Mõlema riigi puhul on sarnasuseks see, et üleujutused aidasid kultuuril areneda. Egiptuses on hieroglüüfkiri , Mesopotaamias aga kiilkiri. Mesopotaamias ei pööratud eriti tähele panu elule pärast surma. Egiptuses aga usuti, et surnu sattus Osirise riiki. Pärast surma toimus matuseseremoonia, mis kestis kaua. Surnu sisikond eemaldati ja palsameeriti. Surnu mähiti sidemeisse ja asetati sarkofaagi. Sarkofaagid pandi püramiididesse, hiljem hauakambritesse. Hauda pandi kaasa ehteid, riideid jpm. Seintele raiuti püramiidiraamatud. Egiptuses vana riigi ajal puudus sõjavägi. Uue riigi ajal oli aga alaline armee. Toimus sundvärbamine. Sõjavägi moodustus jalaväest, eliitväest ja hobukaarikutest. Lisaks olid veel võõramaa palgasõdurite üksused. Mesopotaamias aga seevastu kutsuti sõjavägi kokku konkreetsel vajadusel ainult. Teenistusse astuti vaid Kuninga käsul. Nii Mesopotaamias kui ka Egiptuses oli silmapaistvad ehitised.
Mina kui Giza püramiidide giid Kui mina oleksin Giza püramiidi giid , siis enne püramiidide juurde minekut ma teeksin kokkuvõtte. Minu jutt oleks järgnev: kõigisse kolme püramiidi- kuningate Hufu (Cheopsi), Harfu (Chephreni) ja Menkure (Mykerionose) hauakambritesse- murti sisse juba muistesel ajal ning kõik nende imepärased aarded varastati.Püramiididel on tipud kadunud , kuna 19 saj. levisid juttud nagu oleks püramiidide suuremad aarded peidus tippus nii siis hakkasid aarde otsjad aardeid otsima ja nad pidid pettuma ,kui olid püramiidid rikkunud. Siis suunduksime Suurde Püramiidi on orienteeritud geograafilisele põhjapoolusele täpsemini kui mis tahes teine teadaolev monument, astronoomiline rajatis või muu ehitis maailmas.
kollakam, meesten punane EGIPTUSE USUND POLÜETISM E. MITME JUMALA KUMMARDAMINE · Horus- taeva- ja päikesejumal- tähtsaim jumal Vana-Riigi ajal haukapeaga noormees v. Haukakujuline · RE, RA- päikesejumal · PTAH- inimese kujundaja (savist) oli kunstnike ,käsitööliste jumal · THOT- iibisepeaga jumal, kes munes muna, millest tekkis maa- tarkuse jumal · ANUBIS- sumute jumal saakalipeaga (paigutati hauakambritesse valvama) · OSIRIS- allmaailma ja luudse jumal · HATOR- muusika. Armastuse, inimsaatuse jumalanna. Kujutati sarvilise naise v lehmana
Nelinurkne kõrge kivisammas, püramiidia. Tavalised sambad pandi kokku suurtest kiviblokkidest ning ülaosas meenutasid Egiptuses kasvavaid taimi(palm, papüürus, lootos) Karnak ja Luxor Aastaks 1500 ekr oli haudade röövimine nii levinud, et enamik hauakambreid rüüstatiüsna kiiresti pärast matuseid.Vaaraod otsustasid kasutusele võtta uue, tunduvalt vähem silmatorkava matmisviisi- valitsejaid hakati matma kitsasse ja sügavasse Kuningate orgu, looduslikku kaljusse raiutud hauakambritesse, kaljuhaudadesse. Maalikunsti ja skulptuur Kogu Vana-Egiptuse kujutava kunsti mälestistele on iseloomulik range ja tardunud pidulikkus. Skulptuuride kujutamises võib eristada kaht suurt gruppi. Esimesse kuuluvad vaaraode ja jumalate kujud. Need on pidulikud, suursugused tardunud. Tavaliselt kujutatakse neid istuvate või seisvatena. Teise grupi moodustavad lihtinimeste, teenijate figuurid. Neid kujutatakse vabamalt ja
Huanghe äärde põhjas, Weihe äärde loodes ja Jangtse äärde lõunas. Nad harisid maad puust ja kivist tööriistadega, kasvatasid hirssi ja riisi, koduloomadest koeri ja sigu. Nende maa oli mägede, kõrbete ja merega piiratud ja seetõttu puudus side ülejäänud maailmaga. Neil kujunes oma elurütm ja nad nimetasid oma maad Keskseks kuningriigiks, kuna nende arvates asus see maailma keskpunktis. Hiina valitsejad maeti maa-alustesse hauakambritesse. Sõdurid, vangid ja talupojad ehitasid müüri, et takistada vallutajaid põhjast, ja Siiditeed mööda tulid Hiinasse kaupmehed läänest. Shangi dünastia Nooremal kiviajal elasid erinevad hõimud kogukondadena üle Hiina. Esimene dünastia ehk valitsejate sugu, keda me teame, oli Shangi dünastia. Legendi järgi oli kõige enne olnud Xia dünastia , kuid arheoloogid ei ole veel leidnud kirjalikke tõendeid selle kohta.
toredad. 26. Millises poosis kujutati tavaliselt vaaraod? Kujutati tavaliselt istuvas või seisvas poosis. 27. Mis on kaanon? Kirjelda. Kaanon on eeskiri, juhend; üldtunnustatud tava, mille järgimist peetakse kohustuslikuks. Kasutas moodulina väikest küünart inimeste kujutamises. Kujutatav on väike, elav, puidust ja värvilised. 28. Kuidas kujutati lihtrahvast? Lihtrahva kujud olid loomupärasemates asendites ja neid kujutati ka erinevates asendites, neid oli vaja vaaraode hauakambritesse, et kui vaarao maale tagasi tuleb, siis on tal teenijad olemas. 29. Mida tähendavad sõnad ,,polüteism" ja ,,monoteism"? Polüteism tähendab mitme jumala kummardamist, monoteism aga ühe jumala kummardamist.
