Lp. õp ja kallid klassik Täna teen teile ettepaneku arutada teemal mis on vabadus, täpsemalt hinge vabadus. Esmalt peaksime vastama küsimusele : Kuidas me mõistame sõna vabadust? See sõna on meile kõigile hästi tuntud ,kuid kui me palume kedagi seda mõistet lahti mõtestata ,siis tavaliselt on inimesel raske seda sõna defineerida. Palju kergem on tal seletada , mis ei ole vabadus? Kõige lähedasemad mõtted sellele on vabaduse kaotus : nt vanglakaristusega. Kuid kui me mõtleme ,siis ka seaduskuulelik inimene on piiratud nii ajas kui ka keskkonnas. Inimesel pole olnud ju valikut sündida kas Eestis või Ameerikas, vaeses või rikkas perekonnas, heleda või mustanahalisena. Kuid sellegi poolest on inimene võimeline tundma vabadust, sõltumata oludest tema ümber. Vabaduse tajumine tuletatakse mõistuses ja elatakse läbi hinges. Sellega kuidas inimene aktsepteerib ümbritsevat maailma ja seda mõistab. See aga sõltub sellest ,millistest tunnetest on...
Platon Platoni jaoks on tema keskmiste dialoogide põhjal õnne jaoks kesksel kohal vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast.. Hingel on kolm osa: mõistuslik, emotsionaalne ning instinktide osa. Õiglus nende puhul väljenduks iga osa funktsioonipärases toimimises: mõistus valitseb(tarkus), emotsioonid toetavad(julgus) ning instinktid on ohjeldatud(mõõdukus). Hilisemates dialoogides väidab ta, et vooruslik elu sünnib ilupüüdlusest ehk armastusest. Vastavalt ilupüüdlusele on seotud ka õnnelikkuse määr. Õnn peegeldub ka meie naudingutundes. Naudinguid on aga samuti erinevat sorti. Tõeliselt õnnelik saab olla see inimene, kes tunnetab (armastab) ilu. Platoni varasema arusaama kohaselt ei piisanud õnneks vaid vooruslikust elust, vaid selleks oli vaja ka väliseid hüvesid. Hilisemas eluetapis väitis ta, et õnn ongi võrdne voorusega ainult. Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis) Suurimaks raskuse...
Kas selleks, et elada rahus, peab valmistuma sõjaks? Alates 1710. aastast oli kogu Eesti ala ühendatud Venemaa keisririigiga. Venelased olid maad rängalt laastanud, nii et Eesti võis olla kaotanud kuni kolmveerandi oma elanikkonnast. Kuid mis takistab Venemaad, minevikku kordamast ja kas me oleme selle ise endale kaela vedanud? Venemaa, 17miljoni km2 suurune presidentaalne vabariik, on meist, väikesest Eestist kiviviske kaugusel. Kui praegusel hetkel elab Tallinnas rohkem Vürstiriigist inimesi, kui eestlasi. Siis tekib kananahk peale, mõeldes, mis toimub paarikümne aasta pärast, kui Eesti on venelaste poolt vallutatud ja eestlased on kaotanud on vabaduse. Eestlastele, kui vabale rahvale on vabadus väga erineva tähendusega. Vabadus on ikka südames, mitte betoonis, mida Eesti riigipead millegipärast ei mõista. Gigantseid monumente ehitavad ikka ebakindlad ning orjarahvad. Vabadus peab olema tundes ...
Plotinos Elulugu · Sündis umbes 205 pKr Lykopolises Egiptuses. · Vana-Kreeka filosoof. · Teda koos tema õpetaja Ammonio Sakkasega peetakse uusplatonismi rajajaks. · Plotinos alustas filosoofiaõpinguid 27-aastasena, umbes aastal 232, kolis õpinguteks Aleksandriasse. · 38-aastaselt otsustas ta hakata uurima pärslaste ja indialaste filosoofiat. · 40-aastaselt, läks Plotinos Rooma, kus ta elas suure osa oma elu lõpupoolest. · Oma elu viimased päevad veetis üksinda Campanias. Õpilased Roomas elades , kogus ta endale palju õpilasi: · Porphyrios-Plotinose lemmikõpilane, tema elutöö jätkaja. · Amelios · Sabinillus- senaator · Eustochios · Rogantianus · Marcellus Orontius- senaator · Zethos · Zotikos Filosoofia · On olemas täielikult teis poolne üks, mis on kõigest ülim, ning kõigi olemise ja mitteolemise kategooriate väline. · Sellest ühest on alguse saanud kogu ...
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne (Lovejoy): 1) Ideed on tsüklilised 2) Progress puudub 3) Universaalsed probleemid 4) Autorit pole vaja uurida, oluline on tekstis peituv tarkus Kontekstuaalne (Skinner(Cambridge)) 1) Tähtis on ka autori kavatsus 2) Tähtis on ka ajalooline kontekst 3) Tähtis on ka see, millele autor oma kirjutisega reageerib 4) Tähtsad on ka konventsioonid, mille raames kirjutatakse Õnn Platon ja Aristoteles õnne olemusest Õnn on aktiivne tegutsemisvõime Platon õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast õnn peegeldub ka meie subjektiivses naudingutundes Aristoteles õnn on hinge toimevõime vastavalt loomutäiusele tervikuna õnn on oskus mõistuspäraselt toimida Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest Aristo...
Mis on kunsti eesmärk? Alustaksin oma mõttekäiku sellest küsimusest, et mis siis kui kunsti poleks? Kas inimese elust oleks midagi puudu või teisiti. Kindlasti oleks teisiti ja väga palju. Primaarsed vajadused oleks kaetud küll aga värv, särts ja vürts oleks puudu. See oleks nagu teha toitu ilma maitsestamata ja garneeringuta, kõhu saab täis küll aga midagi on nagu puudu. Kunsti eesmärk on anda nendele elementaarsele igapäevastele asjadele mida visuaalsel vaatlusel koged lisandväärtust. See on nagu enda elukvaliteedi parendamine. Homo sapiensile on ilu, kaunidust ja esteetikat vaja, et oma vaimu korras hoida. Sama moodi nagu keha viiakse trenni. Ja sama moodi nagu trennis käimisest võib jõuda sõltuvuseni võib ka kunsti tegemisest ja nautlemisest jõuda vabalt sõltuvuseni, sellest kujuneb elustiil. Läbi visuaalse kunsti saab tihtipeale väljendada ennast perfektsemalt, siis kui sõnadest jääb puudu ja kui hing soovib siiski midagi enamat ...
