Cheopsi püramiid (0)

10. klass
CHEOPSI PÜRAMIID
Referaat
Juhendaja :
2007
Sissejuhatus
Giza kolm püramiidi Egiptuses pärinevad nn Vana riigi 4. dünastia ajast, aastatest 2551-2471 eKr. Suurim ja kuulsaim neist on Hufu püramiid. See Niiluse läänekaldal asuv püramiid ehitati XXVII sajandil eKr elanud valitseja Hufule, neljanda dünastia teisele valitsejale, keda tuntakse ka kreekapärase nime Cheops all. Seetõttu on Giza Suur püramiid tuntud nii Hufu kui Cheopsi püramiidi nime all. Püramiid oli ligikaudu neli ja pool tuhat aastat maailma kõrgeim inimese poolt rajatud ehitis. See on ühtlasi maailma mahukaim ja kõige täpsemini konstrueeritud kiviehitis . Cheopsi püramiid on ainus muistse maailma seitsmest maailmaimest, mis on püsinud tänase päevani.
Suurus
Cheopsi püramiid on tõeline ime. Ime oli ta vanal ajal ja on praegugi. Tema esialgne kubatuur oli üle 2,5 (2 521 000) miljoni kuupmeetri, nüüd on see umbes 170 000 kuupmeertit vähem, sest püramiidi on sajandite jooksul kivimurruna kasutatud. Püramiidi ehitati ligi 2,25 miljonist rohkem kui kuupmeetrise mahuga kiviplokist. Sellest materjalihulgast võiks ehitada linna sajale tuhandele elanikule. Iga kiviploki kaal oli umbes 2,5 tonni, aga mõni plokk oli kuni 15 või isegi 70 tonni. Algselt oli püramiid 146,6 meetri kõrgune, praegu 7,85 meetri võrra madalam (137,3 meetrit), sest tipp on hävinud. Alles 1880. aastal ületasid Kölni toomkiriku tornid püramiidi kõrguse 10 m võrra.
Muljetavaldavad on teisedki arvud: kogukaal enam kui 5 miljonit tonni, külgede pikkus 230,37 m (enne pealiskatte kadumist 232,4 m), pindala 5,15 ha, mis on sama suur kui 200 tenniseväljakut. Spetsialistide arvates ei hävitaks sellist püramiidi Hiroshimale heidetud aatomipommgi.
Ehitamine
Cheopsi püramiidi ehitati kakskümmend aastat. Herodotos kirjutab, et kõigepealt rajati kümme aastat kiviplokkide vedamiseks vajaminevat teed ja maa-aluseid ruume künkal, kus asuvad püramiidid. Mõned kiviplokid toodi kohale mööda Niilusest tulevat kanalit. Seejärel laaditi kiviplokid maha ja veeti üles puurullikutega lohistitel mööda mudatellistest kaldteed. Plokkide vedamiseks kasutatud tee ehk tamm muutus hiljem tseremooniateeks, mida mööda liikusid matuse- ja teised religioossed protsessioonid. Tee alguses asus Niiluse kaldal alumine tempel, kus toimusid palsameerimisega seotud kombetalitused, tammi teises otsas, püramiidi varjus , oli hauatempel. Ehitustööde lõppfaasis kaeti tamm katusega , nii et moodustus pikk kinnine koridor, reljeefkaunistustega seintel . Praeguseks on kõigist neist ehitistest Gizas säilinud ainult Chephreni alumise templi varemed, kuid vanas riigis kuulusid need püramiidikompleksi tähtsamate rajatiste hulka.
Püramiid asub peaaegu ideaalselt tasaseks tehtud platsil ja püramiidi põhi on lähedane ideaalsele ruudule. Püramiid on seatud vastavusse põhiilmakaartega nii, et üks külg oleks põhja, teine lõunasse, kolmas itta ja neljas läände. Püramiidi sissepääs asub ehitise põhjaküljel. Püramiidil on kokku 203 astet. Kuna ehitamisel muid " mehhanisme " peale hoobade, rullide ja kaldteede ei rakendatud, siis tuli ka kõige suuremad Cheopsi püramiidi plokid üles tõsta hoobade abil. Kõigepealt kergitati ploki üks külg ning lükati selle alla rida prusse. Operatsioone korrati seni, kuni plokk seisis vajalikus kõrguses. Cheopsi püramiidi juures on leitud purunenud vaskplaate, mida oli kasutatud hoobade ja plokkide vahele panekuks, et plokke mitte vigastada. Kiviplokid paigaldati ülitäpselt, raske on nende vahelt leida pisematki tühikut. Küljed orienteeriti põhiilmakaarte suunas, kusjuures aluse suurim kõrvalekalle põhjasuunast on vähem kui kümnendik nurgakraadi.
Püramiidi küljed kaeti tugevate ja ilusate plaatidega. Nende jaoks murti kive Gizast umbes 30 km kaugusel asuvatest Niiluse paremkalda lubjakivikarjääridest. Pärast paigaldamist lihviti plaadid siledaks. Vaaraode ajal sädelesid valged püramiidid päikesekiirtes, ja kui uskuda mõningaid allkaid, siis nende lehtkullast kattega tippude sära pimestas silmi. Nüüdseks on maha varisenud nii püramiidi tipp kui ka peenest Mokotami lubjakivist lihvitud välisvooderdis. Tänapäeval pole püramiididel kullast jälgegi, minema on veetud valged kividki. XIV sajandi rändurid on kirjutanud püramiidil sipelgatena tegutsevatest ja poleeritud plaate alla laskvatest inimestest. Kairosse püstitati nendest ilusatest plaatidest mitu paleed. Hufu püramiidi tipus on umbes 10 ruutmeetrise läbimõõduga plats, kuid tõus sinna on nüüd keelatud.
Räägitakse, et Cheopsi püramiidi ehitasid 20 aasta jooksul 400 000 meest, kes töötasid 100 000 mehe kaupa kolmekuulistes vahetustes. Põllumehed töötasid ehitusel neil kuudel, mil nende põllud olid üle ujutatud. Kreeka grammatikule Agatharchidesele räägiti, et Cheopsi püramiidi aluse täielik pikkus on täpne murdosa maakera ümbermõõdust ning et püramiidi kõrguse suhe aluse ümbermõõtu on sama mis maakera raadiuse suhe ümbermõõtu.
Hauakambrid
Vastavalt ehituse kolmele staadiumile sisaldab püramiid kolm hauakambrit, kuna vaarao tahtis, et üks oleks teda alati ootamas. Esimene maa-alune hauakamber (Subterranean Chamber ) raiuti kaljusse umbes 30 meetrit allpool maapinda ja mitte täiesti täpselt püramiidi aluse keskpunktis. Selle põrandapind on 8 x 14 meetrit ja kõrgus 3,5 meetrit. See on lõpetamata. Teine asub täpselt tipu all, umbes 20 meetri kõrgusel püramiidi jalamilt. Kambri mõõdud on 5,7 x 5,2 meetrit ja selle võlvlagi kõrgeimas kohas 6,7 meetrit, vahepeal nimetati seda "kuninganna kambriks" (Queen's Chamber). Kolmas, Kuninga hauakamber ( King 's Chamber) on lõpetatud ja sellest leiti hiigelsuur sarkofaag. Suurest pruunikashallist graniidipangast tehtud sarkofaag on laiem kui sissepääs hauakambrisse, seepärast tuli lõplik viimistlus teha ehitustööde käigus kohapeal. Sarkofaagis hufu muumiat pole. Selle koos aaretega varastasid hauaröövlid. Hauakamber asub 42,3 meetri kõrgusel maapinnast ja püramiidi teljest veidi lõuna pool. Kamber on vooderdatud laitmatult lihvitud ja hoolikalt ühendatud graniitplokkidega. Ühel graniitplokkidest on nimi Hufu, plaatidel on kambri ehitanud tööliste nimed. Hauakambri (mõõdud - 5,20 x 10,43 meetrit, kõrgus 5,81 meetrit) kohal lasus ligi kaks kolmandikku Cheopsi püramiidi raskusest. Et kamber raskuse all ei puruneks, tuli see ühtlaselt jaotada. Egiptuse insenerid lahendasid selle probleemi väga leidlikult, rajades hauakambri lae peale viis üksteise kohal asuvat "montaažikambrit" kogukõrgusega seitseteist meetrit. Viimane neist lõpeb nürinurga all kokkupandud gigantsetest plaatidest katusega, mis kannab endal püramiidi tohutut raskust, nii et see ei rõhu hauakambrile.
Igal kambril on eesruum ja need on kõik omavahel ühendatud koridoride ja šahtidega.
Labürint
Püramiidil on keeruline koridoride süsteem, mis kujutab endast ehtsat labürinti. Sellised koridorid olid kõigis püramiidides ning neid ehitati osalt tehnilisel otstarbel, osalt pääsuks hauakambrisse, aga samuti ka ohutuse mõttes, et varas või hauakambri juhuslik rüvetaja eksiks ja hukkuks. Ühed koridorid lõpevad umbteega, teised ristuvad üksteisega ning ilma juhatavate noolteta seintel ja kompassita võib seal ringi ekselda tundide kaupa, ilma et hauakambrile sammugi lähenetaks. Mõned koridorid on nii madalad, et neist pääseb läbi ainult roomates, teised on küllaltki kõrged, kuid ka neis on raske hingata , sest aastatuhandete jooksul püramiidi soojendanud päike on selle sisetemperatuuri tõstnud üle kolmekümne kraadi. On järsu kallakuga koridore, mõned aga lõpevad äkki nagu põhjatu kuristikuga. Nendesse koridoridesse tänapäeva külastaja ei satu , neile on mõeldud neoonlampidega valgustatud niinimetatud "turistikoridorid".
Päikeselaev
Omapärane vaatamisväärsus on spetsiaalsesse paviljoni paigutatud nn Päikeselaev, mille 1954. a juhuslikult avastas egiptuse arheoloog Kamal el Mallak. Laev leiti liiva ja 17-20-tonniste lubjakiviplokkide alla varjatud "sadamast" püramiidi lõunaküljel. 4500 aastat tagasi Liibanoni seedrist valmistatud veesõiduki pikkus on 43,3 m, laius kuni 5,6 m ja süvis 1,5 m. Aluse 1224 detaili kinnitavad vaid köied ja puupunnid, metallosi pole. Laeva keskel oli 9 m pikkune kinnine " kajut ". Arvatakse, et just selle laevaga toimetati püramiidi juurde Hufu mumifitseeritud surnukeha .
Ümbritsevad rajatised
Aero- või kosmosefotodel tulevad esile püramiidi ümbritsevad korrapärased nelinurksed rajatised, millest turist , kes varemete vahel paremat pildistamiskohta otsib, ülevaadet ei saa. Tegu on aga leidude poolest eriti väärtuslike ajaloomälestistega - nimelt vaarao lähikondsete ja ülikute haudehitistega, mis kannavad mastaba nime. Mastaba tuleb araabiakeelsest sõnast mastabah, mis tähendab elumaja kõrval asuvat savist pinki. Klassikaline mastaba koosneb kahest maa- alusest kambrist (hauakamber ja hauapanuste ruum) ning maapealsest osast. Kaljusügavusse raiutud hauakambritesse viis püstine šaht. Paljud mastabad ei jäänud ilult ja arhitektuuriliselt lahenduselt maha püramiididest, olles teinekord isegi rikkalikumalt ilustatud . Hufu püramiidi ümbruses on lahti kaevatud umbes 150 ülikukalmu.
Suurest püramiidist ida pool seisavad veel kolm "püramiidikest", külgede pikkused vastavalt 49,5, 49 ja 46,9 m, kuhu arvatakse olevat maetud Hufu kolm naist.
Püramiidi ümbritses kunagi 10,5 m kaugusel müür, mille kõrgus oli antiikallikate järgi umbes kümme meetrit, paksus aga kolm meetrit.
Hufu püramiidist on kõige rohkem kirjutatud, kuna tema ümber tekkis mingi numbrite maagia , mille huvides andmeid isegi võltsiti: osa mõõtusid kohandati, osa mõeldi hoopis välja. Seejuures lisasid veel paljud saladuste tõlgendajad püramiidile olematuid ruume ja koridore.
Püramiide oli ehitatud varemgi ning neid kerkis arvukalt ka pärast Cheopsi püramiidi valmimist, kuid mitte ükski neist pole tekitanud samaväärset vaimustust ja seda juba enam kui 4000 aasta jooksul.
KASUTATUD KIRJANDUS
1. Ash, R. Maailmaimed . Tallinn : Koolibri, 2001, lk 6-9.
2. Utter , Õ. Vanade Idamaade kunst . – Rmt : Peatükke kunstiajaloost. Tallinn : Valgus, 1989,
lk 15-16.
3. http://www.tmk.edu.ee/~nuku/pyramiidid/cheopsi_pyramiid.ht m
4. http://www.zone.ee/hopedreams/tehtudtood/j.serenko/
6