Tootmise vähenemine 44% Rahva pettumine demokraatias Kuni tuli mees, kes haaras kaardid enda kätte Franklin Delano Roosevelt UUS KURSS (1933-1936) RRR-reform R nagu Relief (kergendus) töötutele ja vaesetele R nagu Recovery (taastumine) majandusele, normaalsele tasmele tagasi R nagu Reform finatssüsteemis, et kriis ei korduks Kehtestati hinnad, palga- miinimum ja tootmismäärad Parandati tööandja ja töölise vahelisi suhteid Loodi juurde riiklikud hädaabitööd Riiklik metsaistutus Võimalus töötada suurtel ehitusprojektidel Teed, sillad, tammid parandati ja uuendati Hulgaliselt ehitati uusi koole, haiglaid, raamatukogusid, postkontoreid ja mänguväljakuid, et suurendada elanikkonda Lapsed kooliõues Inimesed olid saanud omale jälle vabad võimalused Lapsed, kes enne ema töid olid kohustatud tegema.. ..said nüüd võimaluse emaga aega veeta Migrandid, kes olid kodud kaotanud ja telkides elasid..
Sai alguse rahandusest, sest pangad jagasid suuri laene, tagasisaamine oli raske. Trükiti raha juurde.' Miks puhkes majanduskriis 1930.aastail. Sest see oli ülemaailmne-seega vältimatu. Algas USA-s. Milles kriis väljendus? Langesid toiduainete hinnad maailmaturul, tollimaksud tõusid, sissetulekud vähenesid, piirati tootmist, nõrgemad talud läksid pankroti. Mis vahendeid kasutas valitsus kriisiga võitlemiseks? Kokkuhoiu poliitika, kontroll väliskaubandusele, toetati põllumehi, hädaabitööd. Iseloomusta kriisi eestis. a) Majanduskriis- peamiselt põllumajandus, langesid toiduainete hinad, tollimaksud tõusid, talurahvasissetulekud vähenesid, tootmist piirati Suur tööpuudus. Devalveeriti eesti kroon. b) Sisepoliitiline kriis- kõneleti erakondlikust korruptsioonist, lehmakauplemisest jm. riiklike institutsioonide autoriteedi vähenemine ja rahva võõrandumine.
,,Ameerika unelm" MISKI POLE VÕIMATU; N: HERBERT HOOVER kes sai lihtfarmeri pojast rikkaks ja presidendiks; Usuti jagu saavat isegi ALKOHOLIST (kuiv seadus), mis aga kutsus hoopis esile MAFFIA kiire esiletõusu (müüsid salaalkoholi) 1920-ndad edukad 1929. aastal alanud majanduskriis eriti valus; President F. D. ROOSEWELT'i New Deal (e.k. Uus kurss) kriisist väljumiseks: TARBIMISE ELAVDAMISE KAUDU. SELLEKS SUURENDAS MAKSE JA VÄLISVÕLGA. · riigi organiseeritud töökohad ja hädaabitööd; · määrati kindlaks miinimumpalk ja tööpäeva pikkus; · abirahad vajajatele; · dotatsioonid põllumajandusse, vähemtootjatele; · riigi kontroll pankade üle; VÄLIPOLIITIKAS ISOLATSIONISM. III INGLISMAA. Võitis sõja, kaotas juhtpositsiooni maailmas USA-le; · aeglane kaasaminek majandusuuendustega (N: söe- ja tekstiilitööstus oma aja ära elanud) SISEPOLIITIKAS: · 1918.a. valimisreformiga anti valimisõigus töölistele, millega kaasnes Tööpartei ehk
maas (purustused, maksud, pärast lisandus ka kriis). Suur Depressioon tekkis 1929-34 aastatel. Tekkis ületootmise, ebamajandusliku käitumise tõttu. Lisaks riik ei sekkunud majanduse juhtmisele. Kontrollimatu laenamine- ei suudetud tagasi maksta; bõrsikrahh. USA majandus oli seotud tihedalt seotud Euroopaga, paljud ettevõtted pankrotistusid, inimesed jäid töötuks. Kriisist väljumiseks hakati toodetuid asju hävitama, riik sekkus majandusse, diktaatorid said võimu enda kätte, hädaabitööd. 4. W. Wilson oli USA president. G. Clemenceau oli Prantsusmaa peaminister, D. Lioyd George Suurbritannia peaminister. Kõik nad kolm olid Pariisikonverentsi põhi otsustajad. W. Wilson-rahukava; G. Clemenceau tahtis täiega Saksamaad nõrgestada, kus aga D. Lioyd George tahtis natukene rahulikumalt. F. D. Roosevalt oli USA president, kes viis USA majanduskriisist välja. 5. Compiegne´i vaherahu- I maailmasõja sõjategevuse lõpp Reparatsioon- Sõja kahju hüvitamise maks
vajalikuks presidendi ametikohta seetõttu PS muutmist. Demokraatlikult riigikorralt mingi üle autoritaalsele. Uue valitsuse võimuletulek mõjutas positiivselt kõiki eluvaldkondi. Majandusprobleemiks tuli USA'st majanduskriis, mis tabas tugevalt põllumajandust. See tõi kaasa tõsised probleemid ka teistes majandusharudes. Suur osa rahvast muutus ostujõuetuks/ettevõtted pankrotti. Majanduskriisi ületamiseks: kasutati ranget kokkuhoiupoliitikat, toetati põllumehi, hädaabitööd töötute abistamiseks, 1933 devalveeriti eesti kroon. See õnnestus. 3) Agressorite blokk: 1936 oktoobris tekkis Berliini-Rooma telg ehk liit Saksamaa ja Itaalia vahel. 1936 novembris tekkis Saksamaa- Jaapani Antikomiterni pakt ja see loodi võitluseks kommunismi ja Komiterni vastu. 1937 liitus ka Itaalia Antikomiterni paktiga. 1939 loodi Teraspakt Itaalia ja Saksamaa vahel. 1940 loodi Kolmikpakt, kus olid Itaalia, Saksamaa, Jaapan ja Ungari, Rumeenia, Bulgaaria. Mõisted: 1) N
a majanduskriisid · 1920.a majanduskriis miks puhkes kriis 1923 kergekäeline laenamine, pangandussektori kokkuvarisemine, pankroti laine miks puhkes kriis 1930 üle oma võimete elamine , ületootmine, riigid ei sekkunud majandusse milles kriis väljendus-kriis põllumaj., toiduhinnad langesid, tollimaks tõusis, pankroti laine, kriis tööstuses, väliskaubanduse neg. bilanss mis vahendeid kasutati kriisist välja tulemiseks-range kokkuhoiu poliitika, KT väliskaubanduse üle, hädaabitööd, põllumeeste abistamine, 1933 devalveeriti kroon . · vaikiv ajastu 12. märts -Laidoner jaPäts tegid riigipöörde(võimu koondamiseks enda kätte) Pärast riigipööret kuulutati välja 6 kuuline kaitseseisukord.st keelustati kõik poliitilised meeleavaldused ja vabadussõdalaste ühingud, valimised lükati edasi, parlament saadeti suvepuhkusele, parlament seati vaikivasse olekusse. toimus ühiskonna tasalülitamine:
Suure depressiooni alguseks peetakse 24. oktoobrit 1929, kui New Yorgi börsil tekkis aktsiate müügisurve ja börsiindeks langes ühe päevaga 11,7%. 3. Milles kriis väljendus? - Langesid toiduainete hinnad maailmaturul, tollimaksud tõusid, sissetulekud vähenesid, piirati tootmist, nõrgemad talud läksid pankroti. 4. Mis vahendeid kasutas valitsus kriisiga võitlemiseks? - Kokkuhoiu poliitika, kontroll väliskaubandusele, toetati põllumehi, hädaabitööd (raudteede, maanteede, lennuväljade, jms rajamised). 2.ISELOOMUSTAGE KRIISE EESTIS. Majanduskriis Sisepoliitiline kriis Põhiseaduslik kriis peamiselt põllumajandus, Süveneb rahulolematus; riigikogul liiga suur võim, langesid toiduainete hinad, Autoriteedi langemine; valitsus ei suutnud riiki tollimaksud tõusid, normaalselt juhtida, toimus
Tööpuudus tekib siis, kui pakkumine ületab nõudluse. Kasvab maj.languse tingimustes. Peatub ka palgatõus v langeb maj. Tööhõivepoliitika Valitsuse peamised ül-d on tööpuuduse ennetamine ja tööpuuduse tagajärgede kõrvaldamine. Passiivne polit tegeletakse peamisel tagajärgedega; Aktv. polit tegeletakse põhjustega Meetmed tööpuuduse vastu: 1)töökohtade loomine maksupoliitika ning riiklikud toetused alustajatele 2)kvaliteetprogrammid täiendkoolitus, ümberõpe 3)hädaabitööd töötute rakendamine hooajatöödele 4)sotstoetused rahalised toetused v muud soodustused tööotsijatele. Tööstuskindlustussüs: töötaja ja tööandja maksavad töötasult teatud protsendi vastavasse fondi. Sel juhul on inimesel töötuks jäämise korral õigus hüvitisele. Aasta jooksul makstakse talle esimesed 100 päeva 50% palgast, hiljem 40%. Kui in vastava perioodi jooksul tööd ei leia, maksab riik talle kuni töökoha leidmiseni töötu abiraha
22. Vastavalt liigile 8-12 kuud , vanuses 18-27.a 23. Riigikogu nimetab presidendi ettepanekul. 24. Maa-, mere- ja õhuväeks 25. kaitseliit- kaitseministeeriumi alla kuuluv vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvastatud riigikaitse organisatsioon 26. Piirkondlikud malevad(maakonnas 1 e. 15 üle Eesti) 27. tsiviilkontroll- valitsuse kontroll kaitseväe üle 28. 03.09.1991.a Ülemkogu 29. Ajateenistuse asendus, pääste-, sotsiaalhooldus- või hädaabitööd. Kestab 16-24kuud 30. Riho Terras, abistab Kaitsejõudude Staap 31. Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Kodutütred 32. kaitseminiter- Mart Laar 33. Riigikaitseosakond 34. President
Tööpuuduse 2 liiki: Siirdetöötus – tekib töökoha vahetusel. Struktuurne töötus – tekib, kui tööjõu kvaliteet ja paiknemine ei lange kokku tööjõu nõudlusega. Tööpuuduse leevendamiseks peab valitsus sekkuma majandusse. See on väga tundlik valdkond ja raskesti juhitav. Tööpuuduse-vastased meetmed: - uute töökohtade loomine; soodustada ettevõtlust, madalad maksud, seadused, ärikoolitus. - haridussüsteemi vastavus tööturule - täiend- ja ümberõpe - hädaabitööd - spetsiaalsed tööturuprogrammid (pikaajalistele töötutele, puuetega inimestele jne.) - abirahad Vaata lisaks: www.cvkeskus.ee www.cv.ee www.rajaleidja.ee www.tootukassa.ee - Eesti Töötukassa www.ti.ee - Tööinspektsioon www.eures.ee - tööturg Euroopa Liidus Töösuhteid reguleerib alates 01.07.2009 uus töölepingu seadus. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 3 Lisaks:
Eesti majandus viidi normaalsele tasemele; · tähelepanu pöörati söödakultuuridele ja põllumajandusele; · alus keemiatööstusele, küttetööstus, turbatootmine, puidutööstus; · 1.jaan.1928 Eesti Vabariigi kroon; Suure kriisi aastatel (1929-1933): · ületootmiskriis hinnad langesid · põllumajanduskriis turg ahenes -> talude pankrotid · asutuste sulgemine · Rootsi krooni loobumine kullastandardist · hädaabitööd töötute tarvis · elukalliduse tõus Eesti majandus 1930-ndatel: · kiire areng · riigi sekkumine majandusellu · tööstuse areng ettevõtete arv suurenes · Eesti oli muutumas tööstusriigiks · ühistegevuslik liikumine maal · maale jõudis elekter · peamised väliskaubanduse partnerid olid Suurbritannia ja Saksamaa, samuti Soome, Rootsi ja Läti · tööpuuduse likvideerimine · elatustaseme tõus 2. 1920
Tööjõud o Töötajad o Tööotsijad Ülalpeetavad Tööpuudus töökohti pole Tööjõupuudus spetsialiseerinud inimesi pole Tööränne rändevorm, mille tulemusena inimesed lähvad tööle teise regiooni või riiki Tööhõivepoliitika Aktiivne riik tegeleb tööpuuduse põhjustega Passiivne - riik tegeleb tööpuuduse tagajärgedega Töpuudusevastased meetmed: Töökohtade loomine Koolitusprogrammid Hädaabitööd Sotsiaaltoetused Heitunu töötu, kes on tööotsimisest loobunud Ametiühing töötajate vabatahtlik ühendus, mille tegevus seisneb oma liikmete õiguste ja huvide esindamises ja kaitsmises.
see toob kaasa palgatõusu peatumise. Tööjõupuudus on olukord, kus tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu pakkumine. See on majandusbuumi kaasnähe ja sellega kaasneb palgasurve ülespoole, mis kiirendab hinnatõusu. Tööhõivepoliitika kaks varianti passiivne tööhõivepoliitika, kus riik tegeleb tööpuuduse tagajärgedega; aktiivne tööhõivepoliitika, kus riik tegeleb tööpuuduse põhjustega. Tööpuudusevastased meetmed: töökohtade loomine, koolitusprogrammid, hädaabitööd, sotsiaaltoetused. Töötuskindlustussüsteem Ametiühing töötajate vabatahtlik ühendus, mille tegevus seisneb oma liikmete õiguste ja huvide esindamise ja kaitsmises suhtluses tööandjaga või ka laiemate poliitiliste ja seadusandlike eesmärkide saavutamises. Sotsiaalne turvalisus Elukvaliteet sotsiaalne turvalisus tähendab ühiskonna terviklikku heaolu ehk elukvaliteeti, mis väljendub materiaalses kindlustatuses, tulude ja kulude õiglases jaotumises ühiskonnaliikmete vahel
tuli otsima hakata uut turgu Tootmine- põllumajandus Paljudel inimestel töökoht vabrikus Sotsiaalne kihistatus Maapuudus Väljaränne 8)Kriis Eestis 20-datel, 30-date algul Majanduses Naelsterlingi devalveerimine- Eesti krooni devalveerimine Tollimaksud tõusid Toiduainete hinnad langesid Siseturu kokkukuivamine Sissevedu ületas väljaveo- riik sekkub majandusse Tööpuudus- hädaabitööd Tühi riigikassa- devalveerimine, kokkuhoid Elatustaseme langus- riigipoolsed toetused Sisepoliitiline elu Süvenev rahulolematus Suurerakonnad lagunesid Valitsuse eluiga lühike Parlamendi killustatus Vabadussõjalaste esiletõus Valitsuskriisid Rahvas võõrandub riigist Põhiseaduse kriis- presidenti ei olnud 9)Vaikivale ajastule iseloomulikud jooned Riigis kuulutati välja kaitseolukord
tuli otsima hakata uut turgu Tootmine- põllumajandus Paljudel inimestel töökoht vabrikus Sotsiaalne kihistatus Maapuudus Väljaränne 8)Kriis Eestis 20-datel, 30-date algul Majanduses Naelsterlingi devalveerimine- Eesti krooni devalveerimine Tollimaksud tõusid Toiduainete hinnad langesid Siseturu kokkukuivamine Sissevedu ületas väljaveo- riik sekkub majandusse Tööpuudus- hädaabitööd Tühi riigikassa- devalveerimine, kokkuhoid Elatustaseme langus- riigipoolsed toetused Sisepoliitiline elu Süvenev rahulolematus Suurerakonnad lagunesid Valitsuse eluiga lühike Parlamendi killustatus Vabadussõjalaste esiletõus Valitsuskriisid Rahvas võõrandub riigist Põhiseaduse kriis- presidenti ei olnud 9)Vaikivale ajastule iseloomulikud jooned Riigis kuulutati välja kaitseolukord
(need, kes on kaotanud usu leida tööd) Palgatöötajad, Töötud, kes soovivad mittepalgalised leida täis- või osaajaga töötajad (ettevõtjad, tööd üksiktöötajad jne), ülikoolis ehk tasemeõpe Tööhõive aktiivsed ja passiivsed meetmed. lk 32 Aktiivne: riik tegeleb tööpuuduse põhjustega Passiivne: riik tegeleb tööpuuduse tagajärgedega Meetmed: 1) Töökohtade loomine 2) Koolitusprogrammid 3) Hädaabitööd 4) Sotsiaaltoetused Töö- ja tööjõupuudus: miks tekib ja kuidas saab seda vältida? Lk 31 TÖÖPUUDUS TÖÖJÕUPUUDUS Olukord, kus tööjõu pakkumine on suurem kui Olukord, kus tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu tööjõu nõudlus. Kasvav tööpuudus on iseloomulik pakkumine. Ulatuslik tööjõupuudus on majanduslanguse ja -kriisi perioodidele ning toob majandusbuumi kaasnähe ja sellega kaasneb
-toiduhindade langus -tootmise piiramine -talude pankrotistumine *Hiljem tabab ka kõiki teisi sektoreid Tagajärjed: *Tarbija ostujõu vähenemine *Negatiivne väliskaubandusbilanss (import > eksport) *Eesti krooni nõrgenemine *Töötuse kasv (kaasneb kuritegevus, lõhe töötute ja tööliste vahel, mõjutab haridussüsteemi ja meditsiinilist abi) Meetmed kriisist väljumiseks: *Kokkuhoiupoliitika *Kontroll väliskaubanduse üle *Riigipoolsed toetused põllumeestele *Riiklikud hädaabitööd (teetööd, metsa istutamine jms) *Juuni 1933 krooni devalveerimine (1/3 ulatuses vähendati) 1930. aastate alguse sisepoliitiline kriis. *Majanduskriisi mõjud *Muutused erakondade maastikul (tekib palju suuri erakondi, lahkarvamusi palju neis) *Valitsuse lühike eluiga *Eesti Vabadussõjalaste Keskliit -Andres Larka Artur Sirk Maareform *Maaseaduse vastuvõtmine 10.10.1919 *Mõisate maa riigistamine *35k asundustalu (16,4 ha ühe talu keskmine maa)
majanduspoliitika ekspordiks või ja peekon 1928 käibele kroon põlevkivitööstus 2. veebr 1920 Tartu rahu sept 1921 Eesti Rahvasteliidu liikmeks 1922 tunnustab Eestit USA Balti liidu idee 1923 Eesti-Läti kaitseliidu leping 1929 Rootsi kuningas Eestis Algus 1929 USAs Välisnõudluse langus Inglise naela ja Rootsi krooni devalveerimine Tööpuudus 1932 u 32 000 inimest Riigi sekkumine, hädaabitööd Juuni 1933 krooni devalveerimine 1929 Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (EVKL) ◦ A. Larka, A. Sirk ◦ u 20 000 liiget ◦ tugev keskvõim 1932 aug I rahvahääletus 1933 juuni II rahvahääletus 1933 okt III rahvahääletus 1. jaan 1934 uus põhiseadus ◦ Riigivanema kandidaadid J. Laidoner, K. Päts, A. Rei ja A. Larka Päts riigivanemana kehtestas kaitseseisukorra
9. Natsionaalsotsialistide sisepoliitika- Oli suunatud demokraatia vastu ning nägi ette parteide, vabade ametiühingute ja vaba ajakirjanduse kaotamist. Poliitiliste erimeelsuste ja klassihuvide esiletoomine pidi asenduma rahvustervikuga, mida ühendab juhikultus. 10. Majanduspoliitika Hitler suutis majandus elavdada, Tõi saksamaa välja suurest kriisist. Ehitati mitmerealisi kiireteid ja likvideeris tööpuudust. Samuti olid tal suued sõjalised tellimused ning hädaabitööd ehk siis parandas vanu hoooneid ja ehitas uusi (kaasajastas saksamaad) sellega sai ta rahvalt aina usaldust juurde. 11. Välispoliitika - välispoliitiliseks sihiks oli Versailles' rahulepingu revideerimine ja SuurSaksamaa ülesehitamine, mis nägi ette kõigi sakslastega asustatud alade aga ka osa IdaEuroopa alade liitmise Saksamaaga. Selle poliitika elluviimine algas Saksamaa lahkumisega 1933. aastal toimunud desarmeerimise konverentsilt ja ka Rahvasteliidust
tegema tööd pakutava palga eest, kuid sellegi poolest ei leia tööd. Töötuse kulud :Otsene kulu-SKP vähenemine. Kaudsed kulud: 1.Alahõive e koolituse kaotsiminek 2. Väiksem tööjõu mobiilsus 3. Sotsiaalne kulu 4. Osalise koormusega töö kasv. Töötaoleku voorused Vaba aeg Otsimise aeg Palganõudluse alanemine Tööturu poliitika Aktiivne tööpoliitika 1. Uute töökohtade loomine 2. Täiend – ja ümberõpe 3.Hädaabitööd Tööturuprogrammid Passiivne tööturupoliitika 1. Töötu abiraha 2. Stipendiumid 6) Reservatsioonipalk Kui inimene kaotab töö, siis hakkab ta tavaliselt uut töökohta otsima. Selleks tuleb tal teha mitmeid valikuid. Ta peab näiteks otsustama, kuidas tööd otsida, kui intensiivselt seda teha ja milline on madalaim palk, mille eest ta on nõus tööle asuma. Sellist palka nimetatakse reservatsioonipalgaks. Nii töö otsimise meetodid ja intensiivsus kui ka
- toidupuudus o suhkur o kartul o seep - elatustaseme langus - mehed said nt. sõjas surma, tööjõu puudus, võeti naisi tööle (tõstis nende rolli ühiskonnas, hakkasid nõudma võrdväärset positsiooni meestega) - traditsiooniline peremudel hakkas lagunema - kadunud „sugupõlv“ – sõjast naasnud mehed, kes ei suutnud enam ühiskonnaeluga kohaneda - riigi osatähtsus majanduselus hakkas kasvama (erinevad hädaabitööd tööpuuduse likvideerimiseks) - hakati läbi viima vägivalda vähemusrahvuste seas (nt. Saksamaa Belgias, Türgi etniline puhastus Armeenias) * Venemaa majanduslik olukord oli keeruline, tekkis toidupuudus * USA majanduslik olukord oli kõikidest sõdivatest riikidest kõige parem * Saksamaa ja Austria-Ungari ei suutnud juba 1916. majanduslikult toime tulla Sõjatehnika areng: - allveelaevastiku areng - lennukid varustati kuulipildujate ja pommidega
*Tallinnas ründas u 300 relvastatud võitlussalklast valitsusasutusi,sidekeskusi ja sõjaväeosi. *Mäss suruti maha mõne tunniga,kuna puudus rahva toetus ja ei jõutud Moskvalt abi paluda *EKP kaotas rahva seas igasuguse poolehoiu Suur kriis 1929 ülemaailmne majanduskriis: *Põllumajanduses langesid toiduainete hinnad ja kaupade eksport. Paljud talud läksid pankrotti. *Paljud tööstusettevõtted piirasid tootmist või sulgesid uksed. *Vähenes rahva ostujõud ja kasvas tööpuudus(hädaabitööd) *Pankade pankrotistumine *Kaasnes rahva rahulolematuse kasv-süüdlasi nähti erakondades ja ebasobivas põhiseaduses *Algatati põhiseaduse muutmise aktsioon. *1929 loodi Eesti Vabadussõjalaste Keskliit(EVKL),mis esialgu koondas V veterane. Juhtideks Andres Larka ja Artur Sirk. *Vabadussõjalastele iseloomulik: -juhikultus -rahvusühtsuse propageerimine -kutsekondade eelistamine poliitilistele erakondadele -demagoloogilised süüdistused ja lubadused.
Väliskaubanduse bilanss muutus neg. ( sissevedu ületas väljaveo) pankrotid, koondamised, lühendatud tööpäevad, pangad pankrotistusid. Eesti krooni kattevara vähenes 1/3 võrra ja Eesti kaupade konkurentsivõime välisturul vähenes. Halvenes rahva olukord: üldine elukallidus tõusis, sissetulekud vähenesid, tööpuudus. Kriisi ületamiseks rakendati ranget kokkuhoiupoliitikat, kehtestati kontroll väliskaubanduse üle, toetati ulatuslikult põllumehi jne. Hädaabitööd töötute abistamiseks, devalveerida oleks tulnud eesti kroon ( et kriisi ületada ). 1933. Devalveeriti Eesti kroon: kriisi taandumine. Sisepoliitiline kriis Kümnendi algul olukord stabiilne. 3 suurt fraktsiooni ühinenud Põllumehed, Rahvuslik Keskerakond ja Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei ja 3 pisirühma.. ebastabiilsus peagi.. Hakati kõnelema erakondlikust korruptsioonist, parteiliste huvide eelistamisest riiklike valitsuskriiside kunstlikust tekitamisest, samuti
püüab ennetada töötuse tegeleb töötuse tagajär- tekkimist, näiteks luues gede leevendamisega, uusi töökohti või tege- näiteks maksab töötu ledes ümberõppe orga- abiraha niseerimisega Tööpuuduse-vastased meetmed : uute töökohtade loomine täiend- ja ümberõpe hädaabitööd spetsiaalsed tööturuprogrammid töötu abiraha Euroopa Liidu tööturupoliitika uued põhisuunad toetuvad neljale põhisambale: uus ettevõtluskultuur töölerakendamise uus kultuur uuendustega kohandumise uus kultuur võrdsete võimaluste uus kultuur ANDRES ARRAK 12 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 5
d) majandus Suure Depressiooni ajal kriis tabas peamiselt põllumajandust, hinnad langesid, põllumajandussaaduste sisseveo piiramine Euroopas kahandas Eesti turgu. Sissetulekud vähenesid, rahva ostujõud vähenes, algas siseturu kokkukuivamine, ettevõtted piirasid tootmist, riigieelarvet ei suudetud tasakaalus hoida, väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks, kaaluti krooni devalveerimist. Ulatuslik tööpuudus, hädaabitööd, ühiskondlikud objektid, elukallidus tõusis, sissetulekud vähenesid. Hakati otsima süüdlasi. e) Eesti majanduslik olukord 30-ndate aastate lõpus- ületati kriisieelne tase, riik hakkas sekkuma majandusse, tööstus arenes ja agraarmaast oli saamas tööstusriik, tekkis ühistegevuslik liikumine. Peamisteks partneriteks väliskaubanduses olid Suurbritannia ja Saksamaa, aga ka Soome, Rootsi, Läti. Eksport: metsamaterjal,
