EGIPTUSE
AJALOO AJAJÄRGUD DÜNASTIATE JÄRGI (30-31 dünastiat)
ESIMENE LOENG Vana-Egiptuse tsivilisatsioon, nagu te teate, on üks vanimatest, kauakestvatest ja suurimatest tsivilisatsioonidest, mis sai alguse 5000 aastat tagasi. Nii vana oli ainult Sumeri tsivilisatsioon, aga tema kestvusaeg oli umbes 3 korda lühem. Ühest küljest, oma territooriumilt asus Vana Egiptus peamiselt Aafrikas, kuid Niiluse org, kus Egiptus asetses, oli muust Aafrikast eraldatud suurte Liibüa rohtlatega ja Sahara kõrbega, ja teisest küljest, kogu oma kultuuriga kaldub V-E rohkem Vahemeremaade poole. Idamaadest olid kõige tähtsamad need riigid, mis tekkisid Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati jõgede orus: Sumer ja Akkad (~ III aastatuhat eKr), hiljem Babüloonia ja Assüüria (II-I aastatuhanded). Nende vahetus naabruses olid ida pool Eelam (~III aa.-7/6ss.), Meedia (8-6ss.) ja Pärsia (~7-4ss.). Assüüriast
paremini säilinud Uris. Kujutav kunst: tähtsaim oli skulptuur (reljeefid ja kujud), enamasti ehitusplastika, aga loodi ka reljeeftahvleid ehk steele (nt Hammurapi seadused) ja vabafiguure. Austati jumalaid, kunstis kujutati neid vahel inimestena. Tunda oli silindri- või koonusekujulise kivi vormi, millest skulptuur välja raiuti. Tähelepanu oli silmadel. Mütoloogilised tegelased olid segu inimestest ja loomadest. Proportsioonid on veidrad, asend ebaloomulik. Kasutati ka egiptuse poosi. Kuningavõimu tugevnes suurenes ülistamine: nt Naram-Sini võidusteel, Gudea figuur. Palju on leitud ka keraamikat, kasutatud on maagilisi ornamente. 3. ajastu Assüüria muutus suurriigiks alistades Babüloni, omaks võeti sumeri traditsioonid. Pealinnad olid Dur-Sarrukin ja Ninive. Sargon II loss Horsabadis 210 ruumi, 30 siseõue. Väravates seisid tiivulised viiejalgsed inimpeaga lõvid ja härjad Kujutava kunsti eesmärk kuninga ülistamine, sellest säilinud palju reljeefe
sammastega ( suhe 1 : 13 ). Lossiehitustes tõsteti eriti esile ka peatreppi, mida võib vaadelda kui hilisemate paraadtreppide eeskuju. Ahhemeniidide Iraani arhitektuur pani lõplikult punkti Mesopotaamia aladel esile kerkinud ja siis hääbunud kultuurile. 8 EGIPTUSE ARHITEKTUUR Vanades Idamaades on Egiptus Mesopotaamia kõrval teiseks maaks, kuhu viivad inimkonna kultuuri juured. Egiptust on nimetatud Niiluse anniks. Mõlemal kaldal piki Niiluse jõge umbes 700 km pikkuses laiub Araabia kõrbe ja Sahara kõrbe vahel kuni Nuubia kõrbeni lõunas 8 - 25 km laiune viljakas oaas. Egiptlased ise nimetasid seda maad Kemet - Must maa, viljaka musta mulla järele, mis selles oaasis oli. Soodne geograafiline asend ( kõrbed, mäed,
Chefreni oruemplis võib näha kõige lihtsamat aga täiuslikku kiviehituse tehnikat. Siledatest kivitahukatest on moodustunud vertikaalsed postid ja neile toetuvad horisontaalsed talad. Kui püramiide enam ei ehitatud, leiti uusi ehitusvorme. Kiviplokkidest ehitati torne, mille tipud ahenesid püramiiditaoliselt. Hiljem hakati päikesejumala auks püstitama ühest nelinurksest kiviplokist sihvakaid teravatipulisi obeliske. Kõrgus oli umbes 10-32m. Asetati paarikaupa templite juurde. Tavaline egiptuse tempel oli nelinurkne ja kõrge müüriga. Väravaehitist nim. Pülooniks ja see asus templi kitsal küljel. Püloon koosnes kahest ahenevast kiviplokist. Selle juurde viis pidulik tee, mida võis ääristada sfinkside allee (inimese pea, ja lõvi kehaga inimesed) Pülooni ees lehvisid lipud. Püloonid, sambad ja müürid olid värviküllased ja neid katsid hieroglüüfilised märgid. Templi peaosaks oli õu, mida ümbritses katuseda sammaskäik. Õue taga oli sammassaal ja edasi hämarad ruumid
Kõik kommentaarid