Tartu Kutsehariduskeskus Mehhatroonika (,,See kes sa oled") Muinaslinnus Referaat Tartu 2009 - Rakvere Muinaslinnus Praeguse Rakvere kesklinnas, 25 meetri kõrguse Vallimäe tipus paiknes enne 13. sajandit Tarvanpääks nimetatud eestlaste muinaslinnus, mis toimis Virumaa pealinnusena. Linnuse asukoha tingis Vallimäeks kutsutav kõrge ning järskude kallastega vallseljak. Teisejärguline polnud vast ka linnuse toimimine teetõkkena: ida poole Jõhvi suunas kulgev kaugtee -- hilisem Tallinna maantee -- asus praktiliselt linnuse põhjanõlva all, mis võimaldas linnusest kontrollida kogu liiklust. Eesti muinaslinnusele iseloomulikku kivivalli Rakveres ei olnud, looduslikku mäge oli siin tugevdatud vaid puitehitistega. 1220
Asva Muinaslinnus Asva linnusasula avastati 1930. aastal Saaremaa kagurannikul. See omal ajal saarel paiknenud kindlustatud asula asub Kuressaare-Laimjala Kuivastu maantee 37. km-l. Laimjala vallas. Asva külatagusel madalal heinamaal paikneb Põhja-Euroopa tuntumaid pronksiaja kindlustatuid asulaid, mis on nime andnud tervele arheoloogilisele kultuurile. Asva kultuur on Läänepoolsemate soome-ugrilaste hilispronksiaja kultuur, mille majanduse aluseks oli karjakasvatus, hülgepüük, algeline maaviljelus ja pronksivalamine. 1930. ja 1931. a. kaevas Asva "Linnamäe põllul" üks kohalik elanik , tollane Tartu ülikooli üliõpilane, otsimaks selgitust sellele nimetusele. Tema leiud äratasid arheoloogide tähelepanu. Hilisemate kaevamistega tõestati siin Saaremaa kõige vanema ja pikaalise kasutusega linnamäe, muistse linnusasula olemasolu. Ligi 3500 m2 pindalaga asulast on läbi kaevatud kuuendik, kogutud on üle 5800 leiu.Vanimad jäljed Asvas on umbes...
Referaat Eesti muinaslinnus Varbola Koostaja : Artur Lipartov TP08 Juhendaja : Piie Kessel Sisukord: 1. Lühiajalugu 2. Varbola Vahvad Vennad 3. Kiviheitemasin 4. Piiramistorn 5. Kass ja oinas 6. Katapult 7. Ilmavõistlused kiviheitmises 8. Kasutatud kirjandus Lühiajalugu Varbola maalinn oli Baltimaade võimsaim muinaslinnus, mis kandis 13. sajandi vanavene kroonikais ka nime "Varblase nokk". Linnus rajati juba 11.-12. sajandil ja tema kohta öeldakse uhkusega, et keegi pole suutnud seda linnust vallutada. Kui sõjakad vene vürstid Izjaslav 1060. aastal ja Mstislav 1212. aastal suurte vägedega Varbola alla tulid, maksid selle asukad nõutud kopsaka lunaraha hõberahades ära ja linnust ei rüüstatud. Arvata võib, et jõukus oli Varbola linnusele kogunenud sealt läbi viivate kaubateede kaitsmise eest
Toomemägi(muinaslinnus) Toomemägi oma ilusa põlispuupargiga on üks muistse Eesti arheoloogiamälestisi. Lossi tänav jaotab Toomemäe kaheks osaks. Neid osi ühendavad kaks silda. Toomemäe neemiku idatipus, seal, kus praegu asub Tähetorn, paiknes muistse Ugandi maakonna keskne linnus Tarbatu. Muinaslinnuse asukoht oli äärmiselt soodne soises Emajõe ürgorus kerkis võimsalt esile Toome neemik, mis oma järskude nõlvadega (kalle 45°) oli nagu loodud kindluse rajamiseks. Kunstlikku kaitset vajas vaid linnuse lääne ja loodeosa, kus paiknes vallikraav (umbes püssirohukeldri kohal; praegu pole enam säilinud). Samuti oli Toomemäe lähikond (praeguse Laia tänava otsa juures) ainus paik, kus Võrtsjärvest Peipsi järve voolava Emajõe kallastele sai rajada aastaringselt läbitava tee. Mujal oli jõgi selleks sobimatute soiste kallastega Linnusest sai hiljem Otepää kõrval Ugandi maakonna olulisemaid keskusi. Linnuse tekkeajaks loetakse I aastatu...
