Kõne vabaduse teemal (5)

Lp. õp ja kallid klassik
Täna teen teile ettepaneku arutada teemal mis on vabadus, täpsemalt hinge vabadus.
Esmalt peaksime vastama küsimusele : Kuidas me mõistame sõna vabadust?
See sõna on meile kõigile hästi tuntud ,kuid kui me palume kedagi seda mõistet lahti mõtestata ,siis tavaliselt on inimesel raske seda sõna defineerida. Palju kergem on tal seletada , mis ei ole vabadus?
Kõige lähedasemad mõtted sellele on vabaduse kaotus :
nt vanglakaristusega. Kuid kui me mõtleme ,siis ka seaduskuulelik inimene on piiratud nii ajas kui ka keskkonnas.
Inimesel pole olnud ju valikut sündida kas Eestis või Ameerikas, vaeses või rikkas perekonnas, heleda või mustanahalisena.
Kuid sellegi poolest on inimene võimeline tundma vabadust, sõltumata oludest tema ümber.
Vabaduse tajumine tuletatakse mõistuses ja elatakse läbi hinges .
Sellega kuidas inimene aktsepteerib ümbritsevat maailma ja seda mõistab. See aga sõltub sellest ,millistest tunnetest on tulvil inimese hing. On see rõõm, rahulolu või hoopis mured ja hirmud .
Ühe sõnaga on hinge vabaduse mõistmine tihedalt seotud meie teadvusega ehk sellega, kuidas inimene mõistab ennast ümbritsevat.
Adekvaatselt reaalsust aktsepteeriv inimene jõuab arusaamisele selles ,et tema olemasolu omab teatud tähtsust.
Psüühiliselt tervele inimesele enda otstarbe teadvustamine võimaldab avastada ja ilma hirmuta arendada oma loomingulisi omadusi.
Selline inimene pakub endale rõõmu ja toob kasu ka teistele. Sellistest inimestest räägitakse kui täisväärtuslikest ühiskonnaliikmetest. Selline võib olla psüühiliselt terve ja vaba inimene.
Sõna psüühiliselt tuleneb kreeka keelsest sõnast ‚ PSÜHE’ mille tähenduseks on hing.
Nii nagu üldine mittevabaduse mõistmine on kergem ,kui seda on vabaduse mõistmine ,nii on ka kergem defineerida hinge mittevabadust.
Hingeliselt mittevaba inimene kogeb pinget ja ebamugavust oma hinges .
Selliste olukordadega tegeleb selline teadus nagu psühholoogia, mis on samuti tulnud eelmainitud kreeka keelsest sõnast ‚psühe’ e. hing.
Mingil määral puutuvad kokku ja huvituvad sellest teadusest kõik inimesed , ise seda teadmata.
Iga kord kui inimene on vastamisi probleemiga, miks ta ei saa hakkama enda püstitatud eesmärkidega, ei suuda lõpetada mingit alustatud tegevust või ei saa endale lubada meelepärast tegevust, siis üritab see inimene või tema lähedased leida tema läbikukkumise põhjust või seletust.
Väga tihti tunneb inimene end kimbutatuna teiste arvamuste poolt.
Psühholoogias on selline olukord negatiivne kontroll.
St .- inimene käitub , loob ja tegutseb mittelähtuvalt sellest mida ta tunneb, teab ja soovib ,vaid sellest ,mida ootavad ja tahavad temalt teised. Mõttetega sellest ,kuidas vaataksid , mida mõtleksid ja ütleksid meie tegude kohta teised ,võtab inimene ära endale vabaduse olla tema ise.
Kahjuks on viis minutit liiga vähene aeg, et puudutada ja rääkida sellest teemast põhjalikumalt ,kuid igale ühele, kes tahab vabaneda negatiivsest kontrollist ,soovitan Alain de Botton ´i raamatut „ Mure saatuse pärast „
Mis hiljuti tõlgiti eesti keelde ja mis ilmus eelmise aasta lõpus.
Kuid enne lõpetamist teemal vabadus hinges, oleks vaja mainida veel ühte tänapäeval aktuaalset probleemi nagu seda on inimese erinevad sõltuvused , mis ise enesest kujutavad seda sama negatiivset kontrolli , kuid nüüd halbade harjumuste poole pealt.
Siia kuuluvad narkootikumid, alkohol , hasartmängud jne.
Inimene ,kes on nendega seotud pole samamoodi võimeline teostama oma elu eesmärke.
Kreeka filosoof Sokrates ütles:
„ Kas on olemas inimest ,kes oleks oma ihade ori ja ei rikuks nendega nii oma hinge kui ka keha? „
Sellest ütlusest tuleb välja ,et ihu ja hinge vabadus on vastandid.
Kui inimene ei valda oma keha ja järgib oma ihasid ,kaotab ta varsti vabaduse hinges ja jääb toppama teda painavale soovile. Ning samuti ei suuda ta ka varsti enam adekvaatselt mõista ümbritsevat maailma.
India filosoof Thamapada ütles: „ Nii nagu imbub vihm läbi halva katuse majja, nii imbuvad ka hukatavad ihad halvasti arenenud mõistusse.”
Kõigest eelmainitust võib teha järelduse : Vabadus hinges võib saavutada ainult see ,kes omab kainet mõistust ja arenenud tahtejõudu , mis on võimelised allutama keha hingele , andes sellele võimaluse end loominguliselt väljendada.
Lõpetada tahaksin jälle ühe Kreeka filosoofi Heroklitose sõnadega:
„ Usaldada ebamääraseid aistinguid – see on jõhkra hinge omadus.”
Et jääda vabaks hingelt ,soovitan teile : ärge kunagi järgige mõtlematuid ihasid ,kuid olge alati vaba teiste arvamustest.