Armastus, kas vangistus või vabadus? Armastus, kui selline, on raskesti seletatav mõiste. Selle õige tähenduse ja tegeliku tõe üle on vaieldud juba aegade algusest saati. See võib olla mitmetahuline ja ettearvamatu, isegi salapärane. On vaieldud, kas see tunne on pigem vangistus või vabadus. Mis see õieti võiks olla? Armastust võib käsitleda üsna mitut moodi. Kas on see vangistus või pigem selle vastand. Üldiselt võib öelda, et armastus seab kahte inimest väga tihedalt ja tavaliselt üsna pikaks ajaks. Kooselu võib mõnede arvates küllaltki vangistuse sarnaseks, sest ollakse seotud ju ühe inimesega, kogu elu. Ollakse talle toeks ja saades ise tuge, tekib tahes-tahtmata iga hetkeline seotus. Mis võib olla äärmiselt meeldiv ja seda see üldjuhul ongi, aga ka üsnagi kurnav ja tüdimust tekitav. Üldjuhul sellised inimesed, kes ei mõtle armastusele, kui üldisele, selle evolutsiooniliselt vaatepunktist lähtus ...
EUROOPA IDEEDE AJALUGU METODOLOOGILISED KÜSIMUSED 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Kanooniline ehk tekstuaalne meetod(A.Lovejoy) ideed on tsüklilised, ei ole progressi, probleemid on universaalsed ja ideed ajatud; ideoloogiad tulenevad ,,ideedeühikutest"; autori uurimine pole oluline, väidete tähendus on leitav tekstist endast. Kontekstuaalne meetod(Cambridge'i koolkond) leidsid, et peab uurima mitte ainult , mida autor väidab, vaid MIKS ta väidab; oluline on ajalooline kontekst ja keelelised piirangud. Teooria seos praktikaga: ideoloogid tegelevad legitimeerimisega, kasutusel on normatiivsed mõisted, mis ideoloogid uue sisuga täidavad, innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja. ÕNN 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Antiikfilosoofid nõustusid, et ilma vooruseta ei ole õnne. Platon väitis esialgu, et ainult voorusest õnneks ei piisa, hiljem jõudis järeld...
S e rge i A l e ks a n d ro v i t s J e s s e n i n Poeet jumala armust Sündis 3. oktoober 1895 Konstantinovo Rjazani kubermang Talupoja perekonnast Suri 28. detsember 1925 Leningrad Sensuaalne küla- ja looduslaulik Gümnaasium Moskva (trükkikoda) Rahvaülikool Petrograd (Blok) Värsked, elurõõmsad, looduslähedased värsid Moeluuletaja 1916. a esikkogu " Radunitsa " Revolutsioon (nukrus, isiklik kurbloomus) Igast embusest hinge jääb kurd. Ei mind keegi saa endale päris. Minu õnn on nii terav ja kurb, et ta elu mul tükkideks närib. 1919. a liitus imazinistidega * täielik vabadus ainestiku ja luulevormide valikul * esmatähtis stiilikujund * ekstravagantsed ideed * tormiline eluviis Sõit Moskvast Volgamaale 1921. a ameerika tantsijanna Isadora Duncani Reisimine mööda Euroopat Hukatus , koduigatsus 1923. a naasis Venemaa...
EUROOPA IDEEDE AJALUGU (2.loeng) EUROOPA IDEEDE AJALOO PERIOODID Üldiselt : antiikaeg, keskaeg, renessanss-humanism, barokk, valgustus (18.sajand), romantism Moraalifilosoofia üldine areng Objektivism iseloomustab antiik- ja keskaega Subjektivism iseloomustab varauusaega ja uusaega I. Taylor : arusaamas kõlbelisest käitumisest toimub pööre sissepoole ,,Loomuõigus" kui moraaliteooria alus. Antiik- ja keskajal tähendas jumala loodud maailmakorda. Hiljem hakati vaatama seda inimese loomusena (skeptiline/optimistlik inimesepilt). Mis on hea elu? (õnn) Antiigi nägemus : objektivistlik hea elu (eudaimonia) Platon : häälestumine kosmilise korra järgi, kirgede allutamine Aristoteles : loomutäiusele püüdlemine, saavutatav polises. Augustinus : reflektiivne pööre, ülim hüve tuleneb jumalast, aga jumal pole inimeseväline ning inimene peab...
IDEEDE AJALUGU, SISSEJUHATUS 2 olulist aspekti: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab? Kujundab maailmapilti (haritlastele ja eliidile suunatud) -> Annab käitumisjuhiseid-> inimlik tegutsemine Ajalooline kontekst ja keelelised tavad e konventsioonid – mida tähendasid Aluseks ühiskondlik mõte mingid mõisted teatud ajas. Jagatakse moraali (armastus, õnn, au, sõprus) ja poliitika (riik, demokraatia, Lingvistiline pööre: õiglus, vabadus, impeerium) ideedeks, mitte suurteks-väikesteks mõtlejateks. ...
,,Mälestused aitavad elada." Kas alati? Mälestusi on mitmesuguseid. Mälestused, mida meenutades tõmbuvad suunurgad üles ja silmad hakkavad helkima. On mälestusi, mis painavad inimesi terve elu ning ainus soov oleks need unustada, et eluga edasi minna. Nii oli ka Sofi Oksaneni raamatus ,,Puhastus", kus osal hoidsid mälestused hinge sees, teistel jällegi tekitasid mälestused ainult hingepiinu. Paljudele küüditatuile olid mälestused kodumaast väga tähtsad. Kodumaad meenutades jätkus inimestel jõudu ja usku, et kord saab koju tagasi minna. Ka Ingel meenutas kodu. Ta istus tihti akna all ja vaatas öist taevast. Taevas oli samasugune naga koduski ning pani Ingli naeratama. Kuigi kodu võis olla kaugel ja elu Vladivostokis erinev Eesti omast, siis taevas oli üks kindel asi, mis oli igal pool samasugune ja muutumatu. Ingel otsis taevast Suurt Vankrit, kuigi see paistis kehvemini kätte, siis oli see ikk...
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel · Meetodid: Kanooniline e. tekstuaalne meetod Ajalooline e. kontekstuaalne meetod · Tekstuaalne meetod : Arthur Lovejoy. "The Great Chain of Being" 1936 Ideed on tsüklilised, pole progressi Universaalsed probleemid, ajatud ideed "Idee-ühikud" (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivid Suurte mõtlejate kanooniline rida Autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast · Kontekstuaalne meetod Cambridge'i koolkond (Quentin Skinner jt): Kaks olulist, omavahel seotud aspekti on välja jäänud: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab Ajalooline kontekst ja keelelised konventsioonid · Kontekstuaalne meetod II Seetõttu vaja uurida: tekst...
60. Mida tähendab ja kust tuleb sõna filosoofia ning mida see teadus uurib? V: tarkuse armastus, kreeka keelest, uurib inimese sisemaailmas ja välismaailmas olevaid seaduspärasusi. 61. Mida kujutab tunnetusõpetus ja milliseid küsimusi ta tõstatab? V: uurib teadmist ja tõde. Mis on teadmine? Millised on teadmisallikad? Kuidas eristada näilist tegelikkusest? Mis on tõde? 62. Mida kujutab väärtusõpetus ja milliseid küsimusi ta tõstatab? V: eetikat ja esteetikat, nende põhjendamise võimalikkust. Kuidas põhjendada eetika vajalikkust, konkurentsi ja saavutust ühiskonnas? 63. Mida kujutab metafüüsika ja milliseid küsimusi ta tõstatab? V: füüsikale järgnev, uurib olemise lähteprintsiipe ja algpõhjuseid. 64. Millised on filosoofia põhiküsimused? V: Kumb on primaarne kas vaim või mateeria? Kes oleme meie, kust tuleme ja kuhu läheme? 65. Kuidas vastaksid filosoofia põhiküsimustele usklik ja ateist? V: usklik vaatab rohkem hinge, ateist mateeriat. ...
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne meetod: Arthur Lovejoy. Metodoloogia: universaalsed probleemid, "ühikideed", tsüklilisus, testipõhisus. Kanooniliste "suurte mõtlejate rida" Kontekstuaalne meetod: Cambridge'i koolkond. Autori intentsioon ehk kavatsus. Ajalooline kontekst ja keelelised tavad ehk konventsioonid. Mõjutatud lingvitsiliesest pöördest (Wittgenstein keele mäng, keel kui tööriist, Austini kõneaktid). Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon Varastes dialoogides: elu ei vääri elamist, kui keha laastab haigus või hinge laastab vale toimimine. (Vaid voorusest ei piisa) Vabariik: Õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast. Hingel kusjuures 3 osa: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa. Mõistus peab valitsema, emotsioonid toetavad ja instinktid olgu ohjeldatud. Pidusöök: Ilupüüdlus...
Filosoofia Tallinna Tehnika Ülikool 02.11.2015 Vabadus läbi minu silmade Sissejuhatus Inimkond läbi oma terve ajaloo on alati püüelnud kas siis salamisi või siis päris avalikult vabaduse poole, vahest on see õnnestunud ja vahest mitte. On üritatud türannilikest valitsejatest lahti saada ja luua seda ühtset täiuslikku vaba ühiskonda. Selline otsing on aga Thomas More´i arvates utoopiani viinud ja kaks maailmasõda on meile näidanud, et vaba täiuslik ühiskond pole saavutatav. Algse ainujumala kõrvale on ilmunud hulgaliselt muid suuremaid või väiksemaid religioone, mis peale õiget järgimist kindlasti usklikule vabaduse garanteerib või siis hinge vabaduse peale surma. Oleme näinud nii ajaloos kui ka tänapäeval ususõdu, oleme kuulnud võikaid tapatöid usu nimel, seda ka alles loetud päevad tagasi Türgi pealinnas Ankaras, kuna koraan on ainus seadus-piibel, mis usu nimel ka tappa lubab. Ja sed...
1.) *eksistentsialism kahtlemine elu mõttes, lühtumine inimese individuaalsest eksistentsist ,vabadus, vastutus, elu rdamaatiliste olukordade lahkamine, filosoofilised probleemid, nt: Sartre, Camus *süvapsühholoogiline romaan alateadvus, tunded, puudutab sisemat olemust, hinge *maagiline realism reaalse ajaloo põimumine fantastiliste või üleloomulike kujunditega, müstika, saladused, metafüüsika, mitmetähenduslikkus, unenäod, nt: J. Rulfo 2.)kirjanduse riigistamine, kontaktide puudumine välismaailmaga, madaald hinnad ja suured tiraazid, pidi arendama sotsialistlikku realismi, küüditamised ja väljaränne. 3.)*väliseesti kirjandus arendati edasi nn eesti asja, teemad: kodumaa, pagulase tavaelu, piibliteema. Nt: Kalju Lepik, Gert Helbemäe, Helga Nõu. *tagala kirjandus nt: Eesti Nõukogude Kirjanike Liit, kunstiansamblid *kirjandus Eestis võeti vastu uus ideoloogia(J.Semper); tõmbuti tagasi kirjandusest(Betti Alver); osaline kaasam...
Antiik Platon Armastus Armastus on tõe, headuse ja ilu tunnetamise ühendus. On aga ka eros meeleline armastus armastus abikaasa vastu. Tajutakse meeltega. Viitab ka Sokratesele, et armastus ei saa olla täiuslik, sest siis ei oleks püüdlusi. Inimene, kes midagi armastab, taotleb head, mis selles leidub. Armastus on iha head jäädavalt vallata. Õnnelik elu kooskõlas loomutäiusega. Kõik pürgib hüve/headuse poole ning kõige elava eesmärgiks on õnn. Valitsemisest Ideaal on filosoofide valitsemine (seega monarhia või aristokraatia). Kaks võimalust: kas filosoofid haaravad võimu või kuningas hakkab filosoofiks. Demokraatlik inimene tahab ju vabadust kuritarvitada. Türannia kasvab just sellest demokraatias valitsevast seadusetusest. Epikuurlased Õnn on teatud seisund (rahulikkus). Saavutatakse vooruse läbi. Õnnelik elu on elu sõprade ringis, eemal poliitikast. Aristoteles Sõprus Leidis, et linnriike hoiab koos just sõprus. Sõprus ise...
Üht hüvelist riiki hoiavad püsti neli voorust: tarkus, mehisus, mõõdukus ja õiglus - Platon Platon on öelnud: ,,Üht hüvelist riiki hoiavad püsti neli voorust: tarkus, mehisus, mõõdukus ja õiglus," kuid mul on olnud kange tahtmine juba pikemat aega Platonile vastu vaielda, sest meie mõttemaailmad ei ühti. Ma tahaksin asendada tema tsitaadis mõned sõnad omapoolsete voorustega, sest igal inimesel on oma mõttemaailm, ning ta vaatab asju oma vaatenurgast, ning selge on see, et kõik ei mõtle nii nagu Platon, seega ma ei näe mõtet võtta eeskujuks tema tsitaati. Samas, kui hakata mõtlema on kohati Platonil ikkagi õigus - kuidas seda hüvelist riiki ikkagi määratletakse? Mis on siis ühe riigi kõige tähtsamad voorused? Minu arvates ühes hüvelises riigis valdab inimesi imeline tunne - tunne, millest neil endal pole aimugi, mis võiks kesta igavesti, ning mis toob näole naeratuse. Naeratuse...
,,Avatud ühiskond ja selle vaenlased I" Karl Popper Tsitaadid raamatust: - ,,Kõige kõrgem põhimõte on, et mitte keegi, ei mees ega naine, ei tohi olla ilma juhita. Ka ei tohiks kellegi mõtted omandada harjumust lasta tal teha ükskõik mida tema enese algatusel; ei innukusest ega isegi mängurõõmust. Vaid sõjas ja keset rahuaega peab ta suunama pilgu juhile ja järgnema talle ustavalt. Ja isegi väikseimas asjus peaks ta alluma juhtimisele. Näiteks peaks ta üles tõusma või liikuma või pesema või rooga võtma... ainult siis, kui tal on kästud seda teha. Ühesõnaga, ta peaks õpetama oma hinge pikaajalise hajrutamisega mitte kunagi unistama iseseisvast tegutsemisest ja selleks täiesti võimetuks muutuma." - ,,Ühiskondliku elu määravad kindlaks ühiskondlikud ja religioossed tabud; kõigil on ühiskonna struktuuri tervikus neile kindlaks määratud koht; kõik tunnevad, et nende koht ongi neile kohane ,,loomu...
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne e kanooniline meetod: Arthur Lovejoy Ideedeajaloo klubi asutaja; tema arvates oli inimese olulisemaid tunnuseid mõtlemine, ideede uurimine tähendab inimese olemuse uurimist. Metodoloogia: Probleemid on univesaalsed ja ideed ajatud. Seega on ideed tsüklilised, pole progressi. Uuris kanoonilist "suurte mõtlejate" rida (ajatu tarkus). Tekstis sisalduvate väidete mõistmiseks on vaja lugeda vaid teksti ennast, pole vaja tunda autorit. Oluline on leida tekstis sisalduv ajatu tarkus. Kontekstuaalne e ajalooline meetod: Cambridge'i koolkond (Quentin Skinner jt) 1. Peab arvestama autori intentsiooni teksti kirjapanemisel. Miks autor nii väidab? 2. Peab arvestama konteksti ja konventsioone (keelelised tavad mõistete/sõnade tähendus muutub ajas); mõjutatud "lingvistilisest...
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne meetod: 1) ideed on tsüklilised, pole progressi. 2)probleemid on universaalsed, ideed ajatud 3) aluseks "idee-ühikud", mis on ideoloogiate ehituskivid. 4) suurte mõtlejate kanooniline rida: 5) autori kadumine, autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast. Kontekstuaalne meetod: Tuleb uurida: 1) tekste, millele autor vastas kuna autori kavatsus, miks ta midagi väidab on oluline 2) konventsioone (riikidevahelisi kokkuleppeid), mille raames ta kirjutas, ajaloolist konteksti Riik 1. Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Keskaegne riik : Iseloomulik isikulisus- riik põhineb individuaalsetel sidemetel. Killustumus ehk riigivõimu funktsioone (kohus, maksud) teostavad oma piirkonnas vasallid. Keskaegsed riigid on konglomeraatriigid ehk riik koosneb eri õiguskor...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestus ja maksunduse osakond Liise Lindmäe VABADUSE PROBLEEMID FILOSOOFIAS Referaat Juhendaja: Ahto Mülla Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Filosoofia sai laguse Vanas Kreekas VI sajandil e.m.a ning on selle enam kui kahe ja poole tuhande aasta jooksul palju muutnud. Probleemid, mida filosoofid on püstitanud ja püüdnud lahendada, ei ole samuti muutumatuks jäänud. Filosoofiliste probleemide ühiseks jooneks on siiski läbi ajaloo olnud see, et alati on välja pakutud erinevaid lahendusi ning sellist arvamuste mitmekesisust peetakse täiesti normaalseks. Filosoofilistel probleemidel ei olegi ainuõigeid lahendusi. Vabadus kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine. Mina käsitlen oma referaadis kolme teemat: keha ja vaimu probleem, tahtevabaduse probleem ning sotsiaal...
Filosoofiatesti kordamisküsimused 1. Filosoofia tuleb kreekakeelsest sõnast , mille ligikaudne tähendus on 'tarkusearmastus'. Filosoofia uurib inimese sise-ja välismaailmas valitsevaid seaduspärasusi. 2. Tunnetusõpetus tõstatab küsimused Mis on teadmine? Mis on tõde? Mis on õppimine? Tunnetusõpetus uurib teadmisi ja teadmise võimalikkust 3. Väärtusõpetus kujutab endast eetikat ja esteetikat. Tõstatab küsimuse: Kuidas põhjendada eetilist käitumist konkurentsiühiskonnas? 4. Metafüüsika on filosoofia haru, mis uurib olemise lähteprintsiipi ja algpõhjuseid. Mis on elu ja mis on surm? Kas jumal on olemas? Kui on olemas jumal, miks siis on maailmas kurjus? 5. Kumb on primaarne, kas vaim või mateeria? Kes me oleme, kust tuleme, kuhu läheme? 6. Usklik: Vaim on primaarne. Oleme Jumala poolt loodud, läheme taevasse või põrgu. Ateist: Mateeria on primaarne. Oleme mõistusega loomad, oleme tekkinud mateeria arengu käi...
Euroopa ideede ajalugu Tarkust jagas Pärtel Piirimäe Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalse uurimismeetodi juhtfiguuriks oli Arthur Lovejoy teosega 'The Great Chain of Being'(1936). Selle lähenemise põhiteesideks on: · Ajalugu uurib inimest · Ideed on tsüklilised, puudub progress · Eksisteerivad universaalsed probleemid ning ajatud ideed · On olemas nn `idee-ühikud' (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivideks · Ajaloos on suurte mõtlejate kanooniline rida; uurida tuleb just nende teoseid · Autoreid endid pole vaja uurida: väidete tähendus selgub tekstist. Kontekstuaalse uurimismeetodi esindajateks on Cambridge'i koolkond (Quentin Skinner jt). Nemad väidavad, et tekstuaalse meetodi puhul on välja jäetud kaks olulist aspekti: esiteks peame mõistma autori kavatsust, mitte ü...
