pealinnast.sakslased olid · Saksalsed viisid kurnatud läänerindele rohkem mehi, · Schlieffeni plaan oli läbi pealetung Varssavile kukkunud · Saksalsed liikusid kiirelt · Positsioonisõda edasi kuid vene · 1916 inglased kasutavad vasturünnak lõi nad tagasi. tanke · 1914-1917 manöövrisõda · 1915 gaas Positsioonisõda: · Mõlemad pooled olid välja ehitanud tugevad kaitseliinid · Kaitserelvad ja vahendid olid ründerelvadest tõhusamad · Kindlustatud kaevikutest oli raske läbi murda · Oli vaja suurt armeed · 1915 kasutasid sakslased mürkgaasi · Olukord muutus tankide kasutuselevõtuga Manöövrisõda: · Püsiva rindejoone puudumine · Olukorra kiire ja pptamatu muutumine · Üksikud lahingud
4. aug Inglismaa kuulutas Saksamaale sõja 6. aug Austria-Ungari kuulutas Venemaale sõja 23. aug Jaapan kuulutas Saksamaale sõja Tähtsamad lahingud. Läänerindel: Marne´i lahing sept algus sellega nurjus Saksa Schlieffeni plaan Aisne´i lahing sept keskel kujunes positsioonisõda. Mõlemad pooled kaevusid maassa Idarindel: Lahingud Ida-Preisimaal 1914. aasta tulemus Läänerindel. Manöövrisõda asendus positsioonisõjaga. Kujunes stabiilne rinne. Idarindel jätkub manöövrisõda. 1915. aasta Saksamaa muudab oma plaane. Otsustatakse: Läänerindel pidada positsioonisõda ja Idarindel anda pealöök. Venemaa otsustab pealetunge teostada nii Saksamaa kui ka Austria-Ungari vastu. Nii ulatuslikuks pealetungiks poldud aga ette valmistatud, ei jätkunud ka jõuda. Veebr- märtsis 1915 Vene vägede suur pealetung Ida-Preisi ja Karpaatia aladel
Saksamaad kahel rindel o Inglismaal finantsabi + 70 000 mandrile o Venemaal nn aururulli roll, otselöök Ida-Preisimaalt Berliini · Septembri alguses Saksa väed lähenevad Pariisile -> 5.09 algab Marne'i lahing. -> Saksa edasitung peatati (hukkus 80 000 prantslast, 2 000 inglast, 15 000 sakslast jäi vangi) -> sakslased taanduvad Aisne'i jõeni -> algab positsioonisõda · Idarinne o Manöövrisõda o 29.08 toimub Tannenbergi lahing -> Vene armeede häving ja ~100 000 vangi. Sõjategevus 1915-1916 · Läänerinne o Veebruaris 1915 alustab Saksamaa piiramatut allveesõda o Aprillis 1915 kasutavad sakslased Ypres'is gaasi-> ~5 000 hukkunud, 15 000 kahjustatud o Aprillis 1915 ründasid Briti väed Gallipolis Türgit -> sügisel liitlased taanduvad, hukkub 30 000 sõdurit
Compiegne’i vaherahu - 11. november 1918. aastal kirjutasid sellele alla Antandi ja Saksamaa esindajad. See lõpetas 4 aastat 3 kuud ja 13 päeva kestnud sõja. Saksamaa alistus ning kohustus 31 päevaga evakueerima ja demilitariseerima Reini vasaku kalda ning parema kalda 50 miili ulatuses, vastutasuta vabastama sõjavangid ning loovutama põhiosa oma relvastusest (sealhulgas kõik allveelaevad) ja suurema osa raudtee-veeremist. 4. Mida kujutas endast manöövrisõda Idarindel, miks sõlmis Venemaa Bresti rahu? Manöövrisõda idarindel – püsiva rindejoone puudumine, lahingutegevus laial rindel ja suures sügavuses. Olukorra kiire ja ootamatu muutumine. Üksikute lahingute pidamine. Bresti rahu – Saksamaa alustas 1918. aasta veebruaris Idarindel suurpealetungi, et sundida Venemaad sõlmima rahu Saksamaa esitatud tingimustel. Rahu sõlmiti Brestis 1918
o Venemaa Türgi vastu · Lähis-Ida rinne o Suurbritannia Türgi vastu 1914 läänerinne · Saksamaa tungis läbi Belgia Prantsusmaale · Seialgu on Saksamaa edukas. · Marne'i lahingus peatati saksamaa pealetung · Kujunes välja positsiooni- ehk kaevikusõda 1914 Idarinne · Sõjategevus algab Venemaa rünnakuga saksamaa vastu eesmärgiga kergendada prantslaste olukorda · Erinevalt läänerindest kujuneb idarindel manöövrisõda. · Suurim lahing Tannenbergi lahing, mis lõppes venemaa lüüasaamisega. Paul von Hindenburg: saksa vägede juht Tannenbergi lahingus. 1915 Sõtta astusid: · Itaalia atanti poolt · Bulgaaria keskriikide poolt o Bulgaaria sõttaastumine tähendas Serbia kokkuvarisemist Läänerinne 1915 · Aprillis 1915 kasutatakse YPRES' juures esmakordselt gaasi. 1916 · Sõtta astus Rumeenia ja Portugal atanti poolel · Hakkab ilmnema sõjatüdimus Läänerinne 1916
juuli kuulutab Austria-Ungari Serbiale ultimaatumi) 30. juulil Venemaa alustab mobilisatsiooni 1. augustil kuulutab Saksamaa Venemaale sõja c) Saksamaa nõuab Prantsusmaa erapooletust, kuid Prantsusmaa keeldub ning 3. augustil kuulutab Saksamaa Prantsusmaal sõja d) 2. augustil esitab Saksamaa Belgiale ultimaatumi (Belgia palub abi Inglismaalt; 4. augustil kuulutab Inglismaa sõja Saksamaale) 4. Manöövri-ja positsioonisõda Manöövrisõda rinne ei ole paigal ega istuta kaevikutes, vaid tungitakse pidevalt edasi. Rinne ei ole kohapeal, vaid liigub pidevalt. Positsioonisõda rinne seisis paigal; oli küll palju hukkunuid ja kaotused olid suured, kuid edu kummaltki poolt ei tulnud ja edasiliikumist polnud; istuti kaevikutes ja tapeti. 5. Rinnete iseloomustused 1914-1918 1914 Kõikidel sõttaastunud riikidel olid juba olemas varemvälja töötatud sõjaplaanid. Saksamaa andis põhilöögi läänerindel
Prantsusmaa, Suurbritannia, USA + liitlased VS Saksamaa Positsioonisõda – kaevikusõda e. sõjategevus on pikaks ajaks paigale jäänud, tugevasti kindlustatud positsioonidel. (720 km) Kuulipildujad, suurekaliibrilised suurtükid, maamiinid 11. november 1918 Compiegne rahu, Saksamaa alistus ning pidi tagastama vangid, loovutama tehnika ja relvastuse ning viima välja väed okupeeritud aladelt. 4. Mida kujutas endast manöövrisõda Idarindel, miks sõlmis Venemaa Bresti rahu? Manööversõda – Püsiva rindejoone puudumine, lahingutegevus laial rindel, olukorra kiire ning ootamatu muutumine. 3. märts 1918 Bresti rahu – Sõlmiti, kuna see oli ainus võimalus säilitada bolševike võim Venemaal 5. Millised olid I maailmasõja tulemused?( inimkaotused, purustused, muutused elu-olus ja majanduses). Kuidas mõjutas sõda Austria-Ungari, Vene, Türgi impeeriumite saatust?
KONTROLLTÖÖ I OSA . Töö allikatega. 20p 1.Lugege läbi tekst ja vastake küsimustele. (4p) A. Eesti rahvas ei ole aastasadade jooksul kaotanud tungi iseseisvuse järele. Põlvest põlve on temas helisenud salajane lootus, et hoolimata pimedast orjaööst ja võõraste rahvaste vägivallavalitsusest veel kord Eestis aeg tuleb, mil "kõik pirrud kahel otsal lausa löövad lõkendama" ja et "kord Kalev koju jõuab oma lastel õnne tooma." Nüüd on see aeg käes. /---/ Sel saatuslikul tunnil on Eesti Maapäev kui maa ja rahva seaduslik esitaja, üksmeelsele otsusele jõudes rahvavalitsuse alusel seisvate Eesti poliitiliste parteidega ja organisatsioonidega, toetades rahvaste enesemääramise peale, tarvilikuks tunnistanud, Eesti maa ja rahva saatuse määramiseks järgmisi otsustavaid samme astuda : Eestimaa tema ajaloolistes ja etnograafilistes piirides, kuulutatakse tänasest peale iseseisvaks demokraatliseks va...
I MAAILMASÕDA 5.ESIMESE MAAILMASÕJA PÕHJUSED JA ALGUS Maailmasõja põhjused Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20.saj alguses teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslased arvasid, et selleks tuleks kõigepealt purustada Prantsusmaa. Balkanil põrkusid aga A-U ja Venemaa taotlused. Maailmasõja puhkemisele aitasid kaasa järgmised asjaolud 1. Alahinnati ohtu- Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusele ja ei pingutanud selle ärahoidmiseks. 2. Sõda romantiseeriti- 20.saj algul oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. 3. Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine- maailmas polnud 1914. Aastal organisatsioone, mis oleks suutnud kiirelt korraldada näiteks suurriikide liidrite koh...
I MAAILMASÕDA 5.ESIMESE MAAILMASÕJA PÕHJUSED JA ALGUS Maailmasõja põhjused Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20.saj alguses teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslased arvasid, et selleks tuleks kõigepealt purustada Prantsusmaa. Balkanil põrkusid aga A-U ja Venemaa taotlused. Maailmasõja puhkemisele aitasid kaasa järgmised asjaolud 1. Alahinnati ohtu- Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusele ja ei pingutanud selle ärahoidmiseks. 2. Sõda romantiseeriti- 20.saj algul oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. 3. Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine- maailmas polnud 1914. Aastal organisatsioone, mis oleks suutnud kiirelt korraldada näiteks suurriikide liidrite koh...
kuna Venemaa ja Inglismaa vaheline koostöö tõi mõlemale kasu. 2) Sõda toimus 1914 - 1919. Sõja peamiseks põhjuseks oli suurriikide soov suurendada oma territooriume väiksemate riikide arvelt ning tugevdada oma võimu. Sõja peamised osapooled olid Antant (Inglismaa, Venemaa ja Prantsusmaa) ning Keskriigid (Saksamaa, Austria- Ungari, Itaalia, Bulgaaria, Türgi). Sõja üheks märksõnaks oli kaeviku- ehk positsioonisõda, mille vastandiks on manöövrisõda. Hakati kasutama gaasi ning tekkisid tanki-, lennu- ja õhukaitsesuurtükiväed. Võeti kasutusele kuulipildurid ja pommituslennukid ning tsepeliinid. Pikaks veninud sõda pööras segi majandussidemed ja tootmiskorralduse. Hakati tootma vaid sõjavarustust, vähenes tarbekaupade tootmine. Kehtestati üldine töökohtustus (s.h. naistel ja lastel). Riik sekkus majanduselusse, hakates jaotama kütet, tööjõudu ja toorainet. Riiklikud
kuna Venemaa ja Inglismaa vaheline koostöö tõi mõlemale kasu. 2) Sõda toimus 1914 - 1919. Sõja peamiseks põhjuseks oli suurriikide soov suurendada oma territooriume väiksemate riikide arvelt ning tugevdada oma võimu. Sõja peamised osapooled olid Antant (Inglismaa, Venemaa ja Prantsusmaa) ning Keskriigid (Saksamaa, Austria- Ungari, Itaalia, Bulgaaria, Türgi). Sõja üheks märksõnaks oli kaeviku- ehk positsioonisõda, mille vastandiks on manöövrisõda. Hakati kasutama gaasi ning tekkisid tanki-, lennu- ja õhukaitsesuurtükiväed. Võeti kasutusele kuulipildurid ja pommituslennukid ning tsepeliinid. Pikaks veninud sõda pööras segi majandussidemed ja tootmiskorralduse. Hakati tootma vaid sõjavarustust, vähenes tarbekaupade tootmine. Kehtestati üldine töökohtustus (s.h. naistel ja lastel). Riik sekkus majanduselusse, hakates jaotama kütet, tööjõudu ja toorainet. Riiklikud
