Puudega kaetud rabaosad on palju loomarohkemad kui lageraba Imetajatest elavad metssiga, valgejänes, metskits, karu, mäger, rebane, põder, hunt Roomajatest leidub arusisalikku, raba servaaladel rästikut või vaskussi Kahepaiksetest rohukonn, rabakonn, veekonn, kes elavad rohkesti laugastes Veelind- järvekaur Arusisalik Raba tingimused Esineb palju laukaid Suure happesusega Vesi on puhas ning tõmmu värvusega ja pisut mõrkja maitsega, mille annavad sellele humiinained Sademetest ja sooveest toituv umbjärv Järves puudub taimestik Eesvooluks on Tarvasjõgi ja Jänijõgi Tingimused/tegurid antud koosluse püsimajäämiseks Elukeskkond peaks jääma ilma suuremate muutusteta, kuna taimed ja loomad vajavad sealset väljakujunenud keskkonda Kui üks liik peaks kaduma, siis võib see ohustada juba järgmiseid liike Niiskus ei tohiks rabast kaduda, kuna sealsed liigid on sellega juba harjunud Samuti ei tohiks mullast happesus kaduda, sest
Vees sisalduv LOA on üheks suurimaks süsiniku reservuaariks Maal.[2] Millest LOA koosneb? LOA võtab osa kõikidest keemilistest ja bioloogilistest protsessidest vesikeskkonnas , samas ei ole LOA looduslikes vetes selgelt eristatav molekul ning tegu on pigem orgaaniliste ainete seguga, sisaldades elementidest enim süsiniku, hapniku, vesinikku, lämmastikku, väävlit ja fosforit. Vees LOA-d võib jagada kahte gruppi, millest esimese moodustavad humiinained, mis omakorda jagunevad fulvo- ja humiinhapeteks ning mittehumiinained, milledeks on aminohapped, rasvad, vahad, madalamolekulaarsed happed ning vaigud. Loa määramine · Kuna vees leiduva LOA otsene määramine on väga raske, siis rutiinseid määramisi tehakse üldiselt kaudsel teel hapniku hulga kaudu, mis kulub vees leiduva LOA oksüdeerumiseks. Lisaks kasutatakse ka UV ja fluorestsents spektroskoopiat, gaas kromatokraafiat /mass spektromeetriat ja stabiilseid isotoope.
Spetsiifilised ligandid: veres hemoglobiin, töötavaks osakeseks raud, mis seob O2-te rauakompleksi külge. Aminohappe ja humiinaine ühend. Sisaldab ka metalli aatomeid. Kui H-ioone lahuses palju, H ei dissotseeru lahusesse, ligandid pigem protoneeritud kujul (kui pH on madal). Kui pH on kõrge, lahuses H-ioone vähe, toimub dissotsatsioon ja H-ioonid lahkuvad ligandi koosseisust. Deprotoneeritud ligant on tugeva komplekeeritud ühendi moodustaja. Kelaatkompleksid Humiinained- raskesti lahustuvad taimsed laguproduktid Polüelektrolüüdid- palju funktsionaalseid rühmi küljes. Humiinained jaotatakse vees ja happes lahustumise järgi. Sünteetilised kompleksi moodustajad Nitriotriatsetaat NTA EDTA Igasugused polüfosfaadid Neid kasutatakse pesuainete koostises Kare vesi Ca2+ ja Mg2+ Metallid keskkonnas: Mürgised raskmetallid Cd, Pb, Hg, As, Ba, Be Metallide toksilisus sõltub · Kogusest, kontsentratsioonist
lahustuvaid soolasid (fulvaate). Need on kujunenud välja savistumise kergemini liikuvamad ja väljauhutavamad. tulemusena. Annavad stabiilseid ja 1. leetumine on mullatekke Fulvaatse huumuse korral muld vaesub maksimaalseid saake Eesti oludes. Kõige elementaarprotsess, mis leiab aset biokeemiliselt tähtsatest ühenditest. paremad mullad, parasniisked, hea karbonaadivaesel lähtekivimil. c)Humiinained on ülipüsivad ja huumusega- läbiuhtumistüüpi veereziimi tingimustes, tugevasti seotud mineraalosaga! On Alltüüp 2 Leetjad mullad KI on kus agressiivselt fulvo hapete toimel huumuse kõige vastupidavam osa, mis kujunenud lessiveerumise tulemusena. lagundatakse mulla peenemad keemiliselt ei lahustu
biomassist moodustunud orgaanilist ainet. Käesoleval ajal kaevandatakse põlevkivi Eestis, Venemaal, Hiinas, Austraalias ja Saksamaal. Eesti maardlas on põlevkivi kaevandamise tingimused võrreldes teiste leiukohtadega lihtsad - väike sügavus, rõhtne lasuvus, kihindi püsiv paksus. Teadlaste arvates on Eesti põlevkivi ehk kukersiidi tekkimisel olnud lähteaineks sinivetikad (tsüanobakterid). Huumus Humiinained Huumus Nonliving, finely divided organic matter in soil, derived from microbial decomposition of plant and animal substances. Humus, which ranges in colour from brown to black, consists of about 60 percent carbon, 6 percent nitrogen, and smaller amounts of phosphorus and sulfur. As humus decomposes, its components are changed into forms usable by plants. Humus is classified into mor, mull, or moder formations according
bioloogilisse aineringesse ning akumuleeruda, koguneda taimedesse ja organismidesse. * Huumus on maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise ja muundumise (humifitseerumise) saadus, maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni või musta värvusega amorfne aine. Huumus muudab mulla viljakaks. Fulvohapped humiin humiinhapped *Fulvohapped (< lad. fulvus `punakaskollane'), huumushape, mis lahustub leelistes ja nõrkades mineraalhapetes. C135H182O95N5S2. *Humiinained- on komplekssed, amorfsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mis on tekkinud enamikus taime-, vähemikus loomajäänuste humifitseerumisel mullas ja setetes. Humiinained, erinevalt humiinhapetest, leelistes ei lahustu; lisaks ei lahustu mineraalhapetes ega vees. Sõltuvalt metallist, millega humiinained on seotud, eristatakse humiine (seotud kaltsiumiga) ja ulmiine (raua ja alumiiniumiga). *humiin- huumuse peamine, lahustumatu komponent. Olles lahustumatu, ei ole
