Hambapasta

t, ave

Hambapasta (2)

Keskkool - Meditsiin - Terviseõpetus

5 VÄGA HEA

HAMBAPASTAD
Referaat
Tartu 2009
SISUKORD

SISSEJUHATUS

AJALUGU

KOOSTISOSAD JA MAITSED
3.1. Aktiivsed koostisosad
3.2. Teised koostisosad ja maitsed

TOKSILISUS
1. SISSEJUHATUS
Hambapasta on pasta või geeljas aine, mida kasutatakse koos hambaharjaga, et puhastada ja hooldada hambaid ning hoida nende tervist. Hambapastat kasutatakse, et parandada suuhügieeni – ta aitab eemaldada hammastelt kattu ja toiduosakesi, vältida halba hingeõhku (halitoosi) ning omastada aktiivsed koostisosad, nagu fluoriid või ksülitool, mis aitavad vältida igemeprobleeme. Osa hambaarste soovitab hambaid harjata kahel korral päevas, kui mitte rohkem. Enamikes arenenud maades soovitavad hambaarstid hambaid pesta pärast igat söögikorda. Sellegipoolest sisaldavad hambapastad ka toksilisi ühendeid, mida ei tohi alla neelata.
2. AJALUGU
Varajaseimaid viited hambapasta olemasolule pärinevad 4nda sajandi Egiptusest, mis kirjeldavad mikstuure irise lilledest. Kreeklased ja roomlased arendasid hambapastat lisades sinna purustatud luid ja teokarpe. Pärsia muusik ja moedisainer Ziryab on tuntud ka sellepoolest, et leiutas 9ndal sajandil teatud tüüpi hambapasta, mille täpsemad koositosas on tänaseni teadmata, kuid on kirjeldatud, et see täitis oma funktsiooni ja maitses hästi. Pole teada kas neid varjasi hambapastasid kasutati üksinda, kasutati riidetükki selle hammastele hõõrumiseks või oli kasutusel mõni varajastest hambaharjadest, nagu puuoksad vms.
Ameerika ja Briti hambapasta retsept 18ndast sajandist sisaldab söestatud leiba ja kaneeli. Aastaks 1900 oli leitatud hambapasta, mis koosnes hüdrogeenitud peroksiidist ja söögisoodast ning seda soovitati kasutada koos hambaharjaga. Selliseid esmaseid uuema aja hambapastasid hakati turustama 19ndal sajandil, kuid ei saavutanud populaarsust enne Esimest Maailmasõda. Aastal 1892 valmistas doktor Washington Sheffield hambapastale tuubi , mille tegemiseks sai ta idee pojalt, kes reisis Pariisi ja nägi seal värvituube, mida kunstnikud kasutasid. Aastal 1896 hakkas Colgate & Co New Yorgis omi hambapastasid samamoodi tuubidesse tootma , nagu Sheffield.
Fluoriid lisati esimest korda hambapastale 1914. aastal, mida kritiseeris Ameerika Hambaarstide Liit aastal 1937. Fluoriidi sisaldavad hambapastad aktsepteeriti Ameerika Hambaarstide Liidu poolt 1950ndatel. Heakskiidu saanud hambapastasid hakkas edasi arendama kompanii Procter & Gamble ning esimene selline ilmus aastal 1955 ja kandis nime Crest. Aastal 1960 kinnitas Ameerika Hambaarstide Liit, et Crest on efektiivne hammaste lagunemise vastu. Riigi fluoriidi sisaldus hambapastades varieerub , oleneb kehtestatud piirangutest ja soovitustest. Näiteks paljudes Aafrika riikides on fluoriidi sisaldus hambapastades kordi kõrgem kui Ameerika Ühendriikides kasutatavates pastades.
Juunis aastal 2007 soovitasid USA Toidu ja Ravimi Organisatsioon ning sarnased organisatsioonid Panamas, Austraalias ja Puerto Ricos tarbijatel vältida teatud brändide hambapastasid, mis on toodetud Hiinas ning sisaldavad mürgist ainet dietüleenglükooli (DEG) Seda kemikaali kasutatakse külmumisvastastes ainetes lahustina, kuid võib põhjustada maksa- ja neerukahjustusi või olla koguni surmav .
3. KOOSTISOSAD JA MAITSED
3.1. Aktiivsed koostisosad
Fluoriid erinevates vormides on enim kasutatud aktiivse koostisosana hambapastades, et vältida hambaaukude teket. Kuigi fluoriidi leidub väikeses koguses taimedes, loomades ja looduslikes veeressurssides ning omab luid ja hambaid moodustavat toimet, ei peeta teda eluvajalikuks komponendiks. Naatriumfluoriid (NaF) on kõige tuntum vorm; mõned tootjad kasutavad aga naatriummonofluorofosfaati (Na2PO3F) või orgaanilist amiinfluoriidi. Paljudes Ameerika Ühendriikides müüdavates hambapastades on 1000–1100ppm fluoriidi iooni, Suurbritannias on see kontsentratsioon sageli kõrgem. See näitab aga et odavam hambapastad on sama efektiivsed kui kallimad. Aastal 1998 hindas ajakiri Consumer Report 30 hambapastat 38st suurepäraseks. Teisi aktiivseid koostisosi kasutatakse vähem, nagu näiteks kaltsiumfosfaat remineraliseerimiseks või strontsiumkloriid hammaste tundlikkuse vähendamiseks.
3.2. Teised koostisosad ja maitsed
Lisaks fluoriidile kuulub hambapastade põhikoostisesse lisaained hammaste lihvimiseks, poleerimiseks. Uuringud on näidanud, et sedasorti lisaaineid hambapastades vähendavad aega 50% võrra, mis kulub hammastelt katu eemaldamiseks. Lisaaineid, nagu hambaid poleerivad toimeained, kutsuvad esile nõrga emaili erosiooni, mida kutsutakse poleerimiseks. Mõned tootjad lisavad hambapastadele füllosilikaati ( kivim ), mis lisaks lihvivale toimele lisab hambapastale läike. Paljud hambapastad sisaldavad aga ainurakseid ränivetikaid, millel on samuti õrn lihviv toime. Hammastelt katu ja hambakivi eemaldamine ennetab kaariese ja periodontiidi teket. Lisaks sellele aitavad lihvivad ained eemaldada hammastelt plekke.
Mitte küll kõik, aga paljud hambapastad sisaldavad naatriumlaurüülsulfaat. Seda ainet leidub ka paljudes teistes igapäevastes hooldusvahendites, nagu näiteks šampoonides. Naatriumlaurüülsulfaadil on šampoonide puhul kohevust tekitav efekt, hambapastade puhul aga antibakteriaalne toime. Mõnedel inimestel võib see aine aga põhjustada suuhaavandeid, kuna võib liigselt kuivatada suu limaskesti.
Koostisosi, nagu söögisooda, ensüümid, vitamiinid , ravimtaimed, kaltsium , suuvesi või hüdrogeenitud peroksiid, kasutatakse sageli kombineeritult ja nimetatakse kui kasulikke ja tervislikke. Mõned tootjad lisavad selliseid antibakteriaalseid koostisosi, nagu tsinikkloriid või triklosaan, et ennetada igemepõletikke. Naatriumhüdroksiid on sageli kasutusel, et neutraliseerida happeid .
Hambapastasid leidub polettidel erinevates toonides ja maitsetega. Kõige enam levinud maitsed on variatsioonid mündist (piparmünt jt). Rohkem eksootilised maitsed on aniis, aprikoos , närimiskumm, kaneel , lavendel, vanilje , sidrun , apelsin ja mänd. Väga ebatavalised maitsed on viski, pähklivõi ja jäätee. On olemas ka maitsestamata hambapastasid.
4. TOKSILISUS
Hambapasta ei ole mõeldud allaneelamiseks, erandiks on vaid koduloomadele ja astronautidele mõeldud pastad. Allaneelamisel võivad ilmneda iiveldus ja kõhulahtisus. Kui hambapasta allaneelamine toimub pidevalt, siis see tähendab, et saadakse üleliia suur fluoriidi kogus, mis võib viia fluoroosi tekkeni. Eriti ohtlik on see just laste puhul ja seetõttu soovitataksegi lastel kasutada fluoriidivabasid hambapastasid. Naturaalsed, ilma fluoriidisisalduseta, hambapastad koosnevad piparmündi õlist, mürrist, taimede ekstraktidest, spetsiaalsetest õlidest ja puhastavatest ainetest.
Mõned hambapasta koostisosad on kahjulikud ka keskkonnale, mitte ainult inimese tervisele. Nendeks on:

