Või kui ollakse mustaahaline, siis teda hakataks seetõttu diskrimineerima. Tänast maailma võib kutsuda integreerunuks ja globaliseerunuks. See tähendab seda, et inimesed peavad üksteist austama ja aktsepteerima, kuna nende vahel toimub igapäevane koostöö. Kõigile on teada, et mida sallivam on ühiskond, seda edukam ta on. Eestlasi peetakse aga üheks kõige ebatolerantsemaks rahvuseks. Miks on eestlased pigem sallimatud kui sallivad? Üha enam teadustatakse endile, et sallimatus on suur probleem ühiskonnas. Eriti sallimatud on eestlased. See võib olla tingitud meie ajaloost. Näiteks kui võrrelda Eestit Ameerikaga, siis on Eestis olnud kogu aeg enam-vähem samast rahvusest inimesed, kuid Ameerikas on rahvusi olnud väga palju erinevaid. Seal on küll toimunud erinevate taustaga inimeste vahel mitmeid konflikte, kuid need on tagaplaanile jäänud. Eestlased ei ole harjunud elama endast erinevate kodanikega koos ja seetõttu võib olla see ka põhjuseks
Tolerantsuse problemaatika Eesti ühiskonnas Ühiskonna omadust tunnustada ja leppida harjumuspärasest teistsuguste hoiakute, arvamuste ja uskumustega nimetatakse sallivuseks. Erinevaid arvamusi leidub sama palju, kui on inimesi, ning seetõttu ei pruugi alati kõigi arusaamad ühtida. See aga tekitab probleeme keskkonnas, kus me elame, ning vastavast teemast tulenevad küsimused kerkivad aina esile. Millest tuleneb sallivus ning millised on Eesti ühiskonnas tolerantsusega seotud problemaatilised teemad? Sallivus ja sallimatus ei ole kaasasündinud, vaid sotsialiseerumise tulemus.
Sallimatus meie ühiskonnas Sallivuse üle pole iialgi varem vaieldud sedavõrd intensiivselt ja globaalselt kui viimastel aastatel. Põhjuseks see, et eelnevalt pole erinevusi ja igapäevakokkupuuteid teistsugusega nii vahetult kogetud. Sagenevad jutud sallivuse vajalikkusest näivad viitavat kasvavale sallimatuse pealetungile. Aristotelese pilgu läbi võiks sallivus kui voorus olla kesktee ühelt poolt ükskõiksuse ja teiselt poolt julmuse vahel. Sellegipoolest on sallivus sedavõrd avar filosoofiline kategooria, et selle üle arutledes on oht libastuda suur. Viljakas lähenemine eeldab mõiste selgepiirilist määratlemist. Ühes oma ettekandes juhib sellele õigusega tähelepanu Jaan Kaplinski: ,,Et
arvamusi. Tänapäeva maailmas on sallivus aina suuremaks kasvav probleem. Tolerantsus on on üks tähtsamaid isikuomadusi, mis määrab inimeste käitumisreeglid ning suhtumise ümbritsevasse. Inimene on aga kõige selle ümbritseva maine liider, kelle iseloomust ning hoiakutest sõltub ja on sõltunud läbi aegade väga tähtsad protsessid ühiskonna arengu ja säilimise suunas. Tänapäeva maailmas on sallivuse roll suurenenud kindlasti tunduvalt rohkem kui eelnevatel aastakümnetel. Tänavapildis ja meedias pole enam kohata ja kujutada erineva nahavärvi, usundi, seksuaalsorientatsiooni või puudega inimesi. Mida rohkem on aga tavakodanikest erinevaid isiksuseid, seda tõenäolisemad on ka erinevustest tulenevad konfliktid ning probleemid. Sallivus eeldab, et ollakse teadlikud teistest rahvustest, on isiklikud suhtlemiskogemused, osatakse ette näha teise poole käitumist, osatakse kaasa tunda
Sallivus Eesti ühiskonnas Viimasel ajal räägitakse Eestis väga palju sallivusest. Sallivuse põhjal jagatakse inimesed justkui kahte gruppi – head ja halvad ja nende suhtumise õigeks või valeks. Viimasel ajal on väga päevakajaline pagulasküsimus. Raadiost, televiisorist ja internetist käib iga päev läbi vähemalt üks uudis pagulaste kohta, kas siis kodumaalt või mujalt. Enamasti on uudised negatiivsed, näidatakse pagulastega tulekuga seotud tagajärgi. Miks peaks siis Eesti ühiskond teiste riikide näidete põhjal salliv olema? Laste ja noorte arvamus saab alguse kodust
Sallivus ja sallimatus Sallivuse ja sallimatuse teema on väga aktuaalne. Kirjandeid või kõnesid sallivuse teemal on ilmselt iga gümnaasiumi õpilane kuulnud või ise kirjutanud. Oma kõnes (kirjandis) otsustasin vaadata sallivust sallimatuse silmade läbi ning arutleda erinevate sallivusega seotud väidete üle. Sallides ühiskond areneb. Kõige sallivamad inimesed on lapsed. Põhjus on siis selles, et lastel puudub terviklik maailma vaade. Lapsed näevad vaid väikest osa maailmast ning on see tõttu huvitatud kõigest võõrast. Kuna lapsed pole kogenud maailma ei ole neil kindlaid vaateid
demokraatlikum on ühiskond, seda suurem on sallivus teisitimõtlejate, eri kultuuride, elulaadide ja ka teiste rahvuste suhtes. Tolerantsus on tee efektiivselt toimivasse ühiskonda, kus teisiti mõtlemist ei käsitleta kui ohtu, mis võib midagi lõhkuda, vaid väärtust, mis võib rikastada. Sallivuse üle pole iialgi varem vaieldud niivõrd intensiivselt ja globaalselt kui viimastel aastatel. Põhjuseks on see, et puudub kogemus teistsuguste inimestega kokkupuutumisest. Sagenevad jutud sallivuse vajalikkusest viitavad kasvavale sallimatuse pealetungile. Globaliseerumine on ühiskonnas toimuvad muutused, mis on põhjustatud ühe suuremast vajadusest suhelda välisriikidega. Välisriikidega suhtlemisel tuleb silmas pidada ka suuri kultuurilisi erinevusi. 21. sajandiks on sallivuse roll suurenenud tunduvamalt võrreldes eelneva sajandiga. Tänasel päeval ei ole tabu kohata teistsuguse nahavärviga inimesi, omasooihaldajaid, puudega või erineva usulise kuuluvusega inimesi
Sallivus Head kuulajad! Sallivusest võiks tegelikult rääkida väga pikalt, kuid ma teen lühidalt. Tolerantsus ehk sallivus on inimese või ühiskonna võimelisus taluda ja tunnustada harjumuspärasest erinevat. Alati ei pruugi sallivus olla heakskiit. Nii indiviid kui ka ühiskond võib sallida negatiivseid asju, näiteks narkootikumide tarvitamist, vägivalda ning kuritegevust. Sallivuse vastandiks on sallimatus, mida on meie ümber mitu korda rohkem kui võiks. Selleks, et sallida kõike meid ümbritsevat, peab alustama kõigepealt iseenda sallimisega. Kui oled enesega rahul, paraneb enesehinnag, mis omakorda toob kaasa positiivsuse ning seejärel oleme ka suutelised nägema kõiges muus rohkem meeldivamaid külgi. Sallimatus millegi suhtes on küll ebaviisakas, kuid see pole keelatud. Igalühel on õigus oma arvamusele ning sellele, mida ja kui palju ta sallib. Sallimatuse põhjuseks
Kõik kommentaarid