Siniallikas
ehk Ohvriallikas
Saula
siniallikas asub Kolust 3 km Tallinna pool, maanteest kilomeetri jagu
ida suunas. Minna tuleb jalgsi möödaa metsateed. Ohvriallikas on
kristallselge allikavesi. Ohvriallika läbimõõt on 12-13 m, sügavus
3-4 m
Vanasti käisid inimesed kauge maa tagant ohvriallika juurest tervisevett otsimas. Ilma
ohvriannita ei tohtinud keegi sealt vett võtta. Ohvreid oli
erinevaid, mida allikasse visati. Kõige mõjuvam oli rahaohver,
eriti siis kui visati terve hõberubla. Muidugi ohverdati ka
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2015-11-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Getukas14
Õppematerjali autor
sageli ka koju kaasa. Usuti, et Siniallika vesi tervendab kõik naha ja silmahaigused ning omab ka noorendavat võimet ning sestap ei ole arukas allikasse suplema minna. Üks naine ammustel aegadel teinud nii ja muutunud sealsamas titeks. Nii räägitakse. Kõige paremini pidi allikaveest abi saama siis, kui sinna visata hõberubla, kuid piisanud ka vask ja hõberahast, vanadest rahadest, viljateradest ja riietest. Siniallikas võib ennustada ka tulevase nime. Selleks tuleb kummarduda allika kohale ja nimesid nimetada. Kelle nime kohal tõuseb allika põhjast suur pahvakas setet, see ongi see õige. LAIUSE SINIALLIKAS Laiuse Siniallika kohta uskus vanarahvas, et ta võib saata nii vihma kui põuda, anda rohket lõikust või karistada ikaldusega. Kui põud ähvardas saagi kõrvetada, pidid kolm ühenimelist lesknaist jutluse ajal minema
austati ..................................................................... 7 1.6 Ohverdamise aeg ............................................................................................... 8 1.7 Ohverdamine ...................................................................................................... 9 2. Urvaste valla pühadpaigad ........................................................................................... 10 2.1 Ohvriallikas Silmaveeallikas ............................................................................. 10 2.2 Ohvriallikas Põrguläte ...................................................................................... 11 2.3 Ohvriallikas Silmaläte ....................................................................................... 12 2.4 Rahvapärimustega seotud Valgehobuse kivi ................................................... 13 3. Sõmerpalu valla pühadpaigad ....
Ohvriallika veega ravimisel ja puhastamisel, mida laialdaselt tehti veel 19. saj., üksikuis kohtades isegi 20. saj. algupoole, tuli ohverdada raha, ehteid, hõbevalget jm. (A. Viires, 2007). 4 5 Tänapäeval säilinude ohvriallikaid Taevaskoda (Emaläte) Kuijõe külas Läänemaal Helme ohvriallikas Koorküla ohvriallikas Ohvrikivi Ohverdamiseks või muudeks kultuslikeks toiminguteks kasutatav kivi. Ohvrikivi on ürgne, maailmas laialdaselt tuntud altar. Euroopas leidub ohvikive Kesk- ja Põhja-Euroopas. Need on enamasti ühe või mitme ümmarguse õõnestatud lohuga. Eestis on registreertitud umbes 400 kivi, mis rahvapärimuse järgi on seotud ohverdamiskombega või omavad maagilist tervendavat jõudu.
Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Muistsed Eesti pühapaigad Claire Teder 10B ?
informatsiooni. Kaevatud 3 hiie-nimega paika: Sammaste Kirikuase: olnud hiiekoht Paluküla Hiiemägi: kiviaed: 18. Sajandi lõpp. Aed mattunud, otstarve teadmata Kunda Hiiemägi: varased tarandkalmed Virumaal mitmeid tulemusteta proovikaevamisi: Äntu, Aburi, Miila, Kolu, Tammiku, Vaeküla – võeti lahti ruutmeeter või paar ning vaadati, kas sealt midagi leitakse, kuid ei leitud. Kõduküla ohvritamm Tartumaal Helme ohvriallikas Analüüsitasandid: Kaevamine Vaadatakse paiknemist võrreldes teiste muististega. Muistised: Ohvripuud, -kivid, -allikad jt kohad Lohukivid Hiis- nimeosisega paigad – viitab paiga kunagisele sakraalsusele, ka siis kui kohta ennast enam alles ei ole. Tuleb aga jäldiga, mis ajast need toponüümid on, kuna hilisematel aegadel pandi nt taludele ka niisama Hiie nimeks. Kabeliasemed Kalmepuude pühadus. Kalmed kui looduslikud pühakohad? Kalmete pealt puid ei raiuta, mille poolest on nad pühad
Sissjuhatus Rahvakalender räägib vanadest pühadest , mis on sajandeid tagasi peetma hakatud . Neli tähtsamat püha on : Jüripäev 23.aprill Jaanipäev 24.juuni Mihklipäev 29.september Jõulud 24.detsember neid nimetatakse neljaks pööripäevaks . Jüripäev Jüripäev märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Päev on saanud oma nime pühalt Jürilt. Kirikukalendri püha Jüri on tänini oluline kunsti ja kirjanduse inspireerija, lohetapja, keda on peetud kristluse võidu sümboliks paganluse üle. Jüripäev on Eestisse tulnud nii lääne- kui idakiriku kaudu ja sisaldab mitmete ümberkaudsete rahvastega sarnaseid jooni. Oma mitmekesisuses oli see suuremaid ja olulisemaid aastaringi pühi veel 20. sajandi alguse rahvakalendris. Võimsalt on ta endasse sulatanud lähedaste tähtpäevade kombestikku ja uskumusi (künni- ja karjalaskepäev). Jüripäeva muutsid eriliseks maagilised kombed, millega tagati tervis, talu edenemine ja tõrjuti tumedaid
Tõrva Gümnaasium Kaido Mõts 12.klass EESTI RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVAD Referaat Juhendaja: Katrin Priilaht Tõrva 2011 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 JAANUAR NÄÄRIKUU 4 VEEBRUAR KÜÜNLAKUU 5 MÄRTS PAASTUKUU 6 APRILL JÜRIKUU 8 MAI LEHEKUU 9 JUUNI JAANIKUU 11 JUULI HEINAKUU 16 AUGUST LÕIKUSKUU 18 SEPTEMBER MIHKLIKUU 20 OKTOOBER VIINAKUU 24 NOVEMBER TALVEKUU 25 DETSEMBER JÕULUKUU 34 KOKKUVÕTE 37 KASUTATUD ALLIKAD 38 2 SISSEJUHATUS Eesti rahvakalendriks nimetatakse eestlaste p?
saj), tall (Kristus). Näkil on kalahambad. Ohverdus - näkikakk. Petteks võis olla libakuju. Veehaldjad seotud muusikaga. [Film ,,Sajandi torm" 4 tundi pikk] Ujumine oli harv oskus. Arvatakse, et osades kohtades võtab näkk regulaarselt ohvri. Eristaatuses veekogud sõnaga Ema, vanem kuju emu; Ahi või Ähi; Emajõgi; Emujärv; Ahijärv; Ahja; Pühajõgi (Võhandu) mäss. Allikad - ravi, ilmategemine, siniallikas, allika kitsendamine/laiendamine. Ohverdatakse väljavoolu. Ohvriallikatest ei jooda. Austusest tapeti haug kohe pärast püüdmist. [,,Nimetu" Argo Moor artikkel nimetu] Ülijumal - tema poole pöördutakse viimases hädas. Taevakehadele anti ülijumala olek - Ilmar v-o hiljem Uku. Kumb on tugevam, kas päike või kuu? Äike - Pikne, taevasokk, tillid. Kivikirves (kivistunud välk) on kõige maagilisem.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid