Tunnikontroll 1 1. On teada Kauba hind (p) 6 5 4 3 Kauba x nõutav kogus 100 110 120 150 Kauba y nõutav kogus 100 150 225 325 Arvuta nõudluse hinnaelastsuse koefitsient iga hinnamuutuse korral (6-lt 5-le, 5-lt 4-le jne) ja otsustada kumma kauba nõudlus on elastsem. |ED|=|Q1-Q2/Q1+Q2 : p1-p2/p1+p2| x: |ED| = | 100-110/100+110 : 6-5/6+5 | = 11/21 < 1 (mitteelastne) |ED| = 9/23 < 1 (mitteelastne) |ED| = 7/9 < 1 (mitteelastne) y: |ED| = 2,2 > 1 (elastne) |ED| = 1,8 > 1 (elastne) |ED| = 1,27 > 1 (elastne) Vastus: Kauba Y nõudlus on elastsem. 2. Kui kahe kaupa ostukogused muutuvad vastupidises suunas, juhul kui ühe kauba hind
Pakkumise hinnaelastsus - hinnamju mt, mis nitab, kui kergelt mjad suudavad suurendada vi vhendada pakutava kauba kogust. Turunudlus - indviduaalsete nudluste summa antud turul kindlal ajahetkel. Nudluse hinnaelastsus - nitab nudluse tundlikkust hinnamuutuse suhtes. Vhenev isiklik vrtus - kaupu ja teenuseid saab kasutada erineval otstarbel. Mnel kasutusvimalusel on suurem vrtus kui teisel. Nappus - vajadused ja nende rahuldamiseks kttesaadavad ressurssid ei ole omavahel koosklas. Kompromiss - osapooled nustuvad hisseisukohaga ainult osaliselt, ent kituvad nii, nagu nad nustuksid sellega tielikult. Kasum - tulude ja kulude vahe. Turukonkurents - vistlus ostjate ja mjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja mmise prast.
Majandus: Tund 6 10.klass NÕUDLUS II 1.Milline seos on üksikisikute nõudmiste ja turunõudluse vahel? Turunõudlus ja koos sellega ka hind peaks (teor.) kasvama kui üksikisiku nõuded mingi kauba järele suurenevad järsult. Turunõudlus peegeldab enamasti keskmist üksikisiku nõudluste summat ja kaudselt majanduse ,,tervislikku" seisu. 2.Mis on nõudluse hinnaelastsus ja mis seda määrab Hinnamuutuse mõju kogusele mida tarbijad ostavad on nõudluse hinnaelastsus. Kui väike hinnamuutus toob kaasa suure nõutava koguse muutuse, siis on hinnamõju suur ja nõudlus elastne. Sellisel juhul vähendab kõrgem hind kogutulu. Kui hinnamõju on väike, on nõudlus jäik ehk mitte elastne. Viimane kehtib enamasti esmatarbe kaupade grupi suhtes. 3.Milline erinevus on hinnamõju ja nõudluse muutuse vahel? Hinnamõju näitab kuidas kauba hinna muutus muudab tarbija kulutamisharjumusi. Kui hinna
koguseid muudavad Nõudlusseadus: inimesed ostavad tooteid ja teenuseid kõrgema hinnaga vähem kui madalama hinnaga, juhul kui teised tingimused jäävad samaks Ostujõud on nõudlus, mis on rahaga tagatud Turunõudlus on individuaalsete nõudluste summa antud turul kindlal ajahetkel Asenduskaubad on kaubad, mis rahuldavad sarnaseid vajadusi Kahaneva piirkasulikkuse seadus: Iga järgmine tarbitud ühik pakub vähem rahulolu kui eelmine Nõudluse hinnaelastsus näitab, nõudluse tundlikkust hinnamuutuse suhtes Täiend- ehk siduskaubad on kaubad, mida sageli kasutatakse koos Pakkumine on kaupade või teenuste kogus, mida tootjad soovivad ja suudavad müügiks anda erinevate hindadega teatud ajahetkel Turupakkumine on kõiki müüjate pakkumiste summa Turuhind ehk tasakaaluhind on hind, mille puhul pakutav kogus on võrdne nõutava kogusega Defitsiit on olukord, kus kaupade nõudlus ületab pakkumise Ülejääk on olukord, kus tarbijad ei soovi osta kogu toodangut, mida müüjad antud hinnaga
· Valitsuse lõpptarbimine- (Eestis SKPst 20%) kulutused haridusele, teedeehitus, julgeolek · Puhaseksport= Eksport- Inport listakse SKP koosseisu Nominaalne SKP ehk jooksvate hindade SKP- väljendab toodetud kaupade ja teenuste maksumust antud aastal kehtinud hindades. (sisaldab ka kõiki turuhinna muutusi) Reaalne SKP ehk SKP püsiv hindades- muutumatutes baasperioodi hindades( keskendub kaupade ja teenuste reaalkasvule, jättes välja hinnamuutuse mõju kaupade ja teenuste turuhindadele. Kasutatakse ka majdanduskasvu hinnanguna. Kui kasvab reaalne SKP kasvab ka elatustase(mida rohkem kasvab toodetavate kaupade ja teenuste hulk, seda suuremad on ka elanike tulud) SKP per capita- SKP näitaja inimese kohta SKP puudused: · Ei kajastu varimajandus · Ei kajastu vaba aeg ( indiviidi heaolu tegur ja igale inimesele erineva väärtusega) RKP( rahvamajanduse kogu produkt)- mõõdab kõigi antud riigi residntide ( kodanikest
JOONISTA NÕUDLUSE KÕVER Ostujõud on kaupade ja teenuste hulk, mida inimene saad teatud rahasumma eest osta. Kahanev piirkasulikkus on selline kogus, kuhu jõudes iga lisanduv ühik pakub vähem rahuldust kui eelmine. Näiteks sinu lemmik heliplaat. Asenduskaubad. Suuremal osal toodetest on asenduskaubad, aga meie valmisolek neid tarbida, sõltub hinnast. Turunõudlus on individuaalsete nõudluste summa antud turul kindlal ajahetkel. Nõudluse hinnaelastsus näitab nõudluse tundlikkust hinnamuutuse suhtes JOONISTA TURUNÕUDLUSE GRAAFIK Täiend ehk siduskaubad on mida sageli kasutatakse koos. Nõudluse suurenemine ja vähenemine sõltub: SISSETULEKUTE MUUTUS ASENDUSKAUPADE KÄTTESAADAVUS JA HINNAD ILMA-VÕI HOOAJA MUUTUS MUUTUSED MOES, MAITSES, HARJUMUSTES OOTUSTE MUUTUS PAKKUMINE Pakkumine on kaupade ja teenuste kogus, mida tootjad soovivad ja suudavad müügiks anda erinevate hindadega teatud ajahetkel. JOONISTA PAKKUMISE GRAAFIK
järelikult /EDp/ >1 , nõudluskõver on laugjas, lame (nõudluskõvera tõusu absoluutväärtus on väike); 5) täielikult elastne; s.o juhul, kui nõutava koguse muutused ei ole tavaliselt põhjustatud hinna muutusest; järelikult /EDp/ läheneb siis lõpmatusele. Nõudluskõver on horisontaalne joon. Kuid ka väga väike hinna muut võib põhjustada nõutava koguse muutumise kas 0-ks või _-ks (lõpmatuseks), sõltuvalt hinnamuutuse suunast. 23. Nõudluse ristelastsus Nõudluse ristelastsus näitab ühe kauba (kaup A) nõutava koguse suhtelise (protsentuaalse) muutuse suhet teise kauba (kaup B) hinna suhtelisse (protsentuaalsesse) muutusesse, kui teised mõjurid jäävad samaks (ceteris paribus) 24. Pakkumise hinnaelastsuse liigid Pakkumise hinnaelastsuse liigid: 1) täielikult mitteelastne pakkumine on juhtum, kui hüvise/kauba või teenuse ühikuhinna muutus ei too kaasa mingit
hinnaga võhem kui madalama hinnaga ceteris paribus. Mis on ostujõud? · Rahaga tagatud nõudlus. Mis on turunõudlus? · Individuaalsete nõudluste summa antud turul kindlal ajahetkel Mis on asenduskaubad? · Kaubad, mis rahuldavad sarnaseid vajadusi. Milline on kahaneva piirkasulikkuse seadus? · Iga järgmine tarvitud ühik pakub vähem rahulolu kui eelmine. Mida näitab nõudluse hinnaelastsus? · Nõudluse tundlikkust hinnamuutuse suhtes. Mis on täiend ehk sisendkaubad? · Kaubad, mida sageli kasutatakse koos. Mis on pakkumine? · Kaupade või teenuste kogus, mida tootjad soovivad ja suudavad müügiks anda erinevate hindadega teatud ajahetkel. Mis on defitsiit? · Olukord, kus kaupade nõudlus ületab pakkumise. Mis on ülejääk? · Olukord, kus tarbijad ei soovi osta kogu toodangut, mida müüjad antud hinnaga pakuvad. Mis on normimine?
Asenduskaupade olemasolu - paljudel toodetel on asenduskaubad. Valmisolek kasutada asenduskaupu sõltub hindadest. Näiteks, kui coca cola hind tõuseb, asendatakse see teise karastusjoogiga. Asenduskaubad on kaubad, mis rahuldavad sarnaseid vajadusi. Test Mis on asenduskaubad: 1. Laud ja tool 2. Jäätis ja külm vesi 3. Auto ja ratas Nõudlus ja pakkumine. Nõudlus · NÕUDLUSELASTSUS näitab, kui palju hinnamuutus mõjutab nõutava kaubakoguse muutust. Näitab tundlikkust hinnamuutuse suhtes. · Nõudluselastsust mõõdetakse tulutestiga: kogutulu = hind x müüdud kogus. · Hinnatõus · Kogutulu suureneb - jäik nõudlus · Kogutulu väheneb - elastne nõudlus · Hinnalangus · Kogutulu suureneb - elastne nõudlus · Kogutulu väheneb - jäik nõudlus Nõudlus ja pakkumine. Nõudlus · Kui hinnamõju on suur - elastne nõudlus. · Kui hinnamõju on väike - jäik nõudlus. · Nõudluselastsus on erinevatel kaupadel ja teenustel erinev järgmistel põhjustel:
ressursse ning selle tulemus on olukord, mida Kui inimesed turul kaupu ja teenuseid ostavad, siis nimetatakse nappuseks. Nappus sunnib inimesi ühinevad nende nõudmised turunõudluseks. Nagu valikuid tegema. Alternatiivkulu, nappuse tulemus, iga üksikisiku nõudmine, näitab ka turunõudlus alati on otsuse tegemisel loobutud parima alternatiivi hinnamõju. Hinnamuutuse mõju kogusele, mida tarbijad väärtus. Majanduslik mõtteviis on analüüsivahend, ostavad, on nõudluse hinnaelastsus. Kui väike mis uurib otsustamisprotsessi. Majanduslikus hinnamuutus toob kaasa suure nõutava koguse mõtle mi ses on suur tähtsus stiimulitel ning sellel, muutuse, on hinnamõju suur ja nõudlus elastne. kuidas need inimkäitumist mõjutavad. Sellisel juhul vähendab kõrgem hind kogu tulu
soovib ja suudab müüa erinevate võimalike hindadega teatud kindlal ajahetkel. Tasakaaluhind ehk turuhind hind, mille korral nõutav ja pakutav kogus on turul võrdne. Tasakaalukogus (tasakaaluhind) tootjatele ja tarbijatele vastuvõetav hinna ja koguse kombinatsioon. Nõudluse hinnaelastsus tarbija reageerimise tundlikkus hinna muutustele, nõutava koguse muutust, mis järgneb hinna muutusele; hinnamõju mõõt, näitab nõudluse tundlikkust hinnamuutuse suhtes. E= nõutava kauba koguse %-ne muutus / kauba hinna %-ne muutus (jagamistehe). Defitsiit NÕUDLUS > PAKKUMINE Ülepakkumine PAKKUMINE > NÕUDLUS Pakkumise ja nõudluse tabelid ja graafikud. Konkurents Turg mehhanism, kus saavad kokku hüviste müüjad ja ostjad. Konkurents võistlus ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja müümise pärast. Täielik konkurents ehk täiskonkurents konkurents, mis kujuneb turul, kus on palju