Vastavalt tööturuteenuste seadusele pakuvad tööhõiveametid töötutele ning tööotsijatena registreeritud isikutele mitmeid tööturuteenuseid. Nii kuuluvad tööhõiveametite ülesannete hulka teavitamine tööturu olukorrast ja tööturukoolituse võimalustest, töövahendus, tööturukoolitus, kutsenõustamine, ka pakub tööhõiveamet toetusi ettevõtluse alustamiseks ja väiksema konkurentsivõimega töötute töölerakendamiseks, lisaks kuuluvad tööhõiveameti haldusalasse ka hädaabitööd. Kellele eeskätt on mõeldud sotsiaalhoolekande programmid? inimestele, kes ei tule omal käel toime. Milliseid on sotsiaalkindlustuse liike? sotsiaalkindlustuse liigid: arstiabi, haigushüvitised, töötushüvitised, vanadushüvitised, tööõnnetushüvitised, perehüvitised, emadushüvitised, invaliidsushüvitised ja toitjakaotushüvitised. Uuri põhiseduse II peatükk (Põhiõigused, vabadused ja kohustused). Võid vaadata ka interneti versiooni - http://www.president
tööpuuduse ennetamine ja selle tagajärgede likvideerimine;tööpuudusevastased meetmed:töökohtade loomine,koolitusprogrammid, hädaabitööd,sotsiaaltoetused;sotsiaalne turvalisus-ühiskonna terviklik heaolu e elukvaliteet, mis väljendub materiaalses kindlustatuses, tulude ja kulude õiglases jaotumises ühiskonnaliikmete vahel, hästi korraldadatud tervishoiusüsteemis ja haridussüsteemis;riigi sotsiaalset
lipu kuulutamine riigilipuks. 1934 ühitas Hitler kantsleri ja praesidendi ameti. Loodi salapolitsei Gestapo- poliitiline meelsuskontroll. Natslik tervitus, ,,Mein Kampfi" hiigeltiraazid, propaganda filmid, raadio, ajalehed. Ajupesu. Propaganda ja haridusministeerium Goebbelsi juhtimisel. Raamatute põletamine (Remarque, Spionaza, Marx, Mann). Hitlerjugend. Majanduspoliitika: streikide, ametiühingute keelustamine. Tööpuuduse likvideerimine paari aasta jooksul (hädaabitööd, metsatööd, ehitustööd, põllutööd, üldine töökohustus). Sõda: teede ehitus- strateegilised maanteed. Majanduse arendamise 4aasta plaan. Armee taastamine andis paljudele tööd. Relvatööstuse arendamine. Riiklikud tellimused. Tulemus 1939 aastaks oli Saksamaa sõjaks valmis. 9. Hitleri välispoliitiline tegevus 1933- 1939 ja lääneriikide lepituspoliitika. Mis toimus ja milles seisnes järgmiste sammude tähendus: Wehrmachti loomine
Vastavalt tööturuteenuste seadusele pakuvad tööhõiveametid töötutele ning tööotsijatena registreeritud isikutele mitmeid tööturuteenuseid. Nii kuuluvad tööhõiveametite ülesannete hulka teavitamine tööturu olukorrast ja tööturukoolituse võimalustest, töövahendus, tööturukoolitus, kutsenõustamine, ka pakub tööhõiveamet toetusi ettevõtluse alustamiseks ja väiksema konkurentsivõimega töötute töölerakendamiseks, lisaks kuuluvad tööhõiveameti haldusalasse ka hädaabitööd. Tööpuuduse struktuur Eesti tööpuudus on piirkonniti väga erinev. Kõige raskemasse olukorda sattusid pärast majandusreforme Ida-Virumaa, kuhu oli koondunud suurtööstus, ja maapiirkonnad, kus ühismajandid tegevuse lõpetasid. Esialgu suutis plahvatuse ära hoida teeninduse ja talupidamise kasv, kuid õige pea sai selgeks, et kõigi jaoks ei ole teeninduses kohta ning et talu rentaablilt pidamine on keeruline kunst.
Õige Question 8 Töötaja e. tööga hõivatud isik, kes uuritaval perioodil puudus töölt seoses haigusega Vastus: Õige Vale Õige Question 9 Aktiivne tööpoliitika tegeleb töötuse tagajärgede likvideerimise või leevendamisega, passivne tööpoliitika eesmärgiks on ennetada töötuse tekkimise põhjusi Vastus: Õige Vale Õige Question 10 Ümberõppe stipendiumid töötutele on aktiivne abinõu Vastus: Õige Vale Õige Question 11 Hädaabitööd töötutele on aktiivne tööturu abinõu Vastus: Õige Vale Õige Question 12 Täishõive tähendab töötuse määra 0% Vastus: Õige Vale Õige Question 13 Ebaküllaldane kogunõudlus kutsub esile siirdetöötuse Vastus: Õige Vale Õige Question 14 Tavaliselt suureneb töötus majanduse langusfaasis ja väheneb tõusufaasis Vastus: Õige Vale Õige Question 15 Keynesi järgi turumajanduses endas on kätketud mehhanismid, mis tagavad kõrge
1. Uute töökohtade loomine. Selleks tuleb igati soodustada ettevõtlust (kehtestada madalad maksud, koolitada ettevõtjaid, luua ettevõtluskeskusi jne.). Uute töökohtade loomine on üks olulisemaid tööpuudusevastaseid meetmeid. 2. Täiend- ja ümberõpe. Täiendõpe tähendab seda, et inimene täiendab ennast juba omandatud erialal, ümberõppel omandatakse enamasti uus elukutse. Täiend- ja ümberõpet antakse vastavates koolituskeskustes või ettevõttes n.-ö. töö kõrvalt. 3. Hädaabitööd. Need on elavtöömahukad ja vähest kvalifikatsiooni nõudvad ühiskondlikud tööd. Elavtöömahukus tähendab seda, et palju on käsitsitööd, mida ei ole võimalik masinatega teha. Sellised tööd on näiteks kraavide puhastamine, teede korrashoid, hoonete fassaadide remont ja heakorrastus, metsa hooldamine. 4. Spetsiaalsed tööturuprogrammid pikaajalistele töötutele, noortele koolilõpetajatele, puuetega inimestele jne
