Evolutsioon, kordamisküsimused 12.klass (0)

A. Kuidas on evolutsiooniteooriate kujunemisega seotus Georges Cuvier ? Milles seisnes tema katastroofiteooria?
Ta viis läbi olulisi geoloogilisi uuringuid, mille käigus tegi ta kindlaks, et eri maakihtides on erinevate loomade kivistised. Katastroofiteooria - kõik liigid on algselt loodud ja muutumatud. Ta seletas paljusid asju katastroofidega, milles mõned liigid hukkusid ning tänapäevased jäid ellu.
B. Kes esitas esimese tervikliku evolutsiooniteooria ? Jean Baptiste de Lamarck teoses „ Zooloogia filosoofia“.
Kuidas põhjendas ta evolutsiooni toimumist (2 tendentsi )? Esiteks sisemine täiustumistung. Teiseks on kohanemisvõime elutingimustega.
Millised tema esitatud tendentsidest on väärad? Miks?
C. Esimese teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria lõi Charles Darwin . Mille alusel suutis ta oma evolutsiooniteooria teaduslikult põhjendada? Paleontoloogilise, biogegraafilise ja aretusliku materjali põhjal. Muutlikkus, olelusvõitlus , looduslik valik, liigiteke.
D. Mida tõestas Louis Pasteur ja kuidas on see seotud elu tekkega Maal? Ta tõestas 1860ndatel, et kõik elus pärineb vaid elusast.
6. Mille alusel määratakse kivimite suhtelist- ja absoluutset vanust ? Suhteline vanus - millised kivimid on tekkinud varem ja millised hiljem. Absoluutne vanus - aeg, mis on möödunud kivimi moodustumisest ehk kui kaua aega tagasi vastavad organismid elasid.
7. Selgita homoloogilise organi mõistet? Milles seisneb homoloogiliste organite võrdluse tähtsus evolutsiooni tõendina? Homoloogilineorgan - anatoomiline ehitus on sarnane, aga funktsioon on erinev. See näitab, et üht tüüpi looma organ on muutnud vastavalt uuele arenenud organismile oma funktsiooni. Ehk on toimunud evolutsioon .
9. Too välja inimesel esinevaid mandunud organeid ehk rudimente (6). Uuri, mis funktsiooni need täidavad/täitsid teistel loomadel ning miks meil neid enam tarvis ei ole?
Tarkusehambad - loomadel, et paremini purustada toitu.
Silmahambad - kiskjatel jõhkraks purustamiseks .
Piimanäärmed (meestel) - loomade seas on ka mehed imetanud.
Kolmas silmalaug - mingites tingimustes kaitseb paremini silmi (nt liivatorm).
Õndraluu - loomadel kasvas selle koha pealt saba.
Segmenteerunud kõhulihased - loomadel on see esi ja tagakäppade sujuvaks koos liigutamiseks vajalik, nt kassil .
Karvkate - teistel loomadel on see soojahoidmiseesmärgiga.
10. Joonisel on kujutatud Stanley Milleri katseaparatuuri, mis jäljendas algseid tingimusi Maal. Millise hüpoteesi võis püstitada teadlane enne katse läbiviimist? Mida tõestas teadlane selle katsega? Millise ainelise koostisega oli varase Maa atmosfäär? Ta püstitas hüpoteesi, et arinevates anorgaanilistest ainetest on võimalik saada orgaanilisi aineid. Ta tõestaski 1953. aastal, et nt H2, H2O, NH3 ja CH4 segust võib saada elektrilaengu toimel aminohappeid . See tõestas keemilise evolutsiooni. Varane Maa atmosfäär koosnes N2, CO2, SO2, H2, NH2 ja CH4.
11. Esitage kaks selgitust, miks elu iseteke elutust on tänapäeval võimatu. Tingimused ei ole enam sobivad. Osoonikiht takistab UV-kiirguse jõudmist maapinnale. Lihtsad orgaanilised ained ei ole stabiilsed, sest hapnik oksüdeerib nad ära. Algloomad kasutavad toiduks tekkinud orgaanilist materjali.
12. Milliseid eksperimentaalseid tõendeid on biomolekulide abiootilise tekke kohta? Milleri katse 1953. aastal. Fox aga leidis, et aminohapete kuumutamisel laavatükil, tekivad erinevad ained, mis vees moodustavad nn mikrokerasid. Need meenutavad mingil määral rakke.
13. Milliseid tõendeid on orgaaniliste molekulide kosmilise päritolu kohta? 1969. aastal kukkus Austraaliasse meteoriit , millest leiti üle 90 aminohappe, nii maiseid kui ka Maal tundmatuid.
16. Võrdle geenivoolu ja geenitriivi ? (Kuidas, kus toimub? Mis on tagajärg?) Geenivool on see kui erinevate populatsioonide isendid ristuvad ning selle tagajärjeks on see, et soodsad alleelid ja geenid kanduvad ka teistele isenditele. Geenitriiv on see, et puhtstatistilistel põhjustel võib alleelide sagedus põlvest põlve juhuslikus suunas muutuda ning geenid võivad hävida, ka nt suure katastroofi tõttu. Sellel on kaks toimet: geneetiline muutlikkus väikestes populatsioonides väheneb või teiseks geneetilised erinevused suurenevad ühe ja sama liigi erinevate populatsioonide vahel.
17. Kuidas mõjutab populatsiooni geneetilist struktuuri pudelikaelaefekt ? Populatsiooni geneetline struktuur on teistsugune kui algsel liigil ja geenifond on väiksema varieeruvusega.
18. Milles seisneb looduslik valik?(4 põhilist punkti ?) Looduslik valik seisneb populatsiooni isendite valikulises ellujäämises ja ebavõrdses paljunemises, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest. Olelusvõitlus, stabiliseeriv valik, suunav valik, lõhestav valik.
19. Kirjelda lühidalt loodusliku valiku kolme vormi: stabiliseerivat valikut, suunavat valikut, lõhestavat valikut. Too iga vormi kohta näide!
Stabiliseeriv valik - ehk säilitav valik kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi. Funktisoonid nagu valgusüntees ja glükolüüs. Liigid, mille tunnused pole muutunud: latimeeria ja hõlmikpuu.
Suunav valik - see seisneb tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemisel. Kala uimedest arenesid maismaaselgroogsete jäsemed. Kase hedrivaksik (ühed tumedad teised heledad inimese tegevuse tõttu)
Lõhestav valik - seisneb kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises võrreldes nende hübriididega. Mardikad
22. Mis on kohastumine ehk adaptsioon ? On populatsiooni ja liigi isendite ühised pärilikud omadused ja tunnused, mis soodustavad nende eluvõimet ja paljunemist. Kui organismide kasulikud tunnused püsima jäävad.
Võrdle kohastumist ja kohanemist? Kohanemine on erinevalt kohastumisest mittepäriliku alusega ja võib olla pöörduv.
Milliseid kohastumisi esineb erinevatel organismidel, täida tabel.
Loomad: sünnijärgne piimaga toitmine, lindudel on kerged toruluud , sulestik ja esijäsemed on arenenud tiibadeks. Varjevärvus ja varjekuju.
Taimed: sügav juurestik vee hankimiseks, lihakad lehed või varred veevarude kogumiseks, vee aurumist piiravad kitsad ja nahkjad lehed ning hästi arenenud vahajad kattekoed .
Putukad: hoiatusvärvus.
23. Koostage liigiteket kirjeldav tekst, milles näitate seoseid järgmiste mõistet ja protsesside vahel:
a) liik, b) isolatsioon , c) looduslikvalik, d) geneetilise materjali muutus, e) ristumisbarjäär
Ühest liigist võib areneda teine liik kui looduslikvalik tingib näiteks uute keskkonnatingimuste tõttu algse liigi geneetilise materjali muutumise nii palju, et uus populatsioon erineb algsest oluliste anatoomiliste tunnuste poolest. Geograafiline isolatsioon soodustab ristumist liigikaaslastega ja takistab ristumist võõra liigi isenditega. Samuti on olemas ka bioloogiline isolatsioon ehk ristumisbarjäär, mis tänu liigi bioloogilistele iseärasustele (ökoloogilised, käitumuslikud, geneetilised, biokeemilised ) takistab edukat ristumist teiste liikidega.
26.Selgita, mis on divergents . Divergents ehk liigiline mitmekesistumus seisneb selles kui lähteliik areneb täiesti uueks liigiks , kuna ta kohaneb uute elutingimustega. Imetajatel divergents avaldub näiteks väliste mõõtmete, jäsemete ja hammaste mitmekesisuses.