seisundist-pilved,udu,õhu 2)FULVOHAPPED-(kõige agressiivsemad)tema rohkem kui vabalt veepinnalt*aurumine on alati puhtus 2)maa sisesoojus 3)orgaanilise aine soolad lah.vees. Võrreldina humiinihapetega on kiirek tolmustunud mullast *aurumist pidurdavad lagunemisel vabanev soojus Mulla nad vähemtsüklilised ja agressiivsemad. mullapinna kobestamine ja multsimine Mulla soojusneelamise võime sõltub-värvusest,pinna 3)HUMIINAINED-humiin ja ulmiin.Need veereziim-nähtuste kompleks,mis on seotud vee kujust,niiskusest. Soojusmahutavus-soojushulk mood.kõige inertsema osa huumusest.Vees ja mulda tungimisega,seal liikumisega ja kaoga cal/1g*1 kraad temperatuuri tõstmiseks,vesi hapetes nad ei lahustu.Pikema säilivusega mullast. VEELIIGID MULLAS: 1)keemiliselt 1,000;lubibaas 0,582;kvartsliiv 0,517;turvas
assotsiatsioonidest, sette-, moonde- ja tardkivimitest. Hüdrosfäär- maakera veestikust moodustunud sfäär. Magnetosfäär- maalähedane ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa magnetväljaga ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega. Pikemalt o Millest koosneb ökosüsteem? - anorgaanilised ained; - orgaanilised ained (valgud, süsivesikud, rasvad, humiinained ) mis ühendavad biootilise ja abiootilise ökosüsteemi osi; - kliimareziim; - produtsendid autotroofsed organismid (peamiselt rohelised taimed); - makrokonsumendid ehk fagotroofid heterotroofsed organismid (peamiselt loomad mis söövad teisi organisme või orgaanilise aine osakesi); - mikrokonsumendid või saprotroofid (peamiselt bakterid ja seened, mis toituvad surnud protoplasmast, imavad laguprodukte ning
88. Makrofauna sipelgased, vihmaussid, mardiklased, hulkjalgsed. Suurus 2mm. Segavad varist ja mulda. 89. Megafauna mutid. Suurus 20mm. Kobestavad mulda. 90. Humifikatsioon muundumine suhteliselt püsivateks huumusaineteks. 91. Huumusained mulla huumuses sisalduvad, orgaaniliste jäänuste biokeemilisel ja mikrobioloogilisel muundumisel tekkinud, lähteainetest keerukamad lämmastikku sisaldavad kõrgmolekulaarsed orgaanilised ained. 92. Humiinained vees, leelistes, mineraalhapetes ja orgaanilistes lahustites lahustumatud huumusained, mis on tavaliselt tugevasti seotud mulla mineraalosaga. 93. Humiinhapped huumushapped, mis lahustuvad leelistes, kuid on lahustumatud mineraalhapetes ja vees. 94. Fulvohapped huumushapped, mis lahustuvad leelistes ja nõrkades mineraalhapetes. 95. Metsakõdu kaitseb mulda vee liigse aurumise eest ja soodustab laialehelistes metsades metsa
Suurus 100µm 88. Makrofauna – sipelgased, vihmaussid, mardiklased, hulkjalgsed. Suurus 2mm. 89. Megafauna – mutid. Suurus 20mm. 90. Humifikatsioon – muundumine suhteliselt püsivateks huumusaineteks. 91. Huumusained – mulla huumuses sisalduvad, orgaaniliste jäänuste biokeemilisel ja mikrobioloogilisel muundumisel tekkinud, lähteainetest keerukamad lämmastikku sisaldavad kõrgmolekulaarsed orgaanilised ained. 92. Humiinained – vees, leelistes, mineraalhapetes ja orgaanilistes lahustites lahustumatud huumusained, mis on tavaliselt tugevasti seotud mulla mineraalosaga. 93. Humiinhapped – huumushapped, mis lahustuvad leelistes, kuid on lahustumatud mineraalhapetes ja vees. 94. Fulvohapped – huumushapped, mis lahustuvad leelistes ja nõrkades mineraalhapetes. 95. Metsakõdu – kaitseb mulda vee liigse aurumise eest ja soodustab laialehelistes metsades metsa
segunemistsooni, milles on sama soolsus pinnast põhjani. Poolsegunenud estuaar: eelmise kahe vahepealne, soolsuse vertikaalne läbilõige on vahepealsete omadustega. Hapnikuvajak näitab, kui palju saab hapniku veel vees juurde lahustada (kui palju hapnikku saame juurdelahustada veel küllastusseadusega.. ) Vees lahustunud hapniku (Ck) küllastussisalduse ja tegeliku sisalduse (C) vahe D=Ck-C Humiinained · Tähtis ainete rühm loodulikes vetes · Jäävad järele taimse aine, eriti ligniini lagunemisel · Tugevalt pruun või must värvus · Kõrge molekulmass (vahemikus sadadest kuni tuhandeteni) · Sisaldavad suures valikus fenoolseid rühmi · Jagunemine: Fulvohapped: happes ja aluses lahustuvad Humiinhapped: Aluseline ekstraktsioon ja happega sadestamine Humiin: lahustumatu happes ja aluses Lämmastikuringe
C- sisaldus 40-70% N-sisaldus- 2,5-5 % Lisaks P teised toiteelemendid Koostis Humiinhapped- must läikiv pulber, leelismetallidega( Na,K), annavad soolasi, mis lahustuvad kergesti vees. Ca,Mg,Fe- lahustumatud Fulvohapped- mulla kõige liikuvamad huumusained, tugevasti happelise reaktsiooni tõttu mõjustavad oluliselt mulda. Humiinained 15. Humifikatsioon. Humifikatsioon- mõjutatud sademeteveest( läbiuhtumine). Uhutakse Ca ja Mg minema. Nii jäävad huumushapped neutraliseerimata ja huumuse teke aeglustub 16. Orgaanilise aine tähtsus ja mõju mulla omadustele. Läbi taimede saame hapniku 17. Huumusesisalduse reguleerimise võimalused. Orgaanilise aine juurde viimine mulda- sõnnik Liblikõieliste kultuuride kasvatamine Vahel on kasu ka lupjamisest
µ. 2. µ () µ . 3. µ µ µ , µ . 4. µ µ 10 µ 2...3 . µ µ 20...35. 5. µ . 6. , µ -µ µ µ µ µ µ µ. 7. . 17. µ µ. µ µ : 1) µ µ µ . 2) µ. µ µ µ µ µ, µ µ µ µ . . µ µ µ 85...95% µ, µ µ . . 18. µ µ . µ µ: µ µ, , - 40..70%, - 2,5...5%. µ µ µ . µ, µ µ µ: 1. µ µ , µ (, ) (µ), µ . µ . 2. Fulvohapped µ µ µ µ µ. 3. Humiinained (µ µ) µ µ µ , µ µ. 19. µ. Huumusainete teket nimetatakse humifikatsiooniks, mis on iseloomult sünteetiline protsess, kus toimub lihtsamatest ühenditest keerulisemate moodustamine. Toimub mikroorganismide otsesel osavõtul. Faktorid, mis mõjustasid orgaanilise aine lagunemist, mõjutavad ka huumuse teket. µ µ , µ µ µ. 20. µ µ µ. 1. , µ, µ µµ, µ µ µ µ. 2. , µ, µ µ. 3. µ µ - µ µ. 4. , µ, µ µ µ . µ µ µ µ µ. 5.