Arstiteadus, päikesekalender, geomeetria. Amon-Ra- päikesejumal Osiris- viljakuse jumal, siis allilmavalitseja Isis- taevajumalanna, naiste kaitsja Horos- viljakuse jumal Anubis- palsameerimise juma Thot- hieroglüüfide andja, kuu juma Anton- päikeseketas Surmajärgsus- oli väga oluline, väärtushinnagud olid kirjas Surnute Raamatus. Usuti, et elu pärast surma on sama sugune nagu ennem. Kuid ootas vaid neid, kes lasid end mumifitseerida. Matmiskombed- maeti hauakambritesse, mumifitseerti, hauapaigad olid Niiluse läänekaldal, toimetati paadiga üle jõe, ohverdati loomi, asetati sarkofaagi, suleti hauakambrisse, naiste vali nutulaul, lõppes peiedega haua juures.Maalingud hauakambrite seintel kujutasid stseene lahkunu elust, pandi kaasa asju. Sarkofaagi ja hauakambri seintele kirjutatud maagilised loitsud sisaldasid õpetussõnu surmariiki pääsemiseks ja seal käitumiseks. Templid- Karnaki, Luxori
hiljem mudast punase veega jõgi. Egiptus kattus rohelusega. Peeti pidusid, koguti vett veehoidlatesse ning tehti ettevalmistusi põllutööks. Kolmas aastaaeg kestis novembrist veebruarini. Seda nimetati tärkamisajaks. Külvati vilja, pidevalt hoolitseti niisutussüsteemide eest. Ühe hektari niisutamiseks kulus päevas umbes 3000 ämbrit vett. Egiptlased uskusid surma järgset igavest elu. Surnud vaaraod palsameeriti ja asetati nende hauakambritesse- püramiididesse.Esimesed püramiidid olid astmelised.Inimesed uskusid,et vaarao hing ronib mööda astmeid üles ja ühineb seal päikesejumalaga. Sageli tuldi vaaraode hauakambreid röövima,ja selle tõttu hakati vaaraosid matma Kuningate orgu,mida valvati terve ööpäev.Seni on teadlased leidnud vaid ühe puutumata vaarao-Tutanhamoni.Tema hauas oli palju kullast,hõbedast ja vääriskividest luksusesemeid. Egiptuse püramiidid kuuluvad seitsme maailmaime hulka
Egiptuse religioon Egiptlaste peajumal oli Amon-Ra (jumalaid oli kokku u 740).Thot oli egiptlaste usujumal, Hathor kehastas loomade ja inimeste viljakust, surnute jumal oli Amibis. Templid rajati selleks, et inimesed saaksid jumalate eest hoolitseda ja ka varjupaigaks. Egiptuse religiooni iseloomustas aristokraatlikkus. Pärast surma algas matusetseremoonia. Surnu sisikond eemaldati ja palsameeriti. Surnu mähiti sidemeisse ja asetati sarkofaagi. Sarkofaagid pandi püramiididesse, hiljem hauakambritesse. Hauda kaasa pandi ehteid, riideid jpm. Surnu sattus Osirise riiki. Kreeka ühiskonna struktuur · Aristokraadid rikkaim ja mõjukaim osa ühiskonnast · Talupojad - moodustasid kõige suurema osa kodanikkonnast, nendes koosens ka sõjavägi · Käsitöölised - olid madala sotsiaalse staatusega, sageli ilma kodanikuõigusteta. · Orjad - nii sõjavangid kui ka barbaritelt ostetud orjad. Klassikaline kreeka oli orjanduslik
Maakividest ehitised ilmuvad hiljem. Malta saarel algab megaliitarhitektuur e maakividest ehitiste rajamine. Malta hauakambrid ja templid olid ristiklehe kujulise plaaniga. Templid u 5300 eKr. Malta on üks vanimaid Euroopa kultuuri hälle. Ggantija tempel asus ühe Malta läheduses asuval väikesaarel. Megaliitehitised Briti saarel ja Prantsusmaal rajati 3 at eKr. tundmatute rahvaste poolt. Hiljem kasutasid neid keldid kui pühapaiku. Newsgrangi hauakambritesse maeti Inglise kuningaid. Stonehenge vabaõhu tempel. Selliseid vabaõhutempleid on leitud ka Sotimaalt. Läbimõõt 60 m. Keskel asus ohvrialtar. Stonehenge on ka maetud inimesi. Matusepaiga tähiseid nim. dolmeniteks 2 kõrget vertikaalset kivi mille peale on pandud kiviplaat. Menhereid võib näha üksikult looduses. Saksamaal 7-8 m kõrgused, tähendust ei teata, tuntuim asub Prantsusmaal Bulagne Cannacis. Leitud ka Skandinaaviast, Põhja-Hispaaniast. Neoliitikumi alguses hakati
Kuid kunagi ei kujutata inimesi rääkimas, see vaikus lisab haudadele veelgi suursugusust. See soov kujutada liikumist viis ühe etruskide silmapaistvama saavutuseni kunstivallas. Nimelt jutustavate stseenide stiil, kus paigutati keerukad sündmustikud mitmele pildile. Skulptuur ja saviesemed Nagu maalide puhul taotlesid etruskid ka skulptuuris realismi. Ka skulptuurikunst oli tihtipeale matmiskombestiku teenistuses. Nimelt valmistati naiste ja meestekujusid, mis paigutati hauakambritesse. Juba 7. sajandist on teada nn stiliseeritud inimkehaga ovaalseid urne, mille sangad meenutavad käsi ning urni kaas kujutas kadunu pead. Ka hilisematel aegadel paigutati sarkofaagidele skulptuurportreesid, mis paistsid silma kadunute realistliku kujutamisega. Kui Kreekas püüti inimesi kujutada täiuslikult, siis Etruskidele oli iseloomulik individuaalsete joonte, vigade ning vanuse selge kujutamine. Alles hellenistlikul perioodil hakati individuaalseid jooni
Samuti värvikontrastid, realistlikus ja tegelaste liikumise kujutamine, kuid maalidel ei kujutatud inimesi kunagi rääkimas. See soov kujutada liikumist, viis ühe etruskide silmapaistvama saavutuseni kunstivallas. Nimelt jutustavate stseenide stiil, kus paigutati keerukad sündmustikud mitmele pildile. Nagu maalide puhul oli ka skulptuuris tähtis realismi. Ka skulptuurikunst oli matmiskombestiku teenistuses. Valmistati naiste ja meestekujusid, mis paigutati hauakambritesse. Hilisematel aegadel paigutati sarkofaagidele skulptuurportreesid, mis paistsid silma kadunute realistliku kujutamisega. Etruski kujurid kasutasid enamasti kohaliku materjali, milleks oli lubjakivi, see oli pehmem materjal ja seda oli lihtsam kujundada. Kõige tuntumaks etruski skulptuuri teoseks võib pidada Vejist pärinevat Apolloni kuju, mille autoriks oli kujur nimega Vulka. Etruskid olid vaieldamatud pronksskulptuuri meistrid. Tänapäeval üks
Saturnus- põllutöö ja viljakasvu kaitsja Vesta - kodukoldejumalanna 22 ROOMA RIIGI ALGUS Merd sõideti vähem. Maismaad mööda peeti ühendust. Esimesel aastatuhandel elas seal mitu erinevat rahvust : Itaalikud - indoeuroopa hõimud. Nad jagunesid veel latiinideks. Harisid põldu, kasvatasid karja. Etruskid - arvatavasti Väike-Aasiast. Võtsid üle kreeka tähestiku. Olid meresõitjad ja kaupmehed, ehitusmeistrid ja metallitöötlejad. Neil kujunes 12 suuremat linnriiki. Ülikud maeti hauakambritesse. Uskusid jumalaid ja vaime. Uskusid surmajärgsesse ellu. Oluline oli ennustamiskunst. Foorum - sillutatud turu ja koosolekuplats Rooma linn asutati 21 aprill 753 eKr. Linna rajaja on Romulus. Ta oli esimene Rooma kuningas. Kokku oli 7 kuningat. 510 eKr - kuningas Superbuse vastu ülestõus Siis hakati kuningate asemel valima riigiametnikke. Algas vabariigi periood. Eesotsas seisis rahvakoosolekul kinnitatud kuningas. Valitses koos senatiga (nõukogu)
pidusööminguid ja igapäevaelu. Arhitektuuri poolest on etruskid tuntud linnaehitajad ja nad said hakkama ka tehniliselt väga keeruliste rajatistega. Etruskid on eelkõige tuntust kogunud enda nekropolide ja haudade poolest, mis on säilinud tänapäevani. Nekropolid olid võrreldes kerge konstruktsiooniliste elumajadega suured ja massiivsed. Etruskid ajasid skulptuuris realismi joont. Nad valmistasid naiste ja meeste kujusid, mis pandi hauakambritesse. Ka paigutati sarkofaagidele skulptuurportreed, mis olid kadunukese moodi. (õpik lk. 143 on pilt) Võrreldes Kreekaga, kus püüeldi täiuslikkuse poole tõid etruskid esile vigu ja isikupäraseid jooni. Skulptuuride valmistamisel kasutati pehmemat materjali, mida oli kergem kujundada, näiteks lubjakivi. Kujude ja sarkofaagide valmistamiseks kasutati kivi. Etruskid olid osavad ka pronksskulptuure valmistama. Tuntuimad pronkskujud on Rooma linna Kapitooliumi emahunt. (õpikust pilt lk 145)
15.Iseloomusta hieroglüüfkirja Hieroglüüfkiri oli meie kirjast palju keerulisem.Märke oli umbes 750.Märgid tähistasid mõisteid, silpe ja häälikuid 16.Kirjelda 5 lausega Egiptlaste usku surmajärgsesse ellu. Eiptlased uskusid surmajärgsesse ellu ja seepärast ei tohtinud surnukehi hävitada. Nad õppisid surnukehi säilitama palsameerides. Seejärel mässiti surnukeha linasse ning astati suurde kirstu ehk sarkofaagi. Hauakambritesse pandi ka sööki , jooki ja ehteid, et ta puudust ei tunneks. Seintele aga maaliti pilte tema elust,mis pidid aitama teda pärast surma. 17.Nimeta 3 Egiptuse jumalat(nimi ja mis jumal ta on) Ra-päikesejumal ,Horos-taevajumal (kaitses vaaraode võimu), That-tarkusejumal, Osiris-viljakusejumal (surnuteriigi valitseja) 18.Miks ehitati templeid ja millised need välja nägid Templid ehitati jumalate auks.Suurest väravast pääses sammastega siseõue, sealt edasi pääses sammassaali ja selle
Sageli olid monumentaalsed skulptuurportreed paigutatud arhitektuuriehitiste juurde. Vanim ja kuulsaim neist on kuulus Suur Sfinks Giza püramiidiväljal. Vaarao Chephreni näoga sfinks on 20 meetri kõrgune ja 57 meetri pikkune ning ta valvab vaarao püramiidi. Sfinks on välja raiutud suurest kaljust. Keskmise riigi ajal loodud kujud muutusid järjest staatilisemaks, kuid need võisid olla ka pehmejoonelisemad ja oma olemuselt inimlikumad. Neid ei püstitatud ainult hauakambritesse, vaid ka avalikesse kohtadesse. Kuid siiski oli see vahepealne ajajärk, mis oli rikkalikuma ja ambitsioonikama Uue riigi kunsti ootusel. Uue riigi ajastul oli Teeba pealinn ja hiiglaslike arhitektuurialaste projektide keskus. Teebas asusid Karnaki ja Luxori templid ja lisaks veel Niiluse teisel kaldal paiknev kuulus Kuningate org, kus pesitsevad Teeba valitsejad oma hauakambrites, mis moodustavad otsekui käike kaljude vahel
oli loomulik sambad. Egiptuses olid veel kaljutemplid. Mesopotaamia rahvas ei kartnud seda, mis tuleb pärast surma. Nad tahtsid elada kaua ja õnnelikult. Arvati, et kõik jumala karistused pidi tulema siinses elus ja peale surma mindi allmaailma. Egiptlased kartsid elu pärast surma. Nad uskusid, et inimene jääb maa peale elama. See juhtus aga ainult siis, kui nende surnukeha korralikult säilis. Neil oli oma matuserituaal, kus surnud mumifitseeriti. Muumiad viidi tavaliselt hauakambritesse. 5 Kokkuvõte Mina arvan, et mõlemad riigid olid sarnased. Nad asusid küll üksteisest küllalki kaugel ja ei saanud üksteisega suhelda, kuid arenesid ikkagi sarnaselt. Peamised asjad, mis mõlemas riigis arenesid olid samad. Mõlemas riigis arenes välja kiri, kuigi see oli erinev. Arenes teadus ja tekkisid koolid
Ramses ||. HafraTa oli VanaEgiptuse 4. dünastiast. Ta valitses umbes aaastatel 25582532 eKr. Hafra oli Hufu poeg. Ta oli Giza ja Suure sfinksi ehitaja. KOKKUVÕTE Vaarao oli VanaEgiptuse valitseja, kellele kuulus kogu maailma võim. Teda peeti jumal Osirise pojaks ning jumalate ja inimeste vahetalitajaks. Kui aga vaarao suri, kuulutati välja 70 päeva kestev lein. Vaaraod maeti püramiididesse ja hauakambritesse ning neile pandi kaasa mitmesuguseid asju, sealhulgas väärisesemeid, mida arvati uues elus vaja minevat. Vaaraod olid kõige rikkamad ja vägevamad egiptlased. Vaaraod kandsid oma laubal kobra kujutist, kuna see oli jumalanna Wedjeti sümbol. Usuti, et see kaitseb neid vaenlase eest. 9 KASUTATUD KIRJANDUS: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Vaarao 2. www.tmk.edu.ee 3
