Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mikroevolutsioon ja inimese evolutsioon (0)

1 Hindamata
Punktid
Mikroevolutsioon
(Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon . Populatsioon - üks liik (harku metsa jänesed). Kooslus - mitu liiki (harku metsa jänesed, hundid jne.). Geenifond - liigi geenide kogum. Genotüüp - organismi geenide kogum)
On populatsiooni püsiva suunaga geneetiline muutlikkus, mis tuleneb:
• Mutatsioonilisest muulikkusest
Kombinatiivne muutlikkus
• Geenivoolust
• Geneetilisest triivist
• Looduslikust valikust
Mutatsiooniline muutlikkus
• Uued geenivormid ehk alleelid tekivad mutatsioonid teel
• Enamik mutatsioonidest fenotüübis ei avaldu. Need mis avalduvad on enamasti kahjulikud, kuid vahel esineb ka kasulikke mutatsioone.
Kombinatiivne muutlikkus
• Alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel.
• Meioosis - kromosoomide ristsiire
• Viljastumisel - alleelide kobineerumine
Geenivool
• Erinevate populatsioomode isendite ristumine . Populatsiooni geenifondi võivas sattuda uued, varem seal puudunud alleelid.
Migratsioon (tuul, tolmlejad putukad, loomade ränded jm)
Geenitriiv
• Juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris
• Uue põlvkonna moodustumisest võtab osa vaid väike kogum eelmise põlvkonna sugurakkudest
• Populatsiooni isendite arvukus väheneb järsult
• See võib olla põhjustatud näiteks looduskatastroofidest nagu metsatulekahjud, üleujutused,
reostused jm.
Pudelikaelaefekt - algsest, oma kindla geenifondiga, populatsioonist jäävad alles mõned üksikud isendid.
Looduslik valik
• Seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleneb nende geneetilistest ja elutingimuste iseärasustest.
• Ellujäämist ja paljunemist piiravad:
• liigikaaslased ( konkurents )
• teiste liikide isendid (konkurents, toitumine)
• eluta looduse tegurid (ebasoodne temperatuur, niiksus, soolsus , valgus, üleujutus, maavärin,
vulkaanipurse , haiguste levik vms)
• Vormid:
• Stabiliseeriv valik - keskkonnatingimused on üsna püsivad
• Kõrvaldatakse erandid
• Keskmiste tunnustega organismide eelispaljunemine
• Mõningad väga pikka aega muutumatutena püsinud organisme on hakatud nimetama
“elavateks fossiilideks” - nt. hõlmikpuu ja latimeeria (kala)
Suunav valik - elutingimuste kindlasuunaline muutumine, asumine uude keskkonda
• Keskmisest teatud suunas erinevate organismide eelispaljunemine
• Liik muutub kindlas suunas
• Tööstuslik melanism - tumedavärviliste putukate levik tööstuspiirkondades, tahmunud
puutüvedel paistavad nad lindudele vähem silma.
• Lõhestav valik - levilas on erinevate elutingimustega piirkonnad
• Kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine
Olelusvõitlus
• Ellujäämise ja paljunemise sõltuvust neid takistavatest asjaoludest – Darwin
Liikide teke
Liik on looduslik organismirühm, kelle isendeid võivad omavahel vabalt ristuda ning kellel on oma leviala .
Geograafiline ehk allopatriline liigitekke
• Ühe liigi jagunemine kaheks või enamakas geograafilise isolatsiooni tõtt (mäeahelike teke,
mandrite triiv)
Sümpatriline liigiteke
• See seisneb ühe, algse liigi jagunemisel kaheks või enamaks ilma ruumilise (geograafilise)
isolatsioonita, ühise levila piires.
• Algne liik jaguneb üksteisest ikka enam eristunud alajaotusteks spetsialiseerumisega
erinevatele ökoloogilistele nishodele
• nt. parasiteerimine eri liiki peremeesorganismidel
Bioloogiline isolatsioon ehk ristumisbarjäär
• Erinev paljunemisperiood
• Erinev käitumine paaritumisperioodil
Hübriid-liigiteke
• Liikidevahelised järeltulijad on hübriidid
• Tavaliselt hübriidid hukkuvad või jäävad viljatuks, mis tuleneb vanemate geneetilisest
sobimatusest.
• Looduses sünnib hübriide harva
• nt. Muul on hobuse ja eesli järglane ( isane muul on viljatu )
Peamised tegurid liigitekkeks:
• mutatsioonid
• geenitriiv
• looduslik valik
• geograafiline isolatsioon
Uue liigi püsimajäämise eeldusteks on:
• arvukuse tõus
• leviala laienemine
• ristumisbarjääri teke
• geograafiline eraldatus
Ainult mõned liigist eraldunud populatsioonirühmad suudavad uutes tingimustes püsima jääda ja paljuneda - nendest kujunevad aja jooksul uued populatsioonid või liigid.
Inimese evolutsioon
Australopiteek ehk lõunaahv
1975. aastal leiti ühest ja samast leiukohast 13 australopiteegi jäänused, mis viitab sellele, et elati grupina. Elasid umbes 4-2 miljonit aastat tagasi
Iseloomustavad tunnused:
• Väike aju (380-450 cm³)
• Pikad rippuvad käed
• Lühikesed jalad, kuid põlve ja kanna järgi kõndisid nad kahel jalal
• Lai vaagnaluu ja suur kõht
Australopiteegid toitusid marjadest , pähklitest, seemnetest ja tõenäoliselt ka linnumunadest.
Australopithecus afarensis “Lucy”
3,2 miljonit aastat vana osaline skelett (40%) leiti 1974. aasta novembris Põhja-Etioopiast Hadarist dr. Johansoni ja Gary poolt. Lucy liik nimetati ….
• 107 cm pikk ja kaalus 28 kg
Osav inimene Homo habilis
Elasid umbes 2,4-1,5 miljonit aastat tagasi
• Mehed olid umbes 1,3 m pikad ja kaalusid 37 kg
• Naised olid umbes 1,2 m pikad ja kaalusidd 32 kg
Osavat inimest iseloomustab:
• Suurem aju 460-800 cm³
Kolju kuju, mis sarnaneb tänapäeva inimesega
• Lamedam nägu
• Väiksemad hambad
• Oskus valmistada ja kasutada kivist ja luust tööriistu (pihukirved)
Püstine inimene Homo erectus
Leide on Aafrikast, Aasiast ja Euroopast (nt. Inglismaalt)
Kasutasid elamiseks koopaid.
• Mehed olid umbes 1,8 m pikad ja naised 1,55 m
Püstist inimest iseloomustab:
• Jahipidamine
• Tööriistade ja tule kasutamine
• Suurem aju 850-1100 cm³
• Lühemad käed
• Pikem keha
• Keha on liaseline ja robustne võrreldes tänapäeva inimesega
• Lühem nägu ja suurem lõualuu, teravam nina
Homo neandertalensis - Polnud otsene inimese eellane, vaid kõrvalharu
Elasid 200 0000 - 300 000 aastat tagasi.
Neadertaallast iseloomustab:
• Aju suurenemine 1200 - 1700 cm³
• Kasutasid tuld ja tööriistu
• Kohanesid külmaga
• Tugeva kehaehitusega, musklis ja lühikesekasvuline (u 152 cm)
• Käsivars ja jalg olid lühikesed võrreldes õlavarreluu ja reieluuga
• Elasid koobastes
• Matsid oma surnuid
• Viimased surid välja 25 000 aastat tagasi
Pärisinimene ehk tark inimene Homo sapiens
Tarka inimest iseloomustab:
• Aju suurenemine 1200 - 1700 cm³
• Luude ja hammaste nõrgenemine
• Kõnevõime
• Sümbolitega kirjutamine
• Kunsti loomise võime (kromanjoonlaste koopamaalid)
Peenemad tööriistad
• Efektiivsed toiduvarumisstrateegiad
Tänapäeva inimene Homo sapiens sapiens
Tänapäeva inimene ilmus Aafrikas umbes 150 000 aastat tagasi
• Kujunesid inimrassid
• Kultuuri teke
Mikroevolutsioon ja inimese evolutsioon #1 Mikroevolutsioon ja inimese evolutsioon #2 Mikroevolutsioon ja inimese evolutsioon #3 Mikroevolutsioon ja inimese evolutsioon #4 Mikroevolutsioon ja inimese evolutsioon #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-03-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ILI Õppematerjali autor
Tegemist on bioloogia konspektiga, mis käsitleb: mutantsiooniline muutlikkus, kombinatiivne muutlikkus, geenivool, geenitriiv, looduslik valik, liikide teke, inimese evolitsiooni etapid (lõunaahv, homo habilis, homo erectus, homo neandertalensis, homo sapiens).