Renessansikirjandus Renessansiks ehk taassünniks nimetatakse Euroopas toimunud vaimset murrangut, uut mõtteviisi, mis hülgas keskaegsed arusaamad ja elutunnused, kuulutades naasmist antiikkultuuri juurde. Sai alguse 14. Sajandil Põhja-Itaaliast. Renessanss tähendas vaimset ja kultuurilist üleminekut keskajast uusaega. Renessanss nagi ideaali maises õnnes ja harmoonias. Inmene luumult hea ja tema õnne eest tuleb võidelda. Individiaalsuse tõusmine ja vabadus. Humanismist sai kogu renessansikultuuri maailmavaateline alus. Inimese suhtumiselt sarnanesid humanistid antiikaja mõtlejatega. Uute ideede levikut soodustas trükikunsti areng. Renessansikultuur hakkas rääima rahvuskeeles. Kunsti arengut mõjutas loodusest, õppisid kasutama valgust ja andma edasi tundeid ja liikumist. Leonardo da Vinci `' Püha õhtusöömaaeg''. Kuntsnike nimesid hakati teadma ja kirjutama teoste alla. Renessansis oli selge pöördumine realismi p...
doctus nemo nascitus - keegi ei sünni targana dum spiro, spero - kuni hingan, loodan errare humanum est - eksimine on inimlik historia est magistra vitae - ajalugu on elu õpetaja ira furor brevis est - viha on lühike hullumeelsus manus manum lavat - käsi peseb kätt o tempora, o mores - oh ajad, oh kombed exceptio confirmat regulam - erand kinnitab reeglit ars longa vita brevis - kunst on pikk, elu lühike citius, altius, fortius - kiiremini, kõrgemale, tugevamini femina mors anima - naine on hinge surm labor corpus firmat - töö tugevdab keha mens sana in corpore sano - terves kehas terve vaim omnia vincit amor - armastus võidab kõik sit tibi terra levis - olgu muld sulle kerge veni, vidi, vici - tulin, nägin, võitsin bibamus, moriendum est - joome, sest me peame surema per aspera ad astra - läbi raskuste tähtede Dies diem docet - päev õpetab päeva Honores mutant mores - amet muudab inimesi Tabula rasa - puhas tahvel audi, vide, sile - ku...
Euroopa ideede ajaloo kordamine Üldine periodiseering: antiikaeg, keskaeg, renessanss-humanism, barokk, valgustus, romantism Objektivism antiik- ja keskajal, subjektivism uusajal, kõlbelises käitumises pööre sissepoole. METODOLOOGILISED KÜSIMUSED 1) Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Ideedeajaloo uurimise kaks peamist meetodit on kanooniline ehk tektsuaalne meetod ning ajalooline ehk kontekstuaalne meetod. Tekstuaalne meetod - Arthur Lovejoy ,,The Great Chain of Being" - Ideed on tsüklilised, pole progressi - Universaalsed probleemid, ajatud ideed - ,,Idee-ühikud" (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivid - Suurte mõtlejate kanooniline rida - Autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast Kontekstuaalne meetod - Cambridge'i koolkond (Quentin, Skinner jt) - Autori kavatsus: mitte ainult mida väidab, vaid ka miks väidab - Ajalooline kontekst ja keelelised...
Tere. Kavatsen kõneleda jalakäijate ohutusest liikluses ning eelkõige helkuri kandmisest. Meie kõigi kohus on seista iseenda ja oma laste ohutuse eest. Nõudes poest helkurit, hakkavad ka kaupmehed maaletootjatelt helkurit nõudma ning kaob nõiaring, et ühed ei tea ja teised ei saa või ei oska. Helkur ei ole ju midagi rasket ega väga silmatorkavat, et seda häbi oleks kanda. Kuid pimedas on see kindlasti silmatorkav ja võib päästa mitmeid elusid. Samas on inimestel kaasasündinud kalduvus ennast hoida või hävitada, mõtelda või tegutseda mõtlematult, kalduvus vigadest õppida või teha üha samu vigu. Millega mõõta kellegi elu väärtust? Kas väärtuslik on ainult selline elu, kui inimene aktiivselt tegutseb ja toimetab, kui ta suudab enesega ise toime tulla ning ei vaja igapäevaselt kaasinimeste abi ja toetust? Või on väärtused vabadus, õppimine, lõputud võimalused... Perekond, raha ja materiaalsed väärtused,või just emotsionaalsed väärt...
Euroopa ideede ajalugu. Kordamisküsimuste vastused. METODOLOOGILISED KÜSIMUSED 1. Ideedeajaloo uurimise metodoloogilised põhisuunad. 1) kanooniline ehk tekstuaalne meetod. 2) ajalooline ehk kontekstuaalne meetod. 2. Tekstuaalse meetodi pooldajate põhiargumendid. 1) ideed on tsüklilised, pole progressi. 2) "idee-ühikud", mis on ideoloogiate ehituskivid. 3) suurte mõtlejate kanooniline rida: * universaalsed probleemid, ajatud ideed. * autori kadumine: väidete tähendus on leitav tekstist endast. 3. Kontekstuaalse ehk Cambridge'i koolkonna metodoloogilised alused. Uurida: 1) tekste, millele autor vastas. 2) konventsioone (riikidevahelisi kokkuleppeid), mille raames ta kirjutas. SÕPRUS 1. Aristotelese sõpruse olemus ning tüübid. * Sõprus hoiab linnriike koos. * Sõprus on üldmõiste vabal kiindumusel põhinevate inimestevaheliste suhete kohta. Iseloomustab perekondlikke suhteid, võimu suhet kodanikkesse, kodanike omavahelisi suh...
Põgene, vaba laps... Neiu tantsib keset suurt tantsusaali, kus saab näha vaid peegeldusi tema enese liikumisest ja liigutustest. Vaikne muusika kui varahommikune õrn, jahutav tuuleiil heliseb kõrvus: seda on vaevu kuulda. Tüdruk avab hinge ja otsib oma mina peegli abiga. Mis on tants, kas muusika saatel liikudes põgenemine reaalsuse eest või otsimine, avastamine end publikuga? Elu on tänapäeval närviline, terav ja siksakiline, lihtsam tundub põgenemine kuhugi, kus saab ennast hästi tunda. Tantsimisega justkui viiakse enda teadvus kuhugi mujale, keskendutakse millelegi muule. Muusikasse minnakse sügavuti koos kehaga, tuleb teha, mida ihu käsib mitte käituda mõistuse soovide järgi. Tants kui julgus vabaneda ühiskonna põhimõtetest ja mallidest, mis ei lange alati kokku meie omadega, annab privileegi osata näha inimese sisemusse ilma rääkimata. Tants on rohkemat kui üksteise järgi pandud liigutused, mida saadab muusika. Helitöö ei...
Jean-Jacques Rousseau Sisukord Sisukord ............................................................................................... 1 Sissejuhatus ............................................................................................... 2 Elulugu ............................................................................................... 3 Vaated ............................................................................................... 4 Haridusest ................................................................................... 4 Ühiskonna- ja riigifilosoofia ........................................................... 5 Inimestest ja loodusfilosoofia ........................................................... 6 Teadustest ja kunstidest ................
Elu mõte ("Ogalinnud" ja "Hamlet") Ja kogu maailm tardub selle linnu laulu kuulama ja Jumal taevas naeratab, sest suurimat saavutada saab ikka ainult suurimate kannatuste hinnaga... Lõik raamatust ,,Ogalinnud", C. McCullough Aegu tagasi uskusid inimesed, et maailm paikneb kolmel kilpkonnal. Terve inimkond teadis seda, uskus sellesse ning lõi endale, lähtudes sellest, lootused, ootused, tõekspidamised ja inimlikud piirid. Igale inimesele on antud õigus uskuda, loota ning arvata, arvata ning arutleda asjade üle nii, nagu tema ise seda näeb ja mõistab, ning vahel arusaamatut uuesti mõista. Kõigil meist on need samad kolm kilpkonna, millel ei paikne enam maailm, vaid nüüd juba elu. Igaühel meist on need olemas, kellel mõtteis ja olemises, kellel aga kauges alateadvuses. Colleen McCulloughi "Ogalinnus" on perekond Cleary vanimal pojal Frankilgi omad lootused ja unistused paremast elust ning ka temal ei...
Euroopa ideede ajalugu I loeng 07.09.2012 Inimene kui ühiskondlik olend. Moraalsed ja poliitilised ideed kuidas on seotud? Kes on inimene ja mis on tema eesmärgid, ihad? Üksikisiku tegutsemise sfäär ehk moraalsed ideed õnn, au etc Poliitilised ideed riik, demokraatia etc Moraalifilosoofia Varauusajal räägiti praktilisest filosoofiast, mis jagunes kolmeks eetikaks (üksikisiku elu), ökonoomikaks (perekonnaelu) ja poliitikaks (ühiskondlik elu). Eetika inimestevahelised suhted (õnn, au...), teaduslik lähenemine sõprusele (mis hoiab sõprussidemeid koos, sõprus erinevate klasside vahel jne). Kuidas see mõjutas poliitilist filosoofiat? Kas inimestevahelised sõprussidemed tulevad poliitikale kasuks või vastupidi - kas poliitiline süsteem peaks olema üles ehitatud nii, et sõprus ei mõjuta poliitikat, nii et poleks korruptsiooni? Poliitiline filosoofia Riik kuidas on tekkinud, kes peaks valitsema,...
Loodus üks osa kirjaniku elust ja luulest Lugedes Juhan Liivi looduseteemalisi luuletusi on aru saada, et loodus oli tema jaoks väga tähtsal kohal ja see oli ka talle põgenemispaik kõigest halvast, mis teda ümbritses. Pere seitsmest lapsest noorimat Juhanit mäletati kui põdura tervisega ja üksildusse kalduvat poissi. Suviseid karjaspoisiks olemisi on ta ise meenutanud kui oma elu kõige õnnelikumat aega. Noorena oli Liiv üksildust armastav poiss, kes paistis silma küll pikkusega, kuid samas ka kõhnusega, sellepärast ei olnud ta eriti sportlik ja teda narriti teiste koolikaaslaste poolt. Sellele aitas kaasa ka see, et Liiv oli pärit vaesest perest ja ta kandis kulunud rõivaid ja pastlaid. Kuna ta ei olnud seltskonnas väga populaarne otsis ta lohutust loodusest, mida ta sai poisina karjas käies. See arendas tema armastust koduümbruse maastiku vastu. Oma karjaaega meenutab kirjanik veel 1891. aastal järgmist...
Presidendi kõne analüüs Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves pidas kõne Märkamisaja öölaulupeol. See kõne kuulub olmekõnedesse-tervitus, õnnitlus, ja samas kõnes on ka ajaloolised ja poliitilised aspektid sees. Kõne peeti Öölaulupeo avamisel. Kõneosad Pöördumine Presidendi poolt ilus pöördumine kuulajate poole ,,Head inimesed siin lauluväljakul ja kõigis Eesti kodudes!", ,,Hea Eesti rahvas.", ,,Armas rahvas." Sissejuhatus Kõne teema on sõnades ,,Rahva vabaduseihast sai sadade tuhandete ühine hüüd ja ühine laul." ,,Tänase öölaulupeo nimeks on ,,Märkamisaeg" ja meid kõiki palutakse endalt küsida millal Sa viimati märkasid, et Eesti on vaba? ,, Teema arendus kõne on jagatud osadeks: President mainis oma kõnes ka Gerd Kanteri ölümpiavõitu. Väga oskuslikult on see kõnesse tikitud. Enne räägib vabadusest ja taasiseseisvumisest ja siis sujuvalt läheb üle Gerd Kanteri võidule. ,,Ühisest laul...
Sotsiaal-Humaniaarinstituut Õigusteaduskond JUR-23-E Vabadus ja selle aspektid Kristine Kaasonen Juhendaja: lektor L. Kährik Tallinn 2009 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1. Mis on vabadus? .....................................................................................................................5 1.1 Vabadus Spinoza järgi...................................................................................................... 5 1.2 Vabadus Eduard von Hartmanni järgi...............................................................................6 1.3 Vabadus olla ori ............................................................................................................... 7 1.4 Nega...
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne-arthur lovejoy1873-1962. “Mõtlemine on inimest defineeriv tunnus”. Universaalsed probleemid, ideede ajaloo tsüklilisus, ideid kombineeritakse nagu legosid, kanooniliste suurte mõtlejate rida (from platon to nato). Vanade tekstide lugemine annab tähenduse ka tänapäevale. Kontekstuaalne (cambridge koolkond), Quentin Skinner(sünd 1940), 2 olulist aspekti, autori kavatsus(mitte aninult mida väidab vaid miks väidab), ajalooline kontekst ja keelelised tavad. Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon- õnne jaoks oluline vooruslik elu, milleni viib hinge harmoonia, mõistuse(valitseb), emotsioonide(toetab) ja instinktide(talitsetud) sümbioos, õiglane inimene on õiglane ka teiste suhtes. Aristoteles –Õnn- hinge mõistuspärane toimimine vastavalt loomutäiusele. Inimene peaks lähtuma mõistusest mitte ihadest. 2. Aristoteles, ...