Potentsiaalne tööjõud on mõnevõrra tähendab kahe või enama subjekti püüdlemist sama eesmärgi poole laiem mõiste, sest teatud osa inimesi võib oma suhtumist muuta ning Ressursi- ehk teguriturul kaubeldakse tootmissisenditega Ressursi edaspidi ka töötada soovida. siirde- ehk ootuspärane tööpuudus nõudluse elastsus tähendab nõutava ressursikoguse muutumist (tuleneb näiteks töö sesoonsusest või tootmise ümberkorraldusest. See hinnamuutuse toimel seega pakkumise muutumist konkreetses harus on ka vaheaeg töötamises, mis tekib ühelt kohalt teisele üleminekul või nimetatakse ressursside mobiilsuseks teisaldustulust, mis kujutab seoses viibimisega täiend- või ümberõppel); struktuurne tööpuudus endast teatavat minimaalset summat, mida ressurss peab teenima (tekib, kui tööjõu kvaliteet (oskused, haridustase, kvalifikatsioon) ja
a) Kujuta olukorda graafiliselt mõlema kauba jaoks. Missugune on tasakaalu kogus ja tasakaaluhind? Kui suur on põllumeeste tulem? b) Oletame, et halva ilma tõttu väheneb nii soja kui aprikooside tootmine 20 protsenti. Missugune on uus tasakaaluhind ja kogus? c) Kuidas muutus põllumeeste tulem? d) Missuguse toote nõudmine on elastne ja missuguse toote nõudmine on mitteelastne? e) Arvutage nõudluse elastsus küsimuses b) olnud hinnamuutuse alusel. VASTUS: a) Graafiliselt kujutatud. Soja puhul on tasakaaluhinnaks 4 eurot ja tasakaalukogus 500 miljonit vakka (tähistus A). Aprikooside puhul on tasakaaluhinnaks 2 eurot ning tasakaalukogus 2 miljonit tonni (tähistus B). Soja puhul on põllumehe tulemiks 2000 milj eurot ning aprikooside puhul on tulemiks 4 milj eurot. b) Tootmine väheneb 20%. Ehk uuteks pakkumiskogusteks on 400 miljonit vakka sojaube ning 1,6 miljonit tonni aprikoose
Näiteks hotellitoa hinnakujundus on väga paindlik, sest muutuvkulud moodustvad väga väikese osa 2. Perishability kasutamine hinnakujunduses - jaguneb kaheks: üks on toote puhul (räägime müügivõimaluse riknevusest) ja teenus (müügivõimaluse kaduvus); toote hinna langetamine, kui tähtaeg on läbi, hinda saab langetada isegi alla muutuvkulu määra. Hotellitoa puhul kuni muutuvkulu määrani. 3. Hinnaelastsus kui me hinda muudame, siis kas kogus muutub rohkem või vähem hinnamuutuse tagajärjel. Kui muutub rohkem, siis on tegemist elastsega, kui muutub vähem, siis on tegemist mitteelastsega. Madalhooaeg elastne, kõrghooaeg mitteelastne (kõrghooajal mängida hinnatõusuga, madalhooajal hinnalangusega) 4. Hinnalisandi erinevus kasumimarginaalist - hinnalisand on protsendiline juurdehindlus kasumimarginaal on protsentsuhtarv, mis näitab palju moodustab kasum hinnast; et saada sama suurt kasumit, peab olema hinnalisand suurem kui kasumimarginaal. Omahinnale tuleb
väärkasutamisega. Teabe kinnihoidmine eesmärgiga hoida väärtpaberi hinda muutumatuna ja seeläbi takistada õiglase turuhinna kujunemist. Manipulatsiooni indikaatorid... · Tehingute või tehingukorralduste seeria moodustab olulise osa väärtpaberi päevakäibest või tehingutest turul, eriti kui sellega kaasneb väärtpaberi oluline hinnamuutus · Märkimisväärset osalust omavate isikute tehingud või tehingukorraldused põhjustavad väärtpaberi olulise hinnamuutuse · Toimunud tehingute tagajärjel ei muutu väärtpaberite lõppomanik · Lühikese ajavahemiku jooksul toimub positsioonide pööramine, mis moodustab olulise osa väärtpaberi päevakäibest, eriti juhul, kui see toob kaasa olulise hinnamuutuse · Lühikesse ajavahemikku koondunud tehingud või tehingukorraldused, mis põhjustavad väärtpaberi ajutise ning taastuva hinnamuutuse · Tehinguraamatus selliste tehingukorralduste kuvamine, mis muudavad hetke parimat ostu- või
PAKKUMINE-Kaubakogus, mida tootja soovib ja suudab müüa ning on suuteline valmistama olemasoleva hinna eest Pakkumise mõjutajad: · KAUBA HIND · TOOTMIS JA MÜÜGIKULUD · HINNANGUD TULEVIKU SUHTES · MÜÜJATE VÕI TOOTJATE ARV MIDA KÕRGEM ON MINGI KAUBA HIND, SEDA ROHKEM ON TOOTJA HUVITATUD SELLE KAUBA TOOTMISEST Pakkumise hinnaelastsus · ELASTNE hinnamuutusel on suur mõju pakutavale kogusele. Tootjad hakkavad kiiresti kaupa juurde tootma · MITTEELASTNE hinnamuutuse mõju pakutavale kaubakogusele on vähene (piiratud ressursid, suured kapitalimahutused, teadmised), suured muutused nõuavad aega Pakkumise mõjurid 1. Tehnoloogia tase 2. Vajalike ressursside hinnad 3. Alternatiivsete kaupade hinnad 4. Tootjate ootused 5. Tootjate arv 6. Maksud ja subsiidiumid Turg Üle- ja puudujääk · Turu ülejääk suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse (liigpakkumine)
Seega kui hinda tõsta siis tulem suureneb. Käesolevas ülesandes tõi hinna tõus kaasa tulemi suurenemise soja turul ja vähenemise aprikooside turul. Järelikult võib väita, et soja nõudlus on hinna suhtes mitteelastne ja aprikooside nõudlus on hinna suhtes elastne. Siinkohal peab tähele panema, et sellised elastsused on iseloomulikud just nendele konkreetsetele hinnamuutustele. e) Arvutage nõudluse elastsus küsimuses b) olnud hinnamuutuse alusel. Elastsuste arvutamiseks kasutan järgnevalt keskpunkti meetodi. Soja nõudluse hinnaelastsus: Aprikooside nõudluse hinnaelastsus: ( )⁄ ( )⁄ ( )⁄ ( )⁄ 9 5) Tabel iseloomustab Kalja ja Koka nõudlust.
muutujate mõju ja tarbija käitumise vahel, säilitades ülejäänud autoomanikud, erinevad ametid, hobid, professionaalid, muutujad konstantsetena. Eksperimente võib teha kõigi amatöörid). turundusmeetmestiku elementide kohta, nagu tooted, pakend, Tootega seotud käitumine: reklaam, marginimi ja hind. Näiteks hinnateste korraldatakse ostukäitumine (margitruudus või ühelt margilt teisele siis, kui tahetakse teada hinnamuutuse mõju läbimüügile, ning üleminek); reklaamiteste korraldataske, et määrata kindlaks, kas ostuasjaolud (uudsus, juhuslikkus, regulaarsus, sagedus diileri reklaamisõnum avaldas selle saajale soovitud mõju. asukoht); 8. Turunduse keskkond loodetavad kasud(kasud, mida saadakse kauba ostust,
siis toob maksude suurenemine kaasa kulude kasvu ja see vähendab pakkumist. Vastupidine mõju on subsiidiumidel. Selle mõjul tootjate kulud vähenevad ja pakkumine suureneb. 7)Mitmesugused muud tegurid. Mõne kauba pakkumine muutub seoses looduslike tingimustega, nagu näiteks ilmastik. Mõne teise kauba pakkumist mõjutavad sellised tegurid nagu sõjad ja streigid. 2.2 Pakkumise hinnaelastsus Nii nagu nõudluse hinnaelastsus mõõdab tarbijate reaktsiooni hinnamuutuse korral,nii mõõdab pakkumise hinnaelastsus seda, kuidas hinnamuutusele reageerivad pakkujad. Pakkumise hinnaelastsuse liigid: Pakkumise hinnaelastsusel on palju ühist nõudluse hinnaelastsusega. Nimelt, kui pakkumise hinnaelastsuskoefitsendi väärtus on väiksem kui 1,on pakkumine mitteelastne; kui hinnaelastsuse koefitsendi arvväärtus on suurem kui 1, on pakkumine elastne; kui kõnealuse näitaja arvväärtus võrdub 1-ga, on pakkumine
.................................................................................. 15 SISSEJUHATUS Hind on üks tähtsamaid ettevõtte väärtust mõjutavatest komponentidest. Tüüpilise ettevõtte puhul 5%-ne hinna kasv võib suurendada ärikasumit rohkem kui kaks korda. Hind mõjutab ettevõtte väärtust läbi tema mõju ettevõtte marginalile ja käibele. Hind on ainuke turunduskompleksi element, mis otseselt toodab tulusid, kõik ülejäänud toodavad kulusid. Lühiajaline hinnamuutuse mõju kasumile ja müügile on tavaliselt palju suurem, kui muutus teistes turundusmeetmete kompleksi elementides.(Miljan, 2003) Turundusjuhtidel on võimalik kasutada suur hulk hinnakujundamisstrateegiaid. Enne nende strateegiate juurde minemist oleks kasulik tutvuda hinnakujunduse traditsioonilise protsessiga, kuna see aitab oluliselt kaasa õige strateegia valikule. Hinnakujunduse protsessi esimesel etapil tuleks selgeks teha hinnakujundamisele mõju
Tasakaalukogus on selle hinna juures nõutav ja pakutav kogus. Mitte alati ei kujune nõudmise ja pakkumise koostegevusest turul tasakaal, vaid hoopis üle- või puudujääk. Turu ülejääk tekib siis, kui turul kehtiva hinna korral pakutav kogus ületab nõutava koguse. Turu puudujääk tekib siis, kui turul kehtiva hinna korral nõutav kogus ületab pakutava koguse. Ülejääk surub hinna alla, puudujääk aga peaks aga avaldama survet hinnatõusuks. Kui tasakaal hinnamuutuse tõttu saabub, ei avalda turujõud enam mingit survet hinnale ega kogusele. Kui aga turg on tasakaalust väljas pikemat aega, sekkub tema tegevusse riik kehtestades miinimum- ja maksimumhinna. Maksimumhind on seadusega kehtestatud kõrgeim hind, mida tootele kehtestada võib (N.: üüri piirmäär). Miinimumhind on seadusega kehtestatud hind, millest ta allapoole langeda ei tohi (N.: miinimumpalk). EKSPORT Eksport on mingi kindla toote või teenuse pakkumine välismaal
Järelikult võib väita, et soja nõudlus on hinna suhtes mitteelastne ja aprikooside nõudlus on hinna suhtes elastne. Siinkohal peab tähele panema, et sellised elastsused on iseloomulikud just nendele konkreetsetele hinnamuutustele. 4 e) Arvutage nõudluse elastsus küsimuses b) olnud hinnamuutuse alusel. Elastsuste arvutamiseks kasutan järgnevalt keskpunkti meetodi. Soja nõudluse hinnaelastsus: Aprikooside nõudluse hinnaelastsus: 3) Selgita, kas järgnev väide on õige või vale (Põhjenda oma vastust.): ,,Kui täiendava ühiku kauba tarbimine suurendab kogukasulikkust, siis tähendab see, et ka piirkasulikkus suureneb." See ei tähenda seda. Tõsi on see, et teatud situatsioonides võib piirkasulikkus olla kasvav ent need ei ole meie jaoks
Andke tulemustele lühike tõlgendus. Lahendus: Alustame ülesande lahendust sellega, et vaatame, millised andmed meil teada on ning milline on antud ülesande sisuline teguritesüsteem. Kaubakäive sõltub hinnast ja müüdud kogustest, kusjuures hind on kvalitatiivne tunnus ning müüdud kogused oleks kvantitatiivne tunnus. Antud ülesandes on meil teada kaubakäive ( ) ning hinnamuutus protsentides ( i ). Hinnamuutuse protsentides peame avaldama indeksitena (vt tabel). Kaubakäive Hinna muutus Hinna muutus tegelikes 1 1 hindades, i Kaubagrupp 1000 krooni baasperioo aruandeperiood protsentide indeksina d s
Täiuslikud asenduskaubad Perfect subtitutes Идеальные заменители Täiuslikud täiendkaubad Perfect complements Идеальные товары дополнители Eelarve joon The budget line Бюджетная линия Eelarve piirang The budget Constraint Бюджетное ограничение Hinnamuutuse efekt Effects of price changes Эффект изменения цены Tarbija tasakaal The consumer Equilibrium Position Равновесие потребителя Tulu muutuse efekt Effects of changes of Income Эффект изменения дохода Tulueffekt Income effect Эффект дохода