Sarnased õppematerjalid

Evolutsioon
7
doc

Evolutsioon

1) Selgita evolutsiooni mõistet? Evolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioons. 2) Millised on 3 põhiseisukohta elu tekke kohta Maal? On toimunud elu algne loomine. Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt. Elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena. 3) Nimeta 4 evolutsioonivormi ning selgita milles need seisnevad? Füüsikaline evolutsioon ­ elementaarosakestest tekkisid aatomid. Umbes 5milj aastat tagasi tekkis Päike ja 4,5 milj aastat tagasi planeet Maa. Keemiline evolutsioon ­ lihtsatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ainete kompleksid. Aatomitest on tekkinud molekulid. Bioloogiline evolutsioon ­ Elu areng esimestest elusolenditest inimesteni. Sotsiaalne evolutsioon ­ Inimühiskonna areng. 4) Kirjelda, millised tingimused valitsesid Maal 4 miljardit aastat tagasi?

Bioloogia
9-klassi bioloogia
6
docx

9. klassi bioloogia

Uusaegkond 65 miljonit aastat tagasi Esimesed elusolendid Maal Vanimad elusorganismid tekkisid u 4 miljardit aastat tagasi ning olid tõenäoliselt bakterite sarnased Üherakulised Tuumata Tsüanobakterid ehk sinikud olid fotosünteesivõimelised: Atmosfääri vabanes esmane hapnik Üherakulised organismid (2500 miljonit aastat tagasi) Esimesed tuumaga organismid Sarnanesid algloomadega Taimeriigi evolutsioon Hulkraksed organismid ­ esimesed hulkraksed vetikad (1500 miljonit aastat tagasi) Vetikad varustasid Maa atmosfääri hapnikuga Esimesed maismaa taimed ­ ürgraikad 450 miljonit aastat tagasi Hiiglaslikud eostaimed ­ 350 miljonit aastat tagasi a) Pärisraikad (kollad) ­ sigillaria, soomuspuu ehk lepidodendron b) Kidad (osjad) ­ kalamiidi kida, karboni kida c) Sõnajalgtaimed ­ paljunevad eostega, lehed (fotosüntees), mulla teke

Bioloogia
Evolutsioon ja evolutsioonimehhanismid
5
doc

Evolutsioon ja evolutsioonimehhanismid

Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid. Darwinlik evolutsioonitooria ­ ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid indiviidide rühmad ­ populatsioonid ja liigid. Populatsioon ­ tavaliselt on liik jaotunud eri aladel elutsevateks asurkondadeks ­ populatsioonideks. Populatsiooni moodustavad nt mingi kalaliigi isendid ühes järves, mingi taimeliigi isendid ühes metsas ja ka eestlased Eestimaal. Igas populatsioonis on väiksem või suurem geneetiline mitmekesisus. Populatsiooni isendid on omavahel fenotüüpselt sarnasemad kui sama liigi eri populatsioonidesse kuuluvad isendid. Nende tunnuste sarnasus tuleneb peamiselt geneetilisest sarnasusest. Populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogumit nimetatakse populatsiooni genofondiks. Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet (suhtelist sagedust) nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes. See määrab suurema osa

