1. (Broader) array laiem valik, 2. Abnormal- ebanormaalne 3. Adaptable - Kohanemisvõimeline 4. Additive - something that is added . lisaaine 5. Administratation - haldamine 6. Advantage eelis 7. Advice nõustama 8. Agency - agentuur 9. Agenda - päevakord 10. Analysis analüüs 11. Anticipated oodatud 12. Apply kandideerima 13. Assimilate- millelegi saraseks muutuma 14. Business äri 15. Campaign kampaania 16. Capability - võimekus 17. Capacity võimsus 18. Caution - Ettevaatlikus 19. Certainly kindlasti 20. Citizen kodanik 21. Coalition - koalitsioon 22. Coherent sidus 23. Collegue - kolleeg 24. Common tava 25. Complex keeruline 26. Conduct- läbi viima 27. Confront- vastu astuma 28. Consequense - tagajärjed 29. Consortia - konsortium 30. Continent maailmajagu 31. Contribute- kaasa aitama, soodustama 32. Conversely - ümberpööratult 33. Conveyi...
HALDUSÕIGUSE KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED 1. Mida tähendab avalik haldus ja kuidas avalik haldus jaguneb? Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega, mida teostatakse vahetult riigi ametiasutuste poolt või ka kaudselt avalik õiguslikud korporatsioonid, sihtasutused jne. 2. Millised riigiorganid teostavad avalikku haldust vahetult? Riigiorganid teostavad avalikku haldust vahetult otsese riigihalduse puhul. Nendeks on ministeeriumid, ametid, inspektsioonid, maavanemad ning õiguslikult mitteiseseisvad asutused nagu riigikoolid, riigihaiglad, riigimuuseumid jm. 3. Ava haldusorgani tähendus ja nimeta riigi keskhaldusorganeid. Haldusorgan vastav asutus, kogu või isik, kellel on pädevus mingit haldusülesannet täita ja selle raames otsuseid teha. Kes on konkreetne haldusorgan, kes vastavaid
Invest, 3-3-1-44-10; Nordecon, 3-3-1-13-12, p-d 18–24; Katšan, 3-3-1-18-12, p-d 1–20; Rätsep, 3-3- 1-76-12, p-d 10–14; V. L., 3-3-1-14-13; Lilitškin, 3-3-1-34-13 3-3-1-72-06 Halduse kandja ehk avaliku-võimu kandja ehk avalik-õiguslik juriidiline isik =riik, kov, kõik kes on loodud seadusega nt rahvusooper estonia, töötukassa, advokatuur, notarite koda, kaitseliit Haldusorgan HMS § 8 on seadusega selle alusel avalikku haldust täitma volitatud isik või kogu asutus. Tegutseb tavaliselt halduse kandja avaliku-õigusliku juriidilise isiku nimel. Kui nt tegevusloa annab rahandusminister siis ta on haldusorganiks, ta on riigi nimel tegutsev isik. Kas õigusvastane haldusakt saab kehtida? –kehtida saab ka õigusvastane õigusakt. õiguspärasus ja kehtivus on kaks erinevat asja. Õiguspärasus on kui kvaliteet – ehk kas haldusdokument vastab kõikidele nõuetele Kehtivus on kui eluiga
regionaalvõim kujundab iseseisvalt oma poliitikat. Kolmetasandiline halduskorraldus igal tasandil selge pädevus ja ülesanded. · Kohalik omavalitsus mingi maa-ala, või asula elanikele antud õigus otsustada ise kohaliku elu küsimusi. · Peamine omavalitsuse tunnus: · Kohaliku esinduskogu olemasolu ja iseseisva maksustamise õigus. Eestis kahetasandiline haldusjaotus: · I riiklik tasand riik, maakond korraldab ja koordineerib riiklikku haldust · II kohaliku omavalitsuse tasand linn, vald kohalikku haldust · Ajalooliselt kihelkond muinasajal, hiljem ühe mõisa võimuala vald · 1866 vallaseadusega muutusid iseseisvateks omavalitsusüksusteks. · Valdade ühendamisega 1890 vähenes nende arv 400ni · Keskajal tekkisid ka linnad Lübecki õigusega Tallinn, Narva, Rakvere · Riia õigusega Tartu, Haapsalu, Paide, Pärnu, Viljandi · Hiljem tekkisid Paldiski ja Võru.
3. Suunava halduse eesmärgiks on majanduse, sotsiaalsfääri, kultuuri arengu toetamine ja juhtimine. Iseloomulikuks vahendiks plaan ja selle alusel tegevuse rahastamine. 4. Maksuhalduse eesmärgiks on riigile rahaliste vahendite koguminVarustav haldus on personali värbamine ja nende tööks vajalike vahendite hankimine eesmärgiga tagada haldusülesannete täitmine. Haldusvahendite õiguslik toime Kriteerium võimaldab eristada koormavat haldust ja soodustavat haldust. · Koormava haldusega on tegemist siis, kui haldus sekkub isiku õigussfääri ja piirab tema vabadust ja omandit, kui haldus kohustab isikut. · Soodustava haldusega on tegemist siis, kui haldus annab kodanikule toetusi ja muid soodustusi. Haldusel on siin abistav ja soodustav funktsioon. Halduse õiguslikud vormid Haldust teostatakse tavaliselt ühepoolselt nn ülemvõimuna e avalikule
Maakonda juhib 5aastat maavanem, kelle määrab ametisse Vabariigi valitsus. Linnades ja valdades on volikogud. Maavanem määrab maavalitsuse. ülesanded: Korraldada ja koordineerida riiklikku haldust, käsutada riigivara, korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust, planeerida regiooni arengut. Kohtusüsteem on asutus mis tegeleb konfliktide lahendamisega. Eestis on kohtusüsteem astmeline: 1) Maa- ja linnakohus(Harju, Viru, Pärnu, Tartu) kriminaal ja tsiviilasjad. Apellatsioon - 30 päeva jooksul võimalus edasi kaevata. 2) Ringkonnakohus (Tartu, Tallinn, Jõhvi) 3) Riigikohus. Kassatsioon - uuritakse eelmisi protsesse. 4) EL kohus
kogu kohalikku elu. Saksamaa, Skandinaavia. Suure osa tuludest kogub munitsipaalvõim ise, regionaalvõim kujundab iseseisvalt oma poliitikat. Kolmetasandiline halduskorraldus igal tasandil selge pädevus ja ülesanded. Peamine omavalitsuse tunnus . Kohaliku esinduskogu olemasolu ja iseseisva maksustamise õigus Eestis on kahetasandiline haldusjaotus: · riiklik tasand riik, maakond korraldab ja kordineerib riiklikku haldust · kohaliku omavalitsuse tasand linn, vald kohalik haldusjaotus 15 maakonda, mis jagunevad 227omavalitsuseks, 194 vallaks ja 33 linnaks. Igal omavalitusel oma põhimäärus. Maakond on riikliku halduse üksus teostab maakonna riiklikku haldust, seda jub maavanem koos maavalitsuse ametnikkonnaga. Maavanema nimetab valitsus 5-aastaks, vaja ka maakonna omavalitsuste esindajate koosoleku toetust. Finantseeritakse riigi eelarvest Maavalitsuse ülesanded:
· Avalik haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb haldusekandjate, haldusorganite kogumist; · Avalik haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, mida teostavad haldusorganid ja mille esemeks on haldusülesannete täitmine · Avalik haldus formaalses mõttes on kogu haldusasutuste tegevus, sõltumata selle materiaalsest sisust. · Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust teostavate organite moodustamist ning sealjuures tekkinuid suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine. · Haldusõigus on õigusnormide kogum, mis kehtib halduse suhtes, määrates mh kindlaks võimualase tegevuse sfääri ja piirid ning korrespondeeruva üksikisiku vabadussfääri, samuti kodaniku õigused riiklikele soodustustele. · Haldusõiguse üldosa: · haldusorganisatsioon;
6. on suunatud konkreetsete meetmete rakendamisele (alati ei pruugi olla seaduses sätestatud, nt kuhu rajada tee) 7. oma sisult väga mitmekesine Avaliku halduse piirid ja seosed teiste avaliku võimu funktsioonidega Piirid Avalik administratsioon teostab oma toimingud kehtiva õiguse alusel ja piirides. Isikul peab olema võimalus ette näha, eeldada avaliku administratsiooni sekkumise võimalust ja määra tema erahuvidesse. Haldusõigusnormid määravad kindlaks avalikku haldust teostavate organite, avalike teenistujate, asutuste, ühingute, kodanike jt. subjektide nõutava, lubatava või soovitava käitumise piirid. Haldusõigusnormi subjektiks on isik, kellele norm on adresseeritud. Haldusõigusnormid kohustavad sooritama teatud toiminguid, keelavad teisi ja lubavad kolmandaid. Suurem osa haldusõigusnorme on sunni iseloomuga ja nende rikkumine toob kaasa õigusliku vastutuse, s.h. haldusõigusnormide alusel.
RIIGIKOGU VIKTORIIN Eesitlust tegid üle Anna Stepanova ja Anastassia Smirnova MIS ON RIIGIKOGU? 1. Riigikogu on mingi ala avalikku haldust juhtiv riigivalitsemise keskorgan, mis moodustab osa riigi täitevvõimust. 2. Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu, mille koosseisu valib rahvas neljaks aastaks. 3. Riigikogu on riigi loodud organ , mis vaatab läbi ning lahendab vaidlusi. KUIDAS RIIGIKOGU TÖÖPERIOODI NIMETATAKSE ? 1. Riigikogu tööperioodi nimetatakse istungjärguks. 2. Riigikogu tööperioodi nimetatakse koosolekuks. 3. Riigikogu tööperioodi nimetatakse
teadusministeerium (jaak Aaviksoo),Kaitseministeerium (urmas reinsalu),Keskkonnaministeerium (keit pentus-rosimannus),Kultuuriministeerium (rein lang),Majandus-ja kommunikatsiooniminister (juhan parts),Põllumajandusminister(helir-valdor seeder) ,Rahandusministeerium (Jürgen ligi),Siseministeerium (ken-marti vaher),Sotsiaalministeerium (hanno pevkur), Välisministeerium (urmas paet) Maavalitsuse ülesanded: Korraldada ja kordineerida riiklikku haldust, käsutada riigivara, planeerida regiooni arengut. Kohaliku omavalitsuse ülesanded Korraldada sotsiaalabi ja-teenuseid, korraldada elamu- ja kommunaalmajandust, organiseerida ühistransporti, korraldada heakorda ja kekskonnaplaneerimist. Eesti kohtusüsteem I maakohtud, halduskohtud , II ringkonnakohtud, III riigikohus. Õiguskantsler teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet (Indrek teder) Kohtunik teostab õigusemõistmist Advokaat süüaluse kaitsmine kohtus
1. Haldusõiguse mõiste - avaliku õ.se haru, mille normid regul. avalikku haldust teostavate organite moodustamist ning seejuures tekkinud suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine. ~ on õ.normide kogum, mis kehtib halduse suhtes, määrates mh kindlax võimualase tegevuse safari ja piirid korrespondeeruva üxikisiku vabadussfääri, samuti kodaniku õigused riiklikele soodustustele ja kaudse riigivõimu kandjad. ~ on õ.normide kogum, mis kehtib spetsiifiliselt halduse suhtes, kuid see ei täh, et h.õigus on üxnes haldusorganite ja nende tegevuse jaox
selle maakonna omavalitsuse esindajate koosolek. · Maavalitsus - ???? · Volikogu - valitakse valla/linna territooriumil elavate hääleõiguslike inimeste poolt (18, kodanik jms) · Linnapea - volikogu valib tema peale kohalike valimisi · Linnavalitsus - ????? 4. Millised on KOV ülesanded; millised maavalitsuse ülesanded? (neid ei leia põhiseadusest). Maavalitsus: · korraldada, kordineerida riikliku haldust · käsutada riigivara · korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust · planeerida regiooni arengut. Kov: · korraldada sots. abi, teenuseid · korraldada elamu-, kommunaalmajandust · tagada heakorda, keskkonna planeerimist · organiseerida ühistransporti · koolide, lasteaedada, muuseumide, rahvaraamatute ülalpidamist. 5. Kirjelda Eesti kohtusüsteemi 3 astet. I
Euroopa ajalugu kujundasid veel pikka aega viikingite retked. Varakeskaja lõpetanud kriisi tinginud põhjused on näiteks 1) suund benefiitsmajanduse pärandatavaks muutmisele, mis aitas kaasa Frangi riigi lagunemisele ja kokkuvarisemisele 9. sajandil. 2) Paavstluse sattumine aadlike kätte. 3) muhameedlaste, ungarlaste ja viikingite sissetungid, mis ulatusid kuni Rooma linnani. Seega kaotas 8. sajandil Euroopa muhameedlaste vallutusest päästnud uusaadel ja senine kohalikku haldust taganud kirikuvõim hiliskeskaja lõpuks usaldatavuse ja tõsiseltvõetavuse.
moodustasid ordu sõjajõudude tuumiku. · poolvennad, kelleks olid mitmesugused käsitöölised - sepad, pagarid kingsepad jm. · preestervennad, kes toimetasid vajalikke kiriklikke kombetalitusi. Vasalle Liivi ordu aladel ei olnud. Mõisad kuulusid ordule, neid juhtisid vastavad orduametnikud,kes teostasid mõisade kaudu ka kohaliku haldust. Ordu majanduselu juhtisid linnuste ja losside majandusülemad, laekurid, veski- ja köögimeistrid ning teised sarnased ametimehed.
Nad moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks Nad saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest Nende töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud Haldus kindla objekti või valdkonna igakülgne plaanipärane korraldamine. Avalik haldus riigi ja omavalitsuste plaanipärane igapäevane tegevus, t ellu viia poliitikas püstitatud eesmärke. Nüüdiajal on esikohale tõusnud avalikkud haldust korraldavad institutsioonid: sotsiaalkindlustusamet, maksuamet. Väiksemat tähelepanu pälvivad aga klassikalised, riigi sisemist ja välist julgeolekut tagavad struktuurid: sõjavägi, politsei, vangla. Nüüdisaegsete riikide majandus on üles ehitatud turumajanduse põhimõtetele. Konkurents ja ettevõtlusvabadus on viinud selleni, et enamik ärilisi ettevõtteid kuulub erakapitalile. Erasektori ettevõtted
Riigiasutustele iseloomulikud tunnused 1) Kindel sisemine struktuur ja hierarhia 2) Moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks 3) Saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest 4) Töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud Avalik haldus Riigi ja omavalitsuste plaanipärane igapäevane tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärke. Esile ongi tõusnud avaliku haldust korraldavad institutsioonid (sotsiaalkindlustusamet, maksuamet). Avalik-õiguslikud asutused need ei allu otseselt riigile (nt mõnele ministeeriumile), vaid korraldavad oma tööd iseseivalt. Samas säilitab riik kontrolli nende tegevuse üle, eraldades neile selleks raha ja tellides neilt teenust, nt riiklik koolitustellimus ülikoolidele. Kaynes'i ja Friedman'i teooriate erinevused * enamik majandusprobleeme on seotud Keynesi arust mitteküllaldase nõudlusega-Friedmani
Maakond on regioonis riikliku, vald ja linn kohalikud aga kohaliku halduse üksused. Maakonda juhib maavanem koos maavalitsuse ametnikkonnaga. Maavanema nimetab valitsus ja maavanemal peab olema kohaliku omavalitsuse toetus. Maavanem nimetatakse viieks aastaks. Rahva valitud esindusvõimu organit maakonnas pole. Maavalitsus on riigi täitevvõimu asutus, mida finantseeritakse riigi eelarvest. Maavalitsuse peamised ülesanded (teostab maakonna riiklikku haldust) 1) korraldada ja koordineerida riiklikku haldust 2) käsutada riigi vara 3) korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust 4) planeerida regiooni arengu Maakonna lipp on kahevärviline: valge, roheline. Maakondade lippe eristab maakonna vapp lipu keskel. Vald ja linn on iseseisvad omavalitsuse üksused. Neil on oma valitud esindusorganid (volikogu) ja oma eelarve. Volikogu valitakse, valimistel osalevad valla või linna elamuregistrisse kantud inimesed.
Lahutamine Ametnikud peavad olema poliitiliselt neutraalsed, et nad saaksid teha otsuseid ainult avalikust huvist lähtuvalt, mitte vastavalt kitsaid huvisid esindavatele poliitikutele. Poliitika ja avalik haldus on erineva ajalise eesmärgistusega. Poliitikud on keskendunud lühiajalistele eesmärkidele, et tagada edu järgmistel valimistel; avalik haldus on pikemaajaliste eesmärkidega, kuna tavaliselt halduspoliitika programmide elluviimine üle ühe legislatuutiperioodi. Avalikku haldust teostavad ametnikud peavad tänapäeval olema professionaalid, kellel on pikaajaline töökogemus ja karjäär ning seega tunnevad oma valdkonda peensusteni poliitiliste personaliotsuste korral ei oleks see aga võimalik. Ametnike informatsioonimonopol kogu ühiskonda mõjutavates küsimustes seab ilma piisava sõltumatu kontrollita ohtu võimude lahususe toimimise praktikas. Kokkupuude Sisene ametlik poliitika on näiteks kõrgemate ametnike ja ministrite vaheline suhe.
Kantsleri ülesanne on korraldada ministeeriumi igapäevast asjaajamist ning tagata sujuv töö ka ministrite vaheldumise perioodil. Asjaajamiste korrashoidmiseks tegutseb valitsuse juures riigikantselei, mida juhib riigisekretär. Maakonnad ja omavalitsused- praegu on Eestis 15 maakonda. Maakonda juhib maavanem. Maavalitsus on täitevvõimu asutus, vald ja linn omavalitsusüksused. Vallal ja linnal on omavolikogu ja eelarve. Maavalitsuse ülesanded: korraldada ja koordineerida riiklikku haldust, käsutada riigivara, korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust, planeerida regiooni arengut. Eesti kohtusüsteem- demokraatlikus riigis on mitmeastmeline kohtusüsteem. I aste on linna- ja maakohtud, halduskohtud, II aste on ringkonnakohtud, III aste on riigikohus. Kohtunik- erapooletu ametnik, kes teostab õigusemõistmist. Advokaat- jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine. Prokurör- jurist, kelle ülesandeks on kohtualuse süü tõestamine
3. Riigivõimul on ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist. Riigivõimul on ainuõigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle. Riigivõimul on seadusega antud ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks. Riigivõimu otsused on kohustuslikud kõigile selle riigi territooriumil asuvatele isikutele. Riigivõimul on õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu ehk teostada avalikku haldust ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises. Riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia. 4. Spetsiaalsed asutused ja institutsioonid, mille kaudu võimu teostatakse (seadusandja, valitsus, kohus, korrakaitsejõud). Inimesed, kes on koolitatud valitsemisülesannete täitmiseks (riigibürokraatia). Kirjalikud õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võimuinstitutsioonide vahel, aga ka võimuinstitutsioonide ja rahva vahel. 5
menetlustulemuse - saavutamiseks. Teist käsitlust võib nimetada menetlust tähtsustavaks, kus protseduurilist õiglust, mis peab kaitsma isikutja tema inimväärikust, peetakse omaette eesmärgiks (Parrest 2006: 24). Suuri üldistusi tehes võib väita, et Mandri-Euroopa riigid kalduvad menetlus- ja vorminõuete kehtestamist õigustama eelkõige kasulikkuse seisukohast lähtuvalt. Hea haldus tähendab eelkõige tõhusat haldust - menetlusosaliste õiguste tagamine (nt menetlusse kaasamise ja ärakuulamise õigus) tagab haldusele vajaliku informatsiooni, võimaldades vastu võtta sisuliselt õige otsuse (Parrest 2006: 24). Hea halduse mõiste sisaldub paljude riikide seadustes, kuid selle piirid on enamasti ebamäärased, mida peetakse üldiselt positiivseks, sest see võimaldab arvestada konkreetset olukorda. Samamoodi on täpsemalt määratlemata hea halduse juurde kuuluv nõuandmiskohustus. Riikides,
- tagada inimväärne elatustase - korraldada haridust ja meditsiini - maksta palka riigieelarvelistele töötajatele, samuti pensione ja abirahasid MAAKONNAD JA OMAVALITSUSED ülesanded: - käsutada riigivara ( mets, teed, kaevandused .. ) - korraldada ühistrantspordi, tervishoiu, kultuuri ja haridust - planeerida regiooni arengut - korraldada ja koordineerida riiklikku haldust *ametisse valimine: - maavalitsus -> maavanem -> määratakse Eesti Vabariigi Valitsuse poolt 7 aastaks ( kandideerimisõigus Eesti Vabariigi kodanik alates 18. aastast )
Omavalit- Kahetasandiline süsteem (kuni 1933) Ühetasandiline süsteem susüksu- Linnad, Vallad Linnad ja vallad on sed allutatud kohalikule Maakond maavalitsusele. 2. Lõpeta laused. - Maavalitsuse tähtsamad ülesanded on: 1) Korraldada ja koordineerida riiklikku haldust. 2) Käsutada riigiraha. 3) Korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust. 4) Planeerida religiooni arengut. 3. Kohalik omavalitsus. - Kohaliku omavalitsuse tähtsamad ülesanded on : 1) Korraldada sotsiaalabi ja- teenuseid. 2) Korraldada elamu ja kommunaalmajandust. 3) Korraldada heakorda ja keskkonnaplaneerimist. 4) Organiseerida ühistransporti. 5) Korraldada koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist.
Riigivõimule ainuomased ehk monopoolsed tunnused: Riigivõimul on ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist. Riigivõimul on ainuõigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle. Riigivõimul on seadusega antud ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks. Riigivõimu otsused on kohustuslikud kõigile selle riigi territooriumil asuvatele isikutele. Riigivõimul on õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu ehk teostada avalikku haldust ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises. Riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia. Võim inimsuhetes ja võimu ressursid ehk selle tunnused Võimu tuntuimaks teoreetikuks on Saksa sotsioloog Max Weber. Ta on määratlenud võimu kui inimese või grupi suutlikkust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Niisiis kujutab võim endast teatud laadi suhet inimeste vahel.
Oluline on lahendada lõppkasutajaid mõjutavaid juhtumeid, olenemata lõppkasutajate suurusest või tüübist. ITIL ITIL on protsessiraamistik, mis pakub süstemaatilist lähenemist IT-teenuste kvaliteetsele haldusele ettevõttes. ITIL keskendub IT-teenuste halduse pidavale mõõtlmisele ja arengule, et tagada äri poole ja kliendi rahulolu. ITIL kirjeldab, kuidas korraldada ettevõtte töö nii, et ettevõte oleks võimeline pakkuma kvaