on inimese või ühiskonna võimelisus taluda, tunnustada ja usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid või kultuure. Sallivus ei pruugi alati tähendada heakskiitu või mõistmist, kuid enamasti sisaldab see austust kaaslaste vastu. Kuivõrd oluline on sallivus tänapäeva ühiskonnas, keda me sallime ja keda mitte? Eri kultuurides esineb sallivust erineval moel. Näiteks olen mina adventist, usun Jumalat, kuid ei mõista hukka neid kes ei usu, juba see on tolerantsus teiste vastu. Ma ei suru oma usku peale, näen enda kõrval teisi, kes minust erinevad. Kuid
Sallivuse ja sallimatuse problemaatika meie ühiskonnas Kui kuuleme sõna tolerantsus, siis enamjaolt täheldame seda kui midagi positiivset. On ju leplikkuse definitsioonile omane austus, inimkonna võimelisus tunnustada erinevaid hoiakuid, ideoloogiaid. Vastukaaluks aga teadvustatakse meid tihti läbi meedia, kuidas inimeste tolerantsus või selle puudumine ühiskonnas kurja teeb. See liigub ringi nagu tromb, millele on iseloomulik ajapikku minna üle tornaadoks. Kas tuultekeerise vaibumiseks peaksime kasvatama endis sallivust või minna hoopis vastupidisele teele? Ajalugu on näidanud, et erinevatel kultuuridel, teistsuguste maailmavaadetega inimgruppidel, on läbi aegade olnud probleeme üksteise tunnustamisega. Toetudes kasvõi
konfliktid tekkima. Eestis saab rääkida sallimatusest kindlasti 20. sajandil, kui eestlased nägid suurt vaeva, et saada tagasi iseseisvus, mille oli meilt röövinud suur idanaaber Venemaa. Eestlase lemmik toit on teine eestlane, jätab mulje, et eestlased ei hooli mitte kellestki peale iseenda. Sallivus ehk tolerantsus on inimese või ühiskonna võimelisus taluda, tunnustada või usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid või kultuure üldse. Tänapäeva globaliseerunud maailmas on sallivus aina kasvav probleem. Eriti suureks probleemiks on sallivus heaoluriikidel ning diktatuuri riikides. Sallivuses pole iseenesest midagi halba ja see on isegi hea, näiteks mustanahaliste võrdväärne kohtlemine valgete inimestega. Probleemide koht on aga tingitud globaliseeruvast maailmast tulenevalt. Rikka põhja kõrge elatustase ja head elutingimused ning koolid on väga ahvatlevaks võimaluseks vaesele lõuna rahvale
POEEM ISELOOM.JUTUSTAV SÜZEE. NT: B.ALVER ,,LEIB" AIMEKIRJANDUS -TUTVUSTAB ÜLDARUSAADAVALT POPULAARTEADUSLIK JA HUVITAVALT TEADUSE KIRJANDUS SAAVUTUSI. SIDUMATA KÕNE LUULELE VASTANDUV PROOSA SÕNAKUNSTI VALDKOND. VAHENDAB ARVAMUSI,AATEID JA IDEOLOOGIAID. PUBLITSISTIKA KIRJANDUSE PÕHILIIKE TEADUSKIRJANDUSE JA ILUKIRJANDUSE KÕRVAL. ÜLLATAV,KUID LOOGILINE LÕPPLAHENDUS. PUÄNT ESITATAKSE LAULDES VÕI LAULVALT KÕNELEDES RAHVALAUL -SEOTUD KÕNES RAHVALUULETEOS FOLKLOOR.RAHVALAULUD- REGIVÄRSILISED JA RIIMILISED, -JUTUD -MUINASJUTUD,MUIS-
Kuivõrd oluline on sallivus tänapäeva ühiskonnas? Sallivus ehk tolerantsus on inimese või ühiskonna võimelisus taluda, tunnustada või usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid või kultuure üldse. Tänapäeva globaliseerunud maailmas on sallivus aina kasvav probleem. Eriti suureks probleemiks on sallivus heaoluriikidel ning diktatuuri riikides. Sallivuses pole iseenesest midagi halba ja see on isegi hea, näiteks mustanahaliste võrdväärne kohtlemine valgete inimestega. Probleemide koht on aga tingitud globaliseeruvast maailmast tulenevalt. ,,Rikka põhja" kõrge elatustase ja head elutingimused ning koolid on
Konservatism ehk konservatiivsus ehk alalhoidlikkus on enamasti demokraatlik parempoolne ideoloogia või mõtteviis, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Alalhoidliku riigijuhtimise mõtteviisina välditakse kergekäelisi ning vägivaldseid riigikorralduse muutusi Sotsialism on ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia. Sisuliselt on vasakpoolsus ja sotsialism kattuvad mõisted. Sotsialismi alla kuulub palju ideoloogiaid: marksism, kommunism, sotsiaaldemokraatia jpt. Selle üle, kas sotsialismi alla kuulub ka natsionaalsotsialism, on palju vaieldud. 20. sajandil olid sotsialism ja fašismvastandlikud ideoloogiad. Sotsiaaldemokraatia on vasaktsentristlik ideoloogia. Pooldab sotsiaalset õiglust, riigi sekkumist majandusse stabiilsuse huvides ja demokraatiat. Sotsiaaldemokraatia sümboliks on erinevais riikides kas punane nelk või punane roos
ema suri. Eelkõige tegevustiku teises osas, pärast Meursault' protsessi, siiski selgub, et Camus oli kavatsenud teha rohkemat kui paljast ühiskonnakriitikat. Kogu romaani taustaks on üks filosoofiline idee: ettekujutus maailmas kui absurdsest näitemängust. Camus oli võrdsetes osades nii kirjanik kui filosoof, absurdi mõiste seisis tema kaalutluste keskpunktis. Absurdne tähendab Camuse jaoks, et ses tavasid, reegleid, rituaale ja ideoloogiaid täis maailmas pole võimalik leida elu mõtet. Igaüks jääb oma küsimustega üksi, saab loota ainult iseendale. Inimene küsib, maailma vaikib. Oma kuriteo kaudu leiab Meursault uue teadvuse. Kuni kuriteo sooritamiseni oli talle kõik "ükskõik" see sõna kordub romaanis ikka ja jälle. Revolvripauk päästab ta sisemisest letargiast. Meursault'le saab selgeks, et ta on elanud õnnelikku elu, mis on mõrva läbi lõplikult purustatud. Ta
Müüt-tegelasteks on jumalad või pooljumalad ning räägib maailma ja elu tekkimisest, loodusnähtustest jms Naljand- lühike, humoristliku sisuga rahvajutt. Sündmustik valdavalt tõsieluline. Olulisel kohal liialdused, sõnamäng ja koomika. Novell-tiheda sündmustikuga, vähe tegelasi, lõpeb puändiga, piirdub harilikult ühe teemaga, jälgitakse tegelaste siseelu või omavahelisi suhteid. Parallelism-mõttekordus Poeem-pikk jutustav värssteos Publitsistika-vahendab arvamusi, vaateid, ideoloogiaid. Kajastab inimühiskonna arengut. Arutletakse inimeste ja ühiskonna probleeme. Puänt- üllatav kuid loogiline lõpplahendus. Riim-häälikute kokkukõla, aitab värsse omavahel siduda ning kujundab salme Robinsonaad-kirjandusteos merehädalise seiklustest üksikul saare. Romaan-tavaliselt kirjutatud proosas, mitmeplaaniline tegevustik, kujutatakse pikka ajajärku, palju tegelasi, keerukas sündmustik, probleemiderohkus. Jaguneb:
maailma elukorraldust. 1776. aastal, kui vabariigiks kuulutati Ameerika Ühendriigid, loodi seal ka selline ametnik nagu president. Üle maailma valitsesid sel ajal veel keisrid, monarhid ja kuningad. Tänaseks on aga president ja sellega kaasnev parlament üks levinumaid valitsusmudeleid. Selline, meile tavalisena näiv valitsusviis on aga kindlasti muutnud ka inimesi. Tänapäeval oleme me tänu sellele palju iseseisvamad ning rohkem on erinevaid arvamusi ja ideoloogiaid. Me ei kujutaks sellist elu ettegi, et on üks kindel inimene ja usk, millele kõik alluvad. Püüelda tuleks ikka selle poole, et see, mida me saavutame, meile tulevikus ainult kasu tooks. Tihtipeale muudab inimese käitumist ka näiteks tõe päevavalgele tulek. Moliere'i teoses ,,Tartuffe" elab Pariisis perekond, kelle majaperemees Orgon on alguses väga naiivne. Ta usub, et kirikust koju toodud vaene mees Tartuffe on õilis ja aus ning toob ta perele vaid õnne.
Ka fašistlik ideoloogia taotles rahvuslikel, kultuurilistel ja rassilistel tunnustel tugineva ja ühe isiku juhtimise all olevat suurriigi loomist. Seetõttu on fašismi nimetatud ka teatud seltskondades rahvussotsialismiks. Benito Mussolini lubas taastada riigis korra ning muuta Itaalia sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerium. Nagu näha, oli kõigi diktaatorite eesmärgiks rajada suurriik ning rahva mõjutamiseks kasutati erinevaid ideoloogiaid. Samuti oli kõigi diktatuuride ühiseks jooneks agressioon oma naaberriikide suhtes. Lisaks ei olnud inimelul nendes süsteemides erilist väärtust ning usuti, et tapmine suurema hüve nimel on igati õigustatud. Seega olid antud diktatuurid vaatamata oma ideoloogiate üksikutele erinevustele siiski suhteliselt sarnased ja seda just oma eesmärgilt ning soovitud tulemuste saavutamiseks valitud meetmetelt.
Selgusetuks jääb ka väide, et fašistlik ja kommunistlik väljakutse on liberalismile surnud ja et liberalismil puuduvad ideoloogilised võistlejad. Tänapäevase Euroopa kohta võiks nii öelda küll, aga vaadates laiemat pilti, mida ajalugu hõlmama peaks, siis ei saa öelda, et konkurents liberalismile puuduks ja et selle kohaselt ajaloo lõppenuks lugeda saaks. Peale liberalismi esineb maailmas veel mitmeid poliitilisi ideoloogiaid, mis võivad kunagi tulevikus maailma muuta, seetõttu on ka ennatlik öelda, et konkurents puudub või et liberalism on mingil kõrgemal tasandil, kui teised ideoloogiad. Autori käsitlus erinevatest ideoloogiatest ja nende tulevikust tundub liialt negatiivsusele kallutatud, näitena saab tuua marksismi-leninismi kadumist maailmaajaloolise tähtsusega ideoloogiate hulgast, mille järelduseks toob ta ühisturustumise ja tõenäoliste konfliktide suurt vähenemist
Diktaatorit ülistatakse, riigi huvid on inimeste huvidest kõrgemaks tõstetud, tööstuse põhirõhk on sõjalisel ettevalmistumisel. Riigis on sala- ja julgeolekuorganid ning palju süütuid inimesi saadetakse vangilaagritesse. Diktatuuririigis on vaid üks partei. Teisi parteisid ei tohi esineda. Totalitaarses diktatuuris puuduvad ka inimõigused ja kontrollitakse inimeste mõttevaheldusi. Demokraatia on aga palju vabam valitsemisviis. Seal võib olla mitu parteid ja erinevaid ideoloogiaid. Valitsuse tegevus on avalik ning rahvas võib osaleda valitsemises. Demokraatlikus riigis eksisteerivad inimõigused. Itaalia oli totalitaarse diktatuuri valitsmisviisiga riik. Itaalilale tekitas Esimene maailmasõda raskusi. Suri palju inimesi, tekkis välisvõlg ning nad võitsid ainult ühe lahingu. Neile antud piisavalt lubatuid valdusi ja nendesse ei suhtutud võrdväärselt. Itaallased solvusid ning nad tahtsid muuta oma maa sama võimsaks nagu oli Rooma Impeerium oma hiilgeajal
*DIKTATUUR 1)Autoritaarne riik isiku (monarh) või institutsiooni (partei) ebademokraatlik valitsemine, ajutine iseloom, inim- ja kodanikuõiguste piirangud lähtuvad diktatuuri püsimise vajadusest. (Venemaa) 2)Totalitaarne riik hirmuvalitsus, riigivõimu täielik kontroll kodanike ja kõikide eluvaldkondade üle, ühe ideoloogia keskne (kommunism, natsism, islam) ning äärmiselt agressiivne sise- ja välisvaenlaste suhtes. (Põhja-Korea) 1.5 1. Mis on ideoloogia? Miks on ideoloogiaid palju? - Ideid käsitlev teadus. Kuna maailmas on kõik inimesed erinevad, on ka kõigi maailmavaade mingil määral erinev. Ideoloogiad ühendavad inimesi, kellel on sarnane maailmavaade ning sellest tuleneb ka ideoloogiate paljusus. 2. Nimetage tähtsamaid parem- ja vasakpoolseid ideoloogiaid. Selgitage nende sisu. Mis on parem- ja vasakpoolse maailmakäsitluse peamine erinevus? - PAREMPOOLSUS: *Liberalism vabameelsus. Esiplaanil indiviidi ning tema õigused moraalsele,
(2) Hobbesi riigiteooriat käsitleb põhjalikult tema raamat ,,Leviaatan", mis sa nime Vana Testamendi koletise järg, kes pidi sümboliseerima riigivõimu. See on ühtalasi ta kõige kuulsam teos, kuid oma jahmatavuse tõttu ei meeldinud see kellelegi. Teos võeti Vatikani keelatud raamatute nimekirja, ja hiljem ei saanud ta kodumaal Inglismaal oma raamatutele isegi mitte avaldamisluba. (1) 4.Hobbes filosoofia mõju. Oma poliitilise filosoofiaga mõjutas Hobbes hilisemaid ideoloogiaid, eriti konservatismi ja selle käsitlust inimloomusest. Hobbesi filosoofiast olid mõjutatud suur osa hilisemaid ühiskonnafilosoofe, kes mõningaid ta seisukohti omaks võttes üldiselt talle siiski vastu vaidlesid, neist kuulsaim oli ilmselt John Locke (1632-1704). (4) Hobbesi materialistlik tunnetusteooria, mis lähtub liikuvate kehade mõjust meeleelunditele, sai eeskujuks moodsale ,,positivismile", mis räägib positiivsest, see tähendab ,,antud"
tunnuste alusel. 3. Mida uurib demograafia? Demograafia ehk rahvastikuteadus on teadusharu, mis uurib rahvastiku struktuuri, rahvastiku kasvamist ja kahanemist ning liikumist. 4. Mis on rahvastiku iive? Rahvastiku iive on rahvaarvu muutumine sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel. 5. Mis on sallivus? Sallivus ehk tolerantsus inimese või ühiskonna võimelisus taluda, tunnustada või/ja usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid või kultuure üldse. 6. Sotsiaalne kihistumine: mis see on? kas Eesti on sotsiaalselt kihistunud? Sotsiaalne kihistumine on ühiskonnas eksisteeriv paremusjärjestus ehk hierarhia. See on inimeste jagunemine klassidesse vastavalt sotsiaalsele staatusele. Sotsiaalse staatuse määravad inimese sissetulek, elukutse prestiiz ja haridus. Eestis peetakse väga tugevalt kihistunuks. Rikaste ja vaeste erinevus on meil suur. 7. Mis on sotsiaalne sidusus, mis sotsiaalne tõrjutus
Vähemalt mitte märkimisväärsel viisil. Positiivselt küljelt vaadates on väga hea, et olümpiamängud pööravad suurt tähelepanu poliitikale, kuid teisalt tuleks sport ja poliitika lahus hoida. Amatöörspordiliikumine on püstitanud neli enesepiirangut: spordis ei tohi olla kohta äril, professionalismil, pettusel ja poliitikal. Tõsiasi on aga see, et tänapäeva spordis võistlevad hästimakstud professionaalid, esindades poliitilisi reziime ja ideoloogiaid, kasutades keelatud vahendeid. Seega on ausatel sportlastel võidud rasked tulema. Narkootiliste ainete ja mitmesuguste ravimite tarvitamist spordis on juba antiikajast seostatud sooritusvõime parandamisega. Kuid alles viimase paarikümne aasta jooksul on sporditulemusi parandavate ainete ehk dopingu kasutamist hakatud nimetama "spordi probleemiks". 2007. aasta oktoobris muutus aktuaalseks Marioni Jonesi USA kergejõustiklase ülestunnistus, et ta tarvitas
Arutlus: Sallivus kui ühiskondlik väärtus Maailmas on palju erinevaid inimesi, kuid erinevused tekitavad ka probleeme. Kas siis sel puhul saab sallivus olla ühiskonna eeliseks ning väärtuseks? Sallivus ehk tolerantsus on inimese või ühiskonna võimelisus taluda, tunnustada ja usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid või kultuure üldse. Sallivus ei pruugi alati tähendada heakskiitu või mõistmist, kuid enamasti sisaldab austust. Siinkohal võib näiteks tuua palju kõmu tekitavad samasooliste suhted, geid ja lesbid. Nende kohta on inimestel tundeid ja arvamusi palju neid vihatakse, pooldatakse, austatakse, põlatakse, isegi kardetakse, kuid on ka neid, kellel ei ole ei sooja ega külma neist, ehk siis on ka erapooletuid.
29. Pluralism just rikastab hiskonna arengut, kuna on lubatud palju rahvuseid ja usundeid 30. Identiteet on omaduste hulk, mis teevad objekti unikaalseks vrreldes teiste objektidega. tavaliselt on see vajalik mingi ressursi kasutamiseks, niteks toetuse saamiseks, poest alkoholi ostmiseks, klubisse sissepsemiseks 31. Sallivus ehk tolerantsus on inimese vi hiskonna vimelisus taluda, tunnustada vi/ja usaldada harjumusprasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid vi kultuure ldse. Sest pluralism ei saa toimida ilma sallivuseta 32. see on tolerantsi vastand, kus ei sallita absoluutselt teisi rahvused ja usundeid 33. et rahvusvaheliselt tunnustatud phimtted oleksid kasutusel ka Eestis ning kik koostatavad aruanded oleksid heselt mistetavad. 34. seadus ei ole AINULT kirjalik, on olemas ka kirjutamata seadusi, nagu niteks Jaanipev, see pole kirjas et sa PEAD minema, lihtsalt see on nii vlja kujunenud et kiakse lkke res 35. 1) P h i s e a d u s
Selle esindajad püüdsid seista ametlikust kultuurist väljaspool, aga peegeldasid selle struktuure. Kasutavad tsiteerimist ja teadlikku eklektitsismi. Konfronteerivad semiootilisi ja kunstisüsteeme. Seega kuulub 70-80-ndate euroopa ja ameerika kunsti postmodernistliku esteetikaga ühisesse voolusängi. "Sots-art'i erijoon on see, et ta seisab silmitsi mitte kommertsliku kunsti, vaid sotsialistliku realismiga (see on tegelikult ka kommertslik, kuigi peaaegu - nimelt müüb sunduslikult ideoloogiaid). Sotsialistlik realism pani visuaalse kiti kandma elitaarseid ideid - ületas lõhe kiti ja elitaarse vahel. Postmodernism tekkis reaktsioonina modernismi lüüasaamisele. Ütles lahti individuaalsest loomingust ja läks üle tsiteerimisele (mängis kommertskultuuri valmisvormidega). Varem saavutati kunstiideaali puhtus uute isikupäratute ja "arusaamatute" vormide otsimisega (turg võttis selle omaks ja õhutas takka), nüüd pöördub kunstnik hoopis triviaalse poole
(selget tõestust ei ole). Helle Pondre 2010 Kasutatakse eelhääletamist Valimistulemus on iga kord ainuomane, mis määrab võimuorgani koosseisu või järgmise presidendi Vaatame riigikogu valimisi (1990-2003) õpik, lk 78 Eesti valimisaktiivsus on väike (Tabel lk 77) Mõtisklus "Miks on oluline käia valimistel?" Helle Pondre 2010 ERAKONNAD poliitikas 1. Erinevad erakonnad peegeldavad erinevaid ideoloogiaid 2. Valimiskonkurents 3. Kodanikorganisatsioonide kaasatus poliitikasse 4. Koondada huvigruppe 5. Propageerida erakonna ühiskonnaprogrammi 6. Erakond pääseb võimule ainult valimistulemuste põhjal 7. Erakondade vaheline koalitsioonileping Helle Pondre 2010 Erinevad parteid ehk erakonnad Massiparteid selgepiiriline vasak- ja parempoolsuse jaotus (1950-1960) Populistlikud parteid (kohandumine valijate tarbeks, mille eesmärgiks oli võita valimised)
*) Samal ajal eksisteerisid ka neandertaallased kuid perekonda homo nendega ei seostata. -) Iseloomusta inimese peamisi erinevusi inimahvidest (8/8p) *) Inimene liigub kahel jalal, inimahv peamiselt neljal. *) Inimene suhtleb väljakujunenud keele ja sõnade abil, inimahvil on zestid ja häälitused. *) Inimese karvkate on osaline ja moondunud, inimahvil täielik. *) Inimese mõtlemine on abstraktne, praktiline ja ideoloogiaid täis; inimahvil peamisel praktiline. *) Inimene kasutab ära tehnoloogia arengut ja käsitsi valmistatud tööriistu; inimahvil on algsed töötiistad. *) Inimese selgroog on S-kujuline; inimahvil vaid ühe kõverusega. *) Inimese sünnijärgne areng on pikem protsess, vastsündinu on väetim ning mitte nii välja arenenud, kui inimahvil. *) Inimese ajumaht on 3-3,5 korda suurem, kui inimahvi oma. -) Iseloomusta keemilise evolutsiooni etappe? (3/3p)
moodustub tervik, demos, kes ise ka määrab, mida see demokraatia siis tähendab. Väikeste osadena selle ebamäärase demokraatia hulgas on ka need täpsemad demokraatia määratlused, mille annavad erinevad teadlased, ideoloogiad või poliitikud. Niisiis, pigem on nii, et uurides rahvast ja ühiskonda, leiame omadused, mida võime nimetada demokraatlikeks, rahvale omasteks. Mitte aga niimoodi, et uurime kirjandust, ajalugu, ideoloogiaid ja siis mõtleme välja, mis asi see demokraatia on, et seda siis ka rahvale selgitada ja peale suruda. Poliitikud on seda üldjuhul tajunud ja neil lihtsalt pole muud valikut kui demokraatia heaks kiita, sest kes seda ei tee, kaotab varem või hiljem suurema osa valijate toetusest. Seepärast ei seletagi poliitilisel areenil esinevad erinevad peamised konkureerivad ideoloogiad üldsuse ja valijate jaoks lahti,
Erakonna põhikirjas on erakonna eesmärgid. Erakonna programm on tegevuskava, et eesmärke saavutada. Erakonna liikmeks võib olla vähemalt 18-aastane teovõimeline Eesti kodanik. Üheaegselt võib kuuluda ainult ühte erakonda. Erakond registreeritakse kui tal on vähemalt 500 liiget. 15. Kust tulevad erakonna materiaalsed vahendid? – Kõik parlamendierakonnad saavad igal aastal riigieelarvest 60miljonit krooni. Annetused. Liikmemaksud. 16. Milliseid poliitilisi ideoloogiaid Eesti erakonnad esinedavad? – Liberaalsus: muutusi toetav, parempoolsus: riigivõimu tagasihoidlik roll ühiskonnas. Reformierakond, IRL, EKRE, Vabaerakond. Konservatiivsus: muutusi tõrjuv, vasakpoolsus: riigi võimu suur roll ühiskonnas. Astmeline tulumaks. Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid. 17. Millist demokraatiat nimetatakse defektseks? – Defektne demokraatia on ühiskond, kus vormiliselt eksisteerivad demokraatlikud otsustusprotsessid ja institutsioonid, mis aga
tähtsaks osta kallemaid riideid. Vangid vahivad seina kuni üks suudab põgeneda. Et selles maailmas põgeneda, tuleb mõista objekte, inimesi, linnu ja ühiskondi, isegi universumit tervikuna, põhjusega. Ei saa loota ettekujutlustele ja meeltele, et aru saada üldsusest. Koopa seinad on kaetud piltide, joonistuste ja märkmetega. Kõik need on seal koopaelanikele vaatamiseks. Need inimesed on poliitikud, äriinimesed, juhid kes söödavad tavainimestele, meile, iseenda ideoloogiaid, uskumusi erinevatest asjadest. Need inimesed liiguvad meie seas. Täiesti tavaline poliitiline kuju, näiteks peaminister või president. Nad teevad otsuseid meie eest ja ütlevad ka ette, mis otsuseid teha teatavatel juhtudel. Peale rünnakut Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornidele, otsustas George W Bush saata väeg Afganistaani. Selles konkreetses näites võivad olla presidendi uskumused õiged, kuigi see ei ole oluline. Oluline
näljast "kolmandat maailma" või maakera ressursside piiratust. Tulemuseks oli näiteks hipide liikumine, sukeldumine rokikultuuri ja alternatiivsete ideoloogiate otsing. Osa noori muutus lausa mässumeelseks. USA-s põhjustasid massilisi väljaastumisi rassidevahelised pinged ja sõda Vietnamis, Euroopas aga pahameel USA väidetava liigse domineerimise pärast. Neile kunstnikele , kes pooldasid sel ajal populaarseid uusvasapoolseid, kapitalismivastaseid ideoloogiaid, muutus eriti vastumeelseks senise avangardismi riiklik tunnustamine ja müügiedu. Nad ei tahtnud enam luua kunsti , mida saaks müüa-osta ja koguda nagu luksuskaupa. Neile kunstnikele oli üheks võimaluseks taaselustada dadaistlik traditsioon. Dadaistid olid korraldanud provokatiivseid etendusi, kuid enamasti siseruumis. Neodadaistidel oli võimalik esineda suurejoonelisemalt ja avalikumalt.Kunstiteose kui objekti asemele
ümber palava pudru käima. 2. Kirjandus jaguneb ilukirjanduseks, publitsistikaks ja aimekirjanduseks. ILUKIRJANDUS rahuldab inimese esteetilisi vajadusi, see pakub lugejale kujutelmi, elamusi ja kogemusi. Ilukirjanduses ei esitata tõelist maailma, vaid pakutakse selle tõlgendust. Ilukirjandus aitab inimesel ennast paremini mõista. PUBLITSISTIKA ehk ajakirjanduse vahendab arvamusi, aateid ja ideoloogiaid. Arutletakse inimese ja ühiskonna üle. AJAKIRJANDUSZANRID on arvustus, intervjuu, uudis, reportaaz. TEADUSKIRJANDUS EHK AIMEKIRJANDUS talletab ja levitab teadmisi. 3. PROOSA EHK EEPIKA Proosateos on vabas vormis, jutustava sisuga tekst. Tunnusteks süzee ehk tegevustik, karakterid ehk tegelased ja miljöö ehk tegevuskoht. Jaguneb romaaniks, jutustuseks, novelliks, jutuks, eeposeks, valmiks, miniatuuriks jne EEPOS on pikk jutustava sisuga, enamasti värssides kirjutatud teos
valitsemine). 2 idee inimkond ongi loodud kui üks kogukond, ideaalis võiks olla ka tervikuna valitsetud. Kõik rahvad olematult võrdsed. Alistatud rahvastele Rooma kodakonduse andmine. 3s- keiser kui valitseja mitte ainult rahvaste üle, vaid kogu maailma valitseja ka oma riigist väljaspool elavatele rahvastele. Universaalne riik, mis ei tunnistanud partikularismi ehk seda, et kõrvuti eksisteerivad erinevad poliitilised suundumused. Veel Rooma ideoloogiaid: militariseeritus (kodanikud orienteeritud sõjale, kuid samas ei püsi vaid relvade jõul), seadus ehk õigus kui inimmõistuse kõrgem väljendus ,,Corpus Iuris Civilis", tsivilisatsioon ehs kord ja seaduslikkus ja luksus. Roomlaste idee isegi sõda on reguleeritud teatavate kindlate õigusprintsiipidea. Ka sõjal õiguslikud tagajärjed. Rooma riigi probleemid ehk miks Rooma riik lagunes 1) liiga suur, et koos hoida. Imperial overreach
endine õpilane Charles II pidas teda meeles ning kutsus ta oma õukonda. Charles kaitses Hobbesi ka traditsionalistlike monarhistide süüdistuste ees kirikuvaenulikkuses ning seetõttu pääses ta ka oma teoste avaldamise keelustamisest. • Hobbes jäi produktiivseks kirjameheks peaaegu kuni oma pika elu lõpuni, eriti ägedalt polemiseeris ta oma teooriate kriitikutega. HOBBESI MÕJU • Oma poliitilise filosoofiaga mõjutas Hobbes hilisemaid ideoloogiaid, eriti konservatismi ja selle käsitlust inimloomusest. • Hobbesi filosoofiast olid mõjutatud suur osa hilisemaid ühiskonnafilosoofe, kes mõningaid ta seisukohti omaks võttes üldiselt talle siiski vastu vaidlesid, neist kuulsaim oli ilmselt John Locke. HOBBESI FILOSOOFIA • Ta arendas mõtet, et inimene pole loomult halb, kuid teda tuleb valitseda, sest temas on rohkem individualistlikku kui sotsiaalset. Lõpetamaks kõikide sõda
Ideoloogia termini loodi 1796 aastal prantsuse filosoofi Destutt de Tracy (1754 - 1836) poolt. Ta kasutas seda viitena uue teadus-ideaalide (inglise k. Idea-ology) mis hakkas paljastama teadvuse juuri. De Tracy lootus oli, et ideoloogia saavutab kunagi samaväärse staatuse kui zooloogia või bioloogia. Samas veel täpsem tähendus loodi sellele terminile üheksateistkümnendal sajandil Karl Marx`i kirjutises. Poliitilise ideoloogiaid, nagu eespool loetletud, on mitmeid. Kõik need poliitiliste ideoloogiate seletused peavad saama alguse liberalismist. Seda sellepärast, et liberalism on tööstusliku lääne ideoloogia ja on vahel kirjeldatud kui ümber-ideoloogiat, mis on võimeline austama/mõistma rivaalide põhimõtteid ning uske. Kuigi liberalism ei olnud arenenud poliitilise ahnusega kuni üheksateistkümnenda sajandi alguseni, olid liberaalsed põhimõtted ajajooksul arenenud juba eelnevad kolmsada aastat
mõjuvõimu enneolematu langus. Mida võib, kasvõi argumenteerida väitega, et maailmas elab rohkem vähemteenivamaid ja vaeseid inimesi, peale selle on lisaks heaolu ühiskonnamudel kokkuvarisemas ning sellega kadumas ka igasugune suurem kindlus ja turvatunne, mis toodab tervetesse ühiskondadesse paanikat ja hirmu. Mis võib viia selleni, et lähitulevikus hakkab lokkama globaalne vaesus ja võimetus. Seega, pigem on küsimus selles, kas ja kes sellisel hetkel vastavaid ideoloogiaid on võimeline üldse looma ja kujundama ja mida see endaga suuremas pildis kaasa toob. Ehk, millised ühiskonnakihid selles üldse osalevad. Peale selle leian, et ükski ideoloogia ei saa kunagi sääraselt toimima nagu Fukuyama seda käsitleb, sest ideoloogiad on tänu pidevatele ühiskonna muutustele sunnitud olema innovaatilised ja sellega kaasnevalt valmis ka sulanduma teiste ideoloogiatega, et käia kaasas paralleelselt ühiskonna arenguga
ning suurtähti. Tema loomingus ühinevad maailmakirjanduse suurkujude mõtted (Brecht, Remarque, Kafka, Christie jt.). Ta ei varja oma kompileerimist, kuid ei osuta ka tsitaatide puhul nende allikatele. Ühelt poolt on tema tekstid "kokku pandud", teisalt spontaansed, täis eri keeli (tänu teistes keeltes kirja pandud mõtete tõlkimisele), vaatepunkte (ajaviitekirjanik, lavastaja, kroonikakirjutaja, psühhoanalüütik), ideoloogiaid. Autor ei paku konkreetset lahendust. Seetõttu on Undi loomingut raske üheselt tõlgendada ning konkreetseid järeldusi teha. "Undi kui kirjaniku suur anne on teha oma raamatukogu baasil uut kirjandust. Ta kasutab kõik ära, ready-made technic on tema loomingus olulisem kui ühelgi teisel eesti literaadil," hindab kolleeg Mihkel Mutt (Mutt, 1990). "Ega kõiges selles, mis Unt on kirjutanud, polegi õieti midagi originaalset... tegelikult on tal kõik kuskilt maha pandud. Ta
Selle moodustavad politiilise otsustamisega seotud normid, väärtused, usukumused, teadmised, protseduurd, traditsioonid ja rituaalid. Lisaks sellele arvestatakse sinna hulka poliitilise tegevusega seostatud mõisted ja poliitiline käitumine (Lauristin, Tallo, Vihalemm, 1997). Selles essees analüüsin, milliseks on kujunenud poliitiline kultuur Eestis, mis seda mõjutanud on ning millised on eestlaste alusväärtused. Eesti on demokraatlik riik, mida juhivad erinevaid ideoloogiaid esindavad parteid. Parteid valib võimule rahvas. Samas ei ole valimisaktiivsus alati püsiv olnud, vaid sõltub tugevalt rahva rahulolust ning soovis poliitilises elus kaasa lüüa. Pärast taasiseseisvumist 1990. aastate alguses oli valimisaktiivsus ülimalt kõrge, üle 90% (Pettai, Auers, Ramonaite, 2011). Rahvas oli siis motiveeritud iseenda riiki üles ehitamast ning poliitiline kultuur oli alles arenemas.
Ideoloogia on alati iseloomult sotsiaalne. Ideoloogiate avaldumine: Ideoloogiad teoreetilises võtmes: filosoofilised maailmavaate viisid ja nende areng Ideoloogiad institutsioonilises võtmes: erakonnaperekonnad ja nende areng Ideoloogiad praktilises võtmes: kuidas inimesi kaasa tõmmata ja poliitikat teha Ideoloogia võib väljenduda: Implitsiitselt- teatud väärtuste, teemade jm kaudu, poliitikat pmst ei mainitagi Eksplitsiitselt- konkreetsid ideoloogiaid nimetades või sümboleid kasutades Ideoloogia ülesanded: seletamine, hindamine, õigustamine, orienteerumine, programmeerimine, mobiliseerimine, mõtteline korrastatus. Põhilised alusideoloogiad: konservatism, liberalism, sotsialism, (roheline) Ideoloogiate põhiteemad: inimolemus ning selle muudetavus, indiviidi ja rühma jne. Liberalism: Alusväärtused (üksikisik ja individualism, vabadus, ratsionaalsus, õiglus, sallivus ja mitmekesisus).
Riik peaks looma sotsiaalpoliitikat, mis toeataks inimese arengut. 31. Mille poolest erineb sotsiaalliberalism klassikalisest liberalismist? Sotsiaalliberalistid tõlgendavad vabadust kui isiksuse arengu tingimust, mitte kui omaette eesmärki. 32. Mis on äärmusideoloogiad? Tooge näide! Äärmusideoloogiad pooldavad oma vaadete vägivaldset pealesurumist kõigile ühiskonnaliikmetele.Äärmusideoloogiad on nt anarhism, fashism, natsism jmt 33. Milleks on vaja ideoloogiaid? Ideoloogiat on vaja selleks, et inimesel oleks võimalik näidata oma maailmavaadet, millesse ta usub ja kuidas midagi muuta, et maailm oleks tema arust parem. 34. Kas Teie meelest on õigustatud religiooni käsitlemine ideoloogiana? Miks? Jah, sest see on inimese maailmavaade ning ideoloogia on maailmavaade. 35. Miks eristatakse poliitiliste ideoloogiate juures vasak- ja parempoolsust? Mis on nende maailmakäsitluste suurim erinevus
Inimene ei ole loodud täiuslikuna, konservatiivid on sotsiaalsed pessimistid: usutakse, et omakasupüüdlikkus, irratsionaalsus ja agressiivsus on paratamatult inimloomusega kaasaskäivad nähtused. 19. Iseloomusta sotsialismi kahte ajaloolist suunda tuues välja nende iseärasused ? Sotsialism on ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia. Sisuliselt on vasakpoolsus ja sotsialism kattuvad mõisted. Sotsialismi alla kuulub palju ideoloogiaid: marksism, kommunism, sotsiaaldemokraatia jpt. Selle üle, kas sotsialismi alla kuulub ka natsionaalsotsialism, on palju vaieldud. 20. sajandil olid sotsialism ja fasism vastandlikud ideoloogiad. Suurt hulka sotsialistlikke õpetusi võib jagada kaheks: revolutsioonilised voolud, mis taotlesid revolutsioonilisel teel õiglase ühiskonna rajamist; reformistlikud voolud, mis panid pearõhu tööliste olukorra
ideoloogia levitaja. (NB! vt neomarksistide ideoloogiakäsitlust!!) Marksistliku lähenemise tugevused ja nõrkused + ei ürita näida väärtustevaba + tõstatab küsimuse poliitilistest ja majandushuvidest massimeedias (kelle reaalsust meedia pakub?) ning sotsiaalsest ebavõrdsusest meediarepresentatsioonides (milliseid gruppe meedias kajastatakse?). > lähenemine aitab dekonstrueerida iseenesest mõistetavaid väärtusi ja arusaamu, eesmärgiga ,,paljastada" nende aluseks olevaid ideoloogiaid. + erinevalt varasematest mõju-uuringutest ei ole tähelepanu mitte ainult ühel konkreetsel tekstil või suhtlusaktil, vaid meediatekstid asetatakse laiemasse sotsiaalsesse konteksti. > autonoomse indiviidi müüdi õõnestamine, näidates, kuidas meedia avaldab mõju sotsiaalsetele suhetele. > emantsipatoorne püüd äratada kultuuritööstuse kütkes olevad inimesed, paljastada manipuleerivad võtted.
annaabi.ee 