Bioloogia
Bioloogia KT Evolutsiooni mehhanismid
6
docx

Bioloogia KT Evolutsiooni mehhanismid

Liigitekke peamisteks teguriteks on mutatsioonid, geenitriiv, looduslik valik 13. Mis kindlustab uue liigi püsima jäämise? o arvukuse tõus o levila laienemine o ristumisbarjääri teke o geograafiline eraldatus Ainult mõned liigist eraldunud populatsioonirühmad suudavad uutes tingimustes püsima jääda ja paljuneda - nendest kujunevad aja jooksul uued populatsioonid või liigid. 14. Selgita mikro- ja makroevolutsiooni sarnasusi ja erinevust. Mikroevolutsioon – evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uute liikide tekkele. Makroevolutsioon – liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass). Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: o toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine o aluseks on muutused pärilikus infos o mitmekesistumine Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused: o mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähemisendeid 15

Evolutsioonimehhanismid
Evolutsiooni geneetilised alused
10
ppt

Evolutsiooni geneetilised alused

EVOLUTSIOONI GENEETILISED ALUSED Mariliis Tisler 12.B Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon. Muutused peavad tekkima geneetilises materjalis ja kanduma edasi järglastele. Populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid moodustavad selle populatsiooni geenifondi. Erinevate alleelide ja genotüüpide arvulist suhet nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks. G e n e e t ilin e m u u t lik k u s M u t a t s io o n ilin e m u u t lik k u s K o m b in a t iiv n e m u u t lik k u s G e e n is iir e G e e n it r iiv Geneetilise muutlikkuse peamised allikad Mutatsioonid Populatsioonis tekib mutatsiooniline muutlikkus (geen-, kromosoom- ja genoommutatsioonid) Enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on kahjulikud. Mutatsiooniline muutlikkus on evolutsiooni peamine allikas. Kombinatiivne muutlikkus Alleelide kombinee

Bioloogia
Evolutsioon
3
doc

Evolutsioon

evolutsiooniks ehk bioloogiliseks evolutsiooniks. Evolutsioonilisi muutusi iseloomustab kindel suund ja pöördumatus. 4 evolutsioonivormi: 1) füüsikaluine evolutsioon- ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite ja molekulideni 2) keemiline evolutsioon- lihtsatest anorgaanilistest ainetest polümeersete orgaaniliste ainete kompleksideni 3) bioloogiline evolutsioon- elu areng maal esimestest elusolestest inimeseni 4) sotsiaalne evolutsioon- inimühiskonna areng. Elu päritolu: keemiline evolutsioon maal kulges tingimustes, mis oluliselt erinesid praegusaegsetest. Evolutsiooni tõendid: elu arengust maal annab kõige vahetumat teavet paleontoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Paleontoloogilised leiud näitavad, et maakoore erineva vanusega kihid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi. Erisuguste liikide võrdlus näitab, et neil võivad olla põhijoontelt sarnased elundid. Rudimendid- ei ole

Bioloogia
Bioloogia - evolutsioon
8
odt

Bioloogia - evolutsioon

Bioloogia KT 1. Evolutsioon ­ mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Evolutsioonivormid: · füüsikaline evolutsioon · keemiline evolutsioon · bioloogiline evolutsioon · sotsiaalne evolutsioon Cuvier'i katastroofiteooria: · Esimene teadlane, kes väitis, et ürgsed organismid on välja surnud. · Samuti arvas, et paljude loomade väljasuremine on põhjustatud olnud looduskatastroofidest. · Avastas, et mida sügavamatest kivimikihtidest leiud tulevad seda enam erinevad need tänapäeval elavatest organismidest. Lamarck elu evolutsioon: · Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele. Darwini teooria põhiseisukohad:

Bioloogia
Evolutsioon - Bioloogia KT
8
odt

Evolutsioon - Bioloogia KT

Bioloogia KT 1. Evolutsioon – mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Evolutsioonivormid: • füüsikaline evolutsioon • keemiline evolutsioon • bioloogiline evolutsioon • sotsiaalne evolutsioon Cuvier’i katastroofiteooria: • Esimene teadlane, kes väitis, et ürgsed organismid on välja surnud. • Samuti arvas, et paljude loomade väljasuremine on põhjustatud olnud looduskatastroofidest. • Avastas, et mida sügavamatest kivimikihtidest leiud tulevad seda enam erinevad need tänapäeval elavatest organismidest. Lamarck elu evolutsioon: • Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele.

Bioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun