Tootmise vähenemine 44% Rahva pettumine demokraatias Kuni tuli mees, kes haaras kaardid enda kätte Franklin Delano Roosevelt UUS KURSS (1933-1936) RRR-reform R nagu Relief (kergendus) töötutele ja vaesetele R nagu Recovery (taastumine) majandusele, normaalsele tasmele tagasi R nagu Reform finatssüsteemis, et kriis ei korduks Kehtestati hinnad, palga- miinimum ja tootmismäärad Parandati tööandja ja töölise vahelisi suhteid Loodi juurde riiklikud hädaabitööd Riiklik metsaistutus Võimalus töötada suurtel ehitusprojektidel Teed, sillad, tammid parandati ja uuendati Hulgaliselt ehitati uusi koole, haiglaid, raamatukogusid, postkontoreid ja mänguväljakuid, et suurendada elanikkonda Lapsed kooliõues Inimesed olid saanud omale jälle vabad võimalused Lapsed, kes enne ema töid olid kohustatud tegema.. ..said nüüd võimaluse emaga aega veeta Migrandid, kes olid kodud kaotanud ja telkides elasid..
Sai alguse rahandusest, sest pangad jagasid suuri laene, tagasisaamine oli raske. Trükiti raha juurde.' Miks puhkes majanduskriis 1930.aastail. Sest see oli ülemaailmne-seega vältimatu. Algas USA-s. Milles kriis väljendus? Langesid toiduainete hinnad maailmaturul, tollimaksud tõusid, sissetulekud vähenesid, piirati tootmist, nõrgemad talud läksid pankroti. Mis vahendeid kasutas valitsus kriisiga võitlemiseks? Kokkuhoiu poliitika, kontroll väliskaubandusele, toetati põllumehi, hädaabitööd. Iseloomusta kriisi eestis. a) Majanduskriis- peamiselt põllumajandus, langesid toiduainete hinad, tollimaksud tõusid, talurahvasissetulekud vähenesid, tootmist piirati Suur tööpuudus. Devalveeriti eesti kroon. b) Sisepoliitiline kriis- kõneleti erakondlikust korruptsioonist, lehmakauplemisest jm. riiklike institutsioonide autoriteedi vähenemine ja rahva võõrandumine.
12. DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL. I Demokraatia levik. · demokraatlikud riigid sõjas edukad uued riigid (n. Eesti) võtsid ka demokraatliku korra; · õiguste laienemine endiste demokraatlike riikide sees valimisõiguse andmine töölistele ja naistele; Samas demokraatiat alles õpiti: · loobuti presidendi ametist, kes tasakaalustaks parlamendi ja valitsuse suhteid; · valimistele ja parlamenti said liiga väikesed erakonnad, liiga palju erihuvisid; Peamised ideoloogiad: KONSERVATIIVID hindavad läbiproovitut, traditsioonide hoidmist, lisaks vaba turgu; (N: Inglise konservatiivid, USA vabariiklased) SOTSIAALDEMIKRAADID eesmärgiks ühiskond, kus elanike vahel pole suurt majanduslikku ebavõrdsust; Selleks riigi suurem sekkumine majandusellu (N: kõrgemad maksud, et aidata abivajajaid), reformid; (N: Inglise Leiboristlik Partei) II USA Kiire areng sõja järel, nn. ,,Ameerika unelm" MISKI POLE VÕIMATU; N:...
maas (purustused, maksud, pärast lisandus ka kriis). Suur Depressioon tekkis 1929-34 aastatel. Tekkis ületootmise, ebamajandusliku käitumise tõttu. Lisaks riik ei sekkunud majanduse juhtmisele. Kontrollimatu laenamine- ei suudetud tagasi maksta; bõrsikrahh. USA majandus oli seotud tihedalt seotud Euroopaga, paljud ettevõtted pankrotistusid, inimesed jäid töötuks. Kriisist väljumiseks hakati toodetuid asju hävitama, riik sekkus majandusse, diktaatorid said võimu enda kätte, hädaabitööd. 4. W. Wilson oli USA president. G. Clemenceau oli Prantsusmaa peaminister, D. Lioyd George Suurbritannia peaminister. Kõik nad kolm olid Pariisikonverentsi põhi otsustajad. W. Wilson-rahukava; G. Clemenceau tahtis täiega Saksamaad nõrgestada, kus aga D. Lioyd George tahtis natukene rahulikumalt. F. D. Roosevalt oli USA president, kes viis USA majanduskriisist välja. 5. Compiegne´i vaherahu- I maailmasõja sõjategevuse lõpp Reparatsioon- Sõja kahju hüvitamise maks
vajalikuks presidendi ametikohta seetõttu PS muutmist. Demokraatlikult riigikorralt mingi üle autoritaalsele. Uue valitsuse võimuletulek mõjutas positiivselt kõiki eluvaldkondi. Majandusprobleemiks tuli USA'st majanduskriis, mis tabas tugevalt põllumajandust. See tõi kaasa tõsised probleemid ka teistes majandusharudes. Suur osa rahvast muutus ostujõuetuks/ettevõtted pankrotti. Majanduskriisi ületamiseks: kasutati ranget kokkuhoiupoliitikat, toetati põllumehi, hädaabitööd töötute abistamiseks, 1933 devalveeriti eesti kroon. See õnnestus. 3) Agressorite blokk: 1936 oktoobris tekkis Berliini-Rooma telg ehk liit Saksamaa ja Itaalia vahel. 1936 novembris tekkis Saksamaa- Jaapani Antikomiterni pakt ja see loodi võitluseks kommunismi ja Komiterni vastu. 1937 liitus ka Itaalia Antikomiterni paktiga. 1939 loodi Teraspakt Itaalia ja Saksamaa vahel. 1940 loodi Kolmikpakt, kus olid Itaalia, Saksamaa, Jaapan ja Ungari, Rumeenia, Bulgaaria. Mõisted: 1) N
ja 1930. a majanduskriisid · 1920.a majanduskriis miks puhkes kriis 1923 kergekäeline laenamine, pangandussektori kokkuvarisemine, pankroti laine miks puhkes kriis 1930 üle oma võimete elamine , ületootmine, riigid ei sekkunud majandusse milles kriis väljendus-kriis põllumaj., toiduhinnad langesid, tollimaks tõusis, pankroti laine, kriis tööstuses, väliskaubanduse neg. bilanss mis vahendeid kasutati kriisist välja tulemiseks-range kokkuhoiu poliitika, KT väliskaubanduse üle, hädaabitööd, põllumeeste abistamine, 1933 devalveeriti kroon . · vaikiv ajastu 12. märts -Laidoner jaPäts tegid riigipöörde(võimu koondamiseks enda kätte) Pärast riigipööret kuulutati välja 6 kuuline kaitseseisukord.st keelustati kõik poliitilised meeleavaldused ja vabadussõdalaste ühingud, valimised lükati edasi, parlament saadeti suvepuhkusele, parlament seati vaikivasse olekusse. toimus ühiskonna tasalülitamine:
Suure depressiooni alguseks peetakse 24. oktoobrit 1929, kui New Yorgi börsil tekkis aktsiate müügisurve ja börsiindeks langes ühe päevaga 11,7%. 3. Milles kriis väljendus? - Langesid toiduainete hinnad maailmaturul, tollimaksud tõusid, sissetulekud vähenesid, piirati tootmist, nõrgemad talud läksid pankroti. 4. Mis vahendeid kasutas valitsus kriisiga võitlemiseks? - Kokkuhoiu poliitika, kontroll väliskaubandusele, toetati põllumehi, hädaabitööd (raudteede, maanteede, lennuväljade, jms rajamised). 2.ISELOOMUSTAGE KRIISE EESTIS. Majanduskriis Sisepoliitiline kriis Põhiseaduslik kriis peamiselt põllumajandus, Süveneb rahulolematus; riigikogul liiga suur võim, langesid toiduainete hinad, Autoriteedi langemine; valitsus ei suutnud riiki tollimaksud tõusid, normaalselt juhtida, toimus
SOTS. TURVALISUS tähendab ühiskk. terviklikku heaolu, väljendub materiaalses kindlustatuses, tulude ja kulude õiglases jaotumises ühliikmete vahel, samas ka hästi korraldatud tervishoiu ja haridussüsteemis. Sõltub inimesest, kuid ka riigi ja erasektori oskustest. Inimarengu indeks (elukvaliteedi mõõtmiseks) lähtutakse 3 näitajast: 1) oodatav keskm eluiga 2)haridus- täiskasvanute kirjaoskus erinevatel tasemetel, õppijate vanus 3) elujärg- SKP ühe in kohta USA $-tes Heaoluüh riigid, mis suudavad tagada oma kodanikele kõrge elatustaseme. Suur osa tuludest kulutatakse sotsiaalvaldkonnale (abirahad, pens, med, haridus). Sotsiaalhoolekanne vahendite süs, mis peab tagama sots. turvalisuse ja abivajajate toimetuleku; jaguneb: 1)sotsiaalteenused(paljulapseline pere saab tasuta ujulat kas) 2)sotstoetused. Eestis saavad abi sotshoolekandest alalised elanikud elamisloa alusel, siin elavad välismaalased ja Eestis viibivad pagulased. Vältimat...
22. Vastavalt liigile 8-12 kuud , vanuses 18-27.a 23. Riigikogu nimetab presidendi ettepanekul. 24. Maa-, mere- ja õhuväeks 25. kaitseliit- kaitseministeeriumi alla kuuluv vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvastatud riigikaitse organisatsioon 26. Piirkondlikud malevad(maakonnas 1 e. 15 üle Eesti) 27. tsiviilkontroll- valitsuse kontroll kaitseväe üle 28. 03.09.1991.a Ülemkogu 29. Ajateenistuse asendus, pääste-, sotsiaalhooldus- või hädaabitööd. Kestab 16-24kuud 30. Riho Terras, abistab Kaitsejõudude Staap 31. Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Kodutütred 32. kaitseminiter- Mart Laar 33. Riigikaitseosakond 34. President
Tööpuuduse 2 liiki: Siirdetöötus – tekib töökoha vahetusel. Struktuurne töötus – tekib, kui tööjõu kvaliteet ja paiknemine ei lange kokku tööjõu nõudlusega. Tööpuuduse leevendamiseks peab valitsus sekkuma majandusse. See on väga tundlik valdkond ja raskesti juhitav. Tööpuuduse-vastased meetmed: - uute töökohtade loomine; soodustada ettevõtlust, madalad maksud, seadused, ärikoolitus. - haridussüsteemi vastavus tööturule - täiend- ja ümberõpe - hädaabitööd - spetsiaalsed tööturuprogrammid (pikaajalistele töötutele, puuetega inimestele jne.) - abirahad Vaata lisaks: www.cvkeskus.ee www.cv.ee www.rajaleidja.ee www.tootukassa.ee - Eesti Töötukassa www.ti.ee - Tööinspektsioon www.eures.ee - tööturg Euroopa Liidus Töösuhteid reguleerib alates 01.07.2009 uus töölepingu seadus. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 3 Lisaks:
Eesti majandus viidi normaalsele tasemele; · tähelepanu pöörati söödakultuuridele ja põllumajandusele; · alus keemiatööstusele, küttetööstus, turbatootmine, puidutööstus; · 1.jaan.1928 Eesti Vabariigi kroon; Suure kriisi aastatel (1929-1933): · ületootmiskriis hinnad langesid · põllumajanduskriis turg ahenes -> talude pankrotid · asutuste sulgemine · Rootsi krooni loobumine kullastandardist · hädaabitööd töötute tarvis · elukalliduse tõus Eesti majandus 1930-ndatel: · kiire areng · riigi sekkumine majandusellu · tööstuse areng ettevõtete arv suurenes · Eesti oli muutumas tööstusriigiks · ühistegevuslik liikumine maal · maale jõudis elekter · peamised väliskaubanduse partnerid olid Suurbritannia ja Saksamaa, samuti Soome, Rootsi ja Läti · tööpuuduse likvideerimine · elatustaseme tõus 2. 1920
Tööjõud o Töötajad o Tööotsijad Ülalpeetavad Tööpuudus töökohti pole Tööjõupuudus spetsialiseerinud inimesi pole Tööränne rändevorm, mille tulemusena inimesed lähvad tööle teise regiooni või riiki Tööhõivepoliitika Aktiivne riik tegeleb tööpuuduse põhjustega Passiivne - riik tegeleb tööpuuduse tagajärgedega Töpuudusevastased meetmed: Töökohtade loomine Koolitusprogrammid Hädaabitööd Sotsiaaltoetused Heitunu töötu, kes on tööotsimisest loobunud Ametiühing töötajate vabatahtlik ühendus, mille tegevus seisneb oma liikmete õiguste ja huvide esindamises ja kaitsmises.
