19. Mille alusel leitakse mulla boniteet, millisesse vahemikku võib see jääda 20. Mis on maa persvektiivboniteet, kuidas seda tähistatakse. 1. Orgaaniline aine, eriti huumushapped, on tähtis tegur kivimite murenemisel, mulla mineraalosa lagunemisel ja ainete migratsioonil. 2. Orgaaniline aine, eriti huumus, parandab mulla füüsikalisi omadusi. 3. Huumusainetest sõltuvad mulla füüsikalis-keemilised omadused. 4. Mulla orgaaniline aine, eriti huumusained, on taimedele peamiseks toiteelementide ja süsihappegaasi allikaks. Huumusained mõjuvad kõrgematel taimedel kasvustimulaatoritena. 5. Orgaaniline aine on energia allikaks mullaelustikule (edafon). 2.Huumushorisont A, Turbahorisont T, Metsakõduhorisont O, Toorhuumuslik horisont AT, anitaarse kaitse 3.Jho 4.Loj 5.Mulla veereziim on nähtuste kompleks, mis on seotud vee mulda tungimise se põuakartlikud väikese veemahutavusega, pikemate kuivaperioodidega
Okasmetsad on levinud parasvöötme jahedamas osas. Okasmetsade kliima on tundravööndi omast soojem ja niiskem Kui võtta arvesse okasmetsavööndi suurt ulatust, on selge, et siingi esineb vööndi piirides küllalt suuri kliimaerinevusi. Eristuvad parasvöötme kaks peamist kliimatüüpi: parsvöötme mereline ja parasvöötme mandriline Okasmetsade kohta Okasmetsades kujunenud happelised huumusained põhjustavad mulla mineraalosa lagunemist lahustavaiks ühendeiks. Kõige rohkem väljauhtumise all kannatav mullahorisont omandab heleda värvuse ja seda nimetatakse leethorisondiks, vastavaid muldi aga leetmuldadeks. Täpsemalt kliimast Okasmetsad on kõige suurem loodusvöönd 6 kuud aastas on keskmine temperatuur alla nulli Suved on soojad, vihmased ja niisked Taimeliike ja loomaliike ei ole eriti palju,
Suurus 1µm. Lagundavad. 86. Mikrofauna nematoodid, algloomad. Suurus 1µm. Lagundavad. 87. Mesofauna lestalised, ämblikulaadsed, liimuklased,hooghännalised. Suurus 100µm. Peenestavad varist. 88. Makrofauna sipelgased, vihmaussid, mardiklased, hulkjalgsed. Suurus 2mm. Segavad varist ja mulda. 89. Megafauna mutid. Suurus 20mm. Kobestavad mulda. 90. Humifikatsioon muundumine suhteliselt püsivateks huumusaineteks. 91. Huumusained mulla huumuses sisalduvad, orgaaniliste jäänuste biokeemilisel ja mikrobioloogilisel muundumisel tekkinud, lähteainetest keerukamad lämmastikku sisaldavad kõrgmolekulaarsed orgaanilised ained. 92. Humiinained vees, leelistes, mineraalhapetes ja orgaanilistes lahustites lahustumatud huumusained, mis on tavaliselt tugevasti seotud mulla mineraalosaga. 93. Humiinhapped huumushapped, mis lahustuvad leelistes, kuid on lahustumatud mineraalhapetes ja
84. Edafon – ehk mullaelustik. 85. Mikrofloora – bakterid, seened. Suurus 1µm. 86. Mikrofauna – nematoodid, algloomad. Suurus 1µm. 87. Mesofauna – lestalised, ämblikulaadsed, liimuklased,hooghännalised. Suurus 100µm 88. Makrofauna – sipelgased, vihmaussid, mardiklased, hulkjalgsed. Suurus 2mm. 89. Megafauna – mutid. Suurus 20mm. 90. Humifikatsioon – muundumine suhteliselt püsivateks huumusaineteks. 91. Huumusained – mulla huumuses sisalduvad, orgaaniliste jäänuste biokeemilisel ja mikrobioloogilisel muundumisel tekkinud, lähteainetest keerukamad lämmastikku sisaldavad kõrgmolekulaarsed orgaanilised ained. 92. Humiinained – vees, leelistes, mineraalhapetes ja orgaanilistes lahustites lahustumatud huumusained, mis on tavaliselt tugevasti seotud mulla mineraalosaga. 93. Humiinhapped – huumushapped, mis lahustuvad leelistes, kuid on lahustumatud mineraalhapetes ja
loodusvöönd Esinevad puud: Mänd, Kuusk, Nulg, Lehis, Tsuuga, Ebatsuuga, Seeder, Seedermänd, Kadakas, Jugapuu ja Sekvoia Põõsaja rohttaimerinne on vaene Leviala Okasmetsad on levinud põhjapoolkeral, väga vähe ka lõunapoolkeral Eestis on levinud nii parasvöötmeline okas kui ka lehtmets Peamiselt on okasmetsad parasvöötme põhjaosas Leviala kaart Parasvöötme okasmetsa leviala Mullastik Okasmetsades on kujunenud happelised huumusained. See põhjustab mulla mineraalosa lagunemist lahustavaiks ühendeiks. Selle tulemusena lahustuvad vihmavees ja kanduvad sügavamale. Kliima Okasmetsa kliima on tundra omast mahedam, kuid lehtmetsast karmim Okasmetsa keskmine temperatuur on +10° kuni +20° (juuli) ja talvel aga 10° kuni 30° (veebruar) Aastane sademete hulk on suhteliselt suur, 400 kuni 1000 mm ja see põhjustab muldade leetumise toitained uhutakse sügavamale, see
Fosfor valkainete koostises (fermendid, varu mullas on pidevalt muutuvad. kergemates muldades. 4. Mulla orgaaniline vitamiinid jne.). fosfor esineb taime kasvu Samaaegselt toimub orgaanilise aine 7. Mulla bioloogilisest aine, eriti huumusained, on reguleerivate ühendite koostises. Ta esineb ladestumine ja ka kadu. Võimalik eristada aktiivsusest taimedele peamiseks ka huumuse koostises. Fosfori üldsisaldus kolm orgaanilise aine bilansi (ladestumine- Orgaanilise aine vormid mullas toiteelementide ja süsihappegaasi mullas 0,005-0,2%
fotosüntees võib soodsates valgusoludes täielikult korvata organismide hingamisest ja setete lagunemisest tuleneva hapnikukao. Fotosüntees intensiivistub tavaliselt märtsis-aprillis ja jääalune hapnikubilanss muutub positiivseks. Orgaanilised ained: Vees sisalduvaid orgaanilisi aineid võib laias laastsu jaotada kas lahustunud või osakeste koostises olevateks orgaanilisteks aineteks. Lahustunud orgaaniliste ainete põhiosa moodustavad veele kollast või pruunikat värvust andvad huumusained. Huumusained pärinevad peamiselt valgalalt, kuid vähesel määral tekib neid ka veekogus endas. Huumusainete sisaldusest sõltuvad vee värvus ja permangaatne oksüdeeritavus. Nii vee värvuse kui ka permangaatse oksüdeeritavuse näitajate põhjal võib öelda, et kõrge veetasemega aastatel sisaldab vesi rohkem huumusaineid kui madalaveelistel aastatel. Nii osakeste koostises olevad orgaanilised ained kui ka bioloogiliselt kergesti lagundatavad
kuivendamise korral. Kuivades piirkondades võib niisutamine viia muldade sooldumiseni. 12. Muld koosneb peamiselt tahkest ainest. Selles eristatakse omakorda lähtekivimist pärinevat mineraalset ning taimede loodud orgaanilist osa. 13. Enamus aastast peaks olema madal temperatuur ja vee aurumine väike. Sellistes tingimustes on mulla teke väga aeglane, sest madalas temperatuuris ja väheses hapni kus on keemilised ja bioloogilised protsessid aeglased. 14. Okasmetsades kujunenud happelised huumusained põhjustavad mulla mineraalosa lagunemist lahustavaks ühendiks. Et sademeid langeb rohkem, kui maapinnalt ja mullast niiskust ära aurab, siis kantakse tekkinud ained muldades valitseva laskuva veevooluga sügavamale. 16. Kõrbete mullad koosnevad põhiliselt kivimite murenemis- saadustest, sisaldades väga vähe taimset ja loomset materjali.
lähtekivimil. Soostunud leetmuldade peamise kihi moodustab metsakõdu -, huumus -või kuni 30 cm paksune turbahorisont. 2.Okasmetsade leetmullad Okasmetsavöönd ehk taiga on loodusvöönd, mis on levinud peamiselt põhjapoolkeral, Põhja- Ameerikas ja Euraasias parasvöötme põhjaosas. Okasmetsavööndis on peamiseks mullaks leetmullad need on mullad, milles on toitained lagundatud ja sademeteveega sügavamale uhutud. Okasmetsades kujunenud happelised huumusained põhjustavad mulla mineraalosa lagunemist lahustavaiks ühendeiks. Leetmuldade peamise kihi moodustab kõduhorisont. Kõduhorisont on mullahorisont, mis koosneb eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest.Varise (okkad, oksad, lehed jne.) lagunemisel tekib peamiselt huumusaineist koosnev kõdu. 3.Rohtlate mullad Rohtlad moodustavad loodusvööndi nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Euraasia parasvöötmes nimetatakse neid stepiks, Põhja-Ameerikas preeriaks.
Preeria taimed on võimelised säilitama vajalikku niiskust kuiva perioodil. Peale kõrreliste kasvavad preerias veel ka poolpõõsad. (Taimed, mille maapealne osa on rohtne, maa-alune aga puitunud). Preeria Mullastik Preeria mullad on väga viljakad. Rikkalik rohttaimestik annab igal aastal rohkesti taimejäänuseid, mis ladestuvad mullapinnale või mulda. Niisketel perioodidel lagundavad neid mikroorganismid. Kuivuse ja lubjarikkuse tõttu tekivad püsivad huumusained, mis muudavadki preeriate mullad huumusrikkaks. Siinsed mullad on mustjaspruunid, mistõttu neid nimetatakse mustmuldadeks. Kõrge viljakusega mullad sobivad kultuurtaimede kasvatamiseks ja seetõttu on enamik preeriatest põllustatud. Siin kasvatatakse nisu, maisi, päevalille jt. söödakultuure. Preeria Loomad Põhja-Ameerika looduskaitsealadel ehk reservaatides on säilinud preeria põlisasukad ameerika piisonid, koiotid ehk preeriahundid, rohtlahaukurid, punahirved
Kuna parasniisketes muldades moodustab huumus 85...95% orgaanilise aine massist, siis sageli nimetatakse selleks kogu mulla org. ainet. Mulla huumusesisaldust määratakse kaudselt mulla süsinikusisalduse järgi arvestusega, et huumuse koostises on 58% C. 13. Huumuse omadused ja koostis. Omadused · värvus tumepruun kuni must · happeline · C-sisaldus 40..70% · N-sisaldus 2,5...5% Koostis- Huumuse põhimassi moodustavad nn. huumusained, mis jaotuvad kolme rühma: · Humiinhapped must läikiv pulber, leelismetallidega (Na, K) reageerides annavad soolasid (humaate), mis lahustuvad kergesti vees. Ca, Mg, Fe+3 ja Al humaadid on aga vees lahustumatud. Humiinhapped ei ole individuaalsed ained. · Fulvohapped huumusained, mis leeliste mõjul on siirdunud lahusesse ja jäävad sinna ka pärast hapetega mõjutamist. Lahustuvad vees, leelistes, hapetes
Kuidas tähistatakse? Toorhuumuslik horisont (A on huumushorisont), turbahorisont (T), kõduhorisont vist ka (O) 2.Milles seisneb mulla orgaanilise aine tähtsus? 1.Orgaaniline aine, eriti huumushapped, on tähtis tegur kivimite murenemisel, mulla mineraalosa lagunemisel ja ainete migratsioonil.2. Orgaaniline aine, eriti huumus, parandab mulla füüsikalisi omadusi.3. Huumusainetest sõltuvad mulla füüsikalis-keemilised omadused.4. Mulla orgaaniline aine, eriti huumusained, on taimedele peamiseks toiteelementide ja süsihappegaasi allikaks. Huumusained mõjuvad kõrgematel taimedel kasvustimulaatoritena.5. Orgaaniline aine on energia allikaks mullaelustikule (edafon).6. Mulla orgaaniline aine suurendab mulla enesepuhastamisvõimet ja tagab mulla sanitaarse kaitse. 3,Mis toimub mullas orgaanilise ainega, kui suur osa sellest võib humifitseeruda, millest see sõltub? Mulla pinnale ja mulda ladestunud taimejäänused alluvad mitmesugustele muutustele
Kuidas tähistatakse? Toorhuumuslik horisont (A on huumushorisont), turbahorisont (T), kõduhorisont vist ka (O) 2.Milles seisneb mulla orgaanilise aine tähtsus? 1.Orgaaniline aine, eriti huumushapped, on tähtis tegur kivimite murenemisel, mulla mineraalosa lagunemisel ja ainete migratsioonil.2. Orgaaniline aine, eriti huumus, parandab mulla füüsikalisi omadusi.3. Huumusainetest sõltuvad mulla füüsikalis-keemilised omadused.4. Mulla orgaaniline aine, eriti huumusained, on taimedele peamiseks toiteelementide ja süsihappegaasi allikaks. Huumusained mõjuvad kõrgematel taimedel kasvustimulaatoritena.5. Orgaaniline aine on energia allikaks mullaelustikule (edafon).6. Mulla orgaaniline aine suurendab mulla enesepuhastamisvõimet ja tagab mulla sanitaarse kaitse. 3,Mis toimub mullas orgaanilise ainega, kui suur osa sellest võib humifitseeruda, millest see sõltub? Mulla pinnale ja mulda ladestunud taimejäänused alluvad mitmesugustele muutustele
Okasmetsade kliima on tundravööndi omast soojem ja niiskem, kuid siiski veel küllalt karm. Niiskust ja soojust on aga juba küllaldaselt selleks, et siin võiksid kasvada suuremad puud. Kui võtta arvesse okasmetsavööndi suurt ulatust, on selge, et siingi esineb vööndi piirides küllalt suuri kliimaerinevusi. Eristuvad parasvöötme kaks peamist kliimatüüpi: 1) parasvöötme mereline 2) parasvöötme mandriline. Okasmetsades kujunenud happelised huumusained (okaspuude varis) põhjustavad mulla mineraalosa lagunemist lahustavaiks ühendeiks. Et sademeid langeb rohkem, kui maapinnalt ja mullast niiskust ära aurab, siis kantakse tekkinud ained muldades valitseva laskuva veevooluga sügavamale. Ülemised mulla horisondid vaesuvad taimedele vajalikest ainetest. Kõige rohkem väljauhtumise all kannatav mullahorisont omandab heleda värvuse ja seda nimetatakse leethorisondiks, vastavaid muldi aga leetmuldadeks.
4) Suurimaid järvi pole. 5) Parana jõel sõidavad laevad ja transpordivad selle abil kaupu maailmasse. 5. Mullastik 1)Mustmulda esineb seal peamiselt, vahepeal ka pruunmulda. 2)Rikkalik tohttaimestik annab igal aastal rohkesti taimejäänuseid, mis ladestuvad mullapinnale või mulda. Lühikestl niisketel perioodidel lagundavad neid mikroorganismid, ent kestvad põuad aeglustavad seda protsessi. Kuivuse ja lubjarikkuse tõttu tekivad püsivad huumusained, mis muudavad rohtlamullad huumusrikkaks. Rohke orgaanilise aine ja kaltsiumiühendi tõttu nimetatakse neid mustmuldadeks. 3) Väga toitainerikkad , sellepärast ka väga viljakad. 6. Taimestik. 1) Rohttaimed , igihaldjad põõsad, korvõielised. 2) Esimene taim: pamparohi Pamparohi on võimas kõrreline lehepuhmas. Kasvab tasandikel ja madalikel. Pamparohu kohal hõljub kümneid jaanalinnusulepehmeid õisikuid. Ta võib anda elu
apelsin,mandariin,banaan,mango,kohvipuu,pipar,kardemon,ingver,kaneel jne 8. Iseloomusta parasvöötme okasmetsi. Parasvöötme okasmets ehk taiga on bioom, millele kuuluvad Euraasia ja Põhja-Ameerika parasvöötmes paiknevad okasmetsad. Taigavööndis on jahe ja niiske suvi ning külm talv, Taigavööndi maastikele annavad ilme okasmetsad ja sood 9. Milles seisneb parasvöötme okasmetsade ökoloogiline tähtsus? Okasmetsades kujunenud happelised huumusained (okaspuude varis) põhjustavad mulla mineraalosa lagunemist lahustavaiks ühendeiks 10. Milles seisneb parasvöötme okasmetsade majanduslik tähtsus? Tähtsamad liigid nagu kuusk, mänd, lehis, nulg, tsuuga jt. on hinnatud ehitusmaterjali ja küttepuuna. 11. Võrdle inimtegevust ekvatoriaalsetes vihmametsades ja parasvöötme okasmetsades. ekvatioraalsetes vihmametsades elavad siiani hõimud,kes pole siiani tsivilisatsioonis olnud,alepõllundus,hõredalt asutatud.
sellest mehaaniliselt eraldatav. Mulla huumuse sisaldust määratakse kaudselt C sisalduse järgi, arvestusega, et huumuse koostises on 58% C. 13. Huumuse omadused ja koostis Omadused – tumepruun või must, happeline, C-sialdus 40-70% ja N-sialdus 2,5 – 5% Koostis: Humiinhapped – must läikiv pulber. Humiinhapped ei ole individuaalsed ained. Fluvohapped – mulla kõige liikuvamad huumusained ja tugevasti happelise reaktsiooni tõttu mõjutavad oluliselt mulla mineraalosa. Humiinained – (humiin, ulmiin) moodustavad huumuse kõige vastupidavama osa, ei lagune keemiliselt. 14. Humifikatsioon Huumusainete teke, kus toimub lihtsamatest ainetest keerulisemate teke. Toimub mikroorganismide otseselt osavõtul. Mida kiiremini toimub orgaaniliste ainete lagunemine, seda kiiremini toimub ka humifikatsioon. 15. Orgaanilise aine tähtsus ja mõju mulla omadustele.
ühenditest(CO2,H2O ja mineraalsoolasid) osad toitaineid. MULLA org aine kvaliteet näitab kinnitumine Hüdroskoopsus-mulla omad mulla org ainest pärineb loomade ja huumusfitseerumise adsorbeerida õhust veeauru.Maksimaalne mikroorganismide kehadest.Org aine 1)satub aste:C(huumusained)/C(üldine) hüdroskoopsus-Wmh. Kilevesi e. mulda 2)muundub mullas Liigniisketes ting.-aste madal;parasniisketes Kirmevesi(nõrgalt seotud vesi) 4)vaba vesi 3)lagundeb(mineraliseerub) 4)eraldub mullast ting.-aste kõrge;tuhaelemendirikkas mullas-aste 4.1)kapillaarvesi: a)rippuv kappillaarvesi-tekib CO2-na(vesi jääb mulda) Org
Väikesel maa-alal kasvab koos palju taimeliike, kuna taimed kasvavad ja õitsevad eri aegadel ning kasutavad vett ja toitaineid mulla erinevast sügavusest Mullastik Parasvöötme rohtlad levivad savikatel ja lubjarikastel setete l- lössil. Rikkalik rohttaimestik annab igal aastal rohkesti taimejäänuseid, mis ladestuvad mullapinnale või mulda. Niisketel perioodidel lagundavad neid mikroorganismid. Kuivuse ja lubjarikkuse tõttu tekivad püsivad huumusained, mis muudavadki rohtlamullad huumusrikkaks. Siinsed mullad on mustjaspruunid, mistõttu neid nimetatakse mustmuldadeks. Kõrge viljakusega mullad sobivad kultuurtaimede kasvatamiseks ja seetõttu on enamik parasvöötme rohtlatestpõllustatud. Seal kasvatatakse nisu, maisi, päevalille jt. söödakultuure. Loomastik Parasvöötme rohtlate loomastik on üsna liigivaene. Suurem osa neist on pisiimetajad ja närilised, kes elavad urgudes ja toituvad stepitaimedest
sügavustesse ja kõdukihi alla tekib hallikasvalge liivakas väljauhtehorisont. Heledat värvi suuremateraline liivakas horisont näitab seda, et muld on vaesunud tumedatest ja peenematest toitaineterikastest saviosakestest. Sellist happelises keskkonnas toimuvat protsessi nimetatakse leetumiseks, mis areneb eriti ilmekalt välja liivmuldadel. Leetumise käigus väljauhutud huumusained koos alumiiniumi- ja rauaoksiididega võivad moodustada leethorisondi alla kohvipruuni sisseuhtehorisondi. Kui rauda on palju, võib see tsementeeruda nõrgkiviks, millest taimejuurtel ei ole võimalik läbi tungida. Selline protsess toimub siis, kui põhjavesi on maapinna lähedal. Oksasmetsavööndile ongi kõige iseloomulikumad leedemullad, millel huumushorisont puudub ja metsakõdule (O) järgnevad kohe leet(E)- ja sisseuhtehorisont (B)
turbasammal, villpea ja sookail. Okasmets Kliima tundravööndi omast soojem ja Leetmullad. Happelised Loomastik on okasmetsades Okasmetsad, tüüpilisemad Vähe asustatud, niiskem. Kõige soojema kuu huumusained põhj. Mulla rikkam kui tundras, sest puud: Mänd, kuusk, lehis, seetõttu suuresti temperatuus +10 kuni +20, külmimal mineraal osa lagunemist elutingimused on nulg, tsuuga, ebatsuuga. säilinud. -10 kuni -30. Aastane sademehulk lahustuvaiks ühendeiks. mitmekesisemad. Lindudest Vaheldumisi kasvab ka Tänapäeval 400st 1000mm
Kui võtta arvesse okasmetsavööndi suurt ulatust, on selge, et siingi esineb vööndi piirides küllalt suuri kliimaerinevusi. Eristuvad parasvöötme kaks peamist kliimatüüpi: 1) parasvöötme mereline 2) parasvöötme mandriline. Okasmetsades kujunenud happelised huumusained (okaspuude varis) põhjustavad mulla mineraalosa lagunemist lahustavaiks ühendeiks. Et sademeid langeb rohkem, kui maapinnalt ja mullast niiskust ära aurab, siis kantakse tekkinud ained muldades valitseva laskuva veevooluga sügavamale. Ülemised mulla horisondid vaesuvad taimedele vajalikest ainetest. Kõige rohkem väljauhtumise all kannatav mullahorisont omandab heleda värvuse ja seda nimetatakse leethorisondiks, vastavaid muldi aga leetmuldadeks.
2)Spetsiifiline orgaaniline aine huumus. Huumus on tumepruun või must amorfne mass, mis on tugevasti seotud mulla mineraalosaga ega ole sealt mehaaniliselt eraldatav. Sisaldab toitaineid. Kuna parasniisketes muldades moodustab huumus 85...95% orgaanilise aine massist, siis sageli nimetatakse selleks kogu mulla org. ainet. 18. Huumuse omadused ja koostis. Huumuse omadused: värvus tumepruun kuni must, happeline, C-sisaldus 40..70%, N-sisaldus 2,5...5%. Huumuse põhimassi moodustavad nn. huumusained, mis jaotuvad kolme rühma: 1. Humiinhapped must läikiv pulber, leelismetallidega (Na, K) reageerides annavad soolasid (humaate), mis lahustuvad kergesti vees. Humiinhapped ei ole individuaalsed ained. 2. Fulvohapped Mulla kõige liikuvamad huumusained ja tugevasti happelise reaktsiooni tõttu mõjustavad oluliselt mulla mineraalosa. 3. Humiinained (humiin ja ulmiin) moodustavad huumuse kõige vatsupidavama osa, mis ei lahustu keemiliselt. 20
teket. Kõige rohkem tekib huumusaineid siis, kui mullas kas samaaegselt või vahelduvalt esineb nii aeroobne kui ka anaeroobne lagunemine. 13. Orgaanilise aine tähtsus ja mõju mulla omadustele. -Orgaaniline aine, eriti huumushapped, on tähtis tegur kivimite murenemisel, mulla mineraalosa lagunemisel ja ainete migratsioonil. -Orgaaniline aine, eriti huumus, parandab mulla füüsikalisi omadusi. -Huumusainetest sõltuvad mulla füüsikalis-keemilised omadused. Mulla orgaaniline aine, eriti huumusained, on taimedele peamiseks toiteelementide ja süsihappegaasi allikaks. Huumusained mõjuvad kõrgematel taimedel kasvustimulaatoritena. -Orgaaniline aine on energia allikaks mullaelustikule (edafon). -Mulla orgaaniline aine suurendab mulla enesepuhastamisvõimet ja tagab mulla sanitaarse kaitse. 14. Huumusesisalduse hindamise skaala, optimaalne sisaldus, kriitiline sisaldus. · alla 1,5 % väga madal · 1,5...2,5% madal · 2,5...3,5% keskmine ·3,5....5% kõrge
HUUMUSE koostises on huumushapped Alltüüp 3.Gleistunud karbonaatsed Vahe-Eesti leet-, soostunud leet- ja ja huumusained. mullad Kg on kõik eelnevate muldade soomuldade agromullastiku valdkond Huumushapped jagunevad: analoogsed, ainult on ajutiselt liigniisked. pindalaga ca 6,8%. Loksa, Aegviidu, Lelle, a)Humiinhapped -annab katioonidega II Tüüp Leostunud mullad K0 Kolu, Türi, Kilingi-Nõmme, Häädemeeste. humaate (soolasid), mis on vees viljakaimad mullad
mulla org. ainet. Mulla huumusesisaldust määratakse kaudselt mulla süsinikusisalduse järgi arvestusega, et huumuse koostises on 58% C. 12 Huumuse koostis ja omadused Huumuse omadused: · värvus tumepruun kuni must · happeline · C-sisaldus 40..70% · N-sisaldus 2,5...5% Huumuse põhimassi moodustavad nn. huumusained, mis jaotuvad kolme rühma: 1. Humiinhapped must läikiv pulber, leelismetallidega (Na, K) reageerides annavad soolasid (humaate), mis lahustuvad kergesti vees. Ca, Mg, Fe3+ ja Al-humaadid on aga vees lahustumatud. Humiinhapped ei ole individuaalsed ained. 2. Fulvohapped huumusained, mis leeliste mõjul on siirdunud lahusesse ja jäävad sinna ka pärast hapetega mõjustamist. Lahustuvad vees, leelistes, hapetes. Mulla kõige
väljendusi. Põhjuseks on rida veekeskkonna muutusi, mis on kirjeldatud termini all eutrofeerumine ja antropogeenne eutrofeerumine. See on käsitletud üldkursustes. · orgaanilise aine iseloom ja suurus Orgaaniline aine veekogudes võib olla väga erineva koostise ja päritoluga. Esimeses lähenduses võime jagada selle kaheks: keemiliselt kergesti ja bioloogiliselt kergesti lagunev orgaaniline aine. Esimese hulka kuuluvad peamiselt huumusained, teise aga punktreostusallikaist pärinev orgaaniline aine. Huumusained töötavad nagu karbonaadidki omalaadse puhversüsteemina adsorbeerides biogeenidest eriti just fosfaate. Viimased on siseveekogudes peamiseks primaarproduktsiooni limiteerivaks faktoriks. Huumusained mõjutavad oluliselt veekogu valgusrezhiimi, hajutades ja neelates tugevasti kiirgust. Seepärast võib väita, et mida rohkem huumusaineid, seda stabiilsem ökosüsteem
taastootmine ja süsihappegaasi sidumine taimedes fotosünteesil.) 15. Millised keskkonnaprobleemid võivad tekkida seoses okasmetsade ulatusliku raiega? 1) Tekib pinnase ärakanne tuule ja vee mõjul (erosioon) 2) Paljud taime- ja loomaliigid jäävad ilma elukohata 3) Kahjustada saab veeringe 16. Võrdle okasmetsade ja vihmametsade muldi Okasmetsa mullad: väheviljakad leetmullad, happelised huumusained põhjustavad mulla mineraalosa lagunemist lahustavaiks ühendiks, ülemised mulla horisondid vaesuvad taimedele vajalikest ainetest (okkad ei kõdune, mistõttu on vähe taimejäänuseid) Vihmametsa mullad: väheviljakad ferralliitmullad, punase värvuse annavad raua-ja alumiiniumoksiidide rohkus, vähe huumust, varu on talletunud fütomassis, soojas ja niiskes kliimas lagundatakse taimejäänused väga kiiresti ja laguained võetakse kiiresti kasutusse, mistõttu on mullad väheviljakad. 17
Sisaldab toitaineid. Kuna parasniisketes muldades moodustab huumus 85...95% orgaanilise aine massist, siis sageli nimetatakse selleks kogu mulla org. ainet. Mulla huumusesisaldust määratakse kaudselt mulla süsinikusisalduse järgi arvestusega, et huumuse koostises on 58% C. 18. Huumuse omadused, koostis, humifikatsioon. Huumuse omadused: · värvus tumepruun kuni must · happeline · C-sisaldus 40..70% · N-sisaldus 2,5...5% Huumuse põhimassi moodustavad nn. huumusained, mis jaotuvad kolme rühma: 1. Humiinhapped must läikiv pulber, leelismetallidega (Na, K) reageerides annavad soolasid (humaate), mis lahustuvad kergesti vees. Ca, Mg, Fe3+ ja Al humaadid on aga vees lahustumatud. Humiinhapped ei ole individuaalsed ained. 2. Fulvohapped huumusained, mis leeliste mõjul on siirdunud lahusesse ja jäävad sinna ka pärast hapetega mõjustamist. Lahustuvad vees, leelistes, hapetes. Mulla kõige
..95% orgaanilise aine massist, siis sageli nimetatakse selleks kogu mulla org. ainet. Mulla huumusesisaldust määratakse kaudselt mulla süsinikusisalduse järgi arvestusega, et huumuse koostises on 58% C. 14. Huumuse omadused ja koostis. Huumuse omadused: värvus tumepruun kuni must happeline C-sisaldus 40..70% N-sisaldus 2,5...5% Lisaks P jt toiteelemendid Huumuse põhimassi moodustavad nn. huumusained, mis jaotuvad kolme rühma: 6 1. Humiinhapped must läikiv pulber, leelismetallidega (Na, K) reageerides annavad soolasid (humaate), mis lahustuvad kergesti vees. Ca, Mg, Fe3+ ja Al humaadid on aga vees lahustumatud. Humiinhapped ei ole individuaalsed ained. 2. Fulvohapped huumusained, mis leeliste mõjul on siirdunud lahusesse ja jäävad sinna ka pärast hapetega mõjustamist. Lahustuvad vees, leelistes, hapetes
planktonvetikate arengu kõrgperioodil. Pooltel järvedest on see vähem kui 1,5 *Osal järvedest on läbipaistvuse miinimum kevadel, kui suurveega kandub sisse huumusaineid*Vee värvus on enamasti kollakasroheline või rohekaskollane pruunika alatooniga. Rohkelt on ka punakaspruuni ja tumepruuni veega järvi*Pruuni veega on kõik rabajärved*Kõige tähtsamaks veesisese valguskliima kujundajaks on nn. kollane aine (huumusained), mille arvele langeb 33-85% kiirguse nõrgenemisest eufootilises (produtseerivas) kihis*Olulisuselt teisel kohal on fütoplankton 4-44% ja kolmandal kohal klorofülli mittesisaldav heljum 8-31%-ga Puhverdusvõime, seda suurendavad ained - Huumusained seovad fosforit, suurendades seega veekogu puhverdusvõimet (vastupanu sissevoolavale reostusele) pH Eesti järvedes - *Keskmine väärtus nõrgalt aluseline 7,5, kuid on suured erinevused pinna-
Kuna parasniisketes muldades moodustab huumus 85...95% orgaanilise aine massist, siis sageli nimetatakse selleks kogu mulla org. ainet. Mulla huumusesisaldust määratakse kaudselt mulla süsinikusisalduse järgi arvestusega, et huumuse koostises on 58% C. 13. Huumuse omadused ja koostis. Omadused · värvus tumepruun kuni must · happeline · C-sisaldus 40..70% · N-sisaldus 2,5...5% Koostis- Huumuse põhimassi moodustavad nn. huumusained, mis jaotuvad kolme rühma: · Humiinhapped must läikiv pulber, leelismetallidega (Na, K) reageerides annavad soolasid (humaate), mis lahustuvad kergesti vees. Ca, Mg, Fe+3 ja Al humaadid on aga vees lahustumatud. Humiinhapped ei ole individuaalsed ained. · Fulvohapped huumusained, mis leeliste mõjul on siirdunud lahusesse ja jäävad sinna ka pärast hapetega mõjutamist. Lahustuvad vees, leelistes, hapetes
mulda ja rikastavad orgaanilise ainega rohttaimede rohkus Vahe pruunmullad keemiline murenemine merel.metsad huumuserikkad Metsavöönd sademeid piisavalt, t. mitte Okasmetsad Leetmuld eriti soodne happelised huumusained ( okkad) põhjustavad mulla mineraalosa lagunemist lahustuvaiks ühenditeks Lehtmetsad Pruunmullad Leetumine küllaltki suure viljakusega, sest kõduneb palju puulehti ( vähem happelised) palju mikroorganisme
Orgaanilise aine lagunemine toimub seente abil. Tekkinud orgaanilised happed liiguvad allapoole mineraalhorisonti, kus reageerivad aluseid sisaldavate sooladega ja viivad need mullalahusesse. Sademete rohkus uhub mullalahuse koos katioonidega mulla sügavustesse ja kõdukihi alla tekib hallikasvalge liivakas kvartsirohke väljauhtehorisont. Sellist happelises keskkonnas toimuvat protsessi nimetatakse leetumiseks (areneb välja eriti liivmuldadel). Leetumise käigus väljauhutud huumusained koos alumiiniumi- ja rauaoksiididega võivad moodustada leethorisondi alla sisseuhtehorisondi. Okasmetsadele ongi kõige iseloomulikumad leetmullad ja metsakõdule järgnevad kohe leet- ja sisseuhtehorisont. LEHTMETSADE MULLAD. Levivad seal, kus talved on pehmemad. Ei tekki nii tüsedat kõdukihti, sest soojema ilma tõttu laguneb kiht kiiremini. Lehevaris sisaldab toiteelemente peaaegu kaks korda rohkem kui okkavaris
14. Huumuse omadused ja koostis. Omadused: tumepruun kuni must Happeline C- sisaldus 40-70% N-sisaldus- 2,5-5 % Lisaks P teised toiteelemendid Koostis Humiinhapped- must läikiv pulber, leelismetallidega( Na,K), annavad soolasi, mis lahustuvad kergesti vees. Ca,Mg,Fe- lahustumatud Fulvohapped- mulla kõige liikuvamad huumusained, tugevasti happelise reaktsiooni tõttu mõjustavad oluliselt mulda. Humiinained 15. Humifikatsioon. Humifikatsioon- mõjutatud sademeteveest( läbiuhtumine). Uhutakse Ca ja Mg minema. Nii jäävad huumushapped neutraliseerimata ja huumuse teke aeglustub 16. Orgaanilise aine tähtsus ja mõju mulla omadustele. Läbi taimede saame hapniku 17. Huumusesisalduse reguleerimise võimalused. Orgaanilise aine juurde viimine mulda- sõnnik
Mulla reaktsioon mõjustab samuti kolloidide seisundit. Soolid muudavad mulla nii vett kui ka õhku halvasti läbilaskvaks. 4 Kolloidide vananemine- soolid lähevad seismiselt iseenesest üle geeeliks. Vanavad ka geelid, kaotades tihedus ja osalt kristalliseerudes vee. Ka põhjuseks happendumine õhuhapniku mõjul. Mulla kolloid-kompleksi ehitus- enamik k esineb koaguleerunult mitmesuguste geelide seguna. Kuluvad nii huumusained, ränihappe ja kaoliini negatiivselt laetud kolloidid. Ja ka raua, al, mangaani ja teise raske metallide positiivselt laetud kolloidid. Vaba pinna energia ja adsorbtsiooninähtused- kuna mullas on hulgaliselt kolloide, siis omabmuld tohutu suure sisepinna. Aine pinna suurenemisega kasvab tema pinna vaba energia. NEELDUMISNÄHTUSED Mulla NEELAMISVÕIME- mulla omadus siduda mitmesuguseid tahkeid, vedelaid ja gaasilisi aineid, mis sattuvad kokkupuutesse mulla tahke faasiga seal
Rasvad - aeroobsetes tingimustes tekib vesi ja CO2. Anaeroobsetes tingimustes tekivad rasvast bituumid (kõrgmolekulaarsed ühendid) Vaik - laguneb aeroobses keskkonnas päris lihtsalt ja anaeroobses kk-s ei lagune. Vahast tekivad anaeroobsestes tingimustes bituumid. Orgaanilise aine vormid: 1) mittespetsiifiline orgaaniline osa. Taimsed loomsed jäänused mullas. 2) spetsiifiline orgaaniline osa huumus. Huumuse koostiskomponendid on huumushapped ja huumusained. Huumushapped jagunevad: a) Humiinhapped. Annavad humaate (soolasid), mis on vees vähemlahustuvad seega ei allu väljauhtumisele on püsivamad. Jäävad mulda pidama. b) Fulvohapped annavad vees kergesti lahustuvaid soolasid (fulvaate). Soolad on liikuvad välja uhutavad. Toimub leetumine, mullast kantakse soolad minema ja alles jääb ainult kvarts. Huumust tekib kõige rohkem, siis kui aeroobsed tingimused vahelduvad aegajalt anaeroobsetega
leidub süvakihtides ka süsihappegaasi ja metaani, mis on seotu anaeroobsete bakteriaalsete lagunemisprotsessidega. Sagedasti esinev vesiniksulfiid ja ammoniaak muudavad vee hulkraksete eluks ebasobivaks. Valgustingimused- Valgustingimused on Eesti väikejärvedes aasta lõikes küllaltki muutlikud. Kõige väiksema läbipaistvusega on vesi suvel, planktonvetikate arengu kõrgperioodil. Pooltel järvedest on see vähem kui 1,5 m. Kõige tähtsamaks veesisese valguskliima kujundajaks on huumusained, teisel kohal on fütoplankton. Järvetaimestik.Taimede jaotus kasvukoha järgi: Kaldataimed(Kasvukoht: kaldal vee ja maismaa piiril Omadused: taluvad pidevat niiskust ning üleujutamist kevadise suurvee ja rohke vihmakorral. Liigid: puudest on tavalised pajud ja lepad, rohttaimedest varsakabi, kollane võhumõõk) Kaldaveetaimed(Kasvukoht: võivad kasvada pidevalt poolest saadik vees Omadused: Nendel on pehmesse kaldamudasse kinnitumiseks hästiharunenud juured või juuretaolised risoomid
jäänused. Mulla orgaanilise aine põhiosa moodustab huumus, mis on pruun või must amorfne keeruka koostisega orgaaniliste ühendite kompleks. Huumus tekib taimejäänuste muundumise ja mikroorganismide lagusaadustest ning tal on tihe seos mineraalse osaga. Keemilistest elementidest esineb huumuses kõige rohkem süsinikku (keskmiselt 58%) ja lämmastikku (3- 8% ). Huumusainetest on mullatekkeprotsessis aktiivsemalt osalejateks huumushapped. Huumusained võtavad osa kivimite ja mineraalide murenemisest, mõjutavad seega aineringe. Huumus parandab mulla omadusi ja on toiteainete allikaks. Mulla õhk (20-30%) täidab mineraal- ja orgaanilise aine vahele jäävaid poore. Mulla õhust saavad mullas elavad organismid ja taime juured hingamiseks hapnikku. Mullaõhu allikaks on atmosfääriõhk, millele lisanduvad orgaanilise aine lagunemisel ja elusorganismide poolt eritatavad gaasid. Muld sisaldab alati vett (20-30%). Mulla vesi
Rasvad aeroobsetes tingimustes tekib vesi ja CO2. Anaeroobsetes tingimustes tekib rasvast bituumid (kõrgmolekulaarsed ühendid) Vaik laguneb aeroobses keskkonnas päris lihtsalt ja anaeroobses kk-s ei lagune. Vahast tekivad anaeroobsestes tingimustes bituumid. Orgaanilise aine vormid: 1) mittespetsiifiline orgaaniline osa. Taimsed loomsed jäänused mullas. 2) spetsiifiline orgaaniline osa huumus. Huumuse koostiskomponendid on huumushapped ja huumusained. Huumushapped jagunevad: a) Humiinhapped. Annavad humaate (soolasid), mis on vees vähemlahustuvad seega ei allu väljauhtumisele on püsivamad. b) Fulvohapped annavad vees kergesti lahustuvaid soolasid (fulvaate). Soolad on liikuvad välja uhutavad. Toimub leetumine, mullast kantakse soolad minema ja alles jääb ainult kvarts. Huumust tekib kõige rohkem, siis kui aeroobsed tingimused vahelduvad aegajalt anaeroobsetega
sagedasti esinev vesiniksulfiid ja ammoniaak muudavad vee hulkraksete eluks ebasobivaks valgustingimused. valgustingimused on Eesti väikejärvedes aasta lõikes küllaltki muutlikud kõige väiksema läbipaistvusega on vesi suvel, planktonvetikate arengu kõrgperioodil Pooltel järvedest on see vähem kui 1,5m. kõige tähtsamaks veesisese valguskliima kujundajaks on huumusained, teisel kohal on fütoplankton. Vetikate masspaljunemine. 2. Järvede taimestik. Taimede jaotus kasvukoha järgi: Kaldataimed kasvukoht: kaldal vee ja maismaa piiril omadused: taluvad pidevalt niiskust ning üleujutamist kevadise suurvee ja rohke vihma korral liigid: puudest on tavalised pajud ja lepad, rohttaimedest varsakabi ja kollane võhumõõk kaldaveetaimed kasvukoht: võivad kasvada pidevalt poolest saadik vees
Järvede vesi sisaldab mitmesuguseid sooli, gaase, tahkeid osakesi ja kolloide. Niiskes kliimas on järved enamasti magedad (soolsus kuni 0,5 promilli), kuivas kliimas soolaseveelised (soolajärved). Orgaaniline aine tekib põhiliselt järvede ülemises (trofogeenses) veekihis taimede fotosünteesi saadusena ja laguneb alumises (tropolüütilises) kihis bakterite tegevuse tagajärjel. Vee mineraalainete (peamiselt fosfori- ja lämmastikuühendid) ja orgaaniliste ainete (peamiselt huumusained) sisalduse ning elustiku koostise järgi eristatakse Eesti järvi: -vähetoitelised e. oligotroofsed -rohketoitelised e. eutroofsed -poolhuumustoitelised e. semidüstroofsed -lubjatoitelised e. alkalitroofsed -huumustoitelised e. düstroofsed -segatoitelised e. düseutroofsed -kesktoitelised e. mesotroofsed -soolatoitelised e. halotroofsed Järvede omadused:
väetis, bakterid, liblikõielistel taimedel elavab mügarbakterid. Fosfor- 0,1-0,2%- 1/3 orgaanilistes ühendites, Kaalium- 1,3- 3,5%- Orgaanilised väetised- loomse või taimse päritoluga ained, sisaldab põhitoite aineid- NPK- mikroelemendid. Mikroorganismid, NT: Sõnnik, virts, läga, turvas, kompostid, liha ja verejahu, mereadru, haljasväetis, Mõju mullale- rikkastab mulda huumusega, ¾ laguneb ja ¼ huumusvaru täienduseks, sõnniku andmisel tekkivad mullas aktiisvesed huumusained, mis kasvustimulaatorid, soodustab paremini mineraalväetise kasutust, parandavad mulla struktuuri, vee ja õhureziim taimedele soodsam, tõstavad mulla puhverdus võimet, tõstavad mulla mikrobioloogislist tegevust. Rikkastab CO 2 , soodustab fotosünteesi, Sõnnik. Koosneb väljaheidetest ja allapanust, toimub mikrobioloogiline tegevus, Kultuurtaimed- järjekindlad aias, põllul ja istandikes kasvatatavad taimedomadused teadliku
Destilleeritud vesi on paksus kihis sinise värvusega. Valgustingimused merevees olenevad veel mitmesuguste lahustunud ja hõljuvate ainete olemasolust vees. Mida rohkem neid vees leidub seda tugevamini neeldub lühikese lainepikusega(sinine) valgus. Selle tulemusel väheneb sügavus, milleni valgus vette tungib ja vee värvus nihkub rohekate ja kollakate toonide suunas. Eriti tunduvalt mõjutavad looduslike vete värvust ja valgustingimusi kollakad ning pruunid huumusained, mis neelavad kõige enam lühilainelist valgust. Hüdrobioloogilistel töödel määratakse looduslike vete läbipaistvus ja värvus. Vee läbipaistvuseks nim sügavust, milles muutub nähtamatuks vette lastud mõnedetsimeetrise läbimööduga valge ketas. Vee värvuse kirjeldamisel hoitakse aga ketas poole läbipaistvuse sügavuses. Olenevalt taeva ja pilvede peegeldumisest veepinnal on merepinna otseselt täheldatav värvus mõnevõrra hallikam nimetatud viisil määratud värvusest.
kullerkupud, tulbid). Väikesel maa-alal kasvab koos palju taimeliike, kuna taimed kasvavad ja õitsevad eri aegadel ning kasutavad vett ja toitaineid mulla erinevast sügavusest ROHTLA MULLASTIK Parasvöötme rohtlad levivad savikatel ja lubjarikastel setetel lössil. Rikkalik rohttaimestik annab igal aastal rohkesti taimejäänuseid, mis ladestuvad mullapinnale või mulda. Niisketel perioodidel lagundavad neid mikroorganismid. Kuivuse ja lubjarikkuse tõttu tekivad püsivad huumusained, mis muudavadki rohtlamullad huumusrikkaks. Siinsed mullad on mustjaspruunid, mistõttu neid nimetatakse mustmuldadeks. Kõrge viljakusega mullad sobivad kultuurtaimede kasvatamiseks ja seetõttu on enamik parasvöötme rohtlatest põllustatud. Seal kasvatatakse nisu, maisi, päevalille jt söödakultuure. ROHTLA LOOMASTIK Parasvöötme rohtlate loomastik on üsna liigivaene. Suurem osa neist on pisiimetajad ja närilised, kes elavad urgudes ja toituvad stepitaimedest
mikroorganismide toimel. ORGAANILISE AINE SÜNTEESI JA LAGUNEMISE VAHEKORRAST SÕLTUB MULLA ORGAANILISE AINE HULK. Kui lagunemine on kiire siis orgaanilist ainet mulda suurt ei kuhju. Mulla orgaaniline aine poollagunenud ja lagunemata taimejäänused huumus mitmesuguste jäänuste lagunemissaadused ja mikroorganismide sünteesi produktid huumusained bituumid humiinained humiin ulmiin huumushapped humiinhapped fulvohapped huumus (< lad. humus `maa, muld'), pruun või must amorfne keeruka koostisega orgaaniliste ühendite kogum, mis moodustab mulla orgaanilise aine põhiosa ja on tugevasti seotud mulla mineraalosaga.
mikroobse valgumolekulid eliitumine ja tihkestumine, mille tulemusena tekib huumus. See on oluliselt keerulisema ehitusega, kui lähtekomponendid. Seetõttu ei saa humifikatsiooniprotsessi samastada mineralisatsiooniprotsessiga, kus tekivad lähtekomponentidega võrreldes just lihtsama ehitusega ained. Huumuse koostikomponendid on huumushapped ja huumusaine. Huumushapped on humiinhapped ja fulvohapped, mis annavad mineraalsooladega reageerides vastavaid soolasid humaate ja fulvaate. Huumusained humiin ja fulviin on kõige püsivam osa mullas. Okaspuumetsades tekib rohkem fulvohappeid ja seal on fulvaatne huumus. Selle huumushappe soolad on liikuvad ja vees kergesti lahustuvad. Muld vaesub kiiresti biokeemilistest tähtsatest ühenditest. Selline veega väljauhtumine leiab aset karbonaadivaestel lähtekivimitel kujunenud muldadel, protsessi nimetatakse leetumiseks. Rohttaimede lagunemisel tekib rohkem humiinhappeid j atekivad humaatsed mullad
võimalik saada 20% rohkem puitu kui puhtkuusikust või puhtkaasikust samal kasvukohal, kuna iga puuliigi juurestiku paiknemisel on omad iseärasused (kuusel ülemistes mullahorisontides, lehtpuudel alumistes). Nii kasutatakse mulla potentsiaalne viljakus paremini ära ja valgusnõudlikku puuliiki pealpool ja varjutaluvat allpool kasvatades kasutavad puud efektiivsemalt valgust. Okaspuude varis annab happelise kõdu ja soodustab leetumist, lehtpuude varise lagunemisel tekivad aga huumusained ja seega kuuse-lehtpuu segametsa mõju mullatekkeprotsessidele on soodsam kui puhtkuusikute puhul. Üldjuhul on segamets püsivam, kannatab vähem mitmesuguste kahjustuste ja haiguste käes (tuule-ja lumekahjustuste, temperatuurikõikumiste, putukkahjurite, seenhaiguste, tulekahjude all). Segametsas (kuuse-lehtpuu) on puude laasumine parem. Segametsas on loomastik mitmekesisem ja liigirikkam sest toitumis- ja varjetingimused on paremad. 8. Puuliikide vaheldus
Kuna iga puuliigi juurestiku paiknemisel on omad iseärasused (kuusel ülemistes mullahorisontides, lehtpuudel sügavamates), kasutatakse mulla potentsiaalne viljakus paremini ära. Valgusnõudlikku puuliiki pealpool ja varjutaluvat allpool kasvatades kasutavad puud efektiivsemalt valgust. ● Okaspuude varis, eriti okaste lagunemine annab happelise kõdu ja soodustab teatud tingimustel leetumist, lehtpuude varise lagunemisel tekivad aga huumusained ja seega kuuse-lehtpuu segametsa mõju mullatekkeprotsessidele on soodsam kui puhtkuusikute puhul. ● Üldjuhul kannatab segamets vähem mitmesuguste kahjustuste ja haiguste käes (tuule- ja lumekahjustused, temperatuurikõikumised, putukkahjurid, seenhaigused, tulekahjud). ● Segametsas on elustik mitmekesisem ja liigirikkam, sest toitumis-, elupaiga ja varjetingimused on paremad. ● Segametsa kasvatamine on reeglina väiksema riskiga, seda nii metsakasvatuslikus kui
veehoidmisvõime tõstmine (huumus peab vett ca 5-10 korda paremini kui anorgaanilised mullaosakesed). Savimuldades vähendab liiga suurt sidusust, filtratsioonivõime suurendamine ja õhustuse parandamine Põhiline faktor kivimite ja mineraalosa bioloogilisel murenemisel. Lagunemata ja poollagunenud taimejäänuste mineraliseerumisel mullas vabaneb sesoonselt peaaegu kõiki taimedele vajalikke toiteelemente. Huumusained mõjuvad kõrgematele taimedele kasvustimulaatoritena, nad soodustavad toitainete tungimist taimejuurtesse. Mulla huumuse- ja lämmastikusisalduse vahel on tihe korrelatiivne seos, mistõttu mulla huumusesisalduse kaudu saame hinnata lämmastikväetise tarvet. Mulla huumusesisaldus peaks olema vähemalt 3%, 48% haritavast maast mulla huumuseseisund ebapiisav kõrgete ja stabiilsete saakide saamiseks. Harimisõrnadeks loetakse muldi, mille huumusesisaldus on alla 1.8%.
annaabi.ee 
