Helme ordulinnuse varemed Helme ordulinnus ehitati arvatavasti 14 saj. Kiriklikes allaikates mainitakse linnust 1412.a. Linnus rajati ,et kontrollida teed mis ühendas Sakala ja Ugandi muinasmaakonda. Teeäärsel neemikul paiknev linnus järgis künka looduslikke piirjooni: linnusehooned ehitai müüride sissekülgedele, sissepääs oli lunas, seda kaitses vallikraav. Linnusevärava ees teisel pool vallikraavi, neemiku lõunaosas asuval silla ehk Keldrimäel oli eelkindlustus mida linnusega ühendas sild. Helme linnus oli tunnistajaks paleepöördele Liivi Ordus- siin vangistati 1471.a. Oktoobris ordumeister Johann von Herse. Arvatakse, et vangistaja oli tema ametijärglane Brend von der Borch. Linnuse lõunaküljel oli nn Anne kants, kuhu legendi järgi müüriti linnuse ehitamise ajal Anne-nimeline tüdruk. Legendi kohaselt ei suuda keegi, kes sissemüüritud tüdruku nime ei tea, linnust vallutada.
Toomemägi(muinaslinnus) Toomemägi oma ilusa põlispuupargiga on üks muistse Eesti arheoloogiamälestisi. Lossi tänav jaotab Toomemäe kaheks osaks. Neid osi ühendavad kaks silda. Toomemäe neemiku idatipus, seal, kus praegu asub Tähetorn, paiknes muistse Ugandi maakonna keskne linnus Tarbatu. Muinaslinnuse asukoht oli äärmiselt soodne soises Emajõe ürgorus kerkis võimsalt esile Toome neemik, mis oma järskude nõlvadega (kalle 45°) oli nagu loodud kindluse rajamiseks. Kunstlikku kaitset vajas vaid linnuse lääne ja loodeosa, kus paiknes vallikraav (umbes püssirohukeldri kohal; praegu pole enam säilinud).
mõttes juuksekarval. ,,Enam sellist ehitada ei saakski, sest see vajab keemiliselt töötlemata juust," naerab Kaskmaa. Kassinurme Kassinurme linnus ehk Kassinurme linnamägi asub Kassinurme külas Jõgeva vallas. Aastast 1968 on linnamägi kaitse all (Kassinurme linnamäe kaitseala). "Kalevipoja sängi" tüüpi linnus on asunud voorja põhja-lõunasuunalise 7- 10 m kõrguse seljandiku lael, kus sügavad sulglohud on eraldanud 15-25 m laiuse neemiku ja selle kagu- ja loodepoolsesotsas otsas on olnud puidust kaitserajatised, millest on säilinud 2-3 m kõrgused otsavallid. Linnuse õu pindalaga 1500-1600 m² jaguneb lõunaosas kaheks. Kagupoolne osa tõuseb 3-4 m kõrguse astanguna ja lõunapoolsel harul on 1,5-2 m kõrgune vall. Sama kõrgune on vall ka linnuse põhjaküljel. Linnamäe lähemas ümbruses on avastatud kindlustamata asulakoha jälgi ning mitu väikelohulist kultusekivi.
1. Linnuste rajamine kaitseks asulate lähedale (üle 50). a. Ehituslikud iseärasused: · Järskude nõlvadega küngas. · Kaitsmata küljele kunstlik vall (liiv, paeplaadid). · Palkidest kaitseseinad. · Vallikraav. b. Linnusetüübid: Linnusetüüp Välised tunnused Asukoha näide Mägilinnus Üksik igast küljest, looduslikult kaitstud küngas. Otepää Neemiklinnus Mäeseljaku neemiku lõppeval osal. Rõuge Kalevipoja säng Ida-Eestis voortel külgedel looduslikud nõlvad, Alatskivi otstel vallid kraaviga. Ringvalllinnus Lääne-Eestis tasasel maal kunstliku valliga. Valjala, (ehk maalinnus) Varbola 2. Külad ja põllud a. Elati mitmest talust koosnevates külades linnuste lähedal. b
araabia hõberaha. Vana-Vene riigi asutamine lõi uue võimsa keskuse Eestist ida poole. Keskmisel rauaajal ehitatud linnused kasutati üsna pikka aega, enamasti kuni viikingiaja lõpuni (1050). Nende linnuste kõrval oli tavaliselt ka asula. Välja kujunes kolm peamist linnusetüüpi: 1. neemiklinnused, mis asusid jõe või järve ääres või lihtsalt maastikul oleva pikliku kõrgendiku, neemiku tipus ning olid niimoodi kolmest küljest looduslikult kaitstud. Neljandast küljest ehk ülejäänud neemikust eraldas linnust vall ja kraav. 2. nn. Kalevipoja sängid, mis asusid piklikul seljakul või voorel, olles nii looduslikult kahest küljest kaitstud. Kahest teisest küljest eraldas linnust ülejäänud mäest vall ja kraav. 3. omaette kõrgendikul paiknevad linnused 4
Linnuseid lähemalt vaadates leiame, et neid on kõige rohkem Ida ja Kagu-Eestis. Võib märgata erinevaid linnustetüüpe. Linnuseid oli hädasti vaja, ürit ära kasut kohalikud looduslikud kaitseeldused. Kuna maastik oli erinev , vastavalt sellele kujunevad erinevat tüüpi linnused: · Mägilinnused- Otepää linnus. · Neemiklinnus- looduslikult hästi kaitstud paik, nt kahe jõe vahel , kaks külge väga järsud, kolmas külg on lauge , neemiku otsa rajatud linnus, sobiva koha peale rajati ka otsavall. Rõuge linnus. · ,,Kalevipoja säng" - rahvapärane termin, paiknevad Põhja-Tartumaal, voorelinnused. Voore peal otsitud sobiv koht , kahel pool ääres on järsud nõlvad , kahte otsa rajatud vallid. Kaugelt meenutasid voori , vanarahvas kutsus neid sängideks. · Pöide maalinn- Levinud Läänepoolses Eestis ja Saaremaal. Seal puuduvad kõrgemad nõlvad,
Rootsi hõimuliidud mõjutavad ka Ida-poolset Läänemere ala. 560. (660?) aastal rajasid Kuremaale Rootslased oma koloonia, Grobinasse. Sel perioodil hakkavad kerkima linnused (N: Orepää linnus). 7-8 saj kerkis suhteliselt palju linnuseid. Praegu on teada 131 linnust sellest ajast, u 70 neist on rajatud u 7.-8.saj paiku. Nendes on peal olnud püsiasustus. Linnused jagunevad: · Mägilinnused, Otepää linnus · Neemiklinnus, rajatakse neemiku peale, nt Rõuge linnus. · ,,Kalevipoja säng", tehtud sinna, kus on voored, millele on rajatud vallid ja kraavid. Levinud Tartumaal. Meenutavad sängi. · Suured ringvallid, levinud Lääne-Eestis ja Saaremaal. Pöide ringvall-linnus. Seal on levinud nimetus maalinn. Alati on ära püütud kasutada looduslikku kaitset. Näiteks on mitmeosaline Iru linnamägi, kus on eraldiseisev mägi, kus erinevatel kõrgustel on erinevad asjad
linnueid, eriti 7. – 8. saj. Eestis on kokku 132 linnust ja enam kui pool on 30 rajatud just 7. -8. sajandil. See on ajajärk, kus neid linnusid väga vaja oli. Eesti eri piirkondades näevad linnused erinevad välja. Üks linnusetüüp on mägilinnus (nt Otepää linnamägi), otsisti välja järskude servadega mägi. Teine variant on neemiklinnus, valitud on kahe jõe ühinemiskoht, kus on tekkinud neemiku sarnane looduslik moodustis, kus ainult ühele poole tarvis vall teha. Kolmas on nn Kalevipoja sängi linnus, kahte otsa tehti kunstlik vall. Neljas tüüp on Lääne - Eestis ja Saaremaal. Need on lageda maa peal, kuhu on rajatud ringvall. Rahvas on ära kasutanud looduse poolt pakutavaid tingimusi, sõltub kohalikest oludest. Keskaja linnuste juures on iseloomulik, et linnuse kõrval paikneb avaasula, kus osa rahvast elab. Vaenlasel on võimalik kasutada majade puitu ja linnus põlema panna.
annaabi.ee 