see toob kaasa palgatõusu peatumise. Tööjõupuudus on olukord, kus tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu pakkumine. See on majandusbuumi kaasnähe ja sellega kaasneb palgasurve ülespoole, mis kiirendab hinnatõusu. Tööhõivepoliitika kaks varianti passiivne tööhõivepoliitika, kus riik tegeleb tööpuuduse tagajärgedega; aktiivne tööhõivepoliitika, kus riik tegeleb tööpuuduse põhjustega. Tööpuudusevastased meetmed: töökohtade loomine, koolitusprogrammid, hädaabitööd, sotsiaaltoetused. Töötuskindlustussüsteem Ametiühing töötajate vabatahtlik ühendus, mille tegevus seisneb oma liikmete õiguste ja huvide esindamise ja kaitsmises suhtluses tööandjaga või ka laiemate poliitiliste ja seadusandlike eesmärkide saavutamises. Sotsiaalne turvalisus Elukvaliteet sotsiaalne turvalisus tähendab ühiskonna terviklikku heaolu ehk elukvaliteeti, mis väljendub materiaalses kindlustatuses, tulude ja kulude õiglases jaotumises ühiskonnaliikmete vahel
tuli otsima hakata uut turgu Tootmine- põllumajandus Paljudel inimestel töökoht vabrikus Sotsiaalne kihistatus Maapuudus Väljaränne 8)Kriis Eestis 20-datel, 30-date algul Majanduses Naelsterlingi devalveerimine- Eesti krooni devalveerimine Tollimaksud tõusid Toiduainete hinnad langesid Siseturu kokkukuivamine Sissevedu ületas väljaveo- riik sekkub majandusse Tööpuudus- hädaabitööd Tühi riigikassa- devalveerimine, kokkuhoid Elatustaseme langus- riigipoolsed toetused Sisepoliitiline elu Süvenev rahulolematus Suurerakonnad lagunesid Valitsuse eluiga lühike Parlamendi killustatus Vabadussõjalaste esiletõus Valitsuskriisid Rahvas võõrandub riigist Põhiseaduse kriis- presidenti ei olnud 9)Vaikivale ajastule iseloomulikud jooned Riigis kuulutati välja kaitseolukord
tuli otsima hakata uut turgu Tootmine- põllumajandus Paljudel inimestel töökoht vabrikus Sotsiaalne kihistatus Maapuudus Väljaränne 8)Kriis Eestis 20-datel, 30-date algul Majanduses Naelsterlingi devalveerimine- Eesti krooni devalveerimine Tollimaksud tõusid Toiduainete hinnad langesid Siseturu kokkukuivamine Sissevedu ületas väljaveo- riik sekkub majandusse Tööpuudus- hädaabitööd Tühi riigikassa- devalveerimine, kokkuhoid Elatustaseme langus- riigipoolsed toetused Sisepoliitiline elu Süvenev rahulolematus Suurerakonnad lagunesid Valitsuse eluiga lühike Parlamendi killustatus Vabadussõjalaste esiletõus Valitsuskriisid Rahvas võõrandub riigist Põhiseaduse kriis- presidenti ei olnud 9)Vaikivale ajastule iseloomulikud jooned Riigis kuulutati välja kaitseolukord
(need, kes on kaotanud usu leida tööd) Palgatöötajad, Töötud, kes soovivad mittepalgalised leida täis- või osaajaga töötajad (ettevõtjad, tööd üksiktöötajad jne), ülikoolis ehk tasemeõpe Tööhõive aktiivsed ja passiivsed meetmed. lk 32 Aktiivne: riik tegeleb tööpuuduse põhjustega Passiivne: riik tegeleb tööpuuduse tagajärgedega Meetmed: 1) Töökohtade loomine 2) Koolitusprogrammid 3) Hädaabitööd 4) Sotsiaaltoetused Töö- ja tööjõupuudus: miks tekib ja kuidas saab seda vältida? Lk 31 TÖÖPUUDUS TÖÖJÕUPUUDUS Olukord, kus tööjõu pakkumine on suurem kui Olukord, kus tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu tööjõu nõudlus. Kasvav tööpuudus on iseloomulik pakkumine. Ulatuslik tööjõupuudus on majanduslanguse ja -kriisi perioodidele ning toob majandusbuumi kaasnähe ja sellega kaasneb
-toiduhindade langus -tootmise piiramine -talude pankrotistumine *Hiljem tabab ka kõiki teisi sektoreid Tagajärjed: *Tarbija ostujõu vähenemine *Negatiivne väliskaubandusbilanss (import > eksport) *Eesti krooni nõrgenemine *Töötuse kasv (kaasneb kuritegevus, lõhe töötute ja tööliste vahel, mõjutab haridussüsteemi ja meditsiinilist abi) Meetmed kriisist väljumiseks: *Kokkuhoiupoliitika *Kontroll väliskaubanduse üle *Riigipoolsed toetused põllumeestele *Riiklikud hädaabitööd (teetööd, metsa istutamine jms) *Juuni 1933 krooni devalveerimine (1/3 ulatuses vähendati) 1930. aastate alguse sisepoliitiline kriis. *Majanduskriisi mõjud *Muutused erakondade maastikul (tekib palju suuri erakondi, lahkarvamusi palju neis) *Valitsuse lühike eluiga *Eesti Vabadussõjalaste Keskliit -Andres Larka Artur Sirk Maareform *Maaseaduse vastuvõtmine 10.10.1919 *Mõisate maa riigistamine *35k asundustalu (16,4 ha ühe talu keskmine maa)
majanduspoliitika ekspordiks või ja peekon 1928 käibele kroon põlevkivitööstus 2. veebr 1920 Tartu rahu sept 1921 Eesti Rahvasteliidu liikmeks 1922 tunnustab Eestit USA Balti liidu idee 1923 Eesti-Läti kaitseliidu leping 1929 Rootsi kuningas Eestis Algus 1929 USAs Välisnõudluse langus Inglise naela ja Rootsi krooni devalveerimine Tööpuudus 1932 u 32 000 inimest Riigi sekkumine, hädaabitööd Juuni 1933 krooni devalveerimine 1929 Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (EVKL) ◦ A. Larka, A. Sirk ◦ u 20 000 liiget ◦ tugev keskvõim 1932 aug I rahvahääletus 1933 juuni II rahvahääletus 1933 okt III rahvahääletus 1. jaan 1934 uus põhiseadus ◦ Riigivanema kandidaadid J. Laidoner, K. Päts, A. Rei ja A. Larka Päts riigivanemana kehtestas kaitseseisukorra
9. Natsionaalsotsialistide sisepoliitika- Oli suunatud demokraatia vastu ning nägi ette parteide, vabade ametiühingute ja vaba ajakirjanduse kaotamist. Poliitiliste erimeelsuste ja klassihuvide esiletoomine pidi asenduma rahvustervikuga, mida ühendab juhikultus. 10. Majanduspoliitika Hitler suutis majandus elavdada, Tõi saksamaa välja suurest kriisist. Ehitati mitmerealisi kiireteid ja likvideeris tööpuudust. Samuti olid tal suued sõjalised tellimused ning hädaabitööd ehk siis parandas vanu hoooneid ja ehitas uusi (kaasajastas saksamaad) sellega sai ta rahvalt aina usaldust juurde. 11. Välispoliitika - välispoliitiliseks sihiks oli Versailles' rahulepingu revideerimine ja SuurSaksamaa ülesehitamine, mis nägi ette kõigi sakslastega asustatud alade aga ka osa IdaEuroopa alade liitmise Saksamaaga. Selle poliitika elluviimine algas Saksamaa lahkumisega 1933. aastal toimunud desarmeerimise konverentsilt ja ka Rahvasteliidust
Vastata küs. Õppida (eksamiks) Makroökonoomika 1) Makroökonoomika mõiste Makroökonoomika uurimisobjektiks on majandussubjektide (majapidamiste, firmade, valitsuse, välissektori) tegevuse mõju majandusele. Selleks, et hinnata majanduse “tervislikku seisu”, on kõige olulisemateks makroökonoomilisteks näitajateks kogutoodang, tööhõive (või tööpuudus), hinnatase ning maksebilanss. 2) SKP(sisemajanduse koguprodukt) SKP mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste väärtust rahas. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et SKP mõõdab üksnes lõpptoodete ja –teenuste väärtust. SKP puudused Ei arvesta vaba aega Ei arvesta varimajandust Ei arvesta keskkonna saastamist Reaalne ja nominaalne SKP SKP, mis mõõdab üksnes tootmiskoguse muutust, ...
- toidupuudus o suhkur o kartul o seep - elatustaseme langus - mehed said nt. sõjas surma, tööjõu puudus, võeti naisi tööle (tõstis nende rolli ühiskonnas, hakkasid nõudma võrdväärset positsiooni meestega) - traditsiooniline peremudel hakkas lagunema - kadunud „sugupõlv“ – sõjast naasnud mehed, kes ei suutnud enam ühiskonnaeluga kohaneda - riigi osatähtsus majanduselus hakkas kasvama (erinevad hädaabitööd tööpuuduse likvideerimiseks) - hakati läbi viima vägivalda vähemusrahvuste seas (nt. Saksamaa Belgias, Türgi etniline puhastus Armeenias) * Venemaa majanduslik olukord oli keeruline, tekkis toidupuudus * USA majanduslik olukord oli kõikidest sõdivatest riikidest kõige parem * Saksamaa ja Austria-Ungari ei suutnud juba 1916. majanduslikult toime tulla Sõjatehnika areng: - allveelaevastiku areng - lennukid varustati kuulipildujate ja pommidega
Demokraatlik Eesti 1920.aasta põhiseadus: *kõrgemaiks võimukandjaks rahvas: valimised rahvaalgatuse rahvahääletuse *100 liikmeline riigikogu,mis valiti 3ks aastaks *valimisõigus kõigil vähemalt 20aastastel *valitsus eesotsas riigivanemaga *laialdased kodanikuõigused *puudus valimiskünnis,tulemuseks väga kirju riigikogu,p alju erakondi,koalitsiooni oli raske kokku panna. Probleemid: *kuna puudus valimiskünnis oli Riigikogu koosseis üsna kirju *Valitsesid koalitsioonivalitsused(1921-1931 keskmine valitsuse eluiga 11 kuud) *palju valitsuskriise *Puudus riigipea(tasakaalustaja) Majandus: *1919 maaseadus-maareform: -riigistati mõisate maa -Loodi 35000 asendustalu *1923.aastani majandustõus: -uued tehased -põlevkivitööstus -Venemaa tellimused *1923 majanduskriis: -Hiigellaenud-inflatsioon -Väliskaubanduse negatiivne bilanss -Venemaa turu kadumine *1924 uus majanduspoliitika: 'Orienteeruti Euroopa turule -Esikohale seati põllumajandus...
Väliskaubanduse bilanss muutus neg. ( sissevedu ületas väljaveo) pankrotid, koondamised, lühendatud tööpäevad, pangad pankrotistusid. Eesti krooni kattevara vähenes 1/3 võrra ja Eesti kaupade konkurentsivõime välisturul vähenes. Halvenes rahva olukord: üldine elukallidus tõusis, sissetulekud vähenesid, tööpuudus. Kriisi ületamiseks rakendati ranget kokkuhoiupoliitikat, kehtestati kontroll väliskaubanduse üle, toetati ulatuslikult põllumehi jne. Hädaabitööd töötute abistamiseks, devalveerida oleks tulnud eesti kroon ( et kriisi ületada ). 1933. Devalveeriti Eesti kroon: kriisi taandumine. Sisepoliitiline kriis Kümnendi algul olukord stabiilne. 3 suurt fraktsiooni ühinenud Põllumehed, Rahvuslik Keskerakond ja Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei ja 3 pisirühma.. ebastabiilsus peagi.. Hakati kõnelema erakondlikust korruptsioonist, parteiliste huvide eelistamisest riiklike valitsuskriiside kunstlikust tekitamisest, samuti
püüab ennetada töötuse tegeleb töötuse tagajär- tekkimist, näiteks luues gede leevendamisega, uusi töökohti või tege- näiteks maksab töötu ledes ümberõppe orga- abiraha niseerimisega Tööpuuduse-vastased meetmed : uute töökohtade loomine täiend- ja ümberõpe hädaabitööd spetsiaalsed tööturuprogrammid töötu abiraha Euroopa Liidu tööturupoliitika uued põhisuunad toetuvad neljale põhisambale: uus ettevõtluskultuur töölerakendamise uus kultuur uuendustega kohandumise uus kultuur võrdsete võimaluste uus kultuur ANDRES ARRAK 12 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 5
d) majandus Suure Depressiooni ajal kriis tabas peamiselt põllumajandust, hinnad langesid, põllumajandussaaduste sisseveo piiramine Euroopas kahandas Eesti turgu. Sissetulekud vähenesid, rahva ostujõud vähenes, algas siseturu kokkukuivamine, ettevõtted piirasid tootmist, riigieelarvet ei suudetud tasakaalus hoida, väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks, kaaluti krooni devalveerimist. Ulatuslik tööpuudus, hädaabitööd, ühiskondlikud objektid, elukallidus tõusis, sissetulekud vähenesid. Hakati otsima süüdlasi. e) Eesti majanduslik olukord 30-ndate aastate lõpus- ületati kriisieelne tase, riik hakkas sekkuma majandusse, tööstus arenes ja agraarmaast oli saamas tööstusriik, tekkis ühistegevuslik liikumine. Peamisteks partneriteks väliskaubanduses olid Suurbritannia ja Saksamaa, aga ka Soome, Rootsi, Läti. Eksport: metsamaterjal,
Vastavalt tööturuteenuste seadusele pakuvad tööhõiveametid töötutele ning tööotsijatena registreeritud isikutele mitmeid tööturuteenuseid. Nii kuuluvad tööhõiveametite ülesannete hulka teavitamine tööturu olukorrast ja tööturukoolituse võimalustest, töövahendus, tööturukoolitus, kutsenõustamine, ka pakub tööhõiveamet toetusi ettevõtluse alustamiseks ja väiksema konkurentsivõimega töötute töölerakendamiseks, lisaks kuuluvad tööhõiveameti haldusalasse ka hädaabitööd. Kellele eeskätt on mõeldud sotsiaalhoolekande programmid? inimestele, kes ei tule omal käel toime. Milliseid on sotsiaalkindlustuse liike? sotsiaalkindlustuse liigid: arstiabi, haigushüvitised, töötushüvitised, vanadushüvitised, tööõnnetushüvitised, perehüvitised, emadushüvitised, invaliidsushüvitised ja toitjakaotushüvitised. Uuri põhiseduse II peatükk (Põhiõigused, vabadused ja kohustused). Võid vaadata ka interneti versiooni - http://www.president
tööpuuduse ennetamine ja selle tagajärgede likvideerimine;tööpuudusevastased meetmed:töökohtade loomine,koolitusprogrammid, hädaabitööd,sotsiaaltoetused;sotsiaalne turvalisus-ühiskonna terviklik heaolu e elukvaliteet, mis väljendub materiaalses kindlustatuses, tulude ja kulude õiglases jaotumises ühiskonnaliikmete vahel, hästi korraldadatud tervishoiusüsteemis ja haridussüsteemis;riigi sotsiaalset
Demokraatlikud ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel 1. Millised Euroopa riigid läksid 1920.-30.aa üle diktatuurile, millistes säilis demokraatia? Mis põhjustel? Millised on demokraatliku, autoritaarse ja totalitaarse valitsemise tunnused. Diktatuur: 1917 Venemaa, 1922 Itaalia, 1926 Poola, Leedu, Portugal, 1933 Saksamaa, 1939 Hispaania. Põhjused- tugevate äärmusparteide teke (kommunistid, natsionalistid); tugevad juhid, rahvuse idee; demokraatia nõrkus, uued riigid; majandusraskused; mitmed riigid olid I ms kaotajate hulgas. Demokraatia: Iirimaa, Suurbritannia, prantsusmaa, Madalmaad, Taani, Norra, Rootsi, Soome, austria, Shveits, Tshehhoslovakkia. Põhjused- vanad riigid, inimesed harjunud demokraatiaga. I ms võitjariigid või neutraalsed; pikk demokraatia traditsioon, majanduskriisist saadi kiiremini üle. Tunnused: demokraatia- sõna- ja trükivabadus, vabad valimised, parlamen, mitmepartei ...
Vastavalt tööturuteenuste seadusele pakuvad tööhõiveametid töötutele ning tööotsijatena registreeritud isikutele mitmeid tööturuteenuseid. Nii kuuluvad tööhõiveametite ülesannete hulka teavitamine tööturu olukorrast ja tööturukoolituse võimalustest, töövahendus, tööturukoolitus, kutsenõustamine, ka pakub tööhõiveamet toetusi ettevõtluse alustamiseks ja väiksema konkurentsivõimega töötute töölerakendamiseks, lisaks kuuluvad tööhõiveameti haldusalasse ka hädaabitööd. Tööpuuduse struktuur Eesti tööpuudus on piirkonniti väga erinev. Kõige raskemasse olukorda sattusid pärast majandusreforme Ida-Virumaa, kuhu oli koondunud suurtööstus, ja maapiirkonnad, kus ühismajandid tegevuse lõpetasid. Esialgu suutis plahvatuse ära hoida teeninduse ja talupidamise kasv, kuid õige pea sai selgeks, et kõigi jaoks ei ole teeninduses kohta ning et talu rentaablilt pidamine on keeruline kunst.
Test 1 Question 1 Monopol pakub unikaalset kaupa Vastus: Õige Vale Question 2 Täiuslikus konkurentsis pakuvad ettevõtted diferentseeritud kaupa Vastus: Õige Vale Question 3 Täiuslikus konkurentsis kasvab kogutulu lineaarselt Vastus: Õige Vale Question 4 Kartellilepe võimaldab oligopolidel käituda monopolina Vastus: Õige Vale Question 5 Konkurentsi vorme on neli: täiuslik konk., monopolistlik konk., oligopol ja monopol Vastus: Õige Vale Question 6 Monopson on ainuostja Vastus: Õige Vale Question 7 Oligopoolne turg tähendab, et turul on vaid suured ettevõtted Vastus: Õige Vale Question 8 Täiuslikus konkurentsis asub optimaalne tootmismaht seal, kus kogutulu on maksimaalne. Vastus: Õige Vale Question 9 Monopolistlikult konkureeriv ettevõte omandab turujõu tänu oma asukohale Vastus: Õige Vale Question 10 Täiuslikus konkurentsis on N-kõver hori...
1. Uute töökohtade loomine. Selleks tuleb igati soodustada ettevõtlust (kehtestada madalad maksud, koolitada ettevõtjaid, luua ettevõtluskeskusi jne.). Uute töökohtade loomine on üks olulisemaid tööpuudusevastaseid meetmeid. 2. Täiend- ja ümberõpe. Täiendõpe tähendab seda, et inimene täiendab ennast juba omandatud erialal, ümberõppel omandatakse enamasti uus elukutse. Täiend- ja ümberõpet antakse vastavates koolituskeskustes või ettevõttes n.-ö. töö kõrvalt. 3. Hädaabitööd. Need on elavtöömahukad ja vähest kvalifikatsiooni nõudvad ühiskondlikud tööd. Elavtöömahukus tähendab seda, et palju on käsitsitööd, mida ei ole võimalik masinatega teha. Sellised tööd on näiteks kraavide puhastamine, teede korrashoid, hoonete fassaadide remont ja heakorrastus, metsa hooldamine. 4. Spetsiaalsed tööturuprogrammid pikaajalistele töötutele, noortele koolilõpetajatele, puuetega inimestele jne
Test 1 Question 1 Monopol pakub unikaalset kaupa Vastus: Õige Vale Question 2 Täiuslikus konkurentsis pakuvad ettevõtted diferentseeritud kaupa Vastus: Õige Vale Question 3 Täiuslikus konkurentsis kasvab kogutulu lineaarselt Vastus: Õige Vale Question 4 Kartellilepe võimaldab oligopolidel käituda monopolina Vastus: Õige Vale Question 5 Konkurentsi vorme on neli: täiuslik konk., monopolistlik konk., oligopol ja monopol Vastus: Õige Vale Question 6 Monopson on ainuostja Vastus: Õige Vale Question 7 Oligopoolne turg tähendab, et turul on vaid suured ettevõtted Vastus: Õige Vale Question 8 Täiuslikus konkurentsis asub optimaalne tootmismaht seal, kus kogutulu on maksimaalne. Vastus: Õige Vale Question 9 Monopolistlikult konkureeriv ettevõte omandab turujõu tänu oma asukohale Vastus: Õige Vale Question 10 Täiuslikus konkurentsis on N-kõver hori...
rolli. Valitsuses ainult natsipartei liikmed · Juudivastased rassiseadused kodakondsuse äravõtmine. Juutidega abiellumise keelustamine. · Ametnikkonnas puhastus vallandati juudid ja kõik ebalojaalsed isikud. · Liidumaade, linnade juhtide ametisse määramine, mitte valimine · Haakristiga lipu kuulutamine riigilipuks. · 1934 Hindenburgi surm, Hitler ühitas kantsleri ja presidendi ametid Füürer Tööpuuduse likvideerimiseks: Hädaabitööd. Metsatööd, ehitustööd, põllutööd. Üldine töökohustus. Valmistumine sõjaks: · Teedeehitus strateegilised maanteed (autobahn) · Majanduse arendamise 4 aasta plaan 1936 · Armee taastamine andis paljudele tööd. · Relvatööstuse arendamine. Riiklikud tellimused. · Tulemus: 1939. aastaks oli Saksamaa sõjaks valmis. 9. Hitleri välispoliitiline tegevus 1933- 1939 ja lääneriikide lepituspoliitika. Mis toimus ja milles seisnes järgmiste
Ühiskonnaõpetuse koolieksami materjal I kursus ,,Ühiskonna areng ja demokraatia" Ühiskond ja selle areng Sotsiaalsed suhted ja institutsioonid Rahvastiku jaotamine 1.) kaasasündinud ehk bioloogilised erinevused nt: rass, sugu, seksuaalsed orientatsioonid, vanus 2.) elu jooksul õpitud ehk sotsiaalsed erinevused nt: jõukus, perekondlik staatus, haridus, väärtushinnangud Sotsiaal-majandusliku seisundi määratlemine 1.) peamine tunnus elatusallikas nt: töötasu (vabariigi keskmine 1221), toetused (toimetulekutoetus jne), sotsiaalabi, investreerimine, pension (keskmine 400). Ühiskonna kihistumine ehk stratifikatsioon (õp lk 12/13) 1.) rikkad-vaesed 2.) eliit-mass Poliitiline eliit Sõjaväeline eliit Akadeemiline eliit Ametnike eliit Loomeeliit 3.)kõrg-, kesk-, alamklass Rahvusvähemused Vähemusrahvus ehk rahvusvähemus- rahvusgrupp, kes erineb riigi põhirahvusest etnil...
Lähiajalugu I Maailm 20. sajandi algul Sovinism marurahvuslus, nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. Imperialism suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Koloniaalvaldused, majandusliku mõjuvõimu laiendamine. Öeldi, et tahavad hoolitseda vähe arenenute eest. Ametlikult kuulus euroopalike põhimõtete hulka rahvaste õigus enesemääramisele, kuid tegelikult ei tahtnud keegi kuuldagi mõne enda territooriumi lahkulöömisest. Koloniaalmaad hakkasid otsa saama, Saksamaa aga arvas, et oli saanud liiga vähe. Aafrikas olid vabad vaid Etioopia(Abessiinia) ja Libeeria. Inglise-Buuri sõda Aafrikas, hollandlased Oranje vabariigis. Partisanisõda,buuurid pidid sõlmima rahu. Bokserite ülestõus Hiinas, 1900, see suruti veriselt maha. Hiina oli poolkoloniaalne maa, kus tugevamad riigid toimetasid omatahtsi. Taheti välisvõimudest lahti saada. 1900. Saksamaal esimene lend...
Tööstus 1920.aa-Vene turu ärakukkumine, Ettevõtete toodangu vähendamine v pankrot, Siseturule tootvad väikeettevõtted (tubaka-, kompveki-, suka-, saapavabrikud) Tekstiilitööstus, toiduained, paber, metalli- ja puidutööstus 1919-27 käibel Eesti mark 1928 Eesti kroon välislaenu toel (1933 devalveeriti) 1929-33 majanduskriis. Tööpuudus kuni 30 tuh, ettevõtete, talude pankrotid, riiklikud hädaabitööd Tööstus 1930.aa-Riigiettevõtete asutamine: • turbabrikett Ulilas, • metsa ülestöötamine, Kehra tselluloosivabrik • põlevkivitööstus Virumaal, • dolomiidikaevandamine Saaremaal Suurimad eraettevõtted: • Kreenholmi manufaktuur Narvas, Sindi villavabrik, Pärnu linavabrik • Viljandi tikutehas, • Lutheri vineeritehas Tallinnas,
Väär 9. Kui tööjõu maks kahekordistub, siis kahekordistub ka maksukiil. Väär 10. Optimaalne maksusüsteem on laia maksubaasiga, st maksustatakse võimalikult paljusid objekte. Tõene Test 15 tööpuudus 1. Tavaliselt suureneb töötus majanduse langusfaasis ja väheneb tõusufaasis. Tõene 2. Keynesi järgi turumajanduses endas on kätketud mehhanismid, mis tagavad kõrge hõivetaseme. Väär 3. Inimene, kes soovib saada tööd ei arvestata tööjõu hulka. Väär 4. Hädaabitööd töötutele on aktiivne tööturu abinõu. Tõene 5. Majanduslikult mitteaktiivse rahvastiku hulka ei kuulu töötud. Tõene 6. Töötuna tööturuametis arvele võtnud ja abiraha saav Jüri kuulub majanduslikult mitteaktiivsete hulka. Väär 7. Tööturu tasakaalustamine erinevate abinõudega on aktiivne abinõu. Tõene 8. Aktiivne tööpoliitika tegeleb töötuse tagajärgede likvideerimise või leevendamisega, passivne tööpoliitika eesmärgiks on ennetada töötuse tekkimise põhjusi
Väär 9. Kui tööjõu maks kahekordistub, siis kahekordistub ka maksukiil. Väär 10. Optimaalne maksusüsteem on laia maksubaasiga, st maksustatakse võimalikult paljusid objekte. Tõene Test 15 – tööpuudus 1. Tavaliselt suureneb töötus majanduse langusfaasis ja väheneb tõusufaasis. Tõene 2. Keynesi järgi turumajanduses endas on kätketud mehhanismid, mis tagavad kõrge hõivetaseme. Väär 3. Inimene, kes soovib saada tööd ei arvestata tööjõu hulka. Väär 4. Hädaabitööd töötutele on aktiivne tööturu abinõu. Tõene 5. Majanduslikult mitteaktiivse rahvastiku hulka ei kuulu töötud. Tõene 6. Töötuna tööturuametis arvele võtnud ja abiraha saav Jüri kuulub majanduslikult mitteaktiivsete hulka. Väär 7. Tööturu tasakaalustamine erinevate abinõudega on aktiivne abinõu. Tõene 8. Aktiivne tööpoliitika tegeleb töötuse tagajärgede likvideerimise või leevendamisega, passivne tööpoliitika eesmärgiks on ennetada töötuse tekkimise põhjusi
· välispoliitikas - teistelt riikidelt tunnustuse hankimine (J. Vilms (hukati 1918), J. Tõnisson) - 1921.a. Rahvasteliidu liikmeks (Eesti toetas igati Balti liidu ideed) · kultuurielu, teadus - kujunes rahvuslik professionaalne kultuur - eestikeelne terminoloogia 4. Autoritaarne periood a) põhjused · vabadussõjalased - 1929 Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (Artur Sirk, Andres Larka) - maaseaduse rakendamine; mälestusmärgid; põhiseaduse muudatused · majanduskriis - hädaabitööd (töötuid kasutati võsade mahavõtmisel, teede rajamisel, parkide loomisel,...) · sisepoliitiline kriis - enne Riigikogu valimisi 1932 parteide liitumine (3 suurt 10 väikse asemel; koostöö mitte ideoloogia järgi, vaid kasulikkust silmas pidades) - 1932 (kukub läbi) ja 1933 juunis (kukub läbi) uus põhiseadus rahvahääletusel - juunis 1933 devalveeriti Eesti kroon (Riigikogus: JAH 47 EI 45; J. Tõnissoni valitsus) - alates 11.08.1933 kaitseseisukord (kuni 1.01.1934)
Ajalugu · Pariisi rahukonverents 1919-1920 · Osalesid esimeses maailmasõjas võitjariigid, kaotajaid ei kutsutud · Otsustas suur kolmik ehk prantsusmaa, ingslismaa, ameerika. · Prantsusmaa oli kõige kangem ja ütles, et kaotajad on kõiges süüdi. Ta tahtsid saksamaad tükeldada. Rahulepingud sõlmiti: Saksamaaga Versailles' rahuleping 28.06.1916 Austriaga Ungariga Bulgaariaga Türgiga · Loodi rahvasteliit = maailma riike ühendav organisiatsioon, mis pidi ära hoidma sõja tekke ja aitama kaasa riikidevahelisele majanduslikule ja kultuurilisele koostööle. Idee autor oli USA president Wilson, aga ise nad liidu liikmeks ei astunud. Rahvasteliidu keskus asus Genfis (sveitsis) · Esimese maailmasõja tulemusena muutus poliitiline kaart. 1) Suured impeeriumid lagunesid: -Saksa impeerium -Austria-Ungari imp -Türgi imp -Venemaa imp 2) Tek...
tööturupoliitika. · Aktiivseks nimetatakse sellist tööturu reguleerimist valitsuse poolt, kui valitsus püüab tööpuuduse tekke põhjusi ennetada. Aktiivse tööturupoliitika eesmärgiks on suurendada nende inimeste tööhõivet (ja palka), kelle jaoks on tööturule sisenemine osutunud keerulisemaks. Nende meetmete hulka kuuluvad: a) ettevõtluse stimuleerimine, uute töökohtade loomine b) täiend- ja ümberõpe c) hädaabitööd (avalikud tööd) d) tööturu infosüsteemi täiustamine e) toetused ettevõtlusele ja töötute palkamisele · Passiivne tööturupoliitika tegeleb tööpuuduse tagajärgede leevendamisega. Passiivse tööturupoliitika eesmärgiks on tõsta töötute materiaalset heaolu (otseselt mõjutamata nende võimekust uut töökohta leida). Selleks instrumendiks on eelkõige töötutoetus, osades riikides ka varajane pensionile jäämine.
RAHVUSVAHELINE MAJANDUS Rahvusvaheline majandus on majandussfääride kogum, mis ületab riigipiire. SFÄÄRID: 1) Väliskaubandus 2) Teenused 3) Raha, valuutasuhted, -turg 4) Kapital, välisinvesteeringud 5) Tööjõu liikumine 6) Koostöö teaduse ja tehnika vahel, tehnoloogia 7) Rahvusvahelised organisatsioonid a) WTO maailmakaubandusorganisatsioon b) IMF valuutafond c) IBRD maailmapank d) OECD majandusliku koostöö ja arengu organisatsioon, mille liige Eesti veel pole. Rahvusvahelisel majandus on ontoloogiline (olemuslik), gnoseoloogiline (tunnetuslik) ja metoodiline külg. Ontoloogiline külg näitab, mis on olemas (vabakaubanduslepingud, rahvusvahelised organisatsioonid). Gnoseoloogiline külje eesmärgiks on teadmised nt hinnad, valuutad. Metoodilist külge iseloomustab eksport, import, transiit, investeerimine. EELDUSED: 1) Ressursside piiratus loodusvarad, res...
tööharjumuse taastamiseks ja nende sotsiaalseks kaasamiseks. Avalikule tööle ei kohaldata tööõigusakte, välja arvatud tööter- vishoiu ja tööohutuse seadus ning töö- ja puhkeaja seaduse §-d 1-5 ja 12-35. Avalikku tööd korraldab tööturuamet koos avaliku töö korraldajaga, milleks võib olla kohaliku omavalitsuse üksus (linna või vallavalitsuse), mittetulundusühing või sihtasutus. Avalikul tööl osalemise aeg Avalik töö asendab senised hädaabitööd. Avalik töö parandab töötu toimetulekuvõimalusi, sest osalejale tuleb maksta kehtestatud tunnipalga alammäära. Avalikule tööle suunatakse töötu tema nõusolekul kümneks tööpäevaks, kuid mitte kauemaks kui 50 tunniks ühe kuu jooksul. Töötu osaleb avalikus töös kuni 8 tundi päevas. 16-17aastane töötu osaleb avalikus töös kuni 7 tundi päevas. Kui avaliku töö korraldaja soovib töötut tööle võtta pikemaks ajaks kui
KULTUURI KOOLIEKSAMI TEINE KONTROLLTÖÖ EESTI VABARIIK 1920.-1940. AASTAD Põhiseaduslik kord: ● aprill 1919. aasta– Asutav Kogu; ● juuni 1920. aasta– põhiseadus; ○ 100 liikmeline Riigikogu 3 aastaks; ○ valitsus, ees riigivanem; ○ kodanikuvabaduste austamine, rahvusvähemuste kultuuriautonoomia. ● valitsuse keskmine eluiga 11 kuud. Detsember 1924. aasta- märts: ● Organiseerija NSVL ja Komintern; ● Täideviija EKP (Eesti Kommunistlik Partei); ● Umbes 300 ründajat; ● Hukkus 20 mässulist ja 21 valitsuse toetajat (teedeminister Kark); ● Hiljem mõisteti surma 97 kinnivõetut; ● Kaitseliit– moodustati taas, et hoida korda erinevates Eesti piirkondades. Majandus 1920. aastatel: ● Oktoober 1919. aastal tuli maaseadus; ● Tehti umbes 35 000 asundustalu; ● Eesti mark; ● 1923. aasta kriis– Venemaa turg kukkus ära; ● 1924. aastal uus...
Riigijuhtidel oma talud. Tööstus 1920.a Vene turu ärakukkumine Ettevõtete toodangu vähendamine v pankrot Siseturule tootvad väikeettevõtted (tubaka-, kompveki-, suka-, saapavabrikud) Tekstiilitööstus, toiduained, paber, metalli- ja puidutööstus 1919-27 käibel Eesti mark 1928 Eesti kroon välislaenu toel (1933 devalveeriti) 1929-33 majanduskriis. Tööpuudus kuni 30 tuh, ettevõtete, talude pankrotid, riiklikud hädaabitööd Tööstus 1930.a Riigiettevõtete asutamine turbabrikett Ulilas, metsa ülestöötamine, Kehra tselluloosivabrik põlevkivitööstus Virumaal Dolomiidi kaevandamine Saaremaal Suurimad eraettevõtted: Kreenholmi manufaktuur Narvas, Sindi villavabrik, Pärnu linavabrik Viljandi tikutehas Lutheri vineeritehas Tallinnas Krulli masinatehas Tallinnas (põllutöömasinad) Kawe kompvekitehas jalgrattad, telefonid, raadiod Transport
· Mitteeestlaste töötus ca 1,3 korda kõrgem keskmisest · Noorte töötus 1,7 korda kõrgem keskmisest · Pikaajaline töötus keskmiselt kõrge (46%) võrreldes teiste siirderiikidega · Tööpoliitikale tehtavad kulutused väga madalad · Kutsehariduse madalseis · Ametiühingute tagasihoidlik roll tööturul · Vajalik ümberstruktureerimine tööjõumahukalt Tööpoliitika meetmed · Aktiivne tööpoliitika (töötuse ennetamine) Uute töökohtade loomine Täiend- ja ümberõpe Hädaabitööd (sotsiaalsed töökohad) Palgatoetused Spetsiaalsed tööturuprogrammid Ettevõtlusega alustamisele suunatud meetmed · Passiivne tööpoliitika (toimetuleku tagamine) Töötu abiraha Stipendiumid ümberõppeks AVALIK SEKTOR, MAKSUD JA RIIGIEELARVE 25.11.2013 · Valitsussektor · Avalik sektor · Riik, valitsus (sünonüümid) Üldvalitsuse struktuur
Siia alla kuulub ka niiöelda mustalt töötamine. Tööpoliitika Tööpoliitikat saab jaotada: - Aktiivseks - Passiivseks Aktiivne tööturupoliitika kaudu püütakse tööpuuduse tekkimise põhjuseid ennetada, selleks: uute töökohtade loomine ettevõtluse soodustamine madalate maksude, ettevõtjate koolituse toetamise ning ettevõlust toetava infrastruktuuri loomise abil; täiend- ja ümberõpe toetatakse inimeste oskuste taseme tõstmist; hädaabitööd töömahukad ja vähest kvalifikatsiooni nõudvad ühiskondlikud tööd; tööturuprogrammid erinevatele sihtgruppidele (noored, pikaajalised töötud, puuetega inimesed) suunatud meetmed, mille eesmärgiks on inimeste eneseusu ja kindluse taastamine. Passiivne tööturupoliitika on suunatud tööpuuduse tagajärgede likvideerimisele, selleks: töötu abiraha rahaline toetus mida töötu saab kindlaksmääratud aja jooksul;
26.Tööjõunõudluse ja palgamäära kujunemise vaheline seos Kõrge töötus ei soosi palgamäärade tõusu. Töötuse madala taseme juures kus on enamus hõivatud tööga hakkavad palgad kasvama 27.Riigi tegevus tööpuuduse vähendamiseks ja ennetamiseks. Tööturupoliitika Valitsus peab sekkuma majandusse, selleks jaguneb tööpoliitika tingl.kaheks: Aktiivne tööpoliitika on ennetav ehk uute töökohtade loomine, täiend ja ümberõpe, hädaabitööd ja tööturuprogrammid Passiivne poliitika tähendab et riik tegeleb töötuse tagajärgedega: töötu abiraha ja stipendiumid. 28.Phillipsi kõver Mida kiiremini kasvasid palgad, seda kiiremini kasvasid hinnad. Inflatsioon ja tööpuudus on pöördvõrdeliselt seotud. Seost hakati nimetama Phillipsi kõveraks. Phillipsi kõver on verikaaljoon, fikseeritud loomuliku tööpuuduse juures. A.W
välismaiste kontaktide loomine), negatiivsed pooled (struktuurne tööpuudus [inimkapital ei rahulda tööjõu nõudlust – minek tööstus üle infoühiskonale], haritud tööjõu lahkumine, töökvalifikatsiooni raiskamine [töötatakse teises riigis halvemal positsioonil]). Tööhõivepoliitika on valisuse sekumine tööturul toimuvasse, mis võib toimuda kahel viisil: Aktiivne – riik tegeleb tööpuuduse põhjustega (Töökohtade loomine, Koolitusprogrammid, Hädaabitööd [lihtsamad ja lühiajalised töö positsioonid], Sotsiaaltoetused). Passiivne - riik tegeleb tööpuuduse tagajärgedega Tööseadusandlus on tööealise elanikkonna õiguste ja kohustuset tagamiseks ja reguleerimiseks andnud välja mitmeid seadusi ja õigusakte: töölepinguseadus, tööturuteenuste ja –toetuste seadus, tööstuskidlustusseadus. Ametiühing on töötajate vabatahtlik ühendus, mille tegevus seisneb oma liikmete õiguste ja huvide esindamises ja kaitsmises.
Kultuuri koolieksami esimene kontrolltöö KESKAEGNE KUNST EESTIS Saklaarehitised- religioosse otstarbega ehitised Valjala kirik Saaremaal lääneportaal ● tõenäoliselt vanim kiviehitis Eestis ● ehitust alustati 1227.aastal ● 1240. aastal alustati pikihoone ehitamist ● 1-lööviline Karja kirik Saaremaal (lääneportaali kapiteelid) Ristilöömine (kolgata grupp) reljeef lõunaeeskoja seinalt koorivõlvi maalingud Piret ja Tõll (pärimuse järgi eestlaste vanem, Karja kiriku ehitaja ja Tollide esiisa). ● 1-lööviline; ● Arvatavasti ehitatud, kas 12.sajandil või 14.sajandil. Muhu kirik ● Saartel olevad kirikud olid sageli ilma tornita, et asula koht liiga kaugele merele ei paistaks; ● 1-lööviline; ● Apsiid ristkülikukujulise põhiplaaniga. Tallinna toomkirik ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