ülestõus Itaalias, triumviraadi sõlmimine 5) Varane keisririik: Octavianus Augustuse valitsemisaeg, Vergiliuse loomeperiood, Jeruusalemma lähedal löödi risti Jeesus, roomlased vallutasid Britannia, kristlaste tagakiusamine roomas, rooma kodakondsus laienes kõigile vabadele meestele keisririigis Etruski ja teiste religioon: Sarnasused:1)palju jumalaid, 2)Kreekas ja etruskidel osad samad jumalad, 3)usk surmajärgsusesse, 4)matmine hauakambritesse, 5)ohverdamine jumalatele Erinevused:1)surmajärgsus erineva tähendusega 2)erinevad matmisviisid Magistraadid: riigiametnikud, valiti rahvakoosolekul 1 aastaks, igas riigiametis 2 inimest, tasu ei makstud, rikaste roomlaste seast valiti Senat: valitsev riiginõukogu, koosnes magistraatidest, senaatorid ametis eluaegselt, juhtisid väepoliitikat, sõjandust, rahaasju, erakordselt suur roll
ülestõus Itaalias, triumviraadi sõlmimine 5) Varane keisririik: Octavianus Augustuse valitsemisaeg, Vergiliuse loomeperiood, Jeruusalemma lähedal löödi risti Jeesus, roomlased vallutasid Britannia, kristlaste tagakiusamine roomas, rooma kodakondsus laienes kõigile vabadele meestele keisririigis. Etruski ja teiste religioon: Sarnasused:1)palju jumalaid, 2)Kreekas ja etruskidel osad samad jumalad, 3)usk surmajärgsusesse, 4)matmine hauakambritesse, 5)ohverdamine jumalatele Erinevused:1)surmajärgsus erineva tähendusega 2)erinevad matmisviisid. Magistraadid: riigiametnikud, valiti rahvakoosolekul 1 aastaks, igas riigiametis 2 inimest, tasu ei makstud, rikaste roomlaste seast valiti Senat: valitsev riiginõukogu, koosnes magistraatidest, senaatorid ametis eluaegselt, juhtisid väepoliitikat, sõjandust, rahaasju, erakordselt suur
ülestõus Itaalias, triumviraadi sõlmimine 5) Varane keisririik: Octavianus Augustuse valitsemisaeg, Vergiliuse loomeperiood, Jeruusalemma lähedal löödi risti Jeesus, roomlased vallutasid Britannia, kristlaste tagakiusamine roomas, rooma kodakondsus laienes kõigile vabadele meestele keisririigis. Etruski ja teiste religioon: Sarnasused:1)palju jumalaid, 2)Kreekas ja etruskidel osad samad jumalad, 3)usk surmajärgsusesse, 4)matmine hauakambritesse, 5)ohverdamine jumalatele Erinevused:1)surmajärgsus erineva tähendusega 2)erinevad matmisviisid. Magistraadid: riigiametnikud, valiti rahvakoosolekul 1 aastaks, igas riigiametis 2 inimest, tasu ei makstud, rikaste roomlaste seast valiti Senat: valitsev riiginõukogu, koosnes magistraatidest, senaatorid ametis eluaegselt, juhtisid väepoliitikat, sõjandust, rahaasju, erakordselt suur
14. Milliseid kujutamisviise kasutati egiptuse skulptuuris a) vaarao kujutamisel; b) lihtrahva kujutamisel? · Vaarao kujutamisel- suuremõõdulised, ranged. Istuv-jalad koos, käed põlvedel. Seisev-vasak jalg ees, käed küljel rusikas.Pead olid sirged, opilk suunatud kaugusse. Meestel ihuosa punakaspruun, naistel kollakas, riided mõlemal valged ja juuksed mustad. Vaaraodel rõhutati nende jumalikkust. · Lihtrahva kujutamisel- need olid pandud hauakambritesse teenima surnut hauataguses elus. Tegu on kaanonivabade ja väljendusrikaste väikeseformaadiliste kujukestega- Teatud kohmakus
Ümber mähiti mitu kihti linast riiet Riide vahele pandi ka amulette, toomaks omanikule õnne hauataguses elus Sargad ümbritseti kivist sarkofaagiga Mõnikord pandi sark ka puust kasti Tutanhamoni kolm kirstu asetsesid kivist sarkofaagis, mis omakorda asus neljas kullatud puukastis Sidemekihtide vahele ja kirstu pandi kaasa hinnalisi esemeid Muumia nägu kaeti surnumaskiga Vana-Egiptuse lõpuaastail asetati surnukehade silmadele elutruud kullast silma kujutised Hauakambritesse pandi kaasa kõike, mida inimene eluajal vajas, usuti, et ta vajab neid asju ka pärast surma Kaasa pandi ehteid, väärisasju, surnu enda, tema pereliikmete ja teenijate kujusid, toitu ja jooki, mööblit jpm Vaarao võimu nõrgenemine Sõjaretkedelt tõid vaaraod rohkesti saaki, millest suur osa annetati päikesejumala templitele Templite maid ja varandusi käsutasid preestrid, kelle rikkus ja võim muutus ajaga üha suuremaks Aegamööda vähenes vaaraode sõjaline jõud
Kunstnikud kaunistasid kuninglikud hauakambrid jumalaid ja hauatagust maailma kujutavate piltidega. Samuti kujutati stseene igapäevaelust jahiretki, lõbustusi, tantsijaid, lauljaid, orjatare. Egiptuse maalikunstnikud kujutasid inimesi kindla kaanoni alusel. Inimese jalad olid külgvaates, alates nabast pöördus ülakeha otsevaatesse ning pea oli taas külgvaates. Silm oli otsevaates ning silmi kujutleti ülidselt suurtena. Püramiidides asetsevatesse hauakambritesse paigutati koos muumiaga erinevad portreeskulptuurid, ehted ja muu tema vara. Muumia hauakamber ehiti erinevate rikkustega, et ta hauatagune elu tuleks igati rikkalik. Giza püramiidid sümboliseerivad hinge surematust ja hauatagusesse ellu uskumist. Püramiidide hiiglaslikud mõõtmed ühenduses lihtsa, kuid täiuslikult korrapärase vormiga jätavad vapustava elamuse. Püramiidides võib näha inimvaiu võitu aine üle.
viljakust. kaitses eriti naisi ja edendas tantsu ja muusikat. Anubis- surnute jumal, kes oli saakalikujuline. tema võimkonda kuulusid matusetalitlused ja palsameerimine. Thot oli soolind iibise või paaviani peaga, egiptuse kuujumal. samuti leiutas hieroglüüfid. ta kaitses kirjakeelt. SURMAJÄRGSUS inimene järkab elu peale surma, seetõttu ta mumifitseeriti ja pandi alle kaasa asju. vaesemad maeti kõrbe äärde ja pand ikaasa luust asju ja kalliskive. rikkad maeti hauakambritesse või spetsiaalselt ehitatud püramiididesse, kuhu pandi kaasa meeletult väärtuslikke ja kalleid asju, mida arvati tal edaspidiselt vaja minevat. Matusetseremoonia algas surnu väljakandmisega ja palsameerimismajja viimisega. see toimus suure halamise saatel. palsmeerimine nõudis palju aega ja täpsust. siseeludid ja peaaju eemaldati. kehal lasti 70 päeva soodaga immutatult kuivada. seejärel see salviti sisse aromaatsete õlidega ja määhiti hoolikalt valgetesse linastesse riietesse
rajatised, millest turist, kes varemete vahel paremat pildistamiskohta otsib, ülevaadet ei saa. Tegu on aga leidude poolest eriti väärtuslike ajaloomälestistega - nimelt vaarao lähikondsete ja ülikute haudehitistega, mis kannavad mastaba nime. Mastaba tuleb araabiakeelsest sõnast mastabah, mis tähendab elumaja kõrval asuvat savist pinki. Klassikaline mastaba koosneb kahest maa-alusest kambrist (hauakamber ja hauapanuste ruum) ning maapealsest osast. Kaljusügavusse raiutud hauakambritesse viis püstine saht. Paljud mastabad ei jäänud ilult ja arhitektuuriliselt lahenduselt maha püramiididest, olles teinekord isegi rikkalikumalt ilustatud. Hufu püramiidi ümbruses on lahti kaevatud umbes 150 ülikukalmu. Suurest püramiidist ida pool seisavad veel kolm "püramiidikest", külgede pikkused vastavalt 49,5, 49 ja 46,9 m, kuhu arvatakse olevat maetud Hufu kolm naist. Püramiidi ümbritses kunagi 10,5 m kaugusel müür, mille kõrgus oli antiikallikate järgi umbes
oraakliluude ja muude arheoloogiliste andmete põhjal ilmneb ,et paljud kogukonnad olid ühendatud tugeva valitseja , tõenäoliselt preesterkunininga ülemvõimu alla. Viimast nõustasid ja tema korraldusi täitsid arvukad ennustuspreestrid ja muud aristokraatlikud võimukandjad. Valitsejate võim tugines ka sõjaväele , mille moodustasid kaarikutel võitlevad üliku ja jalaväelastest lihtsõdurid. Kuningad rajasid endale suurejoonelisi losse ja lasid end matta sama suurejoonelistesse hauakambritesse. Nagu arheoloogilised andmed osutavad, ohverdati matuserituaalidel mitte ainult hulgaliselt loomi, vaid valitsejatele järgnesid hauda ka tema teenijad ja naised. Haua panuste seas paistavad silma kunstipäraselt töödeldus pronksnõud. Umbes viiesaja aasta pärast ühtne riik lagunes, hilisema pärimuse järgi võib väita, et viimaste valitsejate ülekohtu ja vägivalla tagajärjel. Järgmistel sajanditel oli valitseja võim senistest nõrgem, see andis sõjaväelistele
teadusele. Samas, kuna egiptlastel on komme peale surma inimest mumifitseerida, oli arstiteadus väga hästi välja arenenud. Välja oli arenenud ka päikesekalender ja ehitustel vajamine geomeetria. Egiptlased ei loonud mahukaid romaane vaid pigem lühijutustusi. Kirjandus ja usk oli tihedalt seotud, näiteks loodi ülistuslaule jumalatele. Loodi ka usuga kaudselt seotuid teoseid, näiteks õpetussõnu ja autobiograafiaid, mis kirjutati üles ülikute hauakambritesse. 6. Olustik ja eluolud Egiptlased sõltusid väga palju loodusest, sest ainult tänu üleujutustele suutsid nad ellu jääda. Kui üleujutust mõni aasta ei tekkinud valitses Egiptuses nälg. Keskmiselt elas peres üks mees ja naine koos alaealiste lastega. Kui laps sa täiskasvanuks läks ta endale uut pere looma. Vaaraol oli muidugi plaju naisi, kellest peanaine oli vaarao lähisugulane (näiteks õde). Keskmises peres oli ka naisel oma roll ja teda ei arvestatud kui mehest madalamaga
tagasi pöörduda. Egiptlased õppisid surnukehasid säilitama ehk balsameerima. Surnult võeti ära siseelundid ning aju. Keha immutati ja mähiti viimaks linaste riideribadega. Seejärel asetati muumia sarkofaagi. Samuti ehitati neile suuri hauakambreid, kuhu pandi kõik vajalik eluks (näiteks teenijate kujud, ehted ning toit) Vana riigi ajal ehitati vaaraode jaoks massiivseid hauakambreid ehk püramiide. Hiljem hakati vaaraosid matma väiksematesse hauakambritesse, mis olid kaljudesse raiutud. Samuti austati loomi eriti aga kasse, kobrasid, sõnnikumardikaid ehk skarabeuse ning Apist (eriliste tunnustega härg). Riigi valdav usund on islam ligikaudu 90% egiptlastest on moslemid, samas on märkimisväärselt palju kristlikke kopti kirikuid. Ka kreeka õigeusu templid ja kloostrid (Püha Katariina klooster) on mõnevõrra levinud. Et Piibli järgi oli Jeesuse perekond viibinud Egiptuses maapaos, siis leidub üpris palju paiku,
Vana riigi ajastu 2778-2263 a. e.Kr 2. Keskmise riigi ajastu 2040-1730 a. e.Kr 3. Uue riigi ajastu 1562-1085 a. e.Kr 4. Hilisegiptuse ajastu 1085-332 a. e.Kr (kui Alexander Suur vallutab Egiptuse) · Niiluse jõgi on elu allikaks ujutab viljakad põllud üle. Niiluse orgudes leidus ohtralt ehitusmaterjale(liiv, lubja kivi, roosa graniit) · Usk haugatagusesse ellu Kehad palsameeritakse, et hing saaks kehasse tagasi tulla ning viidi hauakambritesse( vaaraod). Asetati kullast sakrofaagi ja pandi ohtralt varandust kaasa · Palsameeritud kehad viidi kas püramiididesse, mastabadesse või kalju haudadesse · Mastaaba oli lubjakivist laotud sirgete seinte ja lameda katusega, mille maapealne osa on piklik ja lame. Haud maa all · Kirjaks olid hieroglüüfid kirjutati kivile, puule, savitahvlitele, nahkadele(papüürusele) · Arenenud oli matemaatika, astronoomia ja astronoomias Tempel · Väravehtis e
Kolmas püramiid on Cheopsi pojapoja, vaarao Mykerinose püramiid Giza väljal. Aastaks 1500 e.Kr. oli haudade röövimine nii levinud, et enamik hauakambreid rüüstati üsna kiiresti pärast matuseid. Peale pealinna Teeba asutamist, otsustasid vaaraod kasutusele võtta uue, tunduvalt vähem silmatorkava matmisviisi. Valitsejaid hakati matma kitsasse ja sügavasse Kuningate orgu, looduslikku kaljusse raiutud hauakambritesse, kaljuhaudadesse. Kuningate orus asub ka ainus 20. saj. puutumatuna säilinud vaarao Amenhotep IV järeltulija, varasurnud vaarao Tutanhamoni kaljuhaud. Tutanhamoni hauapanused. Tseremooniatool, kotkakrae, kaelaehe skarabeusidega, alabastervaagen. Tuntud on tema kullast näomask. Haudehitiste vahetus läheduses asusid templid. Templi juurde viivat teed ääristasid inimese pea ja lõvi kehaga skulptuurid sfinksid, mis sümboliseerisid vaarao võimu ja täitsid valvurite ülesannet.
Näiteks Kario lähedal Giza väljad, kus 26 saj. lõpus eKr. alustati nn. suurte püramiidide ehitamist. Suurim on Cheopsi e. Hufu püramiid, keskmine Chephren e. Hafra; väikseim Mykerinos e. Menkaura. Suurte püramiidide ehitamine oli riigile majanduslikult laostav ja keskmise riigi ajal rajati ainult 44-70 m kõrguseid püramiide. Uue riigi ajal (1500-1300 eKr.) loobuti majanduslike kulude ja hauaröövlite tõttu püramiidide ehitamist ning vaaraosid maeti maa-alustesse hauakambritesse. Teeba lähistele Kuningate orgu (Niiluse läänekandal). Tutanhamon oli Vana-Egiptuse vaarao 18. dünastiast. Ta valitses umbes 1336-1327 eKr. Isa oli Ehnaton. Tutanhamon sai tuntuks 1922. aastal, kui Howard Carter ja lord Carnarvon leidsid tema hauakambri Kuningate orust. Tuntus põhineb selles, et hauakamber leiti puutumatuna. Tempel Egiptuse templid olid konkreetsetele jumalatele pühendatud pühakojad (nelinurkse põhiplaaniga ja ümbritsetud kivimüüriga)
allee. 7) Püloon kreeka keeles ,,värav". Vanaegiptuse templi ees olev 2 nelinurkse torniga väravehitis. Nüüdisajal staadioni, silla vms värava ehistorn. Nt Karnaki templi püloon, Ramses III templi esine püloon. 8) Kaljuhaud Egiptuses - peale pealinna Teeba asutamist, otsustasid vaaraod kasutusele võtta uue, tunduvalt vähem silmatorkava matmisviisi. Valitsejaid hakati matma kitsasse ja sügavasse Kuningate orgu, looduslikku kaljusse raiutud hauakambritesse, kaljuhaudadesse. Suurte püramiidide ehitamine on lõpetatud. Peamine kaljuhaudade asukoht asub Teeba lähedal Kuningate Orus, seal on üle kümne kaljuhaua, leitud ka üks puutumatult säilinud haud vaarao Tutanhamoni haud. 9) Antiikkunst Vana- Kreeka ja Vana- Rooma kunst. 10) Tempel ladina keeles templum ,,eraldatud ala". Algselt püha koht (koobas, grott, mägi), hiljem sellele ehitatud kultushoone (harilikult mittekristlik). Vanimad templihooned (IV a.tuh. e.m.a
valitsejat või päikesejumalat. Kõik sfinkside kujud pärinevad Vana-Egiptuse Vana Riigi perioodist. NÄIDE: Oinapeadega sfinkside allee, Karnaki templist Niiluse suunas . Püloon- Vana-Egiptuse templi kahe torniga väravehitis. Nüüdisajal värava ehistorn- võlvkaare, rippsilla või mu massiivse ehitise tugipost. NÄIDE: Edfu püloon, Egiptuses. Kaljuhaud Egiptuses - Valitsejaid maeti kitsasse ja sügavasse Kuningate orgu, looduslikku kaljusse raiutud hauakambritesse, kaljuhaudadesse. NÄIDE: Tutanhamoni haud, Kuningate orus Teeba lähedal Antiikkunst Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kunst. Tempel pühakoda. Antiikajal oli tempel algselt jumalusele pühendatud eradatud koht, hiljem jumaluse hoone mis oli ehitatud sellele pühale alale. Esialgu oli tempel määratud jumaluse raidkuju paigutamiseks; hiljem said eriti roomlaste templeist raidkujude, maalide ja muu sellise aardekambrid, kuid nad ei olnud rahva kogunemiskohad nagu kirikud.Vanimad
Nii oli muumia valmis. Et muumiat kaitsta, suleti ta massiivsesse kivist sarkofaagi, selle ümber asetati anumad kehast eraldatud siseelunditega. Hauakambrid: Tuntuimad olid püramiidid. Hiljem asendusid püramiidid kaljusse raiutud hauakambritega, mis paistsid vähem silma ja olid rüüstajate eest paremini kaitstud. Vaaraode matmiskohaks sai Kuningate org. Varasem üliku haudehitis oli piklik längusküljelise kasti taoline mastaba, mille all paiknes kauakamber sarkofaagiga. Hauakambritesse kuulusid ka maagilise tähendusega tekstid, mis varustasid lahkunut surmajärgsuses kasulike teadmiste ja loitsudega. Varaseimad neist tekstidest, Vana riigi valitsejate hauakambrite seintele raiutud püramiidiraamatud, puudutavad ainult vaarao surmajärgset saatust, kuid hilisemad papüürusele kirjutatud ja koos lahkunuga sarkofaagi pandud surnute raamatud annavad teavet ka tema alamate surmajärgsusega seotud kujutluste kohta. Vaarao Ehnaton ja päikesejumal Aton: lk 35-36 loe läbi
(jäärapeaga) ja taevajumal Horos (kullipealine). Amarna perioodil kujutati kunstis erinevaid jumalaid ja vaaraosid. Kaunimaks võib pidad Ehnatoni abikaasa pead. Egiptuses oli eriline matmiskombestik. Egiptuses inimesed arvasid, et surnud jätkavad oma elu teises maailmas, kuid ainult siis, kui surnu on läbinud matuserituaalid. Surnu palsameeritakse ja tehakse muumia. Matusepaikade juures inimesed ohverdasid loomi ja panid hauakambritesse kaasa esemeid, sööke ja jooke, mis aitavad surnud hinge teises maailmas. Kõige tuntumad hauakambrid on püramiidid, vaaraode matmispaigad. Varsti asendusid püramiidid kaljusse raiutud hauakambritega. Ka on inimese nähtamatu teisik, kelle surmajärgne saatus on seotud keha saatusega. Ka ei ole surematu. Ta väib surra nälja ja janu kätte, kui koolnut ei ole matmisel kõige vajalikuga varustatud.
PÜLOON - Vana-Egiptuse templi kahe torniga väravehitis. Edfu püloon Egiptuses Karnaki templi püloon, Ramses III templi esine püloon. Nüüdisajal värava ehistorn- võlvkaare, rippsilla või mu massiivse ehitise tugipost. KALJUHAUD EGIPTUSES - Peale pealinna Teeba asutamist, otsustasid vaaraod kasutusele võtta uue, tunduvalt vähem silmatorkava matmisviisi. Valitsejaid hakati matma kitsasse ja sügavasse Kuningate orgu, looduslikku kaljusse raiutud hauakambritesse, kaljuhaudadesse. Suurte püramiidide ehitamine on lõpetatud. Peamine kaljuhaudade asukoht asub Teeba lähedal Kuningate Orus, seal on üle kümne kaljuhaua, leitud ka üks puutumatult säilinud haud vaarao Tutanhamoni haud. ANTIIKKUNST see jaguneb Vana-Kreeka ja Vana-rooma kunstiks ehk kõik need mõisted kuuuluvad sinna alla. TEMPEL pühakoda. Antiikajal oli tempel algselt jumalusele pühendatud eradatud
Skulptuur kujud on suuremõõdulised ja ranged. Asendeid on kaks: istuv või seisev. Pilk alati suunatud kaugusesse. Mehed olid punakaspruunid ja naised kollased, riided mõlemal valged ja juuksed mustad. Kujudel rõhutati jumalikkust. Nägudel valitses ühesugune ilme. Hiljem õpiti võtma surnutelt maske. Tekkis portreekunst. Kaunim naisportree Nofretete pea. Avastati Tutanhamoni, kust leiti Tutanhamoni kuldmask. Teise rühma kuuluvad väikeformaadilised teenijate kujud, mis pandi hauakambritesse. Maal egiptuse ehitistel katsid kõiki võimalikke kohti värvilised reljeefid ja maalid. Reljeef on madal, vaid kontuurilt sisse süvendatud seda nimetatakse pinnakunstiks. Figuuri kujutati ,,egiptuse poosis". Käsituslaad oli pinnaline ja inimesi asetati pildile tähtsuse järjekorras mida tähtsam, seda suurem. Naiste kuju oli graatsiline. Figuuride vahel olid selgitavad hieroglüüfid. Maalidel oli kompositsioon väga hea ning värvilahendused olid suurepärased.
Osirise ja tema naise jumalanna Isise poole. (Egiptus [1001 fotot] : 52) Mitmed Egiptuse jumalad olid seotud elu ja surma teemaga, näit. päikesejumal Ra suri igal õhtul ja sündis hommikul uuesti. Inimeste hinged juhtis teise ilma šaakali peaga Anubis. Egiptlased ehitasid oma jumalatele templeid, kuhu võisid siseneda ainult preestrid ja vaaraod. Egiptlased uskusid elu pärast surma, seepärast balsameeriti surnukeha. Tähtsate isikute muumiad asetati suurtesse hauakambritesse ehk püramiididesse. Surnutele pandi kaasa kõik nende väärisasjad ja toitu, sest järgmises maailmas võib neil seda vaja minna. (Self : 17) Muistsed egiptlased pidid jagama Niiluse poolt üleujutatud viljakat tasandikku ohtlike ja tugevate loomade – lõvide, krokodillide, madude jt. Sellest sai aluse loomade kultus ja paljude jumalate seostamine loomadega. Kõige kuulsam Egiptuse püha loom oli Apis (härg). (Self : 16)
Viirukid ja lõhnaõlid said kõigile egiptlastele kättesaadavaks siis, kui preestrid järk-järgult parfüümide kasutamise eelisõigusest loobuma hakkasid. Veel enam kodanikele tehti lõhnaõli kasutamine vähemalt korra nädalas lausa kohustuslikuks. Inimesed leotasid end lõhnaõlides, sest see pakkus naudingut ja kaitses nende nahka kuivatava päikese eest. On teada, et egiptlaste jaoks oli lõhnaõli niivõrd oluline, et nad kandsid parfüümi sünnist surmani endaga kaasas. Isegi hauakambritesse pandi surnutele lõhnaõlisid kaasa, et see hoiaks nende naha pehmena ja hinge kosutatuna. Võib-olla kõige kuulsamaks Egiptuse valitsejannaks saab nimetada Kleopatrat, kes oli tuntud oma priiskava lõhnaõli kasutamise poolest tema tulekut võis ennustada parfüümipilve järgi, mis enne teda õhus hõljus. Kuid samuti kuulsaks peeti jumalanna Nefertemet kes oli aroomide ja sinise vesiliilia valitsejaks. Ka paljud teised Egiptuse, Liibanoni ja Süüria ajaloo silmapaistvad valitsejad
Joonis 5. Luxori tempel Joonis 6. Karnaki tempel Niiluse poolt 1.4 Surmajärgsus Vanad egiptlased nautisid elu ja soovisid maiseid lõbusid ka pärast surma. Nad uskusid, et igas inimeses on elavad vaimud. Vaesed inimesed maeti kõrbesse, kus liiv kuivatas nende kehad. Surnutele pandi kaasa toitu, tööriistu ja ehteid, et nad saaks neid kasutada Osirise kuningriigis. Jõukamad inimesed lasid enda kehad mumifitseerida ja asetada koos hauapanustega spetsiaalsetesse hauakambritesse. Kirstud asetati suurtesse kivikastidesse, 7 mida hiljem hakati nimetama sarkofaagideks, et kaitsda neid hauarüüstajate või näljaste metsloomade eest. 8 Mumifitseerimine on surnukeha aeglase kuivatamise protsess, et peatada selle kõdunemine. Vana-Egiptuses võttis see protsess aega 70 päeva
Enamasti on alabaster valge, kuid kolmes kohas maailmas (Itaalias, Hiinas, Oklahomas) on leitud ka musta alabastri sooned. Alabastri all on peetud silmas ka marmorit, kuid ilma täpsustuseta tähendab nimetus alabaster tänapäeval kindlasti kipsi. Alabastrit kasutatakse ehiskivina mitmesuguste nikerdiste, kujude jms valmistamiseks. Läbi aegade on sellest valmistatud religioosse tähtsusega esemeid. Juba Vana-Egiptuses tehti alabastrist hauakambritesse kaasa pandavaid kujukesi ja anumaid. Alabastrit kasutati kõigis antiikkultuurides. Viimastel sajanditel on alabastrist tehtud siseruumides olevaid käsipuid. Välistingimustes ei saa alabastrist esemeid säilitada, sest ta on vees lahustuv. Pildil alabastrist kujuke Vana-Egiptusest, 22-23 saj. e. Kr. 14 Terrakota ( it. k. terra cotta - põletatud muld, küpsetatud maa) on põletatud savi või
asuvat kastitaolisest kiviehitisest Astmikpüramiid-ehitati mastabad kõrgemale, kivikuhi hakkas ahenema, esimesena Dsoser Püramiidid-täideti astmikpüramiidide astmed Kõige kuulsamad on püstitatud: Tänapäeva Kairo lähedal Giza väljal · Cheopsile; 140 m kõrge, ruudukujuline alus 5 ha, laotud üle 2 mln korrapärasest kivipangast, millest iga üks kaalub mitu tonni · Chefrenile · Mykerinosele Püramiidides käigud, mis viisid hauakambritesse, pärast matust suleti, pealispind kaetud lihvitud kiviplaatidega Tööjõudu palju, sest olid algelised tööriistad-kangid ja rullid Püramiidid osa ,,surnute linnast". Läheduses vaarao perekonnaliikmete hauad Veetõusu piiril orutempel, ja sealt viis sillutatud tee hauatempli juurde Kiviblokkidest ehitati torne, mille tipud ahenesid püramiiditaoliselt Hiljem ehitati ühest nelinurksest kiviblokist sihvakaid teravataolisi obeliske Tavaline egiptuse tempel: · Nelinurkne
Gizas on kolm püramiidid mis asuvad endisest pealinnast Memphisest veidi põhja pool. Kõige suurem neist on rajatud Hufule. Keskmine on rajatud hufu pojale Cherfenile. Kõige väiksem on rajatud Cherfeni pojale Mykerinosele. Kõik nad toodi pärast surma Mephisest matusepaadiga Gizasse. Nende kehad palsameeriti orus asuvas templis. Seejärel viidi muumia sisemuses asetsevasse sarkofaagi. Vaaraode naised ja tähtsamad ametnikud maeti läheduses paiknevatesse väiksematesse hauakambritesse ja püramiididesse. SKULPTUUR Vanad egiptlased olid väga ranged skulptorid ja maalijad. Neil olid kindlad reeglid mida pidi täitma ja teist moodi ei võinud teha. Kui Vanad egiptlased joonistasid mingisuguse inimese, siis ta jalad ja pea on alati külg vaates ja õlad ja silmad otse vaates. Nad ei joonistanud ka kunagi riidele volte sisse mida meie teeme tänapäeval . kõik asjad olid alati triik sirged ja nii pidi sea ka jääma. Kivist vaarao (või teiste inimeste) tegemisel pidi
· vasakus käes piits · topeltkroon (sümboliseeris kahe Egiptuse ühtsust) Vastutas Egiptuse käekäigu eest. Tagas Niilus korrapärase üleujutuse, vastutas viljasaagi eest, kaitses välisvaenlase eest. Temast sõltus maailma kõiksus. Peamised ülesanded kultustalitused ja sõjakäikude läbiviimine. Pidi ühendama kaks Egiptuse piirkonda terviklikuks riigiks. See kandis nime MAAT. Osales ülempreestrina religioossetel pidudel. Maeti püramiididesse, hiljem kaljusse raiutud hauakambritesse. KIHID Ülemkihi moodustas vaarao suguvõsa suurmaa omanikud. Omasid enamiku riigi varast. Kõrgema ametkonna moodustasid ülikud. Eraldi olid NOMARHID asevalitsejad provintsides, mida kutsuti NOMOSteks. ÜLEMKIHT: nomarhid, preestrid, väejuhid Riigi lõpupoole hakkas ülemkiht vaaraost sõltumatuks muutuma, vaarao võimu vähendama, mis viis riigi lagunemiseni. Alamad ametnikud KIRJUTAJAD. Kontrollisid töötajaid kõigis asjus, märkisid kõik üles. Võisid olla alamkihist.