fluoriid;
kunstlikud maitsestajad;
kunstlikud värvained;
triklosaan;
söögisooda;
siduvad ained;
pürofosfaat;
polüetüleenglükool;
polüpropüleenglükool;
aspartaam jm.

Triklosaan on registreeritud kui pestitsiid ja võib keskkonda sattumisel kahjustada õrnu vee ökosüsteeme. Paljud eelpool nimetatud ainetest võivad aga sassi lüüa loomade hormonaaltasakaalu ja olla kantserogeenid.
KOKKUVÕTE
Hambapasta on pastajas või geeljas vahend hammaste puhastamiseks , samuti nende tervise ning väljanägemise parandamiseks. Hammaste puhastamiseks kantakse hambapasta hambaharjale. Kõige tavalisemad aktiivsed koostisosad on fluoriidid, näiteks naatriumfluoriid. Need aitavad vältida hambaaukude teket. Veel leidub hambapastades palju muid koostisosi, mis näiteks aitavad vältida halba hingeõhku, poleerida hambaid jm. Hambapastasid on saadaval paljudes erinevates maitsetes ja värvitoonides.

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 38 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-01-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

38 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ave t Õppematerjali autor

Referaat hambapasta ajaloost, koostisosadest, toksilisusest

hambapasta hügieen

Sarnased õppematerjalid

docx

Hambapasta areng

..........................11 SISSEJUHATUS Erinevalt teistest loomariigi esindajatest on inimese hambad evolutsiooni käigus tublisti arenenud, et toime tulla erinevate toitude mälumisega ning üksteisega kommunikeerumisega. Kui tänapäeval räägitakse juba väga varajases elueas lapsele hammaste harjamisest, siis meie esivanematel kulus selleks väga pikk aeg, et mõista suuhügieeni olulisusest ning kasutusele võtta esimesed hambaharja meenutavad vahendid. Järgnevas referaadis kirjeldan hambapasta ajalugu ja tekkeviisi, samuti kirjeldan tänapäeval toodetavate hambapastade liike ja peamisi koostisosi. 1. 1. AJALUGU Hambapastade arendamise algus ulatub 300-500 a.e.Kr iidsesse Hiinasse ja Indiasse. Vastavalt Hiina ajalooürikutele, uuris õpetatud mees Huang-Ti hammaste eest hoolitsemist ning jõudis järeldusele, et mitmeid suus esinevaid valusid saab vähendada, kui igemesse või lõualuu teatud piirkonda torgata kullast või hõbedast nõelu

Meditsiiniajalugu

doc

Puhastusvahendid

Tegelikult käsitleb mõiste "pesu- ja puhastusvahend" endas kõiki tooteid, mida kasutatakse tekstiilitoodete, nõude, põrandate ja muude majapidamises esinevate erinevate pindade pesemiseks ning puhastamiseks.[1] 2 1. DETERGENDID Detergent tähendab mistahes ainet või valmistist, mis sisaldab seepe ja/või muid pesemiseks ja puhastamiseks ettenähtud pindaktiivseid ühendeid. Detergendid võivad olla mistahes kujul (vedel, pulber, pasta, kang, plaat, valatud tükk, kujund jne) ning turustatud kasutamiseks või kasutuses majapidamises või institutsioonilistel või tööstuslikel eesmärkidel.[1] Pesu- ja puhastusvahendite märgitus peab sisaldama koostisosade loetelu. See aitab tarbijal leida endale sobiv toode, seda ohutult kasutada ning saavutada seeläbi parim tulemus. Samuti aitab see mõnede koostisosade suhtes tundlikel tarbijatel teha endale tooteid valides veelgi teadlikumaid valikuid

Üldkeemia

docx

KÕIK OLULINE TERVISLIKUST TOITUMISEST

KÕIK OLULINE TERVISLIKUST TOITUMISEST E-AINED TOIDUS Üha rohkem eestlasi on hakanud hoolima oma tervisest, hinnates sealjuures kvaliteetset ja puhast toitu. Tehes valiku mahekauba kasuks, saab kindel olla, et vilju on kasvatatud ilma taimekaitsevahenditeta ning valmistoodetesse pole lisatud kunstlikke E-aineid. Tihti tuleb aga valik teha suurpoodides müüdavate toodete seast, milles paratamatult leidub E-aineid. Alljärgnevalt leiad vastused küsimustele - millised on toidu lisaained, miks neid toitudesse lisatakse ning milliseid lisaaineid tervislik toituja kindlasti vältima peaks. Kui valmistoitude pakenditel peenes kirjas koostist lugeda, siis selgub, et lisaks tavapärastele toiduainetele sisaldub enamuses neist ka mingi võõrapärase nimega ühend või E-täht koos numbrikoodiga. E ja numbrikoodiga tähistatakse Euroopa Liidus toidu lisaaineid, kuid toidu lisaaine võib pakendil olla välja kirjutatud ka täispika nimetusega (nt E 621 või naatriumglutamaat). Toidu lisaainei

Toitumine

Kommentaarid (2)

janete aas: aitas mind tublisti

16:35 23-05-2012

kannikai: Päris asjalik

16:35 16-03-2011

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk