1)inglise täisvereline ratsahobune. 2)araabia täisvereline ratsahobune. 3)anglo-araabia täisvereline ratsahobune. Täisverelised on märgitud suletud tõuraamatusse, s.t sinna märgitakse vaid neid järglasi, kellede esivanemad on juba kord sinna märgitud 12. Poolverelised tõud Kui üks vanematest on täisvereline ja teine mitte, siis nimetatakse poolvereliseks tõuks. hannover, holstein, oldenburg, trakeen, budjonnõi 13. Ratsahobuste tõud Araabia ja inglise täisverelised ratsahobused 14. Traavlite tõud, ratsa-rakke (universaal)hobused Ameerika, prantsuse, orlovi ja vene traavlid 15. Lääne-Euroopa raskeveohobused, ponitõud *belgias-ardenn ja brabansoon; *prantsusmaal-persera ja fostjae bretoon; *inglismaal- saie, klaidsteil, suffolk. Ponid - setland
Hobused Uljana Brezgina 6.c Hobuse ehk koduhobuse välimus Hobustel on pikkad ja peened jalad, ja kiiret liikumist võimaldab sale keha. Hobuse magamis viis Hobused magavad püsti, kuna nende luustik ja lihased lubavad neil lõdvestuda ka püsti seistes. Hobune on taimetoiduline Hobune on taimetoiduline. Hobuse peamiseks toiduks on rohi, hein, põhk või söödajuurvili. Vahest tuleb anda hobusele jõusööta :kaeru. Enne võistlemist tuleks ka suhkurt annda,kuid see on hammastele kahjulik. Missugust toitu sööb hobune? Hobune sööb ainult puhast toitu ja joob ainult puhast vett. Seda, mis kõlbab süüa, mis mitte, eristab ta haistmise abil. Hobuse hambad Seetõttu ,et hobune on taimetoiduline ,on kohanenud ka tema hammastik ja seedekanal. Lõikehambad asetsevad tihedasti kõrvuti ja on suunatud ettepoole. Nendega rapsib hobune maast rohtu, haarab seda liikuvate mokkadega ja lõikab läbi järsu pealiigutusega. Rohu pureb ta tug...
1. a) onager- eeslikud b) mägisebra- sebra c) somaali ulukeesel- eesel d) kiang- eeslikud e) tarpan- pärihobused 2. roomlased, sküüdid 3. sigimisvõimetus seletub kromosoomide ühinemise anomaaliaga(need kes ei anna järglasi, neil on paaritu arv kromosoome, mis ei saa jaguneda.) 4. pärisorjus kaotati a)eestimaal- 1816 b) liivimaal- 1819 c) kuramaal- 1817 d) venemaal- 1861 e) tartu ülikool taasavati- 1802 5. a) 33% b) 1919 c)230 000 hobest d) 1ha põllumaa kohta.. 1? Hobune 5.2 konditsioonilt: kiirusehobune tööhobune raskeveohobune universaalne hobune 5.3 7-12% 5.4 16 5.5 Kabi 6.1 konstitutsioonitüübilt: töö näituse sugu mitte rahuldav 7.1 harkjalgse ja harkvarbalise seisu vahe? Harkjalgsel seisul on hobuse jalad harkis, harkvarbalisel seisul on alumine osa deformeerunud, kabjad hoiavad laiali ...
Hobune Referaat Annette Kirotar Gustav Adolfi Gümnaasium 8.c 2008/2009 Peatükid Üldinfo..............................................................lk. 3-4 Värvused...........................................................lk. 5-6 Eesti hobune......................................................lk. 7-8 Araabia hobune.................................................lk. 9 Koolisõit............................................................lk. 10 Kasutatud kirjandus...........................................lk. 11 2 Hobune ehk koduhobune (Equus caballus) on koduloom. · Klass: imetajad - Mammalia · Alamklass: pärisimetajad - Placentalia · Ülemselts: kabiloomalised - Ungulata · Selts: kabjalised - Perissodactyla · Sugukond: hobuslased - Equidae · Perekond: hobune Equus Hobused, eeslid...
Referaat Hobune Nimi> Klass> Kool> Juhendaja> Kuupäev> Hobused, eeslid, eeslikud ja sebrad kuuluvad kõik ühte imetajate klassi hobuslaste (Equidae) sugukonda hobuse (Equus) perekonda. Hobustel on pikad peened jalad ning kiiret liikumist võimaldav sale keha.Hobused magavad püsti kuna nende lihased lubavad lõdvestuda ka püsti seistes. Hobune on taimtoiduline loom. Pikk kael hõlbustab tal maast rohtu kätte saada. Taimetoiduga on kohanenud ka tema hammastik ja seedekanal. Lõikehambad asetsevad tihedasti kõrvuti ja on suunatud ettepoole. Nendega rapsib hobune maast rohtu, haarab seda liikuvate mokkadega ja lõikab läbi järsu pealiigutusega. Rohu pureb ta kohe tugevate purihammastega hoolikalt peeneks. Hobuse hammaste järgi määratakse ka tema vanust: vanal hobusel on hambad kulunud. Hobuse peamiseks toiduks on rohi, hein, põhk või söödajuurvili. Ka soola tuleb talle anda. Raske töö ja sõitude puhul ...
hobukoosseis, jõudsid mitmed Eesti NSV takistussõitjad üleliidulistel võistlustel kõrgetele kohtadele. Esimese eestlasena pääses Nõukogude Liidu koondvõistkonda Jüri Villemson, kes 1963. aastal osales Euroopa meistrivõistlustel. (Kollom 1981: 191) Nõukogude Eesti ratsaväes, millest arenes välja siinne ratsasport, olid õige olulisemaks tagatiseks head, vastupidavad, vähenõudlikud ja küllalt kiired ratsahobused, tõelised lahingukaaslased ning sõbrad. Hobuste hooldamisel, söötmisel ja kasutamisel tehti kõikvõimalik, et sälitiada nende tervis ning arendada jõudlust. (Kollom 1981: 176) 1970. aastatest alates hakkasid ratsutajate treeningutingimused paranema – avati uued ratsaspordibaasid Niitväljal, Jüris, Tallinnas ja Luunjas. 1980. aastatel kerkisid esile uued andekad takistussõitjad Konstantin Prohhorov, Pille Elson, Rein Pill jt. Vahetult enne Eesti taasiseseisvumist 1990.aasta 26
Vanalt sõbralt kuuleb Levin, et Kitty ei ole abiellunud, vaid haige haige armastusest mehe vastu, kes on ta ära põlanud. See tekitab Konstantin Dimitritsis segaseid tundeid. Stepan Arkadits soovitab tal Moskvasse sõita, kuid Levin keeldub. Algul on vürstinna Vronskaja poja armuloost kuuldes rahul, kuid saab teada, et mees on Anna pärast tähtsa kohapakkumise tagasi lükanud. See ei meeldi emale ning naine saadab vanema poja kaudu talle küllakutse. Vronskile meeldivad väga ratsahobused ja ta otsustab osaleda Krasnoje Selo ratsavõistlusel. Enne võidusõitu külastab Aleksei Kirillovots Annat, kes teatab, et on rase. Mees on küll kohkunud, kuid ütleb, et nad peavad naise abikaasale kõik ära rääkima ning põgenema. Anna ei ole sellega nõus. Lepitakse kokku kohtumine kella üheks. Võidusõidul võtab osa 17 ohvitseri. Vronski suurimad konkurendid on Kuzovlev ja Mahhotin.
Reegel: Edasi tohib liikuda alles siis, kui „ratsapaar“ on tagasi tulnud. ÜLESANNE sõime rühma isadele: Isad laskuvad toengpõlvitusse s.o siis neljakäpakile põrandale asetatud piiratud pinnale „tee“ ning võtab oma lapse 16 kukile selja peale ja laps kukil mööda teed liigutakse märgistuseni ja tagasi joostakse lapsega koos, lapsel käest kinni hoides. Reegel: „ Tee“ peale tohib minna alles siis, kui tee on vaba! KÄSKLUS KÕIGILE: Ratsahobused: „ Nõõ!“ 17 Sõimerühma isad: NB! Pealtvaatajaid hoogustada põlvedel patsutama või plaksutama vms. Aitäh kõigile osavõtjatele! NÜÜD ALGAB “SABAJAHT“ (Mängude vihik 2, mäng nr 16, lk 42-43) Korraldus: Kõik mängijad jagunevad gruppidesse. Grupid seisavad hanerivis ja haaravad õlgadest või puusadest kinni. Grupi viimasele liikmele pistetakse värvli vahele rätik või lint. NB
3. Kultuur tõud ehk kasvanduse tõud kõige rohkem tehtud tõuaretuse tööd Lääne-Euroopa poolverelised tarsahobused. Ardennid , araabia täisvereline, inglise täisvereline, trakeen. Enamik Euroopa ratsahobuseid. Middendorffi klassifikatsioon (Saksamaal ei kasutata seda süsteemi.On sooja ja külmaverelised.) 1. kiirushobused- soojavereline 2. sammuhobused külmavereline Klassifitseerimine kasutustarbe järgi 1. Ratsahobused light horse, Inglise täisvereline, araabia täisvereline. 2. Ratsa-rakke hobused doni, budjonie,Tori ratsatüüp(Tb) , hannoveri tõug. 3. Traavlid, küliskäijad Orlovi traavel, Ameerika traavel. 4. Universaalsed tõud rakkehobused, võib ka ratsutada. Tori universaalne tüüp(T) 5. Poolraskeveo hobused rootsi ardennid(Asw) , vene raskeveohobune, Eesti raskeveo hobune(ER- ardennist saadud ja NL pool tunnustamata) , postjee bretoon 6
Toote elutsükli mudel lk 140 Tootel on oma elu, nagu kõigil elusorganismidel, mis algab sünniga, läbib teatud etappe ja lõpeb surmaga. Elutsükli kontseptsiooni saab kasutada turu, toote ning brändi arengu analüüsimiseks. Toote elutsükkel on aeg toote kavandamisest kuni toote lõppemiseni. Neli faasi. Osad autorid toovad välja enne juurutusfaasi veel arendusfaasi Tunnus Juurutus Kasv Küpsus Langus Turunduse- Turu loomine, Turu hõlvamine, eeliste Turuosa kaitsmine, Saagikoristus, rentaabluse eesmärk tarbija teavitamine, rõhutamine brändi lojaalsuse tõstmine, toote poolehoiu võitmine säilitamine kõrvaldamine Käive Väike, kasvav Kiiresti kasvav Stabiliseeruv, kahanev Kahanev Kasum...
sõjaratsu, destrier. Need sõjamehed moodustasid r a s k e ratsaväe, sest nad olid täies varustuses, ja eriti selle pärast, et neil oli kallis rõngassärk. _ rõngassärk oli sageli rüütlivarustuse kõige hinnalisem ese. _ rüütli hobune pidi suutma kanda täisvarustuses rüütli kogu raskust ja olema rängaks tapluseks spetsiaalselt aretatud ja välja õpetatud. Destrier' id olid suuremad ja tugevamad kui aadlike tavalised ratsahobused ning neid kasutati enamasti ainult võitluses. _ raskeratsavägi oli r a s k e ka sellepärast, et hobuseidki hakati järjest enam turviste ja raudrüüdega kaitsma. Vibukütid * Keskajal tarvitati kolme tüüpi vibusid: lühikest vibu, pikka vibu ja vibupüssi. _ Lühike vibu oli u 90 cm pikk ja see tõmmati pingule vastu rinda ._ Pikk vibu oli 180 cm pikk ja tõmmati vinna kõrva juurest. _ Amb oli selle aja Euroopas peamise tähtsusega laskerelv. 12. sajandi
Tooteelutsükli mudel (faasid) Tunnus Juurutus Kasv Küpsus Langus Turundus- Turu Turu Turuosa Saagikoristus eesmärk loomine, hõivamine, kaitsmine, , rentaabluse tarbija eeliste brändilojaals tõstmine, teavitamine, rõhutamine use toote poolehoiu säilitamine kõrvaldamine võitmine Käive Väike, Kiiresti Stabiliseeruv, Kahanev kasvav kasvav kahanev Kasum Negatiivne,v Kasvav, Kahanev Kahanev, äike suurim väike, 0, negatiivne Konkurents Puudub Suureneb Suur Kahanev Tarbijad Liidertarbijad Esmastarbija Hilinenud Mahajäänu...
TURUNDUSE ALUSED Loengukonspekt SISUKORD 1.TURUNDUSE OLEMUS...................................................................................................... 3 1.1 Turunduse määratlused....................................................................................................3 1.2 Turunduse ajalugu........................................................................................................... 4 1.3 Turustuspoliitika..............................................................................................................4 1.4 Turunduse vajadus...........................................................................................................5 1.5 Turunduse juhtimise filosoofiad......................................................................................6 1.5.1 Turunduskontseptsiooni komponendid.................................................................... 6 1.6 Tur...
TURUNDUS Loengukonspekt Õppejõud Reet Niilus Mõdriku 2011 2 SISUKORD 1.TURUNDUSE OLEMUS...................................................................................................... 4 1.1 Turunduse määratlused....................................................................................................4 1.2 Turunduse ajalugu........................................................................................................... 5 1.3 Turustuspoliitika..............................................................................................................5 1.4 Turunduse vajadus...........................................................................................................6 1.5 Turunduse juhtimise filosoofiad......................................................................................7 1.5.1 Turunduskontseptsiooni komponendid......................
Tõugude klassifitseerimine käib kolmanda zootehnilise printsiibi alusel, mis arvestab mõtestatud inimtöö hulka aretuses. Darwini järgi jaotatakse: o Kohalikud e aborigeensed tõud o Parandatud e üleminekutõud o Kasvanduse e kultuurtõud Middendorfi järgi jaot: o Sammuhobused o Kiirushobused Samal ajal jaot hobused Lääne-Euroopas külmaverelisteks ja soojaverelisteks Tõud võib jagada ka: o Ratsahobused need omakorda jagatakse täisverelisteks ja poolverelisteks. Täisvereliste puhul kasutatakse aretuses ainult sama tõu hobuseid, neid, kelle vanemad on tõuraamatus. Poolvereliste puhul kasutatakse 3...4 põlvkonna tagant täisverelisi tõuge. o Ratsarakkehobused o Traavlid o Universaalsed tõud o Poolraskeveohobused o Raskeveohobused o Ponid 5. Hobuste värvused, hobuste märgised, hobuse vanuse määramine hammaste
mida ma teilt kuulen.» Nähes d'Artagnani näos nii suurt kannatust, andis vanake talle märku, et ta kuulaks, ja ütles tasa: «Oli umbes üheksa paiku, kui kuulsin tänavalt mingit müra. Tahtsin teada, mis see küll võiks olla. Värava juurde minnes märkasin, et keegi püüab sisse tulla. Kuna olen vana ja ei karda, et minult võidakse midagi varastada, avasin ja nägin paari sammu kaugusel kolme meest. Varjus seisis tõld sõiduhobustega ja ratsahobused. Hobused kuulusid ilmselt kolmele mehele, kes olid ratsa-ülikondades. «Mida te tahate, head härrad?» hüüdsin ma. «Kas sul on redelit?» küsis mult mees, kes näis olevat ratsasalga juht. «Jah, härra. Seesugune, millega ma puuvilja puude otsast maha võtan!» «Too see meile ja mine tuppa tagasi. Siin on sulle eküü tülitamise eest. Pea ainult hästi- meeles, et kui sa sellest, mis sa näed ja kuuled, peaksid sõnakesegi kuskil poetama
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