esimene suurem riik Hiina ajaloos. Samal ajal võeti kasutusele ka kiri. Loomaluudele vajutatud pltkirjatekste, mida kasutati ennustamisel, on säilinud. Kogukonnad olid ühendatud tugeva valitseja, preesterkuninga ülemvõimu alla. Võim tugines ennustuspreestrite ja muudele võimukandjatele, samuti ka sõjaväele kaarikutel võitlevad ülikud ja jalavägi (lihtsõdurid). Kuningad rajasid suurejoonelisi losse ja lasid end matta hauakambritesse. Matuserituaalidel ohverdati hulgaliselt loomi ja ka valitseja teenijad ja naised. U 1000 eKr riik lagunes, tekkisid kodusõjad ja maa killunemine mitmeks vaenutsevaks osaks. Keisririigi teke : Osastisriikide vahelised sõjad lõppesid 221 eKr võitja ühendas oma võimu alla kogu Hiina ja võttis endale nime Shi Huangdi. Püüdis tõsta enese autoriteeti ja kärpida sõjaväelise aristokraatia mõjuvõimu. Saatis riigi eri piirkondadesse asevalitsejad, käskis
parfüümide kasutamise eelisõigusest loobuma hakkasid. Veel enam kodanikele tehti lõhnaõli kasutamine vähemalt korra nädalas lausa kohustuslikuks. Inimesed leotasid end lõhnaõlides, sest see pakkus naudingut ja kaitses nende nahka kuivatava päikese eest. Egiptlased valmistasid palju lõhnastatud kreeme ja emulsioone, millega katsid oma nahka ja juukseid. On teada, et egiptlaste jaoks oli lõhnaõli niivõrd oluline, et nad kandsid parfüümi sünnist surmani endaga kaasas. Isegi hauakambritesse pandi surnutele lõhnaõlisid kaasa, et see hoiaks nende naha pehmena ja hinge kosutatuna. Võib-olla kõige kuulsamaks Egiptuse valitsejannaks saab nimetada Kleopatrat, kes oli tuntud oma priiskava lõhnaõli kasutamise poolest tema tulekut võis ennustada parfüümipilve järgi, mis enne teda õhus hõljus. Ka paljud teised Egiptuse, Liibanoni ja Süüria ajaloo silmapaistvad valitsejad armastasid end külluslikult lõhnastada ning mürri, magusate õlide ja salvide purke kaasas kanda.
erinevatele tasanditele. Paleed ja akropolid on horisontaalse planeeringuga ning kuna neis elati, leidub sealt hulgaliselt petiksissepääse. Palee- elu on kujutatud maiade seinamaalidel ja hilisema klassikalise ajajärgu vaasidel. Maalingutelt võib täheldada, et ülikute paleesid kaunistasid ka mitmed kiiremini hävinevad ilustused ja elemendid, näiteks ilusad vaibad ja kenad padjad. Varasemal klassikalisel ajajärgul maeti valitsejad akropolide alla võlvitud hauakambritesse. VII sajandil muutus kombestik ning seetõttu hakati valitsejaid matma peaväljaku ääres asuva püramiid- templite alla, ent muid ülikuid maeti siiski oma maja alla. Platvormid ja püramiidid Platvorme on vägagi erisuguseid alates tagasihoidlikest, lihtsatest maja maapinnast veidi kõrgemale tõusvatest, kuni mitmetasandiliste ehk astmikpüramiidideni, mis kerkivad suuremates asulates üle 30. meetri kõrgusele. Kõige kõrgemaks püramiidiks oli El Miradori Danta püramiid,
Egiptlased säilitasid palsameerimises nii suure osavuse, et paljud muumiad on tänapäevani hästi säilinud. [Kõiv, Mait; Piir, Milvi Martina ,,Vanaaeg" I osa Avita, 2010 Ajaloo õpik 6. klassile] Vana-Egiptuse lõpuaastail asetati surnukehade silmadele elutruud kullast silma kujutised. [Dr. Hart, George ,,Vana-Egiptus" Varrak, 1997] Kuninga kamber asus alati püramiidi südames. [Dr. Hart, George ,,Vana-Egiptus" Varrak, 1997] Hauakambritesse pandi kaasa kõike, mida inimene eluajal vajas, sest arvati, et ta vajab neid asju ka pärast surma. Hauakambritesse pandi ka ehteid ja väärisasju, surnu enda, tema pereliikmete ja teenijate kujusid, toitu ja jooki, mööblit ning palju muud. Hauakambrite seintele maaliti pilte surnu elust ja kirjutati pühasid tekste, mis pidid teda aitama pärast surma. [Kõiv, Mait; Piir, Milvi Martina ,,Vanaaeg" I osa Avita, 2010 Ajaloo õpik 6. klassile] Vaaraode
oli sügavalt juurdunud uskumus, et inimene jätkab oma elu enam-vähem tavapärasel viisil ka pärast surma. See oli aga võimalik vaid keha säilitamise korral. Surnukeha mumifitseerimine (eriline töötlemine selle paremaks säilimiseks) moodustaski Egiptuse matuserituaalide keskse osa. Kõige tuntumad Egiptuse vaaraode hauakambrid on püramiidid, mis pärinevad Vana ja Keskmise riigi ajast. Uue riigi ajal maeti vaaraosid kaljusse raiutud hauakambritesse Kuningate orgu Teeba lähedal. Hauakambri ülesanne oli tagada surnu häirimatu elu teispoolsuses. Muumia kaitsmiseks suleti ta massiivsesse kivist sarkofaagi, mille ümber asetati anumad kehast eraldatud siseelunditega. Egiptlaste ettekujutuses jätkas inimene pärast surma suurel määral samasugust elu, nagu tal oli olnud elavate maailmas. Vana- Kreeka Geograafiline asukoht ja loodusolud Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka ehk Kreeka ehk Hellas oli vanaaja maa, mida