Õige Question 8 Töötaja e. tööga hõivatud isik, kes uuritaval perioodil puudus töölt seoses haigusega Vastus: Õige Vale Õige Question 9 Aktiivne tööpoliitika tegeleb töötuse tagajärgede likvideerimise või leevendamisega, passivne tööpoliitika eesmärgiks on ennetada töötuse tekkimise põhjusi Vastus: Õige Vale Õige Question 10 Ümberõppe stipendiumid töötutele on aktiivne abinõu Vastus: Õige Vale Õige Question 11 Hädaabitööd töötutele on aktiivne tööturu abinõu Vastus: Õige Vale Õige Question 12 Täishõive tähendab töötuse määra 0% Vastus: Õige Vale Õige Question 13 Ebaküllaldane kogunõudlus kutsub esile siirdetöötuse Vastus: Õige Vale Õige Question 14 Tavaliselt suureneb töötus majanduse langusfaasis ja väheneb tõusufaasis Vastus: Õige Vale Õige Question 15 Keynesi järgi turumajanduses endas on kätketud mehhanismid, mis tagavad kõrge
rolli. Valitsuses ainult natsipartei liikmed · Juudivastased rassiseadused kodakondsuse äravõtmine. Juutidega abiellumise keelustamine. · Ametnikkonnas puhastus vallandati juudid ja kõik ebalojaalsed isikud. · Liidumaade, linnade juhtide ametisse määramine, mitte valimine · Haakristiga lipu kuulutamine riigilipuks. · 1934 Hindenburgi surm, Hitler ühitas kantsleri ja presidendi ametid Füürer Tööpuuduse likvideerimiseks: Hädaabitööd. Metsatööd, ehitustööd, põllutööd. Üldine töökohustus. Valmistumine sõjaks: · Teedeehitus strateegilised maanteed (autobahn) · Majanduse arendamise 4 aasta plaan 1936 · Armee taastamine andis paljudele tööd. · Relvatööstuse arendamine. Riiklikud tellimused. · Tulemus: 1939. aastaks oli Saksamaa sõjaks valmis. 9. Hitleri välispoliitiline tegevus 1933- 1939 ja lääneriikide lepituspoliitika. Mis toimus ja milles seisnes järgmiste
täiendõppel täiskasvanud, laste või teiste pereliikmete eest hoolitsejad, haiged või puudega inimesed, heitunud tööhõive - inimeste hõive riigi majanduses. tööpuudus olukord, kus tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu nõudlus tööjõupuudus olukord, kus tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu pakkumine passiivne tööhõivepoliitika riik tegeleb tööpuuduse tagajärgedega (sotsiaaltoetused, töötuskindlustussüsteem, hädaabitööd) aktiivne tööhõivepoliitika riik tegeleb tööhõive põhjustega (töökohtade loomine, koolitusprogrammid) tööränne - inimeste rändevorm, mille põhjuseks on indiviidi töötegemine teises regioonis või riigis Tarbimine ja investeerimine Ostukorv- Laenud- Laenuriskid- Tarbijakaitse- tarbija õiguste seaduslik kaitse, mida viiakse ellu riiklike vahenditega üldsuse heaolu nimel. Nendeks riiklikeks vahenditeks on seadusandlikud aktid ning järelevalve seaduste täitmise üle.
Loobumine vabakaubanduse põhimõtetest, kõrgete tollimaksude kehtestamine. Tagajärjed: tööpuudus, nälg, rahulolematus, vaesumine. Inimesed said aru, et nad ei saa enam riigi abita olla. Demokraatia ei ole jätkusuutlik, sest: demokraatlike traditsioonide nõrkus; poliitiliste erakondade arenematus; vead põhiseadustes ja valimisseadustes. 1932. USA presidendiks Franklin Delano Roosevelt. NEW DEAL tarbimise kasvu soodustamine, elanike sissetulekute suurendamine(hädaabitööd); riigi eelarve võis lasta tasakaalust välja, mõõdukas inflatsioon; maksude tõstmine. Inglismaa kaotas juhtivpositsiooni. Tööpartei ehk leiboristid. Briti Rahvaste Ühendus 1931. aastal Westministeri statuut. Muutis dominioonid sise- ja välispoliitiliselt suveräänseks. Diktatuuride teke: 1) kergesti manipuleeritavate valijate teke(valimisõigused) 2) pettumine Versailles' süsteemis 3) pettumine demokraatias 4) lubati majanduslikku tõusu
Tööstus 1920.aa-Vene turu ärakukkumine, Ettevõtete toodangu vähendamine v pankrot, Siseturule tootvad väikeettevõtted (tubaka-, kompveki-, suka-, saapavabrikud) Tekstiilitööstus, toiduained, paber, metalli- ja puidutööstus 1919-27 käibel Eesti mark 1928 Eesti kroon välislaenu toel (1933 devalveeriti) 1929-33 majanduskriis. Tööpuudus kuni 30 tuh, ettevõtete, talude pankrotid, riiklikud hädaabitööd Tööstus 1930.aa-Riigiettevõtete asutamine: • turbabrikett Ulilas, • metsa ülestöötamine, Kehra tselluloosivabrik • põlevkivitööstus Virumaal, • dolomiidikaevandamine Saaremaal Suurimad eraettevõtted: • Kreenholmi manufaktuur Narvas, Sindi villavabrik, Pärnu linavabrik • Viljandi tikutehas, • Lutheri vineeritehas Tallinnas,
Väär 9. Kui tööjõu maks kahekordistub, siis kahekordistub ka maksukiil. Väär 10. Optimaalne maksusüsteem on laia maksubaasiga, st maksustatakse võimalikult paljusid objekte. Tõene Test 15 tööpuudus 1. Tavaliselt suureneb töötus majanduse langusfaasis ja väheneb tõusufaasis. Tõene 2. Keynesi järgi turumajanduses endas on kätketud mehhanismid, mis tagavad kõrge hõivetaseme. Väär 3. Inimene, kes soovib saada tööd ei arvestata tööjõu hulka. Väär 4. Hädaabitööd töötutele on aktiivne tööturu abinõu. Tõene 5. Majanduslikult mitteaktiivse rahvastiku hulka ei kuulu töötud. Tõene 6. Töötuna tööturuametis arvele võtnud ja abiraha saav Jüri kuulub majanduslikult mitteaktiivsete hulka. Väär 7. Tööturu tasakaalustamine erinevate abinõudega on aktiivne abinõu. Tõene 8. Aktiivne tööpoliitika tegeleb töötuse tagajärgede likvideerimise või leevendamisega, passivne tööpoliitika eesmärgiks on ennetada töötuse tekkimise põhjusi
Väär 9. Kui tööjõu maks kahekordistub, siis kahekordistub ka maksukiil. Väär 10. Optimaalne maksusüsteem on laia maksubaasiga, st maksustatakse võimalikult paljusid objekte. Tõene Test 15 – tööpuudus 1. Tavaliselt suureneb töötus majanduse langusfaasis ja väheneb tõusufaasis. Tõene 2. Keynesi järgi turumajanduses endas on kätketud mehhanismid, mis tagavad kõrge hõivetaseme. Väär 3. Inimene, kes soovib saada tööd ei arvestata tööjõu hulka. Väär 4. Hädaabitööd töötutele on aktiivne tööturu abinõu. Tõene 5. Majanduslikult mitteaktiivse rahvastiku hulka ei kuulu töötud. Tõene 6. Töötuna tööturuametis arvele võtnud ja abiraha saav Jüri kuulub majanduslikult mitteaktiivsete hulka. Väär 7. Tööturu tasakaalustamine erinevate abinõudega on aktiivne abinõu. Tõene 8. Aktiivne tööpoliitika tegeleb töötuse tagajärgede likvideerimise või leevendamisega, passivne tööpoliitika eesmärgiks on ennetada töötuse tekkimise põhjusi
· välispoliitikas - teistelt riikidelt tunnustuse hankimine (J. Vilms (hukati 1918), J. Tõnisson) - 1921.a. Rahvasteliidu liikmeks (Eesti toetas igati Balti liidu ideed) · kultuurielu, teadus - kujunes rahvuslik professionaalne kultuur - eestikeelne terminoloogia 4. Autoritaarne periood a) põhjused · vabadussõjalased - 1929 Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (Artur Sirk, Andres Larka) - maaseaduse rakendamine; mälestusmärgid; põhiseaduse muudatused · majanduskriis - hädaabitööd (töötuid kasutati võsade mahavõtmisel, teede rajamisel, parkide loomisel,...) · sisepoliitiline kriis - enne Riigikogu valimisi 1932 parteide liitumine (3 suurt 10 väikse asemel; koostöö mitte ideoloogia järgi, vaid kasulikkust silmas pidades) - 1932 (kukub läbi) ja 1933 juunis (kukub läbi) uus põhiseadus rahvahääletusel - juunis 1933 devalveeriti Eesti kroon (Riigikogus: JAH 47 EI 45; J. Tõnissoni valitsus) - alates 11.08.1933 kaitseseisukord (kuni 1.01.1934)
jõutud tagasi maksta. 4) riik ei sekku majandusse Tulemused: 1) inflatsioon ehk raha kaotas väärtuse 2) ettevõtete pankrott 3) vabrikute ja tehaste sulgemine 4) suur hulk töötuid 5) väikesed palgad 6) ostujõu langus Väljumisteed: Roosevelti reformikava New Deal 1933 USA = uus kurss 1) kontroll panganduse üle (pandi kinni) 2) põllumajanduse reguleerimine (hakati vähem tootma, osad põllud hävitati) 3) tööstuse elavdamine (töökohtade loomine, nn hädaabitööd) 4) abirahad töötutele ja pension Usa pääses tänu nendele punktidele Saksamaa pääses majanduskriisist nii, et kogu majandus läks riigi alla ja tuli diktatuur. Sõjatööstust hakati esmajoones arendama. · Demokraatia laienemine pärast esimest maailmasõda, demokraatlikele riikidele iseloomulikud tunnused sisepoliitikas, majanduses ja kultuuris. Miks laienes? - 1. Maailmasõja võitsid demokraatlikud riigid, sellega demokraatia pooldamine
tööturupoliitika. · Aktiivseks nimetatakse sellist tööturu reguleerimist valitsuse poolt, kui valitsus püüab tööpuuduse tekke põhjusi ennetada. Aktiivse tööturupoliitika eesmärgiks on suurendada nende inimeste tööhõivet (ja palka), kelle jaoks on tööturule sisenemine osutunud keerulisemaks. Nende meetmete hulka kuuluvad: a) ettevõtluse stimuleerimine, uute töökohtade loomine b) täiend- ja ümberõpe c) hädaabitööd (avalikud tööd) d) tööturu infosüsteemi täiustamine e) toetused ettevõtlusele ja töötute palkamisele · Passiivne tööturupoliitika tegeleb tööpuuduse tagajärgede leevendamisega. Passiivse tööturupoliitika eesmärgiks on tõsta töötute materiaalset heaolu (otseselt mõjutamata nende võimekust uut töökohta leida). Selleks instrumendiks on eelkõige töötutoetus, osades riikides ka varajane pensionile jäämine.
· Tsükkliline tööpuudus(Keyns`ilik tööpuudus) · Varjatud tööpuudus(juhutööd, mustalt) Tööpuuduse negatiivsed tegurid: 14 · Pinged ühiskonnas · Kuritegevus · Agressiivsus · Apaatia(enesetapud) · Madal enesehinnang · Psühhosomaatilised tervisehäired Tööpuuduse positiivsed tegurid: · Suuredm motivatsioon Aktiivne tööpoliitika tööturu reguleerimine valitsuse poolt(hädaabitööd) Passiivne tööpoliitika töötuabiraha, stipendiumid EUROOPA INTEGRATSIOON Eurointegratsiooni teooriad(vt. Lehte kus on eurointegratsiooni kohta küsimused ja teooriad) · Föderalism esindab poliitik A. Spinelli. Tekkis 1920ndatel. · Funktsionalism Euroopa tuleb ühendada valdkondade kaupa. Vaadet esindab Prantsusmaa poliitik J. Monet. Järk-järgulise ühendamisega saadakse kogemusi ja on võimalik hiljem vigu vältida. Esimene saavutus: 1951
tööharjumuse taastamiseks ja nende sotsiaalseks kaasamiseks. Avalikule tööle ei kohaldata tööõigusakte, välja arvatud tööter- vishoiu ja tööohutuse seadus ning töö- ja puhkeaja seaduse §-d 1-5 ja 12-35. Avalikku tööd korraldab tööturuamet koos avaliku töö korraldajaga, milleks võib olla kohaliku omavalitsuse üksus (linna või vallavalitsuse), mittetulundusühing või sihtasutus. Avalikul tööl osalemise aeg Avalik töö asendab senised hädaabitööd. Avalik töö parandab töötu toimetulekuvõimalusi, sest osalejale tuleb maksta kehtestatud tunnipalga alammäära. Avalikule tööle suunatakse töötu tema nõusolekul kümneks tööpäevaks, kuid mitte kauemaks kui 50 tunniks ühe kuu jooksul. Töötu osaleb avalikus töös kuni 8 tundi päevas. 16-17aastane töötu osaleb avalikus töös kuni 7 tundi päevas. Kui avaliku töö korraldaja soovib töötut tööle võtta pikemaks ajaks kui
● Eesti mark; ● 1923. aasta kriis– Venemaa turg kukkus ära; ● 1924. aastal uus majanduspoliitika – orienteerumine lääneriikide turule; ● Ekspordiks või ja peekon; ● 1928. aastal tuli käibele kroon; ● Põlevkivitööstus. Majanduslik kriis: ● Algus 1929. aastal USA-s; ● Välisnõudluse langus; ● Inglise naela ja Rootsi krooni devalveerimine; ● Tööpuudus 1932.aastal umbes 32 000 inimest; ● Riigi sekkumine, hädaabitööd; ● Juuni 1933. aasta- krooni devalveerimine– 35% . Sisepoliitiline kriis: ● 1929. aasta Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (EVKL); ○ A. Larka, A. Sirk; ○ umbes 20 000 liiget; ○ tugeva keskvõimu ihalus. ● 1932. aasta august- I rahvahääletus; ● 1933. aasta juuni- II rahvahääletus; ● 1933. aasta oktoober- III rahvahääletus; ● 1. jaanuar 1934 uus põhiseadus; ○ Riigivanema kandidaadid: J. Laidoner, K
Riigijuhtidel oma talud. Tööstus 1920.a Vene turu ärakukkumine Ettevõtete toodangu vähendamine v pankrot Siseturule tootvad väikeettevõtted (tubaka-, kompveki-, suka-, saapavabrikud) Tekstiilitööstus, toiduained, paber, metalli- ja puidutööstus 1919-27 käibel Eesti mark 1928 Eesti kroon välislaenu toel (1933 devalveeriti) 1929-33 majanduskriis. Tööpuudus kuni 30 tuh, ettevõtete, talude pankrotid, riiklikud hädaabitööd Tööstus 1930.a Riigiettevõtete asutamine turbabrikett Ulilas, metsa ülestöötamine, Kehra tselluloosivabrik põlevkivitööstus Virumaal Dolomiidi kaevandamine Saaremaal Suurimad eraettevõtted: Kreenholmi manufaktuur Narvas, Sindi villavabrik, Pärnu linavabrik Viljandi tikutehas Lutheri vineeritehas Tallinnas Krulli masinatehas Tallinnas (põllutöömasinad) Kawe kompvekitehas jalgrattad, telefonid, raadiod Transport
· Noorte töötus 1,7 korda kõrgem keskmisest · Pikaajaline töötus keskmiselt kõrge (46%) võrreldes teiste siirderiikidega · Tööpoliitikale tehtavad kulutused väga madalad · Kutsehariduse madalseis · Ametiühingute tagasihoidlik roll tööturul · Vajalik ümberstruktureerimine tööjõumahukalt Tööpoliitika meetmed · Aktiivne tööpoliitika (töötuse ennetamine) Uute töökohtade loomine Täiend- ja ümberõpe Hädaabitööd (sotsiaalsed töökohad) Palgatoetused Spetsiaalsed tööturuprogrammid Ettevõtlusega alustamisele suunatud meetmed · Passiivne tööpoliitika (toimetuleku tagamine) Töötu abiraha Stipendiumid ümberõppeks AVALIK SEKTOR, MAKSUD JA RIIGIEELARVE 25.11.2013 · Valitsussektor · Avalik sektor · Riik, valitsus (sünonüümid) Üldvalitsuse struktuur
Siia alla kuulub ka niiöelda mustalt töötamine. Tööpoliitika Tööpoliitikat saab jaotada: - Aktiivseks - Passiivseks Aktiivne tööturupoliitika kaudu püütakse tööpuuduse tekkimise põhjuseid ennetada, selleks: uute töökohtade loomine ettevõtluse soodustamine madalate maksude, ettevõtjate koolituse toetamise ning ettevõlust toetava infrastruktuuri loomise abil; täiend- ja ümberõpe toetatakse inimeste oskuste taseme tõstmist; hädaabitööd töömahukad ja vähest kvalifikatsiooni nõudvad ühiskondlikud tööd; tööturuprogrammid erinevatele sihtgruppidele (noored, pikaajalised töötud, puuetega inimesed) suunatud meetmed, mille eesmärgiks on inimeste eneseusu ja kindluse taastamine. Passiivne tööturupoliitika on suunatud tööpuuduse tagajärgede likvideerimisele, selleks: töötu abiraha rahaline toetus mida töötu saab kindlaksmääratud aja jooksul;
26.Tööjõunõudluse ja palgamäära kujunemise vaheline seos Kõrge töötus ei soosi palgamäärade tõusu. Töötuse madala taseme juures kus on enamus hõivatud tööga hakkavad palgad kasvama 27.Riigi tegevus tööpuuduse vähendamiseks ja ennetamiseks. Tööturupoliitika Valitsus peab sekkuma majandusse, selleks jaguneb tööpoliitika tingl.kaheks: Aktiivne tööpoliitika on ennetav ehk uute töökohtade loomine, täiend ja ümberõpe, hädaabitööd ja tööturuprogrammid Passiivne poliitika tähendab et riik tegeleb töötuse tagajärgedega: töötu abiraha ja stipendiumid. 28.Phillipsi kõver Mida kiiremini kasvasid palgad, seda kiiremini kasvasid hinnad. Inflatsioon ja tööpuudus on pöördvõrdeliselt seotud. Seost hakati nimetama Phillipsi kõveraks. Phillipsi kõver on verikaaljoon, fikseeritud loomuliku tööpuuduse juures. A.W
välismaiste kontaktide loomine), negatiivsed pooled (struktuurne tööpuudus [inimkapital ei rahulda tööjõu nõudlust – minek tööstus üle infoühiskonale], haritud tööjõu lahkumine, töökvalifikatsiooni raiskamine [töötatakse teises riigis halvemal positsioonil]). Tööhõivepoliitika on valisuse sekumine tööturul toimuvasse, mis võib toimuda kahel viisil: Aktiivne – riik tegeleb tööpuuduse põhjustega (Töökohtade loomine, Koolitusprogrammid, Hädaabitööd [lihtsamad ja lühiajalised töö positsioonid], Sotsiaaltoetused). Passiivne - riik tegeleb tööpuuduse tagajärgedega Tööseadusandlus on tööealise elanikkonna õiguste ja kohustuset tagamiseks ja reguleerimiseks andnud välja mitmeid seadusi ja õigusakte: töölepinguseadus, tööturuteenuste ja –toetuste seadus, tööstuskidlustusseadus. Ametiühing on töötajate vabatahtlik ühendus, mille tegevus seisneb oma liikmete õiguste ja huvide esindamises ja kaitsmises.
● Eesti mark; ● 1923. aasta kriis – Venemaa turg kukkus ära; ● 1924. aastal uus majanduspoliitika – orienteerumine lääneriikide turule; ● Ekspordiks või ja peekon; ● 1928. aastal tuli käibele kroon; ● Põlevkivitööstus. Majanduslik kriis: ● Algus 1929. aastal USA-s; ● Välisnõudluse langus; ● Inglise naela ja Rootsi krooni devalveerimine; ● Tööpuudus 1932.aastal umbes 32 000 inimest; ● Riigi sekkumine, hädaabitööd; ● Juuni 1933. aasta- krooni devalveerimine– 35% . Sisepoliitiline kriis: ● 1929. aasta Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (EVKL); ○ A. Larka, A. Sirk; ○ umbes 20 000 liiget; ○ tugeva keskvõimu ihalus. ● 1932. aasta august- I rahvahääletus; ● 1933. aasta juuni- II rahvahääletus; ● 1933. aasta oktoober- III rahvahääletus; ● 1. jaanuar 1934 uus põhiseadus; ○ Riigivanema kandidaadid: J. Laidoner, K
annaabi.ee 
