Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Täheortograafia (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
Täheortugraafia
G,B,D, K, P,T
Sõna algul
Disain , galaktika , broiler
Nõrga b-ga blokk on liit
Pluus - riietus, bluusmuusika stiil
Bool-külm jook
Pool – väike niidi rull
Botas - spordijalats
Potas - tuha sool karbinaat
Balsameerima
Bankett
Barrikaad
bistroo
blankett
bluffima
boikott
brikett
brünett
doos
toos
duss
tuss
daatum
defilee
defekt
deklaratsioon
dektektiiv
diftong
distsipliin
duett
galerii
garantii
generatsioon
grandioosne
grillima
helitud häälikud on :(b,p,d,t,g,k,s,h,f,z )
  • Liitsõnades: varbsein , umbkaudu, raudtee , kuldsõrmus,algkool
  • Liidete ees: leibkond , valdkond, ringkond , jalgsi , vargsi
  • Sama sõna muutevormides: õudsed,õudselt
  • Võõrsõnades: asbest , abt, absoluutne,sünekdohh, vodka , röntgen, gangster.
    Kui rõhk on sõna lõpus siis kirjutatakse kaks tähte
    Kui rõhk on sõna alguses siis kirjutatakse lõppu üks täht
    Kotlett , pankrot
    Pakett , kompott,
    H- ortograafia
    Hajameelne, hubane, herilane,
    I ja j
    Silbi algusesse kirjutatakse j ja silbi lõppu i
    Va-ja, vai-a
    Mater -jal materi -aalne
    Mil-jon staadi-on
    Ports-jon sümpoosi-on
    Komis-jon vari-ant
    Ekskursioon , akvaarium, konsutatsioon , stipendium, seeria ,millennium, sanatoorium , missioon ,
    Sisseütlev
    Ajju, majja , ojja,
    Tegija tegevus
    Kes? Mida teha
    Käija käia
    Viija viia
    Almanahh , epohh, epohhil, mahhinatsioon,psühoos,baldahhiin, rahhiit
    Ofort
    Hääliku ühendid Kirjutatakse iga häälik ühe tähega
    Purke, kupli , linlane, usjas , jõmlus, piklik, lipkond, fänkond
    Renessarssˇ
    Helitutele liitub ki
    Helilistele gi
    Kahe- või enamasilbilise sõna lõpul, kui viimane silp pole pearõhuline.
    Modern
    Poolitamine
    1) Üksik kaashäälik täishäälikute vahel alustab järgmist rida.(maga-mata)
    2) Kaashääliku ühendi viimane kaashäälik alustab järgmist rida. (karsk-las-tes-ki)
    3) Pikk täishäälik või diftong jääb lahutamata.(saa-ma-tui-le)
    4) Kolme täishääliku järjendist alustab viimane uut rida.(laiu-ta-ma)
    Ühte tähte ei jäeta üksinda rea lõppu ega kanta üksi üle järgmise rea algusesse.
  • Täheortograafia #1 Täheortograafia #2 Täheortograafia #3 Täheortograafia #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-04-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 72 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor chjan Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Sissejuhatus ortograafiasse
    24
    pptx

    Sissejuhatus ortograafiasse

    ORTOGRAAFIA Ortograafia mõiste Sõnal ortograafia on kolm tähendust: 1. õigekiri kui tavaline, üldkasutatav kirjutusviis (vastandina foneetilisele transkriptsioonile ehk häälduskirjale); 2. õigekiri ehk õigekirjutus kui kirjakeele normile vastav kirjutus (vastandina vigasele, normist hälbivale kirjutusele); 3. õigekirjutus kui õpetus kirjakeele õigeist kirjutusnormidest: kuidas kasutada tähti, kirjavahemärke, tühikuid. TÄHEORTOGRAAFIA

    Eesti keel
    Olulised tabelid häälikuõpetuses
    29
    xls

    Olulised tabelid häälikuõpetuses

    ERAND-1 ERAND-2 Ülipikk S LIIT- L, M, N, R järel SÕNADES kirss pannkook valss linttraktor marssima metssiga pulss võrkkiik põrsa e põrssa nullkorrus kärss sukkpüksid ressurss pumppudel konkurss purskkaev purssis alianss allkiri bilanss kontrolllask fajanss nonsenss ekstrasenss renessanss balansseerima forsseerima PÕHIREEGEL kaashäälikuühendis kirjutame kõik häälikud ühekordselt Pikk ­ piklik Metall ­ metalne Kass ­ kaslane Tallinn - tallinlane karameljas marslane mäslev (tabas) kümnesse türanlik printseslik fänkond pastelsed (toonid) ruljas, kausjas põmdi, karsumdi klirdi ERAND-3 ERAND-4 LIIDE või Rõhuliide TUNNUS algavad sama tähega, KI/ GI puhul mill

    Eesti keel
    Kordamine eesti keele eksamiks
    59
    doc

    Kordamine eesti keele eksamiks

    KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ­ ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõnu silbitat

    Eesti keel



    Kommentaarid (2)

    chjan profiilipilt
    chjan: siis on hästi :)
    19:46 27-01-2010
    kooder123 profiilipilt
    kooder123: hää kraam.
    18:04 13-09-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun