Inimlaste evolutsioon (0)

Sarnased õppematerjalid

1

rtf

Inimese areng ja eelased

Australopithecus Austalopiteekus on väljasurnud hominiid, kes on tihedalt seotud inimesega. Ta tundis ennast ka puu otsas koduselt. Tal olid pikad ja kaardus sõrmeluud, mis tõttu sõrmed olid võimelised ronimise ajal tugevalt haarduma. Australopiteegid olid enamasti taimtoidulised ja küttimisega agaralt ei tegelenud. Arvatakse, et nad olid hoopis kütitavad. Homo habilis Umbes 2,5 -1,5 aastat tagasi kujunes välja osavinimene. Nad valimistasid ise tööriistu. Esimesed säilmed koos tööriistadega leiti aafrikast oldurai orust. Ta oli väga lühike (keskmise kasvuga umbes 127 cm), kerge (45 kilogrammi) ning võrreldes tänapäeva inimesega olid tal ebaproportsionaalselt pikad käed. Homo habilis kasutas tööriistu põhiliselt koriluses (muuhulgas raibete liha tükeldamiseks), kuid mitte kaitseks ega küttimiseks. Erinevalt ahvinimestest oli osavinimesel maapealne eluviis. Ta elatus korilusest ehk loodusandide korjamisest. Homo erectus Ehk püstine inimene,

Ajalugu

20

pptx

Antropogenees

Antropogenees  Liisa Leit G1BK  Antropogenees   Antropogenees on inimese põlvnemine ehk antroploogia haru, mis uurib inimese teket ja päritolu.  Ahvinimene (Australopiteekus)   Inimese kujunemine sai alguse ligikaudu 5-6 miljonit aastat tagasi Ida-Aafrikas, Victoria järve ja Kilimandzaaro mäe vahelisel alal, kus tekkis ahvinimene.  Välimuselt oli ta umbes poolteist meetrit pikk ja sarnanes pigem ahvile, kui inimesele. Ta liikus kohmakalt kahel jalal, vahel oma pikkadele rippuvatele kätele toetades.  Ahvinimene (Australopiteekus)   Ahvinimese aju oli tunduvalt suurem, kui ahvil, kuid palju väiksem, kui inimesel. Ta ei osanud rääkida ja tal puudusid ahvile omased teravad kihvad. Ahvinimene oli võimeline kasutama tööriistadeks ainult üksikuid kive.  Ta oli tunduvalt nõrgem, kui teised ahvlased ja seeg

Antropoloogia

16

pptx

Inimese evolutsioon

Inimese evolutsioon --- --- Laura Runthal Hominiidid  4.5 milj. aastat tagasi Australopiteekus  4 mil. a tagasi  Vanimad leiud pärinevad Põhja-Keeniast 4.2 milj. a. tagasi  Ajumaht 35% nüüdisinimese omast  1.2-1.4 pikk  Neil esines suguline erinevus välimuses  Tundis end puu otsas paremini kui maal  Ei osanud tööriistu kasutada rohkem kui tänapäeva gorillad  Olid taime toidulised.  Leopardid ja hüäänid jahtisid neid. Homo  Inimene (Homo) on inimlaste perekond, kuhu kuulub inimene ja väljasurnud inimese liigid.  Eeldatavalt on Homo perekonna vanus 2,5 miljonit aastat ja põlvneb mõnest australopiteegi liigist  Homo habilis ehk osavinimene elas umbes 2,4 kuni 1,5 miljonit aastat tagasi. Teda peetakse perekonna Homo esimeseks liigiks.  Ta arenes välja Lõuna- ja Ida-Aafrikas 2,5...2 miljonit aastat tagasi, lahknedes perekonnast Australopithecus.  Võrreldes viimase es

Iidsed tsivilisatsioonid

3

doc

Kuidas maailm ja inimsugu loodi

4,6k milj. Aastat tagasi 3,5k milj Aastat tagasi lõualuudeta kalad ,kõhrkalad selgrootud Paleosoikumvanaaegkond 570245 milj. A.t Mesosoikumkeskaegkond 24565 milj. A.t Kainosoikumuusaegkond Lõualuudega kalad,hiidskorpionid,kahepaiksed.hakkasid maal käima.arenesid roomajad.jääaeg lõpetas paleosoikumi.Mesosoikusroomajate periood,imetajad,dinosaurused arenesid maal , vees krokodillid , konnad ,pterosaurused lendasid õhus , esimesed õistaimed ning pisiimetajad. Juuraajastu ehk dinosauruste ajastu 208146 milj a.t levisid igale poole. Kainosoikum 65 milj. Aastat tagasi , erinevad arvukad vormid. Kängurud,nahkhiired,vaalad,delfiinid,ahvilised,kaslased,antiloobid,hirved,inimene Pronks leiutati umbkaudu 2500 aastat eKr Vahemeremaades Umbes 1300 aastat eKr hakkasid hetiidid Väike-Aasias rauda tootma. Klassikalise antiik tsivilisatsiooni lõppu, mida sümboliseeris viimase Lääne-Rooma keisri kukutamine 476. aastal pKr, loetakse ühtlasi vana

Ajalugu

14

docx

Esiajalugu ja idamaad

Inimese evolutsioon Inimese evolutsioon on rangelt võttes küll perekonna Homo (inimene) evolutsioon, kuid seda uuriv paleoantropoloogia . Perekonna Homo otsesteks eellasteks peetakse perekonda Australopithecus. Australopiteekus (ladina keeles Australopithecus 'lõunaahv') on esikloomaliste seltsi inimlaste sugukonda kuuluv väljasurnud perekond, millest põlvneb inimese perekond. Kõik teised liigid perekonnast Homo peale inimese (Homo sapiens; tarkinimene) on välja surnud. Nähtavasti ei ole mitte kõik väljasurnud inimeseliigid tänapäeva inimese otsesed eellased. Uurijate seas puudub üksmeel, kuidas perekonna Homo teadaolevad fossiilid liikidesse ja alamliikidesse rühmitada. Põhjuseks on mõnel juhul leiumaterjali vähesus, teistel juhtudel fossiilide suur omavaheline sarnasus. Osa

Ajalugu

7

doc

Ajaloo õpimapp 6.klass

ÕPIMAPP Koostaja: Juhendaja: 6. klass  EESTLASED MUINASAJA LÕPUL Muinasaja lõpuks, 12.-13. sajandi vahetuseks oli ena-vähem kogu Eesti ala asustatud. Hõredalt oli elanikke vaid tänapäeva Pärnumaal, mõnel pool rannaaladel, Hiiumaal ja väiksematel saartel. Eesti elanike üldarv ulatus 150 000-200 000 inimeseni. Seda oli oma aja kohta üpris palju. Näiteks Läti alal elas sellal umbkaudu 200 000 inimest, kes jagunesid mitme hõimu – liivlased, latgalid, semgalid, kurelased, seelid – vahel. Enamik Eesti asukaid olid eestlased, kuid Kirde-Eestis elas üsna arvukalt veel vadjalasi. Lõunapiiril, mis kulges mõnevõrra lõuna pool praegusest, oli eesti - liivi ja eesti-latgali segaasustust. Lisaks oli Eestis orje, kelleks olid sõjaretkedelt toodud vangid ja nende järglased. ELATUSALAD Põhiliseks elatisandjaks oli põllundus ning peamiseks põllukultuuriks suvi- ja talirukis. Selle kõrval kasvatati otra, nisu, kaera

Ajalugu

9

odt

Keskaeg

usulised tõekspidamised, kirjandus ja teadus. Vanimad tsivilisatsioonid tekkisid jõgede ja kaubateede äärde. Seal jõudis inimkond esmakordselt kirja oskuseni. Kirjalike tekstide ilmumine tähistab esiaja ehk muinasaja lõppu ning ajaloolise aja algust. Ajalooline aeg algab perioodiga, mida nimetatakse kirja kasutusvõtuga. Selgita järgmised mõisted (selgitus peab ammendavalt avama mõiste sisu!) 1. AUSTRIALOPITEEKUS- esikloomaliste seltsi inimlaste sugukonda kuuluv väljasurnud perekond, millest põlvneb inimeste perekond. Inimese ja šimpansite viimane ühine eellane elas 4.mln aastat tagasi ja sel ajal austrialopiteekusi ei olnud. Vanimad leiud on 3,5-3,8 mln aastat vanad ning hilisemad 1,9 aastat vanad. Esimesed teadaolevad fossiilsed inimesed. Oli umbes 1,2-1,4 m pikk. Olid enamasti taimetoitlased. Arvatakse, et hoopis neid kütiti (leopardid, hüäänid jne). 2

11.klassi ajalugu

52

docx

Esiaeg ja arheoloogia alused

Saleda kehaehitusega, näokuju iseloomustab etteulatuv lõug. Puri- ja silmahambad taandunud, kuid suuremad kui tänapäeva inimesel. Ajumaht (380–430 cm3) on oluliselt väiksem kui tänapäeva inimesel. Dateering: 3,9–2,9 miljonit aastat tagasi. 2010. a uuringu põhjal pakuti, et on kasutanud kivist tööriistu, millega loomade liha skeletist eraldada, seega esimene inimliik, kes kasutas tööriistu. Loetud tänapäeva inimlaste (perekond Homo) üheks võimalikuks eelkäijaks. Australopithecus africanus Eristatud Lõuna-Aafrika leidude põhjal. Elas oletatavasti 3,5–2,5 miljonit aastat tagasi. Seni on teada vaid neli leiukoht, tuntuim leid on Taungi kolju (1925), selle põhjal oletas Raymond Dart esimesena uue inimlaste liigi leidmist. Laiemalt võeti see avastus omaks alles 1950. aastatel. Oletatakse, et kehakujult sarnanes paljuski Australopithecus afarensis’ega: nende käed oli pikemad kui jalad

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)