Kordamine eksamiks (2)

Eesti keele eksamiks.
Kokku ja lahku kirjutamine

• Täiendsõna on nimetavas käändes või lühenenud: inimelu ,telenäidend,hobujõud,infoühiskond jne.
  
• Täiendsõna näitab liiki või laadi (missugune):koerailm,isamaa,kodumaa,lauanuga,juusturiiv,puitmööbel jne.
  
• Ühend väljendab hulka või kogu:kivihunnik,leivaviil,kuraditosin jne.
  
• Täiend kuulub pähisõna juurde:koerakuut, kassipoeg ,lambatall,
  
• Tekib uus mõiste: lasteaed , vihmavari ,rahvastepall, lepatriinu ,ämblikmees
  
• Omadussõna kirjutatkse kokku kui tekib uus omadussõnaline mõiste:tumepunane,heleroosa,sinakashall,mereroheline.
  
• Järgneva omadussõnaga kirjutatakse kokku järgmised tüved eba-,ala-,ime-,eht-,puht-,püsti-: ebareaalne ,alakaaluline, imeilus ,puhtsüdamli,püstirikas.
  
• Ne-ja-line lõpuline omadussõna kirjutatakse tema ees oleva õhe täiendiga alati kokku : rõõmsameelne,majakõrgune,hajameelne,pallisuurune.
  
• Ne-ja line lõpuline omadussõna kirjutatakse tema ees oleva kahest või enamast täiendist alati lahku :väike palli suurune.
  
• Ne-ja line-lõpuline omadussõna liidetakse ühesõnalise nime,tähe või numbriga sidekriipsu abil:Kerese-nimeline,Koidula-aegne,23-aastane,16-aastane
  
• Mitmeosalisest nimest kirjutatakse ne-ja line-lõpuline omadussõna lahku:Paul Kerese nimeline,J.Westholmi nimeline kool.
  
• -Kümmend,-teist,-sada kirjutatakse eelneva arvsõnaga kokku: kakskümmend,kuusteist,kaheksateist,kakssada,nelisada,kaheksasada.
  

Suur ja väike algustäht
Suure tähega kirjutatakse:

• Isik,olend:Eno Raud,Erki Nool ,Mari,Jüri, Miisu ;kalevipoeg
  
• Maailmajaol ,kohal,linnal, veekogul ,ehitisel,taevakehal:Aafrika,Tallinn,Tartu,Naha küla,
  

Emajõgi,Siber, Peipsi järv,Munamägi,täht Sirius ,planeet Jupiter ,Suur Vanker ,Lõvi tähtkuju.

• Riigil:Eesti Vabariik,Rootsi Kuningriik ,
  
• Asutusel: Tartu Miina Härma Gümnaasium,Tartu Ülikool, Kumu , Kullasepa Kelder.
  
• Perioodikaväljaandel:Eesti Ekspress,Kroonika,Eesti Päevaleht,
  
• Tootel: Mercedes -Benz, Sprite ,Tallinna peenleib , Kakao Meie Mark
  
• Ajaloosündmusel: Teine maailmasõda,Vabadussõda, Külmsõda,
  

Väikse tähega kirjutatakse:

• Keelkondade,keelerühmade,keelte ja rahvuste nimetused:eesti keel, inglise keel,venelane,türklane,inglane, setu murrak.
  
• Kuude ja nädalapäevade nimetused:veebruar,küünakuu, heinakuu , reede, laupäev
  
• Pühade ja tähtpäevade nimetused: jaanipäev,jõulud,sünnipäev,kadripäev.
  
• Üritusete nimetused:X olümpiamängus,Tartu maraton,esimene üldlaulupidu
  

Helilised ja helitud häälikud
Kõik täishäälikud on helilised.Kaashäälikutest on helilised j ,l ,m ,n ,r ,v .
Helislisele häälikule liitub –gi:ihmgi,päikegi,kanagi,mahlgi,puugi,akengi.
Helitud kaashäälikud on b ,p ,d ,t ,g ,k ,f ,h ,s ,z
Helitule häälikule liitub –ki: kasski,kukkki,ukski,haabki,.