praeguse otsuse langetamise puhul. Prognoose saab teostada ajaloolisi andmeid kasutades ja neid tulevikku projitseerides. Arvustuslikult tuleb tootluse leidmiseks leida investeeringute väärtuste muutus perioodi jooksul ja viia see ühtsele baasile. Valedel eeldustel võib mõnikord teha küll suhteliselt täpse prognoosi, kuid suure tõenäosusega seda teist korda ei juhtu. Tootluse leidmise puhul tuleb kindlasti arvesse võtta ka kõik dividendid, võlakirjakupongid jne. Ainult hinnamuutuse arvestamise korral on oht vastava 5 investeeringu tegelikku tootlust oluliselt ala- või ülehinnata. Mida rohkem ajaloolist infot investeeringu kohta on, seda statistiliselt pädevamad on selle põhjal tehtud prognoosid. Mitme tsükli andmete analüüsimisel tuleks jälgida, et algus- ja lõpp-punkt ei satuks väga
8. Mille poolest erinevad elementaarvajadusi rahuldavad hüvised ja luksushüvised? I nõudlus kasvab vähenevas tempos – järjest väiksem osa igast lisanduvast kroonist kulutatakse nende peale; teiste puhul kasvab nõudlus kiirenevas tempos – järjest suurem osa igast lisanduvast kroonist kulutatakse neile 9. Kuidas mõjutab hüvise hind selle hüvise nõudlust? Mida väiksem hind, seda suurem nõudlus. 10. Kuidas võib hüvise hind mõjutada teiste hüviste nõudlust? Ühe hüvise hinnamuutuse mõju teiste hüviste nõudlusele sõltub sellest, kuidas on need hüvised majapidamise jaoks üksteisega seotud ja eelistustest. Sõltumatud hüvised – hinnamuutus ei avalda mõju; asendushüvised – esimese hinnatõus toob kaasa teise nõudluse suurenemise; kaashüvised – esimese hinnatõus toob kaasa teise nõudluse vähenemise (samuti ka esimese) 11. Mille poolest erinevad asendusefekt ja sissetulekuefekt? Asendusefekti puhul tarbitakse
firmad kehtestavad sageli hinna konkurentide hindade tasemel. Põhjendus sellisele tegevusele peitub piirkulude käitumises ja nõudluskõvera iseärasustes murtud nõudluskõver. Kuna oligopolistlik turg koosneb vähestest müüjatest, kes on täiuslikult teadlikud üksteise hindadest, toob kellegi hinnamuutus alandamise suunas kaasa selle muutuse tasalülitamise konkurentide poolt, sest vastasel korral väheneb nende müük. Sellise tegevusega aga lõikavad nad hinnamuutuse algatanud ettevõttel ära võimaluse müüki märkimisväärselt kasvatada. 23. Konkurentsist lähtuvad hinnakujundusmeetodid: - hinnaliidrid, - status quo, - võistupakkumise hinnad Konkurentsist lähtuv hinnakujundus on esindatud ka teist tüüpi turgudel (monopolistliku konkurentsi turud) terve rea strateegiatega: - tavapärane hinnatase, - müüki toetav hinnatase, - igapäevased madalad hinnad, - läbiräägitavad hinnad. Tavapärane hinnatase (Customary pricing)
Eesti Energia põhjendab alates 2002. aastast paigal püsinud elektri tootmise hinna kallinemist eelkõige sellega, et oluliselt on muutunud Eesti majanduskeskkond. Muu hulgas on kallinenud kütused, tõusnud on remondi- ja hoolduskulud ning toimunud on märkimisväärsed muutused tööjõuturul. Praeguseks on kõik viis Eesti Energia kontserni ettevõtet ehk Eesti Põlevkivi, Narva Elektrijaamad, Põhivõrk, Jaotusvõrk ja teenindus esitanud energiaturu inspektsioonile (ETI) hinnamuutuse aluseks olevad põhjendatud kulude prognoosid. Nendest avaldavad Eesti Energia prognooside kohaselt uuele hinnale olulisimat mõju põlevkivi (15 protsenti) ja elektri tootmise hinnatõus (23,3 protsenti), jaotuskulude (7,2 protsenti) ja ülekandekulude kasv (1 protsenti). Elektri hind lõpptarbijale, millele lisandub taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis, kasvab Eesti Energia prognooside alusel keskmiselt 16 protsenti.
vastuseks hüvise hinna muutumisele Nõudluse hinnaelastsus koefitsent - mõõdab hinna suhtelisest muutusest põhjustatud nõutava koguse suhtelist muutust 8. Ühikelastsus -Kui nõudluse hinnaelastsuskoefitsient E = 1, siis öeldakse, te nõudlus on hinna suhtes ühikelastne. See tähendab seda, et nõutava koguse suhteline muutus on võrdne hinna suhtelise muutusega. 9. Inelastusu ? Mitteelastne- hinnamuutuse mõju pakutavale kaubakogusele on vähene. 10.Kaks nõudluse hinna elastust tegurit Kui nõudluse hinnaelastsuskoefitsient E > 1, siis öeldakse, te nõudlus on hinnaelastne. Sisuliselt tähendab see seda, et nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus. Näiteks kui me tõstame hinda 1%, mistõttu nõutav kogus väheneb 2%, siis E = 2/1 = 2. Kui E = , siis on nõudlus täielikult hinnaelastne ja nõudluse joon on horisontaalne. St
mingit mõju. Kui tegu on asendushüvistega, sunnib ühe hüvise hinnatõus tarbijat otsustama teise hüvise kasuks ja teise hüvise nõudlus suureneb. Kui tegu on kaashüvistega, vähendab ühe hüvise hinnatõus nii selle hüvise kui ka teise, kaasneva hüvise nõudlust. Kui ühe hüvise hind langeb, siis see hüvis osutub eelistatumaks --Seda hüvist tarbitakse rohkem ja teist vähem. Toimub hüviste omavaheline asendamine. Seda nimetataksegi hinnamuutuse asendusefektiks. Kuna hinna languse tõttu suhteline sissetulek suurenes, siis saab mõlemat hüvist nüüd rohkem tarbida. Selle tagajärjel suureneb mõlema hüvise tarbimine. Seda muutust nimetatakse hinnamuutuse sissetulekuefektiks. Seega, kui hüvise hind langeb, siis selle hüvise tarbitav kogus suureneb nii asendus- kui ka sissetulekuefekti tõttu. Teise hüvise nõutav kogus asendusefekti tulemusena väheneb, kuid sissetulekuefekti tõttu suureneb.
Vähendada materjalide või toodete ülejäägiga seotud kulutusi 6. Vedusid paremini kavandada 7. Parandada toodete või teenuste hinnakalkuleerimist 8. Läbirääkimistel tarnijatega saavutada optimaalseid tingimusi Tarneallikate analüüs Andmete kogumine olemasolevate tarnijate alltarnijate kohta, prognoosimaks võimalikke ebakindlaid olukordi tarnetel. Sisaldab nii tehnoloogilist ja tehnilist infot kui ka poliitilise olukorra võimalikke muutusi. Hinnamuutuse prognoos Annab ettekujutuse lähemas ja kaugemas tulevikus toimuda võivate hinnamuutuste kohta koos nende põhjaliku analüüsiga. Prognoose saab jagada ka järgmistel alustel: · Ajamõõde, prognoosi ajaline kate · Ruumiline mõõde, prognoosi geograafiline kate · Tootegrupp · Kliendigrupp · Planeeritud keskmine täpsus · Planeeritud kõrvalekalle
Loodusõnnetuste järel. Inflatsioon võib moonutada SKP andmeid. Inflatsioon on hindade tõus, millega kaasneb raha ostujõu langus(e. Raha kaotab oma väärtust). Inflatsiooni põhjused: 1)Nõudlus kasvab kiiremini, kui tootmine 2)Tootmiskulud suurenevad 3)Suurim probleem inflatsiooni juures on raha väärtuse langemine, sellega koos langeb ka ostujõud. Riigi elatustase: raalne SKP: rahvaarv Nominaalne SKP on jooksevhinna. Toodete maksumus antud aastal, mis arvestab ka hinnamuutuse mõju, kajastab turuhinna muutusi. Reaalne SKP on püsivhinnad. Muutumatud baasperioodi hinnad, kaupade ja teenuste hulga reaalne kasv, mitte maksumuse kasv. Reaalse SKP kasv näitab elatustaseme paranemist, selle põhjal on näha majanduskasv või langus. Tootlikkus võib üldiselt defineerida kui valmistatud toodete ja pakutud teenuste hulka ühe sisendiühiku koht. Ajaühik, üks töötaja, kapitaliühik Tööviljakus e
suureneb samuti kaks korda, kuid reaalne SKP jääb endiseks. Reaalse ja nominaalse SKP erinevust väljendab SKP deflaator. Deflaatori näol on sisuliselt tegemist hinnaindeksiga, mis mõõdab hindade muutumise tempot ehk inflatsiooni. Tavaliselt väljendatakse deflaatori väärtust protsentides: Kui deflaatori väärtus on suurem kui baasaasta hinnaindeks 100, on tegemist hinnatõusuga, kui aga sellest väiksem, siis on keskmine hinnatase baasperioodiga võrreldes langenud. Hinnamuutuse suuruse protsentides (inflatsiooni määra) 3 saame, kui lahutame deflaatori väärtusest 100: inflatsiooni määr = deflaator 100. Lisaks üldise hinnataseme muutusele võib inflatsiooni mõõta ka tarbijahinnaindeksiga. Tarbijahinnaindeks näitab tüüpilise majapidamise kaupade ja teenuste ostukorvi keskmine hinna muutust. Kuna eranditult kõigi kaupade ja teenuste hindade muutust on raske välja tuua, siis kasutatakse siin väljavõttelist vaatlust, mida nimetatakse ostukorviks
Mitte alati ei kujune nõudmise ja pakkumise koostegevusest turul tasakaal, vaid hoopis üle- või puudujääk. Turu ülejääk tekib siis, kui turul kehtiva hinna korral pakutav kogus ületab nõutava koguse. Turu puudujääk tekib siis, kui turul kehtiva hinna korral nõutav kogus ületab pakutava koguse. Ülejääk surub hinna alla, puudujääk aga peaks aga avaldama survet hinnatõusuks. Kui tasakaal hinnamuutuse tõttu saabub, ei avalda turujõud enam mingit survet hinnale ega kogusele. Kui aga turg on tasakaalust väljas pikemat aega, sekkub tema tegevusse riik kehtestades miinimum- ja maksimumhinna. Maksimumhind on seadusega kehtestatud kõrgeim hind, mida tootele kehtestada võib (N.: üüri piirmäär).
1. Optsiooni ostja riskib sellega, et võib lühikese ajaga kaotada kogu optsiooni eest tasutud summa. Optsiooni puhul on tegu potentsiaalselt väärtust kaotava varaga ning optsioon võib muutuda optsiooni tähtaja saabumisel väärtusetuks. Optsiooni ostja, kes ei müü oma optsiooni järelturul ega kasuta seda enne optsiooni tähtaja saabumist, kaotab kogu optsiooni tehtud investeeringu. Kasumi teenimiseks ei pea optsiooni ostja õigesti aimama mitte üksnes alusvara prognoositava hinnamuutuse suunda, vaid ka seda, millal hinnamuutus aset leiab. Kui alusvara hind ei muutu enne optsiooni tähtaega prognoositud suunas ja ulatuses, millest piisaks optsiooni maksumuse katmiseks, siis võib investor kaotada kogu optsiooni tehtud investeeringu või olulise osa sellest. 2. Mida väärtusetum on optsioon ja mida lühem on optsiooni tähtaja saabumiseni jäänud aeg, seda suurem on oht, et optsiooni ostja kaotab kogu optsiooni tehtud investeeringu või olulise osa sellest
Sissetuleku suurenedes normaalhüviste nõudlus suureneb ja inferioorsete hüviste nõudlus väheneb. Hüvisekoguse sõltuvust sissetulekust kirjeldavad Engeli kõverad. Normaalhüvise hinna alanemine toob kaasa selle nõudluse suurenemise kahel põhjusel: · hüvis muutub teistega võrreldes odavamaks (asendusefekt); · endise koguse ostmisel vabaneva raha arvel saab rohkem tarbida (sissetulekuefekt). Hüvise hinnamuutuse mõju teiste kaupade nõudlu-sele sõltub sellest, kas tegemist on asendus-kaupade, kaaskaupade või sõltumatute kaupadega. Turunõudlus Majapidamise individuaalse nõudluskõvera kõik punktid näitavad, kui palju tarbija konkreetse hinna korral hüvist ostaks. Turunõudlus on kõigi tarbijate poolt summaarselt nõutav hüvisekogus mingi hinnataseme korral. Kuna iga tarbija poolt nõutav kogus on seda väiksem, mida kõrgem on hind, on turunõudlus- kõver langev.
hinnamuutustele. Kui elastsus on alla ühe, siis on tegemist mitteelastse kaubaga, üle ühe elastne. Kui elastsus on 1, siis on tegemist ,,ühikelastse" kaubaga. Teoreetiliselt võib elastsus olla ka lõpmatus (kõik kaubad ostetakse mingi hinnaga ära, vahet pole, palju neid on) ning 0 (sõltumata kauba hinnast, ostetakse ikka täpselt sama kogus). Antud kahte tingimust reaalselt ei eksisteeri! Nõudluse rIstelastsus ühe kauba hinnamuutus põhjustab teise kauba hinnamuutuse. Kui kaubad on üksteisele asenduskaubad, siis on ,,väärtus positiivne"; hinnamuutus tarbijale positiivne, sunnib hinda alandama. Kui kaubad on siduskaubad (täiendkaubad), siis on ,,väärtus negatiivne" Väidab, et üsna varsti (järgmine nädal) tuleb nõudluse peale test! (Võiks siis mõned mõisted õpikust üle vaadata). Kui nõudluskõver on sirge ja keskpunktis on kõrgeim kogutulu, siis kogutulu kasvades esimesel osal on hinnaelastsus üle ühe (iga järgneva kauba müügiga
8. Mille poolest erinevad elementaarvajadusi rahuldavad hüvised ja luksushüvised? I nõudlus kasvab vähenevas tempos järjest väiksem osa igast lisanduvast kroonist kulutatakse nende peale; teiste puhul kasvab nõudlus kiirenevas tempos järjest suurem osa igast lisanduvast kroonist kulutatakse neile 9. Kuidas mõjutab hüvise hind selle hüvise nõudlust? Mida väiksem hind, seda suurem nõudlus. 10. Kuidas võib hüvise hind mõjutada teiste hüviste nõudlust? Ühe hüvise hinnamuutuse mõju teiste hüviste nõudlusele sõltub sellest, kuidas on need hüvised majapidamise jaoks üksteisega seotud ja eelistustest. Sõltumatud hüvised hinnamuutus ei avalda mõju; asendushüvised esimese hinnatõus toob kaasa teise nõudluse suurenemise; kaashüvised esimese hinnatõus toob kaasa teise nõudluse vähenemise (samuti ka esimese) 11. Mille poolest erinevad asendusefekt ja sissetulekuefekt? Asendusefekti puhul tarbitakse
8. Mille poolest erinevad elementaarvajadusi rahuldavad hüvised ja luksushüvised? I nõudlus kasvab vähenevas tempos – järjest väiksem osa igast lisanduvast kroonist kulutatakse nende peale; teiste puhul kasvab nõudlus kiirenevas tempos – järjest suurem osa igast lisanduvast kroonist kulutatakse neile 9. Kuidas mõjutab hüvise hind selle hüvise nõudlust? Mida väiksem hind, seda suurem nõudlus. 10. Kuidas võib hüvise hind mõjutada teiste hüviste nõudlust? Ühe hüvise hinnamuutuse mõju teiste hüviste nõudlusele sõltub sellest, kuidas on need hüvised majapidamise jaoks üksteisega seotud ja eelistustest. Sõltumatud hüvised – hinnamuutus ei avalda mõju; asendushüvised – esimese hinnatõus toob kaasa teise nõudluse suurenemise; kaashüvised – esimese hinnatõus toob kaasa teise nõudluse vähenemise (samuti ka esimese) 11. Mille poolest erinevad asendusefekt ja sissetulekuefekt? Asendusefekti puhul tarbitakse
Luksuskaubad on normaalkauba eriliik, mille tarbimine suureneb sissetulekute suurenemisel suhteliselt rohkem Inferioorsed kaubad on vähemeelistatav kaup, mille tarbimine (nõudlus) sissetuleku kasvades kahaneb ning sissetuleku kahanedes suureneb Hinna muutuse asendusefekt on tulemus, mille kutsub esile mingi kauba või teenuse asendamine mõne teisega näiteks kauba hinna tõustes Hinna muutuse sissetulekuefekt on antud kauba nõutava koguse muutus tulenevalt hinnamuutuse (suurenemise või vähenemise) mõjust tarbija reaaltuludele; tarbija ostuvõime muutumine hinna muutumise tagajärjel Pakkumine seos kauba (ühiku)hinna ja selle koguse vahel, mida potentsiaalsed müüjad (tootjad, tarnijad) antud ajahetkel ning antud tingimustel soovivad ja tegelikult suudavad turul müüa (ceteris paribus) Pakkumisseadus Pakutav kogus on tarnijate poolt turul pakutava kauba või teenuse konkreetne
ja võita võimalikult rohkem tarbijaid. Turuhõlvamise eelisteks on: D vallutatakse kiiresti suur turuosa D ollakse väljaspool konkurentsi D suudetakse suurendada müüki elutsükli hilistes faasides D kaup on nõutud, ehki tarbijate ostujõud on väike. Jälgida tuleb, et turg oleks hinnatundlik, ühikukulud väheneksid tootmismahtude suurenedes. konkurente oleks vähe. Hinnaliidri strateegia eeldab hinnamuutuse suhtes tundlikku ostjat ja tööstusharu juhtfirmat. Hinnaliider on turul domineeriv pakkuja, kelle hinnamuutusi konkurendid järgivad. Juhtpositsioon on sellel firmal, kes oma majandusharus astub hindade tõstmisel või langetamisel esimese sammu. Kohandumisstrateegiad D Hinnasoodustuste strateegia: î kogusehinnaalandus (koguserabatt) Õ stimuleerib tarbijat hankima suurtes kogustes Õ ostma ühest ja samast ärist Õ suurendama tarbimist.
Täiend- e siduskaubad on kaks kaupa, mida tavaliselt kasutatakse koos. Täiendkaupadest ühe kauba hinna tõus põhjustab teise kauba nõudluse ja nõutava koguse vähenemise. Hinna muutuse asendusefekt on tulemus, mille kutsub esile mingi kauba või teenuse asendamine mõne teisega näiteks kauba hinna tõus. Kõikide kaupade hinna muutuse asendusefekt on alati vastassuunaline. Hinna muutuse sissetulekuefekt e tulu efekt on kauba nõutava koguse muutus tulenevalt hinnamuutuse mõjust tarbija reaaltuludele. Hinna muutuse sissetulekuefekt on normaalkaupadel vastassuunaline ja inferioorsetel kaupadel samasuunaline. Nõudlusseadus on kui antud ajaperioodil turul ostetava hüvise kogus on pöördseoses tema hinnaga. Nõudlusseadus kajastab vastassuunalist hüvise hinna ja nõutava koguse vahel. Turunõudlus on turul avalduv kõigi ostjate ühisnõudlus, mis kujuneb nende individuaalnõudluste liitumise tulemusel.
nõutav ja pakutav kogus. Mitte alati ei kujune nõudmise ja pakkumise koostegevusest turul tasakaal, vaid hoopis üle- või puudujääk. Turu ülejääk tekib siis, kui turul kehtiva hinna korral pakutav kogus ületab nõutava koguse. Turu puudujääk tekib siis, kui turul kehtiva hinna korral nõutav kogus ületab pakutava koguse. 8 Ülejääk surub hinna alla, puudujääk aga peaks aga avaldama survet hinnatõusuks. Kui tasakaal hinnamuutuse tõttu saabub, ei avalda turujõud enam mingit survet hinnale ega kogusele. Kui aga turg on tasakaalust väljas pikemat aega, sekkub tema tegevusse riik kehtestades miinimum- ja maksimumhinna. Maksimumhind on seadusega kehtestatud kõrgeim hind, mida tootele kehtestada võib (N.: üüri piirmäär). Miinimumhind on seadusega kehtestatud hind, millest ta allapoole langeda ei tohi (N.: miinimumpalk). 2.4 NÕUDMISE HINNAELASTSUS
Kui tarbija tajub toote eripära, on ta nõus selle eest rohkem maksma. 4. Puhas konkurents – turul on väga palju müüjaid, nii et ühe tootja tegevus ei mõjuta turgu kui tervikut. Kui paneb hinna kõrgemaks, ostab ostja teistelt turuhinnaga, madalamat hinda pole mõtet küsida, sest ostja maksab ikka kehtiva turuhinna. Konkurendi hindade järgimine ei tohi muutuda kinnisideeks. Iga ettevõte peaks järgima oma äriideed ja väljakujunenud struktuuri. Kui aga hinnamuutuse mõju tarbijale on väga suur, on järgimine vajalik. 8.2.4 Hinnameetodi valik A. Kulukeskne meetod – hinna kujundamine lähtuvalt kuludest. 1 . Juurdehindlusmeetod : Hind = Omahind + Teatud juurdehindlus Kaubanduses tehakse juurdehindlus ostuhinnale, tootmises omahinnale. Meetodi aluseks on kogukulude jaotamine püsikuludeks (nt üür, küte, kindlustus), mis ei sõltu tootmis- ja müügimahust, ja muutuvkuludeks (nt tooraine), mis otseselt sõltuvad
hindade langus, tarbijate eelistuste muutumine vaatlusaluse kauba kasuks. Pakkumiskõvera nihkeid paremale põhjustab uute ettevõtete lisandumine, tootmistegurite hindade langus, tehnoloogia edasiarenemine (tootmistegurite vajaduse vähenemine, tootmise odavnemine). Vastupidised tendentsid nihutavad vasakule. Nihke suurus sõltub konkreetsest olukorrast ja seda põhjustanud muutuste ulatusest. 4.6. Turuprotsesside poolt tekitatud hinnamuutuse suund defitsiidi ja ülejäägi korral Ülejäägi korral on tootel kõrge hind ja tootjad on nõus müüma suurtes kogustes, kuid tarbijad ei ole nõus ostma. Seepärast hakkavad tootjad hinda langetama, ostjad on nõus järjest rohkem odavama hinnaga ostma ja tootjad järjest vähem müüma, kuni saavutatakse tasakaalulahend, kus nõudlus ja pakkumine on võrdsed. Defitsiidi puhul hakatakse hinda tõstma, kuni leitakse tasakaalulahend pakkumise ja nõudluse vahel. 4.7. Turuvormid
ühesugune kõikide hüviste puhul? Ja kui ei ole, siis millest see sõltub, et mõne hüvise puhul pärast hinna muutust muutub nõutav kogus oluliselt, teise hüvise puhul jääb nõutav kogus pea et samale tasemele? Nõutava koguse reageerimistugevust mõõdetakse nõudluse hinnaelastsusega. Nõudluse hinnaelastsus näitab, kuidas reageerivad hinna 1%-lisele muutusele tarbijad. Selgitatakse välja, kas tarbijad muudavad hinnamuutuse tulemusena oma tarbitavat kogust vähem kui 1% või rohkem kui 1%. On selge, et kui tarbijad muudavad oma tarbitavat kogust selle tulemusena rohkem kui 1%, siis on tarbijad hinnamuutuste suhtes väga tundlikud ning sellist nõudlust nimetatakse elastseks nõudluseks. Kui aga tarbijad pärast hinna 1%-list muutust muudavad oma tarbitavat kogust vähem kui 1%, on tegemist mitteelastse nõudlusega. 3.2. Nõudluse hinnaelastsus
Valige oma sektorist suvaliselt kolm firmat. selle lehele. Valige vasakult "Historical prices". Valige ajaperioodiks 1. august 2011 kuni 30. med Excelisse laadida, vajutage "Download to spreadsheet". Fail mis teile saadetakse, on DATA.C Open, High, Low, Close, Volume. b koostada järgmiselt: Veerg A on kuupäevadega, veerus B, C, D asuvad teie poolt valitud kolme TA.CSV. NB! Kui te olete ühe firma andmed kopeerinud, peate selle faili sulgema, sest järgmise fir ada aktsia hinnamuutuse protsendid. Välja tuleb mõelda järgmine valem: näiteks, kui eelmine hin kui eelmine hind oli 100$ja uus hind on 95$, siis peab valem andma -5%. SEDA VALEMIT ON DAS TEADA SAADA HINNAMUUTUSE PROTSENTI ??? pole, siis on esimene hinnamuutuse protsendi lahter 0. aafikut - hindade graafik ja hinnamuutuse protsentide graafik. ------------------- es allalaetud andmetest veergu "Volume". xchange" alt NYSE - the nisel on kirjas igale firmat. st 2011 kuni 30. adetakse, on DATA.CSV
annaabi.ee 