1.Mida tähendab ja kust tuleb sõna filosoofia ning mida see teadus uurib? Filosoofia on teadus inimesesisemaailmas ja välisilmas valitsevatest üldistest seaduspärasustest. Tuleneb kreeka keelest ja tähendab tarkuse armastust. 2.Mida kujutab tunnetusõpetus ja millised küsimused ta tõstatab? Õpetus teadmisest, mis tõstatab küsimuse mis on tõde. 3.Mida kujutab väärtusõpetus ja millised küsimused ta tõstatab? .Väärtusõpetus tegeleb eetikaga(moraal) ja esteetikaga(ilu). Milline on õige käitumine? 4.Mida kujutab metafüüsika ja millised küsimused tõstatab? Metafüüsika uurib olemise lähteprintsiipe ja algpõhjuseid(millest ja miks on tekkinud?) Mis on elu ja mis on surm? Kas elusolenditel saab eristada keha, hinge ja elu? Inimesed saavad olla vabad või on vabadus ainult ettekujutlus? Kas jumal on olemas? Kes ja milline on teie jumal? Kui jumal on olemas, miks siis on olemas kurjus? 5. Millised on filosoofia põhiküsimused? Kumb on primaarne k...
Andrei Platonov (1899-1951) Elulugu Sündinud 1. septembril 1899 Andrei Klimentov (kuni 1920. aastateni) Pärit Voronezi-lähedasest töölisagulist Lukksepa perest Lasterikas, kuid vaene pere Alustas luuletamisega 12-aastaselt Poisikesena pidas paljusid ameteid: jooksupoiss, juhutööline, lukksepasell, vedurijuhi abi, montöör. Elulugu Käis kihelkonnakoolis ja kaks aastat linnakoolis Kool jäi lõpetamata Revolutsiooni ajal (1917-1918) töötas veduriremonditöökojas Õppis Voronezi polütehnilises instituudis 1921. aastal maaparandusinseneri ja põllumajanduse elektrifitseerimise spetsialisti diplom Elulugu ja looming Töötas kodukandis oma erialal Samal ajal publitsistika "Elektrifitseerimine" ja luulekogu "Helesinine sügavik" 1927. aastal proosakogumik "Jepifani lüüsid" Tohutu kriitika sarjas teda nõukogude bürokraatia satiirilis kujutamise pärast 1927. aastal asus ...
Juhan Liiv Valgus ja vari Kas poleks imeline, kui saaksime ise otsustada ja valida missugusesse aega, kultuuriruumi, keskkonda ja ühiskonnakihti me sünnime? Sellisel juhul saaks igaüks ise otsustada, kes on tema ema ja isa ning missugused on isikud, kes teda eluteel kõige enam mõjutavad. Paraku on läbi ajaloo saatnud suurt osa inimestest tume vaesuse- ja orjusevari, mattes enda alla unistused, lootused ja võimalused. Kaasaegset tehnoloogilist innovatsiooni ja ühiskondlikku heaolu kõrvalt vaadates on raske ette kujutada, et kõigest 150 aastat tagasi oli veel suur osa eestlastest mõisnike orjaks, ega saanud eales pakkuda iseendale ega oma järeltulijatele soovitud ja unistatud elujärge. Eelnevalt kirjeldatut on kajastanud oma teoses ,,Vari" ka oluline Eesti kirjanik Juhan Liiv. Raamatu peategelase Villu unistuste ja soovide ees seisis alati sümboolselt tumed...
Väärtused, mille eest on makstud eluga Igaüks meist kannab endas teatud sisemisi tõekspidamisi, mis näitavad, mida me kõrgelt hindame. Olgu nendeks rikkus, armastus või kunst inimene võib pidada tähtsaks just selles valdkonnas saavutatud kordaminekuid. Mõningatel juhtudel mõjutavad need väärtushinnangud meie käitumist alateadvuslikult, pannes meid võtma vastu kindlaid otsuseid ning eelistama teatud tegevusi teistele. Enamikel juhtudel aga ollakse nendest teadlikud ning pahatihti juhivad äärmuslikud väärtushinnangud inimese halvalegi teele. Nimelt kiputakse paljude tõekspidamiste jaoks midagi ohverdama ning halvemal korral võib selleks olla isegi elu. Millised on väärtused, mille nimel on inimesed nõus surema? Esimene ja ajaloos päris palju esinenud säärane väärtus on kindlasti vabadus. Keegi ei oska täpselt öelda, kui palju mehi on lahingutes oma kodumaa iseseisvuse eest hukkunud või kui mitmed naised ja lapsed on kasinates sõjatingim...
Amisid · Usulise valiku vabadus Elavad peamiselt Ameerika Ühendriikides · Riigi ja kiriku lahusus (u.200 000 inim.) · Jumalateenistuse keskne osa on jutlus Kristlik usulahk · Maailmas tänapäeval üle 110 miljoni baptisti ja Ei kasuta moodsat tehnoloogiat u 220 000 kogudust (elekter,telefon,autod) Paljud tavad ja kombed pärinevad 17. Sajandist Budism Puuduvad kirikud · Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi Eiravad tänapäevast ühiskonda, praktiseerivad...
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne: Ideed on tsüklilised, pole progressi Universaalsed probleemid, ajatud ideed. `Idee-ühikud', mis on ideoloogiate ehituskivid Suurte mõtlejate kanooniline rida Autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast. Oluline on tekstis leiduv ajatu tarkus. Kontekstuaalne: Tähtis on autori intensioon e. kavatsus (Mitte ainult mida väidab, vaid miks?) Tähtis on ajalooline kontekst ja keelelised tavad e. konventsioonid. Seega: Vaja uurida autorit ennast, tekste millele autor vastas, konventsioone, mille raames kirjutas Teooria seos praktikaga: Ideoloogid tegelevad legitimeerimisega, kasutusel normatiivsed mõisted, mida ideoloogid uue sisuga täidavad Innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja. Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon: Elu pole ...
Laagri Kool Uurimustöö Balti kett Koostaja: Kati Jürisoo Juhendaja: Külli Hansson 2006 Balti ketti algplaan Rahvarinnete Balti Assamblee oli oma deklaratsioonide, resolutsioonide ja pöördumisega andnud küll tugeva signaali, kuid Moskvast, Rahvasaadikute Kongressilt said nad MRP asjus siiski veel poolikuid vastuseid. MRP 50. aastapäev, aga lähenes. Kui Edgar Savisaar ja Marju Lauristin Moskvast tagasi tulid ja taas eestseisuse tegevusse lülitusid, hakkasid nad üha sagedamini arutama, kuidas leedulaste ja lätlastega aastapäeva tähistada. Balti ketti idee pakkus välja Edgar Savisaar. Algul laitsid osad selle idee maha, kuna mõeldi kuidas selline rahvas kokku saaks tulla. Kuid pärastpoole hakkas idee aina rohkem ja rohkem meeldima ning otsustati ühendust võtta Riia ja Vilniusega. Naabrid jäeti mõtlema ja ideed lubati arutada 15. juulil Pärnus toimuval ko...
1. Milliste küsimustega tegeleb eetika ehk praktiline filosoofia? -Klassikaline (Platon. Kuni 17. Saj) Milline on hea, õnnelik elu? Milles see seisneb? Mis selle elu heaks teeb? Kuidas seda saavutada? -Uusaegne Mis on õiglus? Milline on õiglane tegu? Kuidas tuleks käituda enese ja teiste suhtes nii, et käitumise tulemus oleks õiglane? 2. Mis on õnn? Muretu elu, mis on vaba kannatustest. See viib meid apaatiani inimese hingerahu. See on võimalik tänu filosoofilise eneseharimisele. Õnnelik on see, kea elab kooskõlas loodusega. Õnn on minu käsutuses olevad ihaldatavad objektid, mida mul ennem ei olnud. 3. Mis on hüve? Inimese ülim hüve on käituda looduse tahtele vastavalt. 4. Millised on võimalused õnne määratlemiseks hüvede kaudu? Populaarne hedonism õnn peitub ihaobjektide pakutavas naudinguis. Ihad need, mida me tahame, soovime. Mikrokosmiline tasakaal minu väike maailm on suure maailmaga ideaalses kooskõlas. Inimese hi...
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne meetod: A. Lovejoy; ideed on tsüklilised, pole protsessi; universaalsed probleemid, ajatud ideed; idee-ühikud, mis on ideoloogiate ehituskivid; suurte mõtlejate kanooniline rida; autorit pole vaja uurida, väidete tähendus on leitav tekstist endast Kontekstuaalne meetod: Cambridge'i koolkond (Q. Skinner); autori kavatsus: kellega vaidleb? keda vihkab? millist tegevust õigustab?; ajalooline kontekst ja keelelised konventsioonid: mis probleemid on päevakorras? millest autor vaikib? mida ta teatud terminite all mõtleb?; vaja uurida: tekste, millele autor vastas; konventsioone, mille raames ta kirjutas Riik 1. Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Keskaegne riik: · Isikulisus: riik põhineb individuaalsetel sidemetel; feodaalsed suhted; hierarhilisus · Killustumus: riigivõimu funktsioone teostavad oma piirkonna...
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Ideedeajalool on kaks traditsioonilist suunda või meetodit, kaks kõike mõjukamat koolkonda. Neid eristab see, et nende lähenemisnurk ideedeajaloole (metodoloogilises mõttes) oli erinev. Kanooniline ehk tekstuaalne meetod(A.Lovejoy ja tema koolkons) Tekstuaalne meetod tekkis kõigepealt ja seda võib lugeda ideedeajaloo kui distsipliini alguspunktiks. Selle meetodi loomise juures mängis olulist rolli A.Lovejoy (19. saj). Lovejoy väitis, et kõik mõtlejad ajaloos lahendavad põhimõtteliselt samu universaalseid probleeme. Ideed on tsüklilised, st samad ideed käivad ringi ratast ja tulevad välja uues ajaloolises situatsioonis. Uued teooriad tekivad vaid vanade "ühikideede" ümberkombineerimisel.'ühikideede' uurimiseks peab lugema teksti ja see on piisav kõik, mis on mõtlejate ideede kohta või...
Pythagros- 580-500 eKr. Asutas Lõuna-Itaalias oma kooli, oli mungaordu taoiline askeetlik koht, kus võisid ka naised olla. Hommikul mindi mere äärde, vaadati päikese tõusu ja mõeldi läbi eelmine päev ja järgmine päev. Esimesed 5 aastat oli õpilane kandidaat, kus tal õigus ainult kuulata. Koolis olulisel kohal hingede rännaku õpetus, mille Pythagros sai tõenäoliselt Indiast (budism). Tema suur teene seisnes arvu tähtsustamises, eriti arvude kasutamine looduse mõistmisel ja iga päeva elus. Ütles, et inimese hing kujutab endas ka teatud harmooniat. Harmoonia teatud suhe arvude vahel. Ta avastas kolmkõla. Avastas, et keelpilli keelte tooni kõrgus sõltub keele pikkusest. Hingehaigused on seotud harmoonia rikkumisega, seega võiks psüühikat ravida muusikaga. Oli esimene mees, kes leidis, et kui me loodusy uurime tuleb eelkõige mõõta. Oli arvamusel, et universumi keskpunktiks on tuli ja maa ning päike keerleb selle ümber. Maad pidas ta ümmargus...
Friedrich Nietzsche Sündis 15. oktoobril 1844 Röckeni külas. Kolis perega Naumburgi, seal käis läbi peamiselt konservatiivsete ja kristlikkude ametnikega, seal sai ta ka oma esimese koolihariduse. Erilist tähtsust tulevase kirjaniku arenemises omab Pforta kuulus ,,maakool", kuhu ta 14-aastaselt saadeti. See oli 700 aasta vanune kloostri kool, keset orgu. Seal pandi võrdset rõhku mitmekülgsele haridusele ja valjule kasvatusele ning dissipliinile. Pärast selle keskkooli lõpetamist(1864) astus Nietzsche Bonni ülikooli, filosoofia teaduskonda, kust pärast paari semestrit siirdus kaheks aastaks Lepizigi ülikooli õppima keeleteadust prof. Ritscheli juures. Hiljem tema haiguse diagnoosi- märkmeist näha, sai Nietzsche oma saatusliku haiguse, süüfilise, mis ta vaimuhaiguse põhjustas, sealt üliõpilasena aastal 1866. ,,Nõnda kõneles Zarathustra" on Nietzsche vaimu ja hinge süntees, ülemla...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
