ka eestikeelne nimetus Vastseliina. Tornlinnuse esimene korrus kujundati piiskopkonnale omaselt lossikabelina, kuhu paigutati imettegev reliikvia Püha Rist. Paavst Innocentius VI kuulutas 1354. aastal igale Püha Risti sisaldava kabeli külastajale 40-päevase patukustutuse, mistõttu õhtumaise maailma idapiiril asuv Vastseliina lossikabel muutus vägagi külastatavaks palverännupaigaks. Üsna varsti pärast tornlinnuse rajamist lisati sellele ristkülikukujuline pealinnus, mille ruumid koondati tiibadesse ümber sisehoovi. Ligikaudsete mõõtmetega 40x70 meetrit hõlmas see enamiku künkast. Varasem tornlinnus, mida sellega seoses kõrgendati, Vastseliina piiskopilinnus 4 jäi pealinnuse läänetiiva keskossa. 1379. aastal oli pealinnus tõenäoliselt juba valminud, sest siis on Vastseliinat nimetatud juba maa tugevaimaks linnuseks. Hilisematel sajanditel tugevdati ja täiustati linnust veelgi
· Vallutati ja pommitati mitmeid kordi · Peale 17. Sajandit enam ei taastatud · 19. Sajandi alguses ehitati ait, mis on säilinud Tähtsus Viljandile · Meelitab turiste · Populaarne koht pildistamiseks, piknikuteks, jalutamiseks jms · Ilus koht ürituste jaoks Läheduses asuvad ilusad kohad · Viljandi järv · Lauluväljak · Vanalinn Loodus · Imeilus vaade järvele · Lambad · Palju rohelust Ordulinnuse osad · Pealinnus (kaevumägi) · II eeslinnus (1. Kirsimägi) · III eelinnus (2. Kirsimägi) · Rippsild · Villu kelder Pärimusmuusika ait · Toimuvad erinevad üritused · Kohvik Miks valisin selle koha? · Minu arvates üks ilusamaid kohti · Käin seal tihti · Arvan, et Viljandit külastades peaksid kindlasti kõik seal käima Kasutatud materjal · https://et.wikipedia.org/wiki/Viljandi_ordulinnus · https://www.puhkaeestis.ee/et/viljandi-ordulinnuse- varemed
Toompea linnus ehk Väike linnus on Tallinnas Toompeal, Balti klindi klindisaarel asuv ehitisekompleks, kus asub praegu Eesti Vabariigi parlament. Linnuses on erinevaist ajastuist pärit kogum eri-ilmelisi ja -otstarbelisi ehitisi. Muistsete eestlaste linnusekompleks hõlmas ilmselt kogu Toompea mäge ning pealinnus oli kagunurgas kõige kõrgemal mäel. See oli arvatavasti puit-, muld- ja kuivmüüritisega kivilinnus. Tõsise ehitamisega tegi algust Mõõgavendade Ordu, kelle valduses oli Toompea12271237. Sel ajal valmis Toompea järsaku edelaosas kastell, mille kagunurgas kõrgus vahitorn. Kastelli kaitses ülejäänud Toompea poolt kaitsekraav. Pärast 1238. aastat hakkasid linnust edasi ehitama taanlased, nüüd aga mitte enda vanas, vaid Mõõgavendade Ordu poolt alustatud kohas
MT-13 KIRJELDUS Helme ordulinnus on tänapäeval varemeis olev ordulinnus Valga maakonnas, Helme vallas, Helme alevikus. Linnus paiknes kahe vallikraaviga eraldatud looduslikul neemikul. Müüri jäänused ja põhiplaan lubavad arvata, et ehitis pärineb 14. sajandi esimesest poolest. Linnus paikned kohati kuni 20 m kõrgusel jõeäärsel neemikul ja sellel oli vaid üks, lõunasse avanev sissepääs, mida kaitses vallikraav. Pealinnus kujutatas Helmes põhiplaanis põhja-lõuna suunas väljavenitatud ovaali mõõtmetega 116 x 70 meetrit. Helme ordulinnuse vanimaks ja huvitamaks osaks peetakse tornilaadset ehitist linnuse keskosas AJALUGU Liivi sõjas jäi Helme linnus imekombel puutumata. Linnus hävis 1658. aastal, mil parajasti oli käimas Vene-Rootsi sõda ning rootslastel ei olnud jõudu , et linnust kaitsta. Rootslased lasid linnuse õhku ning taganesid.
Suurejoonelisel kõrgustikul asuva kaitserajatise näite ja loodusega seotud linnusetüübi ühe esindaja juures kohtame korrapärasuse tendentsi. Linnuse täpne rajamisaeg ei ole teada. Helme on mantelringmüürilinnus. Seestpoolt ümbritsesid ringmüüri kogu ulatuses ruumid. Linnusesse pääseti lõunaküljelt üle vallikraavi ehitatud silda mööda , sillasammaste varemeid on veel säilinud.. helme linnus on pisut suurem kui Karksi pealinnus. Helme linnuse mõõtmed on u. 116X70m, Karksi linnusel 100x40m. Helme linnuse kavatis on jälgitav maapinnal u. 75% ulatuses, mantelringmüür peaaegi tervikuna. Kahjuks on hoovi ümbritsevate ruumide sisemüürid pidevas varisemisohus. Paljud müüritulbad on alles hiljutimaha kukkunud,paljud varisemas. Põhiliseks ehitusmaterjaliks on olnud põllukivi mõninga telliselisandiga. Linnuse varemeid ei ole konserveeritud, mistõttu miljöö linnuse sees on trööstitu.
misjonitööd tegema 21. Aastal 1208 tegid ristisödijad esimese sõjakäigu Eestisse , sellele järgnes 20 aastat verist söda. 22. Aastal 1227 vallutas ristisõdijate vägi Saaremaa. 23. Milliseid tänapäeva riike hölmas keskajal liivimaa? Eesti ja Läti 24. Miks puhkes Jüriöö ülestöus?- eelköige sakslaste röhumise töttu 25. Milliseid teemasid arutati liivimaa maapäeval?- 1) müntide korraldamist 2)sõja alustamist 3)rahu sölmimist 26. Saksa Ordu pealinnus asus 13. Sajandi löpus Marienburgis 27. Mis tüüpi linnuseid ordu Liivimaale ehitas? -1)kloostri laadseid 2)konvendi hoone 3)kastell-linnus 28. Kellega Liivimaa Ordul tuli södida? 2) Leedulastega 2)vene vürstiriikidega 3)paganatega 29. Eesti külas olid keskajal esindatud 1)puusepp 2)sepp 3) kasukategijad 4) höbesepp 5)saanisepp 30. Millises piirkonnas Eestis oli köige rohkem möisaid?Miks? Harjumaal, sest see
seas innukalt misjonitööd tegema 21.Aastal 1208 tegid ristisödijad esimese sõjakäigu Eestisse , sellele järgnes 20 aastat verist söda. 22.Aastal 1227 vallutas ristisõdijate vägi Saaremaa. 23.Milliseid tänapäeva riike hölmas keskajal liivimaa? – Eesti ja Läti 24.Miks puhkes Jüriöö ülestöus?- eelköige sakslaste röhumise töttu 25.Milliseid teemasid arutati liivimaa maapäeval?- 1) müntide korraldamist 2)sõja alustamist 3)rahu sölmimist 26.Saksa Ordu pealinnus asus 13. Sajandi löpus Marienburgis 27.Mis tüüpi linnuseid ordu Liivimaale ehitas? -1)kloostri laadseid 2)konvendi hoone 3)kastell-linnus 28.Kellega Liivimaa Ordul tuli södida? – 2) Leedulastega 2)vene vürstiriikidega 3)paganatega 29.Eesti külas olid keskajal esindatud 1)puusepp 2)sepp 3) kasukategijad 4) höbesepp 5)saanisepp 30.Millises piirkonnas Eestis oli köige rohkem möisaid?Miks? – Harjumaal, sest see on Tallinna lähedal ja seal on soodsad turustamisvöimalused
Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi Keskaegsed Hansalinnad 4.00 Kogunemine Viljandis vabaduse platsil 4.05 Üksteisega tutvumine 4.30 Tutvumine Viljandi Ordulinnusega Viljandi ordulinnus on üks esimestest Eestis rajatud kivilinnustest. Viljandi pealinnus oli Liivimaal Riia järel suuruselt teine pealinnus. 17. sajandi algul varemetesse jäänud linnus kaevati suures osas lahti 19. sajandi lõpul. Seejärel on linnusevaremed koos neid ümbritseva Lossipargiga kujunenud puhkealaks. Lossivaremetes korraldatakse kontserte ja on peetud spordiüritusi. Viljandi ordulinnus koosnes pealinnusest, milleks oli 13. ja 14. sajandi vahetusel rajatud konvendihoone, ning kolmest eeslinnusest. Tänapäeval nimetatatakse pealinnust
Tööd kulmineerusid 16. sajandi esimesel poolel, mil lõunatiiva rajamisega üheaegselt ühtlustati ka teiste tiibade kõrgusi. Seejuures on kogu lõunasein koos kahe flankeeriva nurgatorniga ning idaväravakompleksiga rajatud üheaegselt. Neljakandilised ja neljakorruselised tornid olid tulirelvadele määratud laskeavadega (neist edelatornis üks ümmargune). Viimati nimetatud torni ehitamise ajal sai lõpliku kõrguse ka eeshoovi läänesein. Alles nüüd omandas pealinnus konvendilaadse kavatise, kus üksikuid tiibu ühendas sisehoovi ümbritsev ristikäik, mis vähemalt esimesel korrusel oli võlvitud. Sissepääsu linnusesse moodustasid kaks teineteisele järgnevat idaväravat, millest välimine oli varustatud tõstesilla ja nn. hundiauguga, sisemine langevõrega. Vahetult väravaehitisega külgnes massiivne poolümar rondeel, kus põhjaküljel asus kamina ja hüpokaustahjuga vahiruum (mõlemad 15. sajandi lõpust - 16. sajandi algusest.
Arvatakse, et alles kusagil 13. sajandi lõpul asendati linnuse puitehitised kivist ringmüüriga, andes sellega Rakverele tüüpilise kivilinnuse välimuse. Ebakorrapärase nelinurgana ehitatud kivilinnuse külje pikkus oli umbes 50 meetrit ja müüride kõrgus 6 meetrit. Tõeline ehitus läks Rakvere vallimäel lahti aga alles peale 1346. aastat, mil Taani loovutas linnuse koos kogu Põhja-Eestiga Liivi ordule. Tollaste ehitustööde eesmärgiks oli rajada võimas konvendihoone laadne pealinnus, kus ruumid asetseksid ümber sisehoovi neljas tiivas. Linnuse säärane planeering oli keskajal Liivimaal tüüpiline -- meie päevini on tervena säilinud Kuressaare linnus, kuid sarnase ülesehitusega olid ka Tallinna, Narva, Pärnu ja Viljandi linnused nii ordu kui ka piiskopkondade aladel. Rakveres planeeriti pealinnuse küljepikkuseks umbes 40 meetrit, kuid seda ei ehitatud välja korraga, vaid järk-järgult kahesaja aasta jooksul. Peale linnuse ordule allutamist 14
1234. aastal sai Saare-Lääne piiskopiks Heinrich I. 28. veebruaril 1238. aastal sõlmisid Heinrich I ja Ordu lepingu Lihula linnuse ühise ehitamise kohta. Linnus valmis 1242. aastal. Piiskop ei tundnud end aga Lihulas kuigi kindlalt ning hakkas otsima uut asukohta. 1251. aastal rajas ta oma residentsi Vana-Pärnusse ja Lihula tähtsus hakkab tasapisi langema. 1263. aastal põletasid aga leedulased linna maha. Piiskop Hermann II valis uueks residentsiks Haapsalu. Pealinnus oli ovaalne, müüriga piiratud ala. Müür moodustas ühtlasi ka hoonete välisseina. Väravaava paiknes linnuse idaküljel. Mäe põhja- ja läänekülg olid järsud, lõuna- ja idakülg aga lauged. Lõunast ja idast kaitses linnust kaks kuiva vallikraavi ning kivimüüridega eraldatud eeslinnust. Põhja- ja lääneküljel kaitses linnust järskudele nõlvadele lisaks veega täidetud vallikraav. 1298 puhkes Liivimaa kodusõda, mille põhjustas Ordu ja peapiiskopi vahel tõusnud tüli
· Uurimislugu Viljandi ordulinnuse uurimisloo alguseks võib lugeda Eesti Kirjandusmuuseumis säilitatavat käsikirjalist leksikoni, mille autoriks on Ph. Körber. Esimesed uuringud ordulinnusel toimusid 18781879 Theodor Schiemanni juhtimisel. Nende korraldamiseks loodi oma ühing (Ausgrabungscomité), millest 1881 kasvas välja Viljandi Kirjanduslik Selts. Nende kaevamiste käigus puhastati rusudest ja kaevati välja kogu pealinnus ja osa seda ümbritsevast I eeslinnusest. 1939 uuriti Armin Tuulse juhatusel nn Villu keldrit linnuse lõunaosas. 1971 ja 1972 toimusid väiksemad arhitektuuriloolised uuringud Kaur Alttoa ja Udo Tiirmaa juhatusel. Väljakaevamised algasid taas 1998 (19981999 Andres Tvauri, 20002004 Arvi Haak). II ja III eeslinnust on seni uuritud vaid georadari (1996 Heiki Valk) ja prooviaukudega. 2006. aasta suvel avastas arheoloog Arvi Haak Viljandi ordulinnuses üle 500 aasta vana
kohal. innus püstitati 13. sajandi keskel, pärast Tartu muinaslinnuse vallutamist ristisõdijate poolt 1224. aastal, millega lõppes Mandri-Eestis muistne vabadusvõitlus. Tõenäoliselt alustati ehitustöid juba 122425, ehitis valmis 1230. aastaiks[1]. Tartu piiskopilinnus, nagu enamik keskaegseid Euroopa linnuseid, koosnes kahest osast: piiskopi residentsina rajatud pealinnusest ning sõjaväge ja teenijaid majutavast eeslinnusest. Pealinnus asetses Toomemäe idaservas eestlaste muinaslinnuse koha peal, selle idatornis elas tõenäoliselt piiskop ise. Ülejäänud Toomemäest, kus olid toomkirik ja toomhärrade majad, eraldas seda mägedevahelises looduslikus vagumuses, sillaga vallikraav, mille kohal on 1760.1770. aastatel rajatud Püssirohukelder. Vana Anatoomikum See kuulub Tartu Ülikoolile. Ehitati arstiteaduskonna õppehooneks. See on klassitsistlik hoone. Ja see on ehitatud ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause
annaabi.ee 