karbonaatne karedus) Ca(HCO3)2 CaCO3 (t) + CO2 (v) + H2O püsiv (jääv) karedus CaSO4, MgSO4 ja teised soolad. KompleksühendidKeemiline side võib tekkida ka ühe aatomi elektronpaari ja teise aatomi vaba orbitaali kattumisel doonor-aktseptor ehk koordinatiivne side Kompleksühendid (-ioonid) - iooni või molekuli moodustavate osakeste vaheline side on tekkinud doonor-aktseptor mehhanismi järgi. Komplekse moodustavad ligandid vees Kloriidid (merevees), Humiinained; AminohappedAntropogeense päritoluga ligandid _ Na-tripolüfosfaat;_ Na-etüleendiamiintetraatsetaat (EDTA);_ Na-nitrilotriatsetaat (NTA). Komplekseerumine humiinainetega Vegetatsiooni bioloogilise lagunemise jäägid HUMIINAINETE KLASSIFIKATSIOON: humiinid,humiinhapped,fulvohapped ! Ühendite rühmad, sarnased omadused, sarnane päritolu vees lahustumatud M 10000...100000 vees lahustuvad M 300...10000. Metallide komplekseerumine
kaera (3000 söötühikut) või samalt põllult 18 aeglasemalt ligniin. mineraalosa. optimaalsete tingimuste tagamine t kartulit (6000 söötühikut). Maade viljakuse Valkude lagunemine toimub ensüümide mõjul 3. Humiinained (humiin ja näiteks muldade lupjamisel hindamiseks on kasutusele võetud 100- aminohapeteks. Valgurikaste taimejäänuste (N ulmiin) moodustavad huumuse kõige seotakse huumushappeid. punktiline hinde-skaala e. 10 hindeklassi: sisaldus vähemalt 2% ja C:N suhe alla 25... vatsupidavama osa, mis ei lahustu 100
Kompleksühendi värvus sõltub nii metallist kui ligandidest (s.t kaasnevad vahetusreaktsioonidega sageli ka värvuse muutused). 39. Kelaat. Mõned ligandid annavad metalliga rohkem kui ühe sideme. Komplekse, kus ligand annab metalliga mitu sidet ja moodustab tsükli, nimetatakse kelaatideks (tsentraalaatom on seotud ligandi mitme aatomiga). 40. Kompleksühendite teke. AgCl+ NH3=[Ag(NH3)2]Cl PbSO4+4NaOH= Na2[Pb(OH)4]+Na2SO4 41. Looduslikus vees komplekse moodustavad ligandid. Humiinained, amiinohapped, kloriidid (merevees). 42. EDTA kasutusala. Tööstuses, meditsiinis ja keemias (laboris). 43. Milliseid vee pehmendajaid lisatakse pesupulbritele? Millel põhineb nende toime? Leelismetallide karbonaadid, silikaadid, ortofosfaadid- moodustavada Ca2+ ja Mg2+ ioonidega sademe; Polüfosfaadid ja orgaanilised kompleksimoodustajad- seovad Ca2+ ja Mg2+ ioonid püsivateks vees lahustunud kompleksühenditeks. Näiteks etüleendiamiintetraäädikhappe
Ökosüsteemi kuuluvad füüsikalised, keemilised ja bioloogilised komponendid, aine ja energia allikad ning organismide kooslused, kus igal organismil on oma niss. o taimekooslused o seenekooslused o loomakooslused o mikroorganismide kooslus o õhkkeskkond o vesikeskkond o muldkeskkond · Anorgaanilised ained; · Orgaanilised ained (valgud, süsivesikud, rasvad, humiinained), mis ühendavad biootilise ja abiootilise ökosüsteemi osi; · Kliimareziim; · Produtsendid autotroofsed organismid (peamiselt rohelised taimed); · Makrokonsumendid ehk fagotroofid - heterotroofsed organismid (peamiselt loomad, mis söövad teisi organisme või orgaanilise aine osakesi); · Mikrokonsumendid või saprotroofid peamiselt bakterid ja seened, söövad surnud orgaanilist ainet
48. Doonor-aktseptorside- Keemiline side, milles ühe elemendi aatomi elektronpaar läheb teise elemendi aatomi vabale orbitaalile. 49. Millest sõltub kompleksühendi värvus? Värvus sõltub nii metallist kui ka liganditest. 50. Kelaat- Kompleks, kus ligand annab metalliga mitu sidet ja moodustab tsükli. 51. Kompleksühendite teke. Tsentraalaatomi ja ligandide ühinemisel, kompleksi moodustajametall + ligand= kompleksühend. 52. Looduslikus vees komplekse moodustavad ligandid. Humiinained 53. EDTA kasutusala. Tööstuses, meditsiinis, kosmeetikas (šampoon), laboratoorsetes töödes. 54. Milliseid vee pehmendajaid lisatakse pesupulbritele? Millel põhineb nende toime? Sooda, Fosfaadid, Tseoliit. ioonvahetus – Ca2+ ja Mg2+ ioonid vahetatakse välja teiste ioonide vastu. 55. Kuidas toimub metallide lahustumine tahkest faasist? Osad metalliühendid lahustuvad hästi vees, andes vette metalliioone. Metalliühendite lahustuvus sõltub keskkonna pH-st, pH