vahelisest kaubandusest. Siin asus neli Tartu kloostrit ja kaheksa kirikut. Tartu esimene õitseaeg lõppes Liivi sõjaga. 15581582 kuulus linn venelastele, seejärel Tartust 15831625 Poolale vaheajaga 16011603, Tartu linn asub Suur-Emajõe mõlemal mil linn kuulus Rootsile. 1625. aastal läks kaldal, ainsas kohas selle jõe ääres, kus linn jällegi Rootsi kuningriigile. Sagedased ürgoru neemikud ulatuvad jõe lähedale ja sõjad purustasid enamuse endisest paljandub (Kalmistu pa...
Põldroosi eragalerii. Kontserte antakse samuti Jaani ja Pauluse kirikus ning Baptistikirikus. 1Viljandi linn sai tekkida pärast 1224. aastat, mil senise puidust muinaslinnuse asemele hakati rajama kivilinnust. Võimalik, et linna rajamine oli kavandatud osana linnuse kaitserajatistest (esimesena pakkus selle skeemi välja Paul Johansen).700. aastal alanud Põhjasõda Eesti alal hävitas nii mõisa kui ka linnalise asula taas. Viljandi muinaslinnus võeti kasutusele viikingiajal. 13. sajandi algul kuulus Viljandi Sakala muinasmaakonda ja on oletatud, et Viljandi võis olla muinasmaakonna keskus. Joonis 1 viljandi lossivaremed Joonis 2viljandi veetorn Kasutatud kirjandus hthttps://d3otexg1kysjv4.cloudfront.net/images/215647/Vana%20veetorn.jpgtps://et./wiki/ http://static2.visitestonia.com/images/13146/510_360_false_true_1a03d6c99056d32c3f0448f df80c69b7.jpg http://static2.visitestonia
Keyyo Tartu Toomemägi Essee Toomemägi on looduslik sälkorgudega piiratud neemkõrgendik Tartu linnas Emajõe ürgoru paremal kaldal. Toomemäelt sai alguse saanud Tartu linn. Arvatakse, et ligikaudu 6.8. sajandi paiku tekkis Toomemäele varaseim eestlaste muinaslinnus Tarbatu, millest 1112. sajandil kujunes välja muinasmaakonna Ugandi üks kahest keskusest. Tegu oli tüüpilise teetõkkelinnusega nimelt oli Toomemäe lähikond (praeguse Laia tänava otsa juures) ainus paik, kus Võrtsjärvest Emajõkke voolava Emajõe kallastele sai rajada aastaringselt läbitava tee. Mujal oli Emajõgi selleks sobimatute soiste kallastega. Tarbatu vallutamine ristisõdijate poolt 1223 oli siinsetel aladel toimunud Põhjala ristisõdade resp
Second level Third level Fourth level Fifth level KAALI KAATRIVÄLI Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level AJALOOLISED JA KULTUURILISE VAATAMISVÄÄRSUSED KURESSAARE ANGLA TUULIKUD PIISKOPILINNUS ASVA LINNUSEALA KOHT PÕLLUVAHI MAJA VÕHMA KIVIAJA ASULAKOHT JA KURESSAARE MUINASLINNUS RAEKODA VILSANDI TULETORN VAEKODA TUULINGUMÄE VESKI TARANDKALME TÕNIJAL KURESSAARE STEBELI RANNAKAITSE LINNATEATER PATAREI SUURSILD KURESSAARE PIISKOPILINNUS Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level KURESSAARE VAEKODA Click to edit Master text styles Second level Third level
püss- täpselt dateeritud Euroopa püssidest senini vanim. Osa linnuse varemeid on välja kaevatud ja eksponeeritud 20. sajandil. Praegune linnuse juurdepääsutee loodest, kihelkonnakiriku poolt, ei ole algne, vaid on rajatud 19. sajandil. Algne tee suundus linnusesse (mäkke) selle kirdeküljest, kus asus tõenäoliselt ka väike alev. Selle asukohta tähistab kaasajal väike länguvajunud kivirist. Otepää muinaslinnus (piiskopilinnus) ning selle läheduses asunud kihelkonnakirik andsid nime ka hilisemale alevile (praegusele linnale), mis tekkis 18.-19. sajandil linnusest kilomeetri jagu lääne poole tähtsasse teeristi. Algselt kandis alev Nuustaku nime. PILDID: KIVIHEITEMASIN Maailma vanim tulirelv - OTEPÄÄ PÜSS Linnuse varemed Kasutatud lehed: http://www.louna.ee/yritus.php?tyyp=1&ID=519 http://et.wikipedia.org/wiki/Otep%C3%A4%C3%A4_linnus
..Giid Toomas Jüriado soovitab Toomemägi asub Tartu linnas ja kuulub Tartu vanalinna muinsuskaitseala koosseisu ning on kaitstav selle põhimääruse (RT I 1995, 37, 472) alusel. Toomemägi Trepp Toomemäel Toomemägi on looduslik sälkorgudega piiratud neemkõrgendik Tartu linnas Emajõe ürgoru paremal kaldal. Toomemäelt on alguse saanud Tartu linn. Arvatakse, et ligikaudu 6.8. sajandi paiku tekkis Toomemäele varaseim eestlaste muinaslinnus Tarbatu, millest 1112. sajandil kujunes välja muinasmaakonna Ugandi üks kahest keskusest . Tegu oli tüüpilise teetõkkelinnusega nimelt oli Toomemäe lähikond (praeguse Laia tänava otsa juures) ainus paik, kus Võrtsjärvest Emajõkke voolava Emajõe kallastele sai rajada aastaringselt läbitava tee. Mujal oli Emajõgi selleks sobimatute soiste kallastega. 1030. aastal vallutasid Tarbatu venelased, kuid 1061.a. löödi nad nii Tarbastust kui ka Ugandi aladelt välja.
Linnade Teke Liivimaa ristisõja algatajateks ja toetajateks olid saksa kaupmehed. Seepärast on üsna loomulik et juba vallutuste käigus tekkisid Liivimaale esimesed linnad. Linnade asukohaks valiti muistsed kauplemiskohad tähtsamate teede sõlmpunktides. Linna elanikud moodustasid iseseisva omavalitsusliku linnakogukonna. Suurim roll linnade tekkel oli maaisandal kes andis linnaõigusi. Tartu piiskopi valduste keskuseks ja katedraal asupaigaks sai eestlaste muinaslinnus Tartu, mille juurde tekkis linn(1262 ja 1263 tulid leedukad ja võtsid kontrolli). Linnade tuumiku moodustasid arvatavasti sakslastest kaupmehed ja käsitöölised.(linnavolikogusse kuulusid) Jüriöö ülestõus Põhjused: koormiste ja kohustuste suurenemine, mõisate teke, ikaldus ja nälg, samuti ka katk, Taani kuninga soov müüa Põhja-Eesti liiviordule, Mälestus muistsest priiusest/vabadusest Sündmused/tegevus: Algas 23.aprill 1343 Eestlaste edu
1201. aastal. Riia kodanikud osalesid aktiivselt Liivimaa ristisõjas ning said osa ka siinsetest vallutustest. · Tallinn oli Eesti suurim linn, hakkas kujunema taanlaste linnuse jalamile tõenäoliselt varsti pärast linnuse rajamist, linnaõigs saadi alles 1248.aastal. · Rakvere (Tallinna "käepikendusena"), linnaõiguse sai 1302. aastal. · Narva, linnaõigus 1345 · Tartu, Tartu piiiskopi valduste keskuseks ja katedraali asupaik, muinaslinnus. Linna õiguse sai 1262. · Viljandi tekkis ordulinnuste juurde, esmamainimine 1283 · Uus-Pärnu linnaõigus 1318 · Paide 1291 · Vana-Pärnu , selle asutas Saare-Lääne piiskop, valides selle oma piiskopkonnakeskuseks. Paraku langes tärkav linn juba 1263 aastal · Haapsallu , linnaõigus 1279 Teede ristumiskohtadesse, linnuste või kihelkonna kirikute kõrvale tekkis küll teisigi väiksemaid asundusi alevikke (Otepää, Lihula, Koluvere, Vastseliina, Kuressaare)-,
linnakogukonna. Linnade asutamisel oli kaalukaim roll maiisandal, kes andis linnaõiguse. Vana-Liivimaa suurima ja tähtsaima linna Riia kutsus ellu piiskop Albert juba 1201.aastal. eesti suurim linn Tallinn hakkas kujunema taanlaste linnuse jalaile tõenäoliselt varsti pärast linnuse rajamist, kuigi linnaõigus saadi alles 1248. Hiljem kerkisid Rakvere ja Narva. Tartu piiskopi valduste keskuseks ja katedraali asupaigaks sai eestlaste muinaslinnus Tartu, mille juurde tekkis linn. Ordulinnuste juurde tekkisid Viljandi, Uus-Pärnu ja Paide. Saare-Lääne piiskop asutas 1251.aastal Vana-Pärnu. Paraku langes tärkav linn leedulaste hävitustöö ohvriks, mispeale piiskop viis oma residentsi Haapsallu. Teede ristumiskohtadesse, linnuste või kihelkonnakirikute kõrvale tekkis üll teisigi väiksemaid asundusi alevikke (Otepää, Lihula, Koluvere,
Raja Ummumägi (linnus) Rakke linnus Reastvere linnamägi Ridala kindlustatud asula Ripuka linnamägi Roela linnamägi -Ida-Viru maakond Roela I linnamägi - Jõgeva maakond Roela II linnamägi -Jõgeva maakond Rohumäe linnus ehk Kullamaa vasallilinnus– Kullamaa vald – Läänemaa Roosmaa linnus Russalu linnamägi Rõuge linnamägi Saadjärve linnamägi Salevere linnus Sangaste linnamägi Seli linnusekoht Sinialliku linnamägi Siidrilinnn oletatav muinaslinnus Kavilda vasallilinnuse kohal Somelinde linnus – Vaiga Soontagana maalinn – Pärnumaa Sõtke linnus ehk Sõtküla linnus – Märjamaa kihelkond Talimäe linnus Tammiku linnamägi Tarakvere linnamägi Tartu linnus Tarvanpää linnus (Rakvere) Tarvastu linnus Tilleoru Kantsimägi ehk Matsikants ehk Maakants Toolse linnamägi Toolse Ussimägi (linnus) Truuta linnamägi – Valga maakond Otepää vald Tubrilinn (linnus) Tõrva linnamägi (tantsumägi) Unipiha linnus
Helme ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Helmet, Schloß Helmet) on tänapäeval varemeis olev ordulinnus Valga maakonnas, Helme vallas, Helme alevikus. Linnus paiknes kahe vallikraaviga eraldatud looduslikul neemikul. Müüri jäänused ja põhiplaan lubavad arvata, et ehitis pärineb 14. sajandi esimesest poolest. Linnuse asukoht ajaloolise Sakalast Ugandisse kulgeva tähtsa kaugmaantee ääres lubab aga lisaks oletada, et samas paigas võis asuda juba ka eestlaste (sakalaste) muinaslinnus. Igatahes maakivist linnus on korrapäratu planeeringuga ning järgib loodusliku neemiku piirjooni. Linnus paikneb kohati kuni 20 m kõrgusel jõeäärsel neemikul ja sellel oli vaid üks, lõunasse avanev sissepääs, mida kaitses vallikraav. Linnust ümbritses müür, mille sisemisel küljel asusid kogu selle ulatuses mitmesugused ruumid. Pealinnus kujutas Helmes põhiplaanis põhja-lõuna suunas väljavenitatud ovaali mõõtmetega 116 x 70 meetrit
Lihula üldinfo Pindala 384 km2 Elanike arv 2852 (01.01.2007) Keskus Lihula linn, elanike arv 1579 (01.01.2007) Lihula vald on tasane. Esile kerkivad vaid üksikud künkad nagu Kirbla, Lihula ja Parivere "mäed". Maastikku liigestavad enamjaolt kraavitatud väikesed jõed ja ojad, mis suubuvad Kasari jõkke või Matsalu lahte. Valla ida- ja kaguossa jäävad ulatuslikud Lihula ja Tuhu metsa- ja rabamassiivid, põhjaosas ulatuslik Kasari jõe luht ja Matsalu lahe rannaheina- ja karjamaad. Kohati on säilinud puisniite. Esindatud on loopealsed. Metsades on valitsevaks puuliigiks kask, järgnevad mänd ja kuusk. Haritavat maad on ligikaudu 9000 ha e. 23% valla territooriumist. Lihula vallas asuvad osaliselt Matsalu rahvuspark ning Lihula ja Tuhu maastikukaitsealad. Looduskaitse- ja hoiu- ja Natura 2000 alad hõlmavad kokku 47% valla territooriumist. Matsalu rahvuspargi keskus asub Lihula vallas Penijõel. Esimesed jäljed inimasustusest pärinevad 5000 aas...
etendusi igale maitsele - see kõik kokku ongi Tartu!" Sellel värvikal linnal on ka väga mitmekülgne ning paeluv ajalugu, ulatudes keskaega ja olles väga sõdade- ning tulekahjuderohke. Ajalugu Tartu asetseb kohas, kus kitsamates kohtades oli võimalik ületada omaaegset tähtsat veeteed Emajõge. Arvatavasti rahvasterändamise ajal Eestis 5. 6. sajandil, rajati Toomemäele hilisema Tartu Tähetorni kohale muinaslinnus. Tänu soodsale asukohale sõjanduslikus ja majanduslikus mõttes, sai Tartust peagi tolleaegse Ugandi maakonna olulisim keskus. Linnuse muinasaegne nimi oli Tarbatu, mis tulenes arvatavasti muinasajal Eestis elanud ürgveise Tarva nimetusest. Tartut mainiti kirjalikes allikates Vana-Vene kroonikates esmakordselt 1030. aasta paiku, mil Kiievi suurvürsti Jaroslav Targa väed Tarbatu linnuse vallutasid. Linnus nimetati ümber Jurjeviks. 11. ja 13. sajandi vältel vallutati linnus mitu
tutvustab linnuse lugu, pesemiskombeid, piinamist, linnuse kuulsat legendi jms. Külaline saab selga proovida keskaja rõivaid ja jalga jalanõusid ning saada teadmisi keskaegsetest rõivastest. Samuti saab proovida voorusevööd, rõngassärki ja raudrüüd. Vastseliina linnus on palverännakute sihtkoht. Ajaloos üle 660 a tagasi sündis seal ime, mis on Rooma Paavsti poolt ka kinnitatud. 22. Varbola muinaslinnus Varbola muinaslinnus (Raplamaal) ongi maalinn ehk ehitatud üsna madalale kühmule. Varbola on väljavalitud põhjusel, et seal on peale loodusliku maakühmu turistil ka midagi vaadata: linnus oli ümbritsetud peamiselt puidust müüridega, mis pole säilinud. Näha saab säilinud kivimüüre NB! kivide vahel sidusainet ei ole
ehitati 18. sajandil. Sellest ajast on säilinud välisuks, mida ilustavad vaskne lukuplaat ja koputi. · Muuseumis võib näha muinasaja, keskaja ja tänapäeva tutvustavaid eksponaate, nagu ordulossi makett, muistse sõdalase rekonstruktsioon, täismõõdus rehetoa makett. Viljandi ordulossi ajalugu. · Viljandi ordulinnus on üks esimestest Eestis rajatud kivilinnustest · Viljandi ordulinnuse kohal asus eestlaste muinaslinnus, mis on rajatud hiljemalt viikingiajal · 17. sajandi algul varemetesse jäänud linnus kaevati suures osas lahti 19. sajandi lõpul. Seejärel on linnusevaremed koos neid ümbritseva Lossipargiga kujunenud puhkealaks. Lossivaremetes korraldatakse kontserte ja on peetud spordiüritusi. · Kivilinnuse ehitamist on esmamainitud 1224. Tööde käigu kohta andmed puuduvad. · Täieliku kuju ja suuuruse sai 16.sajandi alguseks .
Saaremaa rüütelkonna residentsiks.27. juunil 1934 avati linnuses postiagentuur Kuressaare Loss. 7 8 Paide Ordulinnus Paide ordulinnus (saksa Weissenstein; alamsaksa Wittenstein) oli Liivimaa ordu rajatud linnus Järvamaal Paides.Paide Vallimäele hakati ordulinnust rajama 1265. aastal. Samas kohas võis varem asuda eestlaste muinaslinnus. 14. sajandil asuti linnust laiendama ja sellest kujunes oma keskse asukoha tõttu oluline sõjaline tugipunkt. Viimased suuremad kindlustustööd tehti 16. sajandi lõpul. Linn ja linnus said rängalt kannatada Rootsi-Poola sõjas, misjärel jäi linnus varemetesse.Vallimägi korrastati ja linnuse peatorn (Pikk Hermann ehk Paide Vallitorn) restaureeriti 19. sajandi lõpul. Taganevad Nõukogude Liidu väed lasid Vallitorni aga 1941. aastal õhku. Tänapäeval on linnuse
) Linnusemüüridest on tänini jälgitavad II eeslinnuse põhjasein, I eeslinnuse värav ja konvendihoone välisperimeeter. Äratuntavad on I eeslinnuse põhja- ja idaküljel asunud hooned, linnuse lõunaküljel asunud Villu kelder ning vallikraavi ulatunud dansker. Dansker oli keskajal kaitsemüüri välisküljelt välja ulatuv kitsas nelinurkne ehitis linnuse flankeerivaks kaitsmiseks. Danskerit kasutati ka käimlana Viljandi ordulinnuse kohal asus eestlaste muinaslinnus, mis on rajatud hiljemalt viikingiajal. Viliende-nimelist linnust mainitakse Henriku Liivimaa kroonikas, kus on ka detailsed kirjeldused linnuse piiramisest 1211. ja 1223. aastal. Arvatavasti alates Madisepäeva lahingust 1217. aastal asusid linnuses koos eestlased ja sakslased, hiljemalt 1223. aasta alguseks oli püstitatud kirik. 1223. aasta jaanuaris tapsid eestlased kirikusse missale kogunenud sakslased ja kaitsesid linnust sama aasta augustini, kutsudes abivägesid ka Vene aladelt
hakatud kutsuma põhja pool oleva küla järgi Jõksi müüriks. Jõksi müüri all on telkimisplatsiks sobiv metsalagendik. Müürilt avaneb vaade jõe vastaskaldal kerkivale Liinamäele (Hinniala) varikule. Variku lõpetab Hobusejala (Puutka ehk Päevapööramise) mägi, mille näol peaks tegemist olema oosiga, mis on 350 m pikk ja 20 m kõrge. Mäe hari on nii kitsas, et kavalad jahimehed olevat ajanud seda mööda metsloomi otse kotti. Kunagi paiknenud seal muinaslinnus. Rada kulgeb läbi Jõksi küla Karepa-Meremäe maanteeni ja mööda seda edasi jõe poole kuni maanteesillani. Matkaraja teine osa Karepa-Meremäe teelt kuni Võru-Obinitsa maanteeni kulgeb suures osas jõeluhtadel ja kaldaäärsetes metsades, kus kohati on tähiseks ainult matkarajast vasakul looklev Piusa jõgi . See on maastikukaitseala kõige inimpuutumatum osa. Maanteelt läheb rada edasi jõe äärt mööda läbi kuusiku. Mõnesaja meetri pärast on jõe ääres näha ohvrikivi.
Algus Tartu nullpunktist - Raekoja plats - mööda Küüni tänavat Barclay platsile - mööda Ülikooli tänavat Pirogovi platsile - mööda Lossi tänavat Inglisillani, silla parempoolsest trepist ülesse Toomemäele - Toomemägi: Inglisild Püssirohukeldri vaateplatvorm Tähetorn Vana Anatoomikum ja Faehlmanni ausammas end. naistekliinik Kuradisild Riigikohus Skyttele pühendatud mälestusmärk Toomkirik K.J. Petersoni ausammas Villem Reimani ausammas - Musumägi ja selle ümbrus, ohvrikivi - Morgensterni ausammas Baeri ausammas - mööda Professorite puiesteed e. Aeglast surma alla - ülikooli kunagine kirik ja Gustav II Adolfi ausammas - Tartu Ülikooli peahoone - J. Tõnissoni ausammas - Jaani kultuurikvartal: Tampere ja Uppsala majad kunagine arestimaja Lutsu tänav (Antoniuse õu ja Gild, mänguasjamuuseum) Jaani kirik - Rüütli tänavat mööda tagasi Raekoja platsile. Nullpunkt 20. märtsil 2000 tähistati platsi keskel uuesti nõukogu...
Euroopa muinaskultuurid I loeng 3. sept-13 Arheoloogia mõiste archaios vana, muistne logos sõna, kõne, mõiste, mõistus, käsitlus, teadus Sõna ,,arheoloogia" asemel on kasutatud ka sõna ,,muinasteadus". Sõna ,,arheoloogia" kasutas esmaskordselt Platon 4. Sajandil e.Kr. dialoogis ,,Hippius". Platon on sõna tähendust väga laiahaardeliselt võtnud. Ta hõlmab ajalugu, pärimusi, maateadust jne. Arheoloogid olid antiikkunsti eksperdid. 19.saj. esimesel poolel hakati paljudes Euroopa maades huvi tundma rahva ajaloo vastu. Hakati tegelema arheoloogilise uurimistööga. Kirjalikke allikaid oli vähe ja laialdaste rahvaste elu kohta infot oli vähe. Arheoloogia oli pikka aega ajaloo abiteadus. Arheoloogia uurib peamiselt asju, mis on ära visatu(katki läinud). Tänapäeval võib öelda, et viimased 30 aastat on olnud arheoloogia omaette teadusharu, mis uurib kaugemat minevikku ainuoma...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
