REMARK: märkus,autori selgitav märkus tegelaste välimuse,käitumise,tundmuste,žestide,hääletooni,lavalise liikumise,lavakujunduse vm kohta. REGILAUL: iseloomustab algriim ja parallelism, esitatakse tavaliselt eeslaulja ees ja koor järgi vaheldumisi. Liigid: hälli-,töö-,kiige-,pulma-,tähtpäeva-,mängu-,sõja-,matuse laul jt. REGIVÄRSS: ehk neljajalgne trohheus, 8 silpi reas, vahelduvad rõhuline ja rõhuta silp. ALGRIIM: 1 rea sõnaalgus häälikute kordamine alliteratsioon-kaashäälikud, assonants-täishäälikud MÕTTERIIM: kahes või enamas järjestikulises reas korratakse sama mõtet või motiivi teiste sõnade või mõtetega. MUINASJUTT: pajatab väljamõeldud sündmustest, jaguneb ime-,looma-, ja tõsielulisteks muinasjuttudeks. Sündmustik on üleloomulik, ime: hea võidab kurja, tänu imeesemetele. Looma: tegelased loomad,kes asendavad inimesi ning kujutatakse iseloomule vastavalt
REMARK: märkus,autori selgitav märkus tegelaste välimuse,käitumise,tundmuste,žestide,hääletooni,lavalise liikumise,lavakujunduse vm kohta. REGILAUL: iseloomustab algriim ja parallelism, esitatakse tavaliselt eeslaulja ees ja koor järgi vaheldumisi. Liigid: hälli-,töö-,kiige-,pulma-,tähtpäeva-,mängu-,sõja-,matuse laul jt. REGIVÄRSS: ehk neljajalgne trohheus, 8 silpi reas, vahelduvad rõhuline ja rõhuta silp. ALGRIIM: 1 rea sõnaalgus häälikute kordamine alliteratsioon-kaashäälikud, assonants-täishäälikud MÕTTERIIM: kahes või enamas järjestikulises reas korratakse sama mõtet või motiivi teiste sõnade või mõtetega. MUINASJUTT: pajatab väljamõeldud sündmustest, jaguneb ime-,looma-, ja tõsielulisteks muinasjuttudeks. Sündmustik on üleloomulik, ime: hea võidab kurja, tänu imeesemetele. Looma: tegelased loomad,kes asendavad inimesi ning kujutatakse iseloomule vastavalt
KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõnu silbitat
Kõik kommentaarid