Vana Hiina (0)

Kui inimesed surevad, jutustavad neist mahajäänud esemed meile, kuidas nad elasid. Selliseid tõendeid on aja kuludes üha raskem leida, sest kõik materjalid ei kesta igavesti . Nii nagu mööduvad sajandid, hävitavad ka üleujutused ja maavärinad külasid, linnu ja isegi suurlinnu. Hüljatud asulad mattuvad ja unustatakse. Meie õnn, et vanad hiinlased tegid pronksist , savist ja nefriidist esemeid ning kirjutasid luudele ja merekarpidele. Samuti on meil vedanud, et nad matsid surnud maa-alustesse pitseeritud haudadesse, kus aaretekambrid olid täis kauneid kunstiteoseid ja majapidamistarbeid. Nende suur kirg kõike valitsemises toimunut kirja panna aitab saada teateid vanade dünastiate kohta. Muistse Hiina taasavastamine aga jätkub ja tuhandeid paiku üle maa veel uuritakse. Vähehaaval kaevavad arheoloogid välja hiina minevikku.
Keskne kuningriik
Muistse Hiina tsivilisatsioon sai alguse umbes 8000 aastat tagasi, kui inimesed asusid elama Hiina kirdeossa ja kolme jõe kallastele – Huanghe äärde põhjas, Weihe äärde loodes ja Jangtse äärde lõunas. Nad harisid maad puust ja kivist tööriistadega, kasvatasid hirssi ja riisi, koduloomadest koeri ja sigu . Nende maa oli mägede, kõrbete ja merega piiratud ja seetõttu puudus side ülejäänud maailmaga . Neil kujunes oma elurütm ja nad nimetasid oma maad Keskseks kuningriigiks, kuna nende arvates asus see maailma keskpunktis . Hiina valitsejad maeti maa-alustesse hauakambritesse. Sõdurid, vangid ja talupojad ehitasid müüri, et takistada vallutajaid põhjast, ja Siiditeed mööda tulid Hiinasse kaupmehed läänest.
Shangi dünastia
Nooremal kiviajal elasid erinevad hõimud kogukondadena üle Hiina. Esimene dünastia ehk valitsejate sugu, keda me teame, oli Shangi dünastia. Legendi järgi oli kõige enne olnud Xia dünastia , kuid arheoloogid ei ole veel leidnud kirjalikke tõendeid selle kohta. Shangi aegadest on aga säilinud palju esemeid ja nende seas kirjutisi pronksnõudel ning ennustusluudel. Riigid võitlesid omavahel maa pärast, kuni Shangi kuningad saavutasid võimu Põhja-Hiinas ja rajasid suured linnad. Talupojad kasvatasid vilja kõigile ja käsitöölised valmistasid pronksist, siidist, nefriidist, savist, ja teistest materjalidest tööriistu, relvi , rõivaid, ehteid, ja majapidamisriistu. Kuninglik pere elas müüridega kaitstud lossis koos nõunike ja ennustajatega. Kui kuningas suri, ohverdati teenreid ja loomi temaga koos taevaminemiseks.
Zhou dünastia
Sõjakad Zhou hõimud Weihe orust Loode-Hiinas vallutasid Shangi alad ja rajasid dünastia, mis valitses üle 800 aasta. Zhou valitsejad laiendasid Shangi kuningriiki ja andsid maid oma sugulastele ningi nõunikele. Algul olid ülikud ustavad Zhou kuningatele, kuid „ kevad- ja sügisperioodil „ ning „ võitlevate riikide „ ajal kogusid kohalikud valitsejad oma sõjaväed, sundides paljusid talupoegi sõduriteks, et võidelda võimu pärast. Zhou ajastu tõi tähtsaid muutusi. Linnad laienesid ja neid tekkis juurde. Kaupmehed hakkasid vedama kaupu ühest linnast teise. Kasutusele võeti rauast tööriistad ja relvad. Raudatradega oli kergem maad harida ja saagid suurenesid. Ärevatel aegadel püüdsid teadlased leida teid, et muuta Hiina rahumeelseks maaks .