ning samuti jumalike meistrite poolt, mis peaks jällegi sisendama lootust, et antud ideaal ei ole täiesti saavutamatu. Tõeline korrapära valitseb ideede valdkonnas. Inimese hinges saab korrapära tuleneda eelkõige mõistusest kui ideedemõistmise võimest. Seevastu korratust tekitavad hinges eelkõige ihad, mis on loomult mõistusele vastandlikud. Seega eeldab eetilise ideaali saavutamine ihade allutamist mõistuse kontrollile. 2. Kui “Timaios”`es on kõne all kosmose keha loomine, tuleb jutuks ka see, et demiourgos lõi viimase kerakujulise, järelikult lõplikuna. Samas ei andnud ta kosmosele väliseid meele- ega muid organeid, millega see võiks midagi väljastpoolt endasse võtta. Seda mitte sellepärast, et demiourgos oleks kade olnud – vastupidi ta oli hüveline meister ja lõi täiusliku maailma. Kosmos ei saanud demiourgos`elt neid organeid just selle tõttu, et ta loodi eneseküllasena, autarkes
1. Metafüüsika olemisele lähteprintsiipe ja algpõhjusi ( nt keha ja vaimuprobleem kas on olemas materiaalne keha ja/või mittemateriaalne hing). Tahtevabaduse probleem 2. Epistemoloogia ehk tunnetusõpetus (nt mis on teadmine). Mis on teadmiste allikad meeled, mõistus, intuitsioon, ilmutus. Mis on tõde. 3. Aksioloogia ehk väärtusõpetus uurib esteetiliste ja eetiliste väärtuste olemust ja nende põhjendamise võimalikkust. Vabaduse võrdsus, milline on moraalselt õige käitumine. 4. Ühiskonna ehk sotsiaal filosoofia inimese suhtlemine, milline on hea elu, kas demograatia on kõige parem ühiskonnavorm, millised on avaliku võime piirid jne. 5. Rakenduseetika otsitakse lahendusi aktuaalsetele moraaliprobleemidele nagu etaunaasia (vabatahtlik surm), abort. KLASSIKALINE ANTIIKFILOSOOFIA Iseloomulikud jooned
..................................................................................................... 5 1.2 Vabadus Eduard von Hartmanni järgi...............................................................................6 1.3 Vabadus olla ori ............................................................................................................... 7 1.4 Negatiivne ja positiivne vabadus ..................................................................................... 8 2. Vabaduse aspektid...................................................................................................................9 2.1 Mõttevabadus....................................................................................................................9 2.2 Usuvabadus..................................................................................................................... 10 Kokkuvõte........................................................................................
paisutada repressiivaparaati. Trannia peab juba eos lmmatama kik konkurendid vimule. Platon nimetab tranni isatapjaks. Rahvas on tema isa, kuivrd rahva toetus li talle eeldused vimu haaramiseks. Nd muutub aga tranni snnitaja oma lapse piiramatu vimu teostamise vahendiks. Siin ilmneb ks iseloomulik kreekalik mtlemisskeem see, mis on millekski liiga, kndub enda vastandiks. Demokraatlik vabadus kndub rahva jaoks tielikuks orjuseks. Trann on aga isik, kes oma isikus teostab demokraatliku vabaduse tielikult. Demokraatia tingimustes, kus igaks vis teha mida soovib, oli iga teise inimese samasugune vabadus iga konkreetse indiviidi vabaduse piiraja. Trannil selliseid piiranguid ei ole. Tema ei pea oma soovide teostamisel mitte kellegagi arvestama. Seetttu viks arvata, et vhemasti trann peaks sellise valitsemiskorra tingimustes nnelik olema. Kuid Platoni ksitlus on vastupidine trann on nnetu. Tema hinge iseloomustab ihaleva hingejao tielik domineerimine
Ühiskonnale vastandumine: Ainult Sokrates (või Diotima) näeb üldist probleemi “Eneseväljenduse” ja “enesetruuduse” ideaal Samas isiklik lugu võib avada veel midagi (Alkibiadese kõne) Romantilise kunstniku (boheemlase) “aukoodeks” vs filistinism Aristophanese kõne Ühiskonna nimel suremine: Inimesed algselt eneseküllased, sarnased jumalaile Individuaalne au seotud isamaa-armastusega, seega kollektiivse auga Karistuseks tahte eest kõike valitseda lõigati pooleks Oma teise poole otsimine ongi armastus (eros) Piibli “armastus” = kr k “agape” (vs. eros, philia). Käsud: “Armasta (agapao)
püüdlusele vaid kahju. On tõepoolest tõesti täiesti võimalik, et inimene oma teadmatuse tõttu toob endale oma tegevusega kahju. Ja samuti on võimalik, et sedalaadi kahju jääks olemata, kui keegi targem valvaks antud inimese järele ja ei lubaks talle tegevusi ja ettevõtmisi, mis võiksid talle kahju teha. Ometigi ei pea kaasaegne vabadusekäsitlus õigustatavaks niisugust heategevust vastu täiskasvanud inimese enda tahtmist. Klassikaline õigustus kaasaegsele sotsiaalse vabaduse käsitlusele on esitatud John Stuart MILLi teoses “Vabadusest”. Antud raamatu esimeses peatükis põhjendab autor teesi, et iga indiviid peaks olema oma keha ja hinge üle täielikult suveräänne ja ka indiviidi parema käekäigu nimel ei ole õigustatud sekkuda tema nendesse tegemistesse, mis puudutavad üksnes tema enda isikut. Õigluse idee kohaselt ülesehitatud polis on aga muidugi midagi muud kui polis`ed “nähtavas maailmas”
· Romantilise kunstniku (boheemlase) "aukoodeks" vs filistinism (konventsioonide järgijad ja alalhoidjad) · Ühiskonna nimel suremine: · Individuaalne au seotud isamaa-armastusega, seega kollektiivse auga (rahva/riigi au haavamine oli kõige hullem, pidid olema valmis ennast ohverdama) · Sõjaline dimensioon Armastus 1. Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis) Probleemsituatsioon 5. saj. Ateenas Kuidas luua stabiilset poliitilist kogukonda? Platoni Vabariik: ideaalne linnriik armastusel ja veresidemetel pole rolli seega: meelelistest ihadest vabanemine Kas selline linn on teostatav? Alternatiiv: saavutada individuaalselt Kuidas see on võimalik? Platoni Symposioni (Pidusöök) vastus Suurim "raskus" on seksuaaltung -> armastus üksiku vastu. Juhuse meelevald
Filosoofia Tallinna Tehnika Ülikool 02.11.2015 Vabadus läbi minu silmade Sissejuhatus Inimkond läbi oma terve ajaloo on alati püüelnud kas siis salamisi või siis päris avalikult vabaduse poole, vahest on see õnnestunud ja vahest mitte. On üritatud türannilikest valitsejatest lahti saada ja luua seda ühtset täiuslikku vaba ühiskonda. Selline otsing on aga Thomas More´i arvates utoopiani viinud ja kaks maailmasõda on meile näidanud, et vaba täiuslik ühiskond pole saavutatav. Algse ainujumala kõrvale on ilmunud hulgaliselt muid suuremaid või väiksemaid religioone, mis peale õiget järgimist kindlasti usklikule vabaduse garanteerib või siis hinge
Kõik kommentaarid