Harjus TINDILISED Meritint Peipsi tint HAUGILISED Haug ANGERJALISED Angerjas KARPKALALISED Särg Roosärg Teib Turb Säinas Tõugjas Viidikas Tippviidikas Mudamaim Lepamaim Rünt Latikas Nurg Vimb Nugakala Linask Koger Hõbekoger Karpkala Hink Trulling Vingerjas SÄGALISED Säga TUULEHAUGILISED Tuulehaug TURSALISED Tursk Luts OGALIKULISED Ogalik Luukarits Raudkiisk Merinõel Madunõel AHVENALISED Ahven Koha Kiisk Emakala Tobias Must mudil Väike mudil Kaug-Ida unimudil Makrell Mõõkkala MERIPUUGILISED Võldas Merihärg Nolgus Meripühvel Merivarblane Pullukala LESTALISED Lest Kammeljas
Läänemerest Eesti kalurite poolt töönduslikult püütavad kalaliigid Heeringlased: räim, kilu Lõhelased: lõhe , meriforell, merisiig Ahvenalased: ahven, koha Hauglased: haug Tintlased: meritint Angerlased: angerjas Karplased: vimb, säinas, roosärg, koger, hõbekoger, latikas, karpkala, nurg Tuulehauglased: tuulehaug Lestlased: lest Eesti vetes töönduslikult vähetähtsad Läänemere kalad: Ogalikulased: ogalik, luukarits, raudkiisk Merinõelalised: madunõel, merinõel Ahvenlased: kiisk Ridakalalased: suttlimst (Läänemere lõunaosas 20-200m sügavusel) Võikalalased: võikala (Eesti aladel puudub) Emakalalased: emakal (kuni 5 soolsusega riimvees, > 20m sügavusel) Tobiaslased: väike tobias, suur tobias Mudillased: must mudil, väike mudilake, pisimudilake, kirjumudil, ümarmudil Makrellased: makrell Võldaslased: merihärg, nolgus, meripühvel, võldas Merivarblaslased: merivarblane Pullukalalased: pullukala Kammellased: kammeljas
· vabalt merepõhjal lebavad vorme · põhjasetteisse kaevuvaid vorme · puurivad vormid · kinnistuvad vormid 2 Põhjaloomastik kalade toidubaasina: · on toidubaasiks paljudele Läänemeres elavatele kalaliikidele · pealmiselt põhjaloomadest toituvad töönduslikest kaladest: o lest, merilest, soomuslest, vimb, merisiig, emakala · mittetöönduslikes: o merihärg, nolgus, ogalik, liiperkala, madunõel · Vähemal määral ja sesooniti: o räim, kilu, lõhe jt. Joonis 2. Kõval ja pehmel pinnasel elavad loomad Joonis 3. Liikide arvukus sõltuvalt soolsusest ja temperatuurist Ringid- makrofauna liikide arv Kandilisedbruudud- jääkatte kestus päevades Jooned- pinnavetes esinevad isohaliinid Võõrliigid
Ka selgroolülide ristpindadelt saame vanust lugeda. Kui kiiresti kalad kasvavad? · Väga aeglaselt kasvavad ogalik, mudamaim, tippviidikas. · Aeglaselt kasvavad ahven, koger, emakala, teib. · Keskmise kiirusega kasvavad säinas, latikas, angerjas, linask · Kiiresti kasvavad haug, koha, meriforell, peipsi siig Meie kalu: 1. angerjas 8. vingerjas 15.koger 2. säga 9. madunõel 16.latikas 3. tursk 10. luts 17.nurg 4. haug 11. meritint 18.hõbekoger 5. ogalik 12. merinõel 19.vimb 6. luukarits 13. trulling 20.linask 7. hink 14. tuulehaug 21.harjus Eestis 80 liiki kalu, kõige tavalisemad on ahven, haug, särg. Kõige väiksemad on lepamaim ja ogalik. Kõige suuremad on säga, tuur ja haug. Pealt soomustega on kaetud enamus kalu.Ilma soomusteta on angerjas, luts, silm,
Läänemeres järglasis saama. Põhjuseks on see, et nende mari, mis soolases Atlandi vees hõljub ülemistest veekohtidest, vajub magedamas vees põhja ja hukkuda. Läänemeres on palju kalu. Osad nendest on paiksed kuid on ka siirdekalad. Merekalad: Räim, kilu, tursk, lest, merilest, soomuslest, kammeljas, emakala, tobiad, meripühvel, merihärg, nolgus, must mudil, kollakas pisimudil, väiksesilmaline mudilakene, väike mudilakene,merivarblane, merinõel, madunõel, võikala, liiperkala, raudkiisk, tuulehaug, neljapoisene meriluts, isandi limuski, makrell, merikukk ja kivinolgus. Merekalad eksikülalised: Kilttursk, merlang, siil-lest, mõõkkala, harilik merehunt, süsikas, ansoovis, heeringhai, merilohe, hobumakrell, õhukesehuuleline kefaal ja pollak. Siirdekald ja poolsiirdekalad: Angerjas, lõhe, iherus, meritint, vimb, merisiig, ogalik, jõesilm, merisutt, noakala, tuur, vinträim ja aloosa.
sabauim nõrgalt arenenud angerjas, mureen Selts Tuulekalalised: Sihvaka kehaga, luud rohekad. tuulehaug, lendkalad S. TURSALISED: Paljudel mitu seljauime. Sabauim isotserkne. tursk, luts S. OGALIKULISED: Seljauime eest tugevad ogad, ka kõhuuime ees tugev oga. Soomused puuduvad, keha külgedel luuplaadid ogalik, luukarits S. LIITLÕUALISED: Torujas koon. Uimed mandunud. Soomuste asmele luuplaadid jmt. Küljejoon puudub. Lõpuseliistakud redutseerunud. Hambad puuduvad.merinõel, madunõel, merihobu S. AHVENALISED: Liigirikkaim selts. Kaks seljauime, eesmine kiirtega. Ka pärakuuime esimesed kiired ogajad. ahven, koha, kiisk S. LESTALISED: Põhjaeluviislilised, lamendunud ja ebasümmetrilise kehaga. lest, kammeljas S. KERAKALALISED neliksarv-kohverkala EESTI KALAD Eesti veestik on kalade poolest üsna liigivaene. Kokku on meie vetes kirjeldatud vaid 75 kalaliiki. Need kuuluvad 13 seltsi ning moodustavad 29 sugukonda Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste suur hulk
12. sugukond: Tursklased, Gadidae 40. Luts, Lota lota lota (L.) 41. Pollak, Pollachius pollachius (L.) 42. Tursk, Gadus morhua callarias L. 13. sugukond: Phycidae 43. Neljapoiseluts, Rhinonemus cimbrius (L.) X selts: OGALIKULISED, GASTROSTEIFORMES 14. sugukond: Ogaliklased, Gasterosteidae 44. Ogalik, Gasterosteus aculeatus L. 45. Luukarits, Pungitius pungitius pungitius (L.) 46. Raudkiisk, Spinachia spinachia (L.) 15. sugukond: Merinõellased, Syngnathidae 47. Madunõel, Nerophis ophidion (L.) 48. Merinõel, Syngnathus typhle (L.) XI selts: AHVENALISED, PERCIFORMES 16. sugukond: Ahvenlased, Percidae 49. Koha, Stizostedion lucioperca (L.) 50. Ahven, Perca fluviatilis L. 51. Kiisk, Gymnocephalus cernus (L.) 17. sugukond: Ridakalalased, Stichaeidae 52. Suttlimusk, Lumpenus lampretaeformis lampretaeformis (Walbaum) 18. sugukond: Võikalalased, Pholidae 53. Võikala, Pholis gunnellus (L.) 19. sugukond: Emakalalased, Zoarcidae 54
Kõik koevad talvel. 7. EMAKALA - on pikliku kehaga, meenutades välimuselt lutsu. 8. TOBIAD rulja kehaga ja terava lõppeva peaga kalad. 9. MUDILASED Läänemeres neli liiki: must mudil, kollekas pisimudil, väiksesilmaline mudilakene ja väike mudilakene. Sigimisperioodil värvuvad eredamaks nn. Pulmarüü. 10. MERIVARBLANE küürakas-jässaka kujuga hallikalt värvunud kala. 11. MERINÕEL ja madunõel väga omapärase välimuse ja eluviisiga kalad. 12. VÕIKALA - lamenenud kehakuju. Kõrgus kaks korda suurem kui laius. 13. LIIPERKALA 14. RAUDKIISK erineb ogalikust sihvakama keha poolest. 15. TUULEHAUG luud keetmisel roheliseks. 16. NELJAPOISENE MERILUTS 17. ISLANDI LIMUSK 18. MAKRELL 19. MERIKUKK 20. KIVINOLGUS MAGEVEE KALAD 1. KOHA võib kasvada 1 m pikkuseks 2. AHVEN tavaline. Marjaterad paiknevad lintidena. 3. KIISK 4. SÄRG 5
Soomused puuduvad, keha külgedel luuplaadid Sgk ogaliklased N. ogalik, luukarits, raudkiisk 16.3.4.4.8. Selts liitlõualised Torujas koon. Uimed mandunud. Soomuste asmele luuplaadid jmt. Küljejoon puudub. Lõpuseliistakud redutseerunud. Hambad puuduvad. Sgk merenõellased N. merenõel, madunõel, merehobuke, narmaskala 16.3.4.4.9. Selts ahvenalised Liigirikkaim selts. Kaks seljauime, eesmine kiirtega. Ka pärakuuime esimesed kiired ogajad. Alamselts pärisahvenalised Sgk ahvenlased peamiselt põhjapoolkera mageveekogudes levinud röövkalad N. ahven, koha, kiisk Sgk kiviahvenlased peamiselt troopilistes rannavetes N
Plii akmumuleerimine P. laevis´e poolt on kahtlemata paremeesorganismile kasulik ja seega on tegemist väga huvitava fenomeniga, mis vôib osaliselt esitada väljakutse definitsioonidele parsitism ja parasiidid. (Sures, Sidall, 1999) 3.2.3.3. Acanthocephalus anguillae (Müller, 1780) (Acanthocephala, Echinorhynchidae) A. anguillae lõppperemeheks võivad olla kõik meie vete röövkalad, harvem karplased, ogalikud, lest, meri- ja madunõel. Traditsiooniline vaheperemees on vesikakand (Asellus aquaticus), kuid ka teised Isopoda liigid nagu näiteks Idothea. Nende sooltorus vabanevad parasiidid munad kestadest ja puurivad end läbi soole, sattudes kehaõõnde, kus jätkub edaspidine areng. Vaheperemehes läbib A. anguillae kolm staadiumit: acanthor, preacanthella, acanthella. Kui keskmine päevane vee temperatuur on 24ºC, siis kestab acanthor´ i staadium 2 3 päeva, preacanthella staadium umbes 10 päeva ja
promilli. Lõunaosas koeb märtsist maini. Põhjaosas, Gotlandi süvikus aprillist juunini. -laia ja lapiku kehaga põhjakala -Läänemere lõunaosas elav lest koeb avamerel, põhjaosa lest koeb madalas vees -sööb merikarpe ja väikesi kalu Veel kalu: tuulehaug, makrell, merinõel, emakala, väike tobias e. nigli, meripühvel, merivarblane, merihärg, suur tobias, mudilased (must mudil, väike mudilakene), madunõel, võikala, liiperkala, rand- kiisk, tuulehaug, merikukk, kivinolgus. Merekalad- eksikülalised -satuvad Läänemerre üksikute isenditena. Sagedasemad: kilttursk, merlang, siil-lest, mõõkkala, harilik meri-hunt ja anšoovis. On leitud veel ogahaid ja heeringaid, süsikat, merilõhet, hobu-makrelli, õhukesehuulelist ketaali. Kõige haruldasem külaline on meriangerjas ja pollak. Eksikülalised Läänemeres koduneda ei suuda, sest nad vajavad sigimiseks tunduvalt suuremat soolsust. Seega
Linask Luukarits Neljapoiselut Mõõkkala Koha s Merihärg Ahven Pollak Nolgus Kiisk Tursk Meripühvel Võldas Raudkiisk Merivarblane Madunõel Pullukala Merinõel Kammeljas Suttlimusk Soomuslest Võikala Merilest Lest 15 KALAKASVATUSE ERIALA
annaabi.ee 