varustatud; sõjaplaan võimaldas valida 2 rünnakusuuna, Ida-Preisimaa ja A-U vahel (PM palvel rünnati Ida-Preisimaad) Moodustus 2 põhilist riinet: idarinne (SM vs PM+IM; positsioonisõda) ja läänerinne (jagunes looderindeks (VM vs SM) ja edelarindeks (VM vs A-U); manöövrisõda) Positsioonisõda ehk kaevikusõda pooled olid sõjalisekt võrdsed, rindejoon eriti ei muutunud, rindejoone ja esimeste kaevikute vahel oli eikellegimaa Manöövrisõda toimusid Sõjategevus läänerindel algas 2. augustil 1914 Saksa väed hõivasid suurema vastupanuta Luksemburgi Sõjategevus 1914-1918: LÄÄNERINNE IDARINNE 1 esimesi suuremaid lahinguid oli Marne'i jõe kaldal Algus: august 1914 venelased tungisid Ida- Tulemus: prantslased peatasid sakslaste Preisimaale pealetungi Marne' Toimus Tannenbergi lahing 1914
inimene saab aru. Kokkuleppel annavad valitsejad teatud küsimustes järele, kuid eeldusel, et hegemoonia säilib. Hegemoonia loogika on see, et võimusuhted ja majanduslik baas peavad paika jääma. Althusser: teadvus/võltsteadvus. Inimestel polnud aimugi nende represseerimise tegelikust sügavusest. Gramsci järgi see nii lihtne polnud, tema meelest oli vaja veenmist. Gramsci sõnul võimuhaaramisest ei piisa, otsest rünnakut ei saa kasutada. Kasutab kahte mõistet: 1) Manöövrisõda: otsene rünnak, toimub revolutsioon, toimib siis, kui tsiviilühiskond on nõrk, aga võimustruktuur tugev, nt. Venemaal. 2) Positsioonisõda: kasutatakse lääne ühiskondades palju rohkem. Võitlus hegemoonia pärast. Lääneühiskonnas saab manöövrisõda teha alles siis, kui positsioonisõda on võidetud, sest tsiviilühiskonna toetus on vaja enne võita, siis alles vormistatakse see mingi otserünnakuga. Gramsci järgi loob iga klass omad intellektuaalid
Althusseri eesmärk oli teha marksismist teadus, Gramscil aga sellist huvi polnud. Temal oli praktiline suhtumine marksismi. Baas ja pealisehitus on läbipõimunud, mõlemad on tähtsad. Althusser: teadvus/võltsteadvus. Inimestel polnud aimugi nende represseerimise tegelikust sügavusest. Gramsci järgi see nii lihtne polnud, tema meelest oli vaja veenmist. Gramsci sõnul võimuhaaramisest ei piisa, otsest rünnakut ei saa kasutada. Kasutab kahte mõistet: 1) Manöövrisõda: otsene rünnak, toimub revolutsioon, toimib siis, kui tsiviilühiskond on nõrk, aga võimustruktuur tugev, nt. Venemaal. 2) Positsioonisõda: kasutatakse lääne ühiskondades palju rohkem. Võitlus hegemoonia pärast. Lääneühiskonnas saab manöövrisõda teha alles siis, kui positsioonisõda on võidetud, sest tsiviilühiskonna toetus on vaja enne võita, siis alles vormistatakse see mingi otserünnakuga. Gramsci järgi loob iga klass omad intellektuaalid
Kultuuriteooria 21.01.2015 Rein Raud „ Mis on kultuur“ 2013 „ 20nda sajandi mõttevoolud“ Mis on kultuur? Williams on öelnud et kultuur on kõige keerulisem sõna Sõna kultuur viitab eestikeeles sõnale põllumajandusele (agriculture) Kultuur viitab millegi kasvatamisele, arendamisele Teine seos, mis kultuuri mõistel on religioon (cultus) Kultuur hakkab märkima inimese arenemise viisi hakatakse defineerima kultuurset inimest. Kultuursust hakati siduma terve rahvaga, rahvad kellele on kultuur ja kellele ei ole Kultuuri vastand on barbaarsus Muutus mis leidis aset 18. Saj, hakati rääkima kultuurist ja tsivilisatsioonist. Jaotus oli selline: kultuur puudutas inimese vaimset osa ja materjalistlik kuulus tsivilisatsiooni alla. ROMANTISM ja VALGUSTUS. Valgustuse idee oli selles, et ta kuulut...
Kultuuriteooria 1. Marx: baas ja pealisehitus 2. Nietszche: apalloonilide vs dianüüsiline; võimutahte konseptsioon 3. Freud: mina, ülimina, miski; mitte teadvus ja teadvus 4. Adorno: suhe valgustuse mõistesse; kültuuritööstuse käsitlus 5. Beniamin: aura mõiste; kunstiteos mehaanilise reproduktsiooni ajastul 6. Altusser: ideoloogilised riigiaparaadid, interpellatsioon (?) 7. Gramshi (?): hegemoonia 8. Saussure: keel ja kõne, märk, paradigmaatiline jne 9. Barthes: müüdi teooria 10. Faugot: diskursus, võimumõiste; suveräänne ja distsiplineeriv võim 11. Lyotard: matonarratiivid 12. Bisja,cd: simulaakum; hüperreaalsus ja muud mõisted 13. Jameson "Mis on kultuur" Rein Raud "20. Saj mõttevoolud" Frankfurdi koolkond Mis on kultuur? Williams - kultuur on üks keerulisemaid asju inglisekeeles. Eesti keeles on seortud põllumajandusega (agriculture) Kultuur puudutab millegi arendamist või kasvatamist. Cultus -...
Idarinne: Saksamaa, Austria-Ungari- Venemaa Balkani rinne: Austria-Ungari Serbia vastu Kaukaasia rinne: Venemaa Türgi vastu Lähis-Ida: Suurbritannia Türgi vastu 1914 Läänerinne Saksamaa tungis läbi Belgia Prantsusmaale. Esialgu oli Saksamaa edukas Marne’ lahingus peatati Saksa pealetung Kujunes välja positsiooni- ehk kaevikusõda 1914 idarinne Sõjategevus algab Venemaa rünnakuga Saksamaa vastu eesmärgiga kergendada prantslaste olukorda. Erinevalt läänerindes kujuneb idarindel manöövrisõda Suurim lahing Tannenbergi lahing, mis lõppes Venemaa lüüasaamisega Paul von Hindenburg- Saksa vägede juht Tannenbergi lahingus 1915 Sõtta astusid: Itaalia atlandi poolt Bulgaaria keskriikide poolt Bulgaaria sõttaastumine tähendas Serbia kokkuvarisemist Läänerinne 1915 Aprillis 1915 kasutatakse YPRES’ juures esmakordselt mürkgaase 1915 algas allveesõda 1916 Sõtta astuvad rumeeina ja portugal antanti poolel Hakkab ilmnema sõjatüdimus Verduni lahing- maailmasõja veriseim lahing
vaid kogu Euroopa lihtrahva hulgas palju neid, kes sõda lausa soovisid ja hirmuseguse põnevusega ootasid. · Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine · Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia Peamised sõjatandrid Läänerinne: Saksamaa <> Suurbritannia, Belgia, Prantsusmaa, USA Pärast Schlieffeni välksõjaplaani ebaõnnestumist kujunes kaeviku- e. positsioonisõda september 1914 märts 1918, edaspidi manöövrisõda. Sõjategevus lõppes 11. novembril 1918 Compiegne'i vaherahuga. Idarinne: Saksamaa + Austria-Ungari <> Venemaa Valdavalt manöövrisõda. 1915 ja 1917-18 Saksamaa ja Austria-Ungari edukad pealetungid. Sõjategevus lõppes 3. märtsil 1918 Bresti vaherahuga. Sõja mõju sõdivate riikide ühiskonnale ja majandusele · Naiste tähtsus ühiskonnas suurenes naised iseseisvusid ning saavutati meestega võrdsed õigused. · Tekkisid vasakpoolsed liikumised. · Sõjatüdimus
revolutsioon (Gadaffi tapmine). Võimalus õõnestada ainult siis, kui riik on tugev (riigi konstruktioon), aga tsiviilühiskond on nõrk (hegemoonia on kõrvaline) Venemaa Bolsevike riigipööre. Lääneühiskondadel vaja erinevat lähenemist. b.positsioonisõja strateegia. Küsimus hegemoonia üle. Võitlus valitseva klassiga. Kui peaks lääneühiksonnas olema pööre, siis saab see jugtuda alles pärast seda, kui on võidetud tsiviilühiskonna tasandil võidetud manöövrisõda. marksismi skeemi muutmine pealisehituses muudatused baasi muutmine *hegemooniat konstitueerivad ORGAANILISED INTELLEKTUAALID 35 *intellektuaali käsitlus ei ole oluline staatus FUNKSTIOONI K ÜSIMUS k õik inimesed võivad teatud olukordades olla intellektuaalid *orgaanilisus iga kiht ühiskonnas loob oraagniliselt oma intellektuaalid *ühiskondlikel klassidel on olemas oma intellektuaalide ring *potsenstiaalne vastupanu hegemoonia nõuab samuti oma intellektuaale
KULTUURITEOORIA liikumine kolmes suunas friedrich nietzsche 18441900 karl marx sigmund freud friedrich nietzsche siin me teeme vahet varase ja hilise nietzsche vahel on põhjust neid eraldada varane nietzsche on seotud kahe keskse mõistega, ja need on seotud kahe antiikkreeka jumalaga, kelle ümber need mõisted on paigutatud apollo ja dionysos tekst, milles ta seda tegi, on eesti keeles olemas «tragöödia ... vaimust» nietzsche oli 27 kui see tekst ilmus epp annuse raamat «20. sajandi mõttevoolud» apollo oli kreekas korra hoidmise jumal, valguse ja riigipiiride jumal, seaduse looja ja korrastaja, korrastav alge. dionysos on täpselt vastupidine, ekstaasi, joobumuse, viljakuse, tumeduse sümbol. need peegeldavad ka romantismi ja valgustuse suhet : apollooniline printsiip ja dionüüsiline printsiip nietzsche jaoks on need kaks printsiipi tasakaaluliselt olulised inimese arengus apollooniline üldises plaanis tähendab kõigi analüütiliste ...
Rindejoon nihutati Venemaa poole peale. Oht Petrogardile ja Riiale sundis Venemaad end liigutama. Eesti piiridele koondati Läti ja Eesti Punaarmee ja 7. armee, mille käsutuses oli suur osa reservist. Vastase ülekaal Lõunarindel kujunes pm 3x. Veebruari keskel hakkas taas Peale Punaarmee rünnakud ja need olid edukad. Soomusrongid pidasid vastu, kuid jalavägi taandus. Vene ja Läti alad võideti tagasi. Punaarmee jõudis Haanja kõrgustikuni, lisaks lähenes Valgale. Pidev manöövrisõda mõjus eestlastele kurnavat, kuna puhkehetki polnud. Lisati üksused Narva alt ja Kaitseliidust. Tänu sellele suruti vaenlane taas piiri taha. Aprilli keskel alustas Punaarmee taas rünnakut, seekord Võrule. Sellega loodeti hävitada soomusrongid. 22. aprillil olid nad vaid paari km kaugusel. Võeti suund ka läände, Rhja all tagasi eestlasi ootamatult. Õnneks suudeti mõlemas kohas olukord normaliseerida. Punaarmee väosad olid end ammendanud, Venemaa juhid pöörasid oma tähelepanu aga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