t kaasnevad vahetusreaktsioonidega sageli ka värvuse muutused). 39. Kelaat. Mõned ligandid annavad metalliga rohkem kui ühe sideme. Komplekse, kus ligand annab metalliga mitu sidet ja moodustab tsükli, nimetatakse kelaatideks (tsentraalaatom on seotud ligandi mitme aatomiga). 40. Kompleksühendite teke. AgCl+ NH3=[Ag(NH3)2]Cl PbSO4+4NaOH= Na2[Pb(OH)4]+Na2SO4 41. Looduslikus vees komplekse moodustavad ligandid. Humiinained, amiinohapped, kloriidid (merevees). 42. EDTA kasutusala. Tööstuses, meditsiinis ja keemias (laboris). 43. Milliseid vee pehmendajaid lisatakse pesupulbritele? Millel põhineb nende toime? Leelismetallide karbonaadid, silikaadid, ortofosfaadid- moodustavada Ca 2+ ja Mg2+ ioonidega sademe; Polüfosfaadid ja orgaanilised kompleksimoodustajad- seovad Ca 2+ ja Mg2+ ioonid püsivateks vees lahustunud kompleksühenditeks
Mulla huumuse sisaldust määratakse kaudselt C sisalduse järgi, arvestusega, et huumuse koostises on 58% C. 13. Huumuse omadused ja koostis Omadused – tumepruun või must, happeline, C-sialdus 40-70% ja N-sialdus 2,5 – 5% Koostis: Humiinhapped – must läikiv pulber. Humiinhapped ei ole individuaalsed ained. Fluvohapped – mulla kõige liikuvamad huumusained ja tugevasti happelise reaktsiooni tõttu mõjutavad oluliselt mulla mineraalosa. Humiinained – (humiin, ulmiin) moodustavad huumuse kõige vastupidavama osa, ei lagune keemiliselt. 14. Humifikatsioon Huumusainete teke, kus toimub lihtsamatest ainetest keerulisemate teke. Toimub mikroorganismide otseselt osavõtul. Mida kiiremini toimub orgaaniliste ainete lagunemine, seda kiiremini toimub ka humifikatsioon. 15. Orgaanilise aine tähtsus ja mõju mulla omadustele. • Huumushapped – tähtis tegur kivimite murenemisel, mulla mineraalosa
· 36,4% uuritud järvedest olid rohketoitelised ehk eutroofsed, mis omakorda jagunevad pehmeveelisteks ja kalgiveelisteks. Enamik eutroofseid järvi on kalgiveelised, toitainerikkad ja humiinainevaesed. · 36,6% uuritud järvedest osutusid segatoitelisteks ehk düseutroofseteks, mis on toit- ja humiinaineterikkad. · Lisaks esineb lubjatoitelisi, soolatoitelisi ja rauatoitelisi järvi, kuid nende osatähtsus on väike. 2 Humiinained on komplekssed amorfsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mis on tekkinud enamikus taime-, vähemikus loomajäänuste humifitseerumisel mullas ja setetes. 4 4 Vikipeedia et.wikipedia.org/wiki/Humiinaine 9 Jõed Levik ja tihedus Soome laht, Läänemeri, Peipsi järv ja Haanja kõrgustik loovad Eestis soodsad tingimused tervikliku vooluvetevõrgustiku kujunemiseks. Pinnamoe iseärasused tingivad siinsete jõgede
sulamistemperatuuridest. 21. Kompleksühendid. See on side tekkinud doonor-aktseptor mehhanismi järgi. 22. Doonor-aktseptorside. Doonor-aktseptorside - kus üks sideme partneritest annab mõlemad sideme elektronid. 23. Millest sõltub kompleksühendi värvus? Kompleksühendi värvus sõltub nii metallist kui ligandidest. 24. Kompleksühendite teke. AgCl + NH3 [Ag(NH3)2]Cl PbSO4 + 4NaOH Na2[Pb(OH)4] + Na2SO4 25. Looduslikus vees komplekse moodustavad ligandid. ·Humiinained ·Amiinohapped ·kloriidid (merevees) sünteetilised ligandid: * EDTA (Na-etüleendiamiintetraatsetaat) * NTA (Na-nitrilotriatsetaat) * Na-tripolüfosfaat 26. EDTA kasutusala. Tähtsamad kasutusalad: vee üldkareduse määramine, metalli-ioonide kontsentratsiooni määramine. 27. Kuidas toimub metallide lahustumine tahkest faasist? 28. Rauakompleksid. Termodünaamika 29. Iseloomustage olekufunktsioone ja -parameetreid.
tsirkooniumiga. 31. Reaktsioonid metallidega (hape, alus, vesi). 32. Metallide komplekseerumine. 33. Doonor-aktseptorside. Doonor-aktseptorside - üks sideme partneritest annab mõlemad sideme elektronid. N: heksatsüanoferraatiooni (Fe(CN)63-) puhul. Sellist sidet kujutatakse mõnikord doonorilt aktseptorile suunatud noolekesega. 34. Millest sõltub kompleksühendi kuju? 35. Näiteid kompleksühenditest. • Humiinained • Aminohapped • kloriidid (merevees) Vesi moodustab Lewis'i alusena komplekse enamike d-metallide soolade lahustumisel ja reeglina nende lahused sisaldavadki metallide akvakomplekse. 36. Mittemetallid. 37. Alused. 38. Happed. 39. Soolad. 40. Oksiidid. 41. Olulisemad keemiliste reaktsioonide tüübid: ühinemisreaktsioon, lagunemisreaktsioon, asendusreaktsioon, vahetusreaktsioon, redoksreaktsioon, isomerisatsioonireaktsioon jt. Elektrokeemia 42. Redoksreaktsioonid.
sõltuvad liigid, sood kui ohustatud elupaigad). Madalsoo ja kõrgsoo (raba) võrdlus Jõed ja järved. (VAATAN JUURDE) Eesti jõgede ja järvede põhitüübid. Elupaigad ja eluvormid jões, vee vool (organismide kohastumused kiire ja aeglase vooluga). Liikide arvu ja temperatuuri seosed, kohastumused veealuseks hingamiseks. Vee värvus • •Vee värvus sõltub orgaanilisest ainest (lagunenud taimede ja loomade materjalist). • •Humiinained – annavad vetele pruunika värvuse. suured molekulid – raske seedida allohtoonne ja autohtoonne materjal Pindpinevus Pinnakile- veekogu kõige pealmine veekiht, mis erineb oluliselt ülejäänud veekihtidest. Pindpinevus- vedeliku pinnakihi omadus, mis väljendub vastuseisus vedeliku pinda suurendavatele jõududele. e. jõud vee molekulide vahel . nt. Veepiisk Jõgede ja järvede elustiku stressi allikad (nii looduslikud kui ka
Ca, Mg, Fe+3 ja Al humaadid on aga vees lahustumatud. Humiinhapped ei ole individuaalsed ained. · Fulvohapped huumusained, mis leeliste mõjul on siirdunud lahusesse ja jäävad sinna ka pärast hapetega mõjutamist. Lahustuvad vees, leelistes, hapetes. Mulla kõige liikuvamad huumusained ja tugevasti happelise reaktsiooni tõttu mõjutavad oluliselt mulla mineraalosa. · Humiinained (humiin ja ulmiin) moodustavad huumuse kõige vatsupidavama osa, mis ei lahustu keemiliselt. Tugevalt seotud savimineraalidega. Mikroorganismide toimel aeroobsetes tingimustes toimub aeglane lagunemine. 14. Humifikatsioon.- Huumusainete teket nimetatakse humifikatsiooniks, mis on iseloomult sünteetiline protsess, kus toimub lihtsamatest ühenditest keerulisemate moodustamine. Toimub mikroorganismide otsesel osavõtul. Mida kiiremini toimub
sisaldus savimuldades lagunemine aeglasem, parimad tingimused huumuse tekkeks keskmine lõimisega muldades, esinevad paralleelselt aeroobsed ja anaeroobsed tingimused. 6.Mulla bioloogiline aktiivsus lagundajate liigiline koosseis ja arvukus Mulla orgaanilise aine käive ja bilanss (t/ha kuivainena) Huumushapped:humiinhapped must kristalne läikiv pulber. Fulvohapped ja tema soolad lahustuvad vees. Võrrelduna humiinhapetega on nad vähemtsüklilised ja agressiivsemad. Humiinained humiin ja ulmiin. Need moodustavad kõige inertsema (vastupidavama) osa huumusest. Vees ja hapetes nad ei lahustu. Aeroobsetes tingimustes lagunevad väga aeglaselt mikroorganismide toimel Mulla orgaanilise aine kvaliteeti näitab humifitseerumise aste.(Liigniisketes tingimustes-aste madal,Parasniisketes tingimustes-aste kõrgem, Tuhaelemendirikkas mullas-aste kõrge).Huumuse kvaliteeti iseloomustab suhe: C (humiinhapped)/C (fulvohapped). Huumus võib olla: (püsivuse järgi)-1
"sinised veed" ja 9 rannikumere tüübid, tunduvalt kehvema läbipaistvusega rannikuveed nn. "kollased veed". Sinised veed esinevad toitainete vaeses ookeani avaosas või ka rannale lähematel aladel troopilistes meredes ja teatud aladel Vahemeres. Rannikuvetes valgus neeldub/hajub ei jõua sügavale, kuna vees esineb hõljum (füto- ja zooplanktoni näol), mitmesuguseid aineosakesi, (particles) ja nn. kollane aine (lahustunud orgaanilised, sealhulgas humiinained), mille jõed toovad merre. Suurematel sügavustel domineerib roheline värvus. Atlandi Ookeani Euroopa rannikul valdavad rannikuvete tüübid 1-3, eufootiline vöönd ulatub kuni 45m sügavusele. 8.- 9. rannikuvee tüüp esinevad tugevasti reostunud merelahtedes. Näiteks kasvab Põhjameres Helgolandi lähistel pruunvetikas Laminaria kuni 8 m sügavusel, sama liik ulatub Vahemeres kuni 95 m sügavusele. Väga praktiliseks ja lihtsaks vahendiks valgustingimuste hindamiseks on nn.
(osaliselt või täielikult). Orgaanilised väetised sisaldavad kõiki vajalikke elemente taimedele ja on taimele sobivas vahekorras. Erinevalt mineraalväetistest nii mikro-, makro- kui ka ultramikroelemente. b) Kõige olulisem - lagunedes moodustub huumus. c) laias laastus ~¼ humifitseerub, ülejäänu ~ ¾ mineraliseerub st. vabanevad toiteelemendid. Moodustuvad taimedele vajalikud kasvuregolaatorid e. humiinained. Säilib ja paraneb mulla struktuur, suureneb neelamismahtuvus. Taimekasvuks on kõige optimaalsem sõmeraline struktuur mullaosakesed on kokku kleepunud mullasõmerateks, eelkõige rasketel muldadel. Liivmullad muutuvad vettpidavamaks ja viljakamaks. Rohkem kasutatakse turvast ja sõnnikut d) Suurenevad mulla puhveromadused (vastupanuvõime ebasoodsatele mõjuritele nt. liigtallamine (suurim probleem praegu), väär kemiseerumine ehk üleväetamine
Mulla orgaaniline aine koosneb põhiliselt (üle 85%) huumusest, mis on tekkinud lihtsamatest orgaanilistest ühenditest sünteesiprotsesside tagajärjel. Huumuse hulk mullas varieerub mõnest protsendist 20 protsendini ja väheneb sügavamates mullakihtides. Huumuses on keskmiselt 58% süsinikku, 3-8% lämmastikku, mille varud asuvadki huumuses, mis on seega taimedele lämmastikuallikaks. Huumuse põhimassi moodustavad huumuseained, mis jagunevad: 1. Humiinained (humiin, ulmiin) Nad on vees, hapetes ja leelistes lahustumatud, väga seotud mulla mineraalosaga ja alluvad väga aeglaselt mikrobioloogilisele lagunemisele. 2. Humiinhapped (humiin- ja ulmiinhape) 3. Fulvohapped (kreen-ja apokreenhape) Huumus on ka vajalik makro-ja mikroelementide allikas, sisaldab kasvuaineid auksiine ning bioloogilise murenemise põhjustajana soodustab mulla keemilise potentsiaali kasutamist ning aineringet mulla ja taime vahel. 1
ruutplanaarsed kompleksid. Suurim teadaolev koordinatsiooniarv on 12 – esineb f-metallidel. 24. Kompleksühendite teke. Koordinatiivsete sidemete tekkevõimalus - mõjud ühtede aatomite tühjade elektron-orbitaalide ja teiste ergastunud vabade elektronpaaride vahel. Side tekib mitte uute elektronide juurdevõtul või äraandmisel, vaid enda elektronide ja tühjade orbitaalide „sünnipärasel” kokkusobimisel. 25. Looduslikus vees komplekse moodustavad ligandid. • Humiinained • Aminohapped • kloriidid (merevees) Vesi moodustab Lewis'i alusena komplekse enamike d-metallide soolade lahustumisel ja reeglina nende lahused sisaldavadki metallide akvakomplekse. 26. EDTA kasutusala. EDTA on levinuim titrant. Etüleendiamiintetraatsetaati kasutatakse: • Keemias - vee üldkareduse määramiseks, metalli-ioonide kontsentratsiooni määramiseks. • Meditsiinis – raskemetallimürgituse ravis, mõningates vähiravimites
Huumuse omadused: värvus tumepruun kuni must, happeline, C-sisaldus 40..70%, N-sisaldus 2,5...5%. Huumuse põhimassi moodustavad nn. huumusained, mis jaotuvad kolme rühma: 1. Humiinhapped must läikiv pulber, leelismetallidega (Na, K) reageerides annavad soolasid (humaate), mis lahustuvad kergesti vees. Humiinhapped ei ole individuaalsed ained. 2. Fulvohapped Mulla kõige liikuvamad huumusained ja tugevasti happelise reaktsiooni tõttu mõjustavad oluliselt mulla mineraalosa. 3. Humiinained (humiin ja ulmiin) moodustavad huumuse kõige vatsupidavama osa, mis ei lahustu keemiliselt. 20. Orgaanilise aine tähtsus ja mõju mulla omadustele. 1. Orgaaniline aine, eriti huumushapped, on tähtis tegur kivimite murenemisel, mulla mineraalosa lagunemisel ja ainete migratsioonil. 2. Orgaaniline aine, eriti huumus, parandab mulla füüsikalisi 4 omadusi. 3. Huumusainetest sõltuvad mulla füüsikalis-keemilised omadused. 4. Mulla orgaaniline
Seetõttu on osad alkalitroofsetest järvedest ajutise iseloomuga ning on veega täidetud tihti vaid kevadisel suurvee perioodil, kuivades suve lõpuks. Sellised ajutised järvekesed on huvipakkuva elustikuga (nt. Lemküla-Võhmetu järved), kus esineb hulgaliselt haruldusi. ). Läbipaistva vee tõttu on alkalitroofsetes järvedes head tingimused suurtaimestiku arenguks. Düstroofsete ja atsidotroofsete järvede iseloomulikeks joonteks on nende kõrge allohtoonse orgaanilise aine (peamiselt humiinained) hulk, tumeda värvusega vesi ja madal pH. Vaatamata mõningale sarnasusele on siiski tegemist funktsionaalselt väga erinevate järverühmadega. Atsidotroofsete järvede madalt pH tase (<4) hoolimata nende paiknemisest mineraalmaal. Kõrge humiinainete sisalduse tõttu on nende järvede näol arvatavasti tegemist kõige tumedaveelisemate veekogudega Euroopas. Humiinainete rohkus on tingitud intensiivsest veevahetusest metsa- ja soorikaste aladega. Vee värvus varieerub
R Ravimuda kui raviprotseduur - Keerulise komplekstoimega mudaravi kuulub maailma vanimate raviprotseduuride hulka. Oma koostise tõttu mahutab muda palju soojust ja hoiab seda kaua. Soojuse toimel veresooned laienevad, paraneb nende läbilaskvus ning verevarustus. See kõik aitab mudas sisalduvatel toimeainetel paremini imenduda. Ravimuda sisaldab rikkalikult mitmesuguseid bioloogiliselt aktiivseid orgaanilisi aineid, mineraalaineid ja metalle. Orgaaniliste ühendite põhikomponendiks on humiinained, mis aeglustavad liigeste kulumise kulgu ja vähendavad reumaatiliste põletike aktiivsust. Ravimuda östradioolidega sarnased ained vähendavad naiste üleminekuea vaevusi, aeglustavad osteoporoosi teket ja vähendavad koos sellega luumurdude tekke ohtu. Ravimudas leiduvad antioksüdandid (E- vitamiin jt) hoiavad ära või vähendavad oksüdatiivset stressi, millega seostatakse organismi vananemise kiirust, südame-veresoonkonna haiguste ja isegi vähkkasvajate teket. Mudaravi
soolasid (humaate), mis lahustuvad kergesti vees. Ca, Mg, Fe3+ ja Al-humaadid on aga vees lahustumatud. Humiinhapped ei ole individuaalsed ained. 2. Fulvohapped huumusained, mis leeliste mõjul on siirdunud lahusesse ja jäävad sinna ka pärast hapetega mõjustamist. Lahustuvad vees, leelistes, hapetes. Mulla kõige liikuvamad huumusained ja tugevasti happelise reaktsiooni tõttu mõjustavad oluliselt mulla mineraalosa. 3. Humiinained (humiin ja ulmiin) moodustavad huumuse kõige vatsupidavama osa, mis ei lahustu keemiliselt. Tugevalt seotud savimineraalidega. Mikroorganismide toimel aeroobsetes tingimustes toimub aeglane lagunemine. Huumusainete teket nimetatakse humifikatsiooniks, mis on iseloomult sünteetiline protsess, kus toimub lihtsamatest ühenditest keerulisemate moodustamine. Toimub mikroorganismide otsesel osavõtul.
ORGAANILISE AINE SÜNTEESI JA LAGUNEMISE VAHEKORRAST SÕLTUB MULLA ORGAANILISE AINE HULK. Kui lagunemine on kiire siis orgaanilist ainet mulda suurt ei kuhju. Mulla orgaaniline aine poollagunenud ja lagunemata taimejäänused huumus mitmesuguste jäänuste lagunemissaadused ja mikroorganismide sünteesi produktid huumusained bituumid humiinained humiin ulmiin huumushapped humiinhapped fulvohapped huumus (< lad. humus `maa, muld'), pruun või must amorfne keeruka koostisega orgaaniliste ühendite kogum, mis moodustab mulla orgaanilise aine põhiosa ja on tugevasti seotud mulla mineraalosaga. Huumus tekib muundunud taime- ja loomajäänustest ja mulla mikroobide
soolasid (humaate), mis lahustuvad kergesti vees. Ca, Mg, Fe3+ ja Al humaadid on aga vees lahustumatud. Humiinhapped ei ole individuaalsed ained. 2. Fulvohapped huumusained, mis leeliste mõjul on siirdunud lahusesse ja jäävad sinna ka pärast hapetega mõjustamist. Lahustuvad vees, leelistes, hapetes. Mulla kõige liikuvamad huumusained ja tugevasti happelise reaktsiooni tõttu mõjustavad oluliselt mulla mineraalosa. 3. Humiinained (humiin ja ulmiin) moodustavad huumuse kõige vatsupidavama osa, mis ei lahustu keemiliselt. Tugevalt seotud savimineraalidega. Mikroorganismide toimel aeroobsetes tingimustes toimub aeglane lagunemine. Huumusainete teket nimetatakse humifikatsiooniks, mis on iseloomult sünteetiline protsess, kus toimub lihtsamatest ühenditest keerulisemate moodustamine. Toimub mikroorganismide otsesel osavõtul. Mida kiiremini toimub taimejäänuste
temperatuur tõuseb. Enamiku mikroorganismide elutegevus on optimaalne temperatuuril 20-35º C. Bakterid on nõudlikud ka mulla reaktsiooni suhtes: optimaalne on neutraalne või nõrgalt happeline reaktsioon. Seened lagundavad orgaanilist ainet ka happelistes muldades. Metsahuumus Metsakõdu lagunemisel tekib huumus, mis on tavaliselt tume (pruun kuni must) amorfne mass ja mis on tugevalt seotud mulla mineraalosaga. Huumus koosneb peamiselt huumusainetest (humiinhapped, fulvohapped ja humiinained) ning mitmesugustest taimsete ja loomsete jäänuste lagunemissaadustest. Erinevalt klassikalisest mullateadusest mõistetakse metsakasvatuses metsamullateaduses metsahuumuse all laiemas mõttes peale mulla mineraalosaga seotud tumeda amorfse massi ka metsakõdu, sest kõdu ja huumuse vahel on sageli väga raske vahet teha, nad on omavahel seotud. Orgaanilise aine lagunemistingimustest olenevalt eristatakse tavaliselt kolme huumuse (kõdu) põhitüüpi, mille vahel
soolasid (humaate), mis lahustuvad kergesti vees. Ca, Mg, Fe3+ ja Al humaadid on aga vees lahustumatud. Humiinhapped ei ole individuaalsed ained. 2. Fulvohapped huumusained, mis leeliste mõjul on siirdunud lahusesse ja jäävad sinna ka pärast hapetega mõjustamist. Lahustuvad vees, leelistes, hapetes. Mulla kõige liikuvamad huumusained ja tugevasti happelise reaktsiooni tõttu mõjustavad oluliselt mulla mineraalosa. 3. Humiinained (humiin ja ulmiin) moodustavad huumuse kõige vatsupidavama osa, mis ei lahustu keemiliselt. Tugevalt seotud savimineraalidega. Mikroorganismide toimel aeroobsetes tingimustes toimub aeglane lagunemine. 15. Humifikatsioon. Huumusainete teket nimetatakse humifikatsiooniks, mis on iseloomult sünteetiline protsess, kus toimub lihtsamatest ühenditest keerulisemate moodustamine. Toimub mikroorganismide otsesel osavõtul. Mida kiiremini toimub taimejäänuste lagunemine,
Ca, Mg, Fe+3 ja Al humaadid on aga vees lahustumatud. Humiinhapped ei ole individuaalsed ained. · Fulvohapped huumusained, mis leeliste mõjul on siirdunud lahusesse ja jäävad sinna ka pärast hapetega mõjutamist. Lahustuvad vees, leelistes, hapetes. Mulla kõige liikuvamad huumusained ja tugevasti happelise reaktsiooni tõttu mõjutavad oluliselt mulla mineraalosa. · Humiinained (humiin ja ulmiin) moodustavad huumuse kõige vatsupidavama osa, mis ei lahustu keemiliselt. Tugevalt seotud savimineraalidega. Mikroorganismide toimel aeroobsetes tingimustes toimub aeglane lagunemine. 14. Humifikatsioon.- Huumusainete teket nimetatakse humifikatsiooniks, mis on iseloomult sünteetiline protsess, kus toimub lihtsamatest ühenditest keerulisemate moodustamine. Toimub mikroorganismide otsesel osavõtul. Mida
koosnevad samast arvust samadest aatomitest, kuid paiknevad üksteise suhtes erinevalt. Üldiselt on isomeeridel ka erinevad omadused. Isomeerid jagunevad kahte suurde klassi: struktuuriisomeerid (aatomid on seotud erinevate partneritega) ja stereoisomeerid (aatomid on seotud samade partneritega, kuid paiknevad ruumis üksteise suhtes erinevalt) Ligandid • Humiinained looduslikus vees • Amiinohapped • kloriidid (merevees) Vesi moodustab Lewis'i alusena komplekse enamike d-metallide soolade lahustumisel ja reeglina nende lahused sisaldavadki metallide akvakomplekse [M(H2O)n]m+ Paljusid teisi komplekse saab vastava soola vesilahuse segamisel mõne sobiva Lewis'i
C) keskmise sügavusega K´´´A 20 30 cm A´+A´´ >30 cm õhematel 15 16 ts ha-1 D) sügavad K´´´´ A>30 cm A´+A´´ >30 cm tüsedamatel 25 27 ts ha-1 Kartulisaak: Mida õhem rendsiina, seda huumuslikum ja domineerimas humiinained õhematel 75 80 ts ha-1 Endla Reintam, 2009 11 tüsedamatel 160 170 ts ha-1 B on A-st ibe- ja savirikkam (keskm. 10%)
Ta muudab mulla kohevaks ning lisab sellele elastsust ning sidusust. Huumus reageerib mulla mikroosakestega, sidudes neid sõmerateks, mida nimetatakse ka savi-huumuskompleksideks. Kuna huumus on õhurikas, loob ta tingimused mullaorganismide eluks, kelle elutegevuse tagajärjel tekib liimja konsistentsiga eritisi, mis omakorda soodustavad mulla sõmerja struktuuri kujunemist. Huumuse põhikomponentideks on huumushapped (humiin- ja fulvohape), humiinained (humiin ja fulviin) ja bituumid. Oma koostise ja väljakujunenud omaduste poolest on huumus küllaltki püsiv - tema edasine mikrobioloogiline lagunemine on väga aeglane. Humiinhape annab veega pruunika kolloidlahuse. Naatriumi, kaaliumi ja ammooniumkatiooniga + (NH4 ) annab vees lahustuvaid soolasid ning kaltsiumi, raua, magneesiumi ning alumiiniumiga vees mittelahustuvaid soolasid. Fulvohape ja tema soolad lahustuvad vees. Fulvohape on väga tugeva
Kõdu humifitseerub, st. moodustub huumus. Seega on kõdu vaheastmeks varise (orgaanilise aine) ja sellest moodustuva huumuse vahel. Kõdu hulk maapinnal oleneb ühelt poolt varise hulgast, mis langeb maapinnale ja teiselt poolt varise lagunemise tingimustest. Metsakõdu lagunemisel tekib huumus, mis on tavaliselt tume (pruun kuni must) amorfne mass ja mis on tugevalt seotud mulla mineraalosaga. Huumus koosneb peamiselt huumusainetest (humiinhapped, fulvohapped ja humiinained) ning mitmesugustest taimsete ja loomsete jäänuste lagunemissaadustest. Erinevalt mullateadusest mõistetakse metsakasvatuses metsahuumuse all laiemas mõttes peale mulla mineraalosaga seotud tumeda amorfse massi ka metsakõdu, sest kõdu ja huumuse vahel on sageli väga raske vahet teha. Varise kõdunemise tingimustest olenevalt eristatakse tavaliselt kolme huumuse (kõdu) põhitüüpi, mille vahel on hulk vaheastmeid. Eristatavad vormid on järgmised: 1) pehme ehk
mineraalaineid vähem kui lehtpuupuistud. eeskätt viljakates kasvukohtades ja õhukeste mineraalosaga. Huumus koosneb peamiselt Tootlikkus, tagavara ja kasvukiirus - sõltuvad kõdude puhul) on oluline ajaline aspekt (suvi, huumusainetest (humiinhapped, fulvohapped ja väga suurel määral mullast, nii võib viljakal mullal sügis, kevad). humiinained) ning mitmesugustest taimsete ja 100 aasta vanuselt kasvada I bon. 600-700 m 3 /ha Metsakõduhorisont (O) jagatakse allhorisontideks loomsete jäänuste lagunemissaadustest. tagavaraga männik ja vaesel rabamullal sama vana lagunemisastme alusel: Erinevalt mullateadusest mõistetakse V bon. puistu tagavaraga 50 m 3 /ha
koldnõges jt.). Aeglasemalt laguneb kõrreliste ja puhmaste (pohl, sinikas, mustikas, kanarbik) kõdu. Laialehiste rohttaimede kõdu on rikas kaltsiumi ja lämmastiku poolest. Metsahuumus Metsakõdu lagunemisel tekib huumus, mis on tavaliselt tume (pruun kuni must) amorfne mass ja mis on tugevalt seotud mulla mineraalosaga. Huumus koosneb peamiselt huumusainetest (humiinhapped, fulvohapped ja humiinained) ning mitmesugustest taimsete ja loomsete jäänuste lagunemissaadustest. Erinevalt klassikalisest mullateadusest mõistetakse metsakasvatuses metsamullateaduses metsahuumuse all laiemas mõttes peale mulla mineraalosaga seotud tumeda amorfse massi ka metsakõdu, sest kõdu ja huumuse vahel on sageli väga raske vahet teha, nad on omavahel seotud
kanarbik) kõdu. Laialehiste rohttaimede kõdu on rikas kaltsiumi ja lämmastiku poolest. Kõrreliste kõdu on alustevaene. 23 Huumus Metsakõdu lagunemisel tekib huumus, mis on tavaliselt tume (pruun kuni must) amorfne mass ja mis on tugevalt seotud mulla mineraalosaga. Huumus koosneb peamiselt huumusainetest (humiinhapped, fulvohapped ja humiinained) ning mitmesugustest taimsete ja loomsete jäänuste lagunemissaadustest. Erinevalt mullateadusest mõistetakse metsakasvatuses metsahuumuse all laiemas mõttes peale mulla mineraalosaga seotud tumeda amorfse massi ka metsakõdu, sest kõdu ja huumuse vahel on sageli väga raske vahet teha. Varise kõdunemise tingimustest olenevalt eristatakse tavaliselt kolme huumuse (kõdu) põhitüüpi, mille vahel on hulk vaheastmeid. Eristatavad vormid on järgmised:
areng häiritud. See võib olla põhjustatud põllumulla suuremast tihedusest ja juurekäikude vähesusest. Lämmastikku siduvate puuliikide puhul on surnud juured (juurevaris) olulisteks lämmastiku allikateks mullas. Huumus Metsakõdu lagunemisel tekib huumus, mis on tavaliselt tume (pruun kuni must) amorfne mass ja mis on tugevalt seotud mulla mineraalosaga. Huumus koosneb peamiselt huumusainetest (humiinhapped, fulvohapped ja humiinained) ning mitmesugustest taimsete ja loomsete jäänuste lagunemissaadustest. Erinevalt mullateadusest mõistetakse metsakasvatuses metsahuumuse all laiemas mõttes peale mulla mineraalosaga seotud tumeda amorfse massi ka keskmiselt ja hästilagunenud metsakõdu, sest selle ja huumushorisondi vahel on sageli väga raske vahet teha. Varise kõdunemise tingimustest olenevalt eristatakse tavaliselt kolme huumuse (kõdu) põhitüüpi, mille vahel on hulk vaheastmeid
annaabi.ee 
