Riik ja ühiskond (1)

1.Riik on tekkinud sellep�rast kuna inimesed tahtsid kokku hoida, nad ei tahtnud nii palju s�da enam, sest ennem riigi tekkimist oli k�ikide s�da k�ikide vastu. 2.�hiskond on �hesuguse elulaadiga inimr�hm, �hes piirkonnas, �hiskonnal on ka territoorium 3. 4. �hiskonda v�rreldakse organismiga 5.avalikud sektorid, erasektor ja kodanikku�hiskond 6.riigi juhtumist ja toimimist korraldav tegevus 7.kommunikatsion, moraal , kultuur, poliitika, majandus 8.Teadus �hiskonna poole 9. Vormid Vahendid --------- --------- Verbaalne MObiil Kirjalik ajakiri lehakeel suuline 10. a) Vahendid on Verbaalne, kirjalik, kehakeel b)Roll on v�imalikult kiirelt edastada infot 11. Ajakirjanik v�ib � elda mida ta tahab, mingeid piiranguid pole, peale solvamise ja vale s��distuse 12. Riigi poolt kehtesteatud poliitiline eelkontroll tr�kiste, tele- ja raadiosaadete sisu �le, teabe valikuline valdamine 13. seda on v� imalik anal��sida etnograafiliselt ja kodakondsuse alusel 14. demograafiaks 15. see on s�ndimuste arv, positiivne s�ndimus �letab suremuse ja negatiivne on kui suremus �letab s�ndimuse 16. k�ige rohkem on eestrlase, sellej�rel kohe on venelased , kokku on meie riigis 11 erinevat rahvust 17. inimeste ajalooliselt kujunenud �htekuuluvuvorm, mis p�hineb �htselt territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel 18. see on siis kui riigis elab ainult 1 rahvus 19. neid ei ole palju, sest igal maal on immigrante 20. sest Eestis on palju vallutamist, sisser�ndeid k��ditamist 21. Sest kui nad ei oska selle maa keelt, ei tea kombeid, tekib veel �ks rahvus juurde ja neil endil immigrantidel on v�hem v�imalusi, tekib eraldi �hiskond kui neid tuleb palju, kindel koht kus n�iteks 1te keelt k�nelevad inimesed elavad 22. Eestis on k�ige levinum lastega pere t��p 23. 24. K�ige rohkem t��tab t��stuses ja p�llumajanduses 25. Seda et tegelikult ei ole k�ik inimsed v�rdsed, nad on v�rdsed seaduse ees. 26. eestis on palju keskklassi ja alamklassi, k�rgklassi on � ldiselt v�he 27. mitmesuguste ideede, arvamuste ja organistatsioonide olemaslolu �hiskonnas 28. nad suhtuvad alvas, kuna nad v�ivad diktatuuri kukutada 29. Pluralism just rikastab �hiskonna arengut, kuna on lubatud palju rahvuseid ja usundeid 30. Identiteet on omaduste hulk, mis teevad objekti unikaalseks v�rreldes teiste objektidega. tavaliselt on see vajalik mingi ressursi kasutamiseks, n�iteks toetuse saamiseks, poest alkoholi ostmiseks, klubisse sissep��semiseks 31. Sallivus ehk tolerantsus on inimese v�i �hiskonna v�imelisus taluda, tunnustada v�i/ja usaldada harjumusp�rasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid v�i kultuure �ldse. Sest pluralism ei saa toimida ilma sallivuseta 32. see on tolerantsi vastand, kus ei sallita absoluutselt teisi rahvused ja usundeid 33. et rahvusvaheliselt tunnustatud p�him�tted oleksid kasutusel ka Eestis ning k�ik koostatavad aruanded oleksid �heselt m�istetavad. 34. seadus ei ole AINULT kirjalik, on olemas ka kirjutamata seadusi, nagu n�iteks Jaanip�ev, see pole kirjas et sa PEAD minema, lihtsalt see on nii v�lja kujunenud et k�iakse l�kke ��res 35. 1) P � h i s e a d u s 2) P � h i s e a d u s l i k u d 3) S e a d u s e d 4) S e a d l u s e d 5) M � � r u s e d 6) K o h a l i k u o m a v a l i t s u s e 36. Moraal on �hiskonna poolt aktsepteeritud k�itumisnormide, tavade ja seaduste kogum, v�liselt n�utavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisiga 37. � igusriik on ettekujutus sellest, et riigiv�imu teostamine peab olema koosk �las �igusega, mille on loonud legitiimne menetlus. 38. Riik on �hiskondlike gruppide (indiviidide) kogum, mis eksisteerib l�htuvalt teatud �hiskondlikest vajadustest kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt m��ratletud juhtimisstruktuure (sotsioloogiline l� henemine ). Riik on kindla territooriumiga s�ltumatu (suver��nne) � ksus (juriidiline l�henemine). Riik on organiseeritud institutsionaalne s� steem , mis kujutab poliitilisi otsuseid ja viib ellu valitsuse otsuseid (strukturaal- funktsionalistlik l�henemine). Riik on suver��nne institutsioon , millel on �igus kasutada j�udu tema territooriumil asuvate inimeste suhtes. (�ks politoloogilistest l�henemistest). 39. Rahvas on mingi �ldise tunnuse alusel piiritletud inimeste kogum 40. Riigiv�imul on ainu�igus kehtestada seadusi ja kontrollida nende t�itmist. Riigiv�imul on ainu�igus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise �le. Riigiv�imul on seadusega antud ainu�igus kasutada v�givalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks. Riigiv�imu otsused on kohustuslikud k� igile selle riigi territooriumil asuvatele isikutele. Riigiv�imul on �igus ja kohustus korraldada riigi igap�evaelu ehk teostada avalikku haldust ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises. Riigiv�imul on �ks keskpunkt ja selge v�imuasutuste hierarhia . Riigiv�im on kirjalike �igusnormidega rangemini korraldatud kui majanduslik v�im, r��kimata avalikust arvamusest ja traditsioonidest. Nii on riigiv�imu puhul alati selge, milline v�imuinstitutsioon on k�rgeim, kelle otsused on �limuslikud, ning see hierarhia on p�siv. V�imusuhete muutmine eeldab kas p�hiseaduse reformi v�i p�hjalikke �hiskonnamuutusi � revolutsiooni v�i riigip��ret. Riigiv�imu rangest korraldusest annavad tunnistust ka tema komponendid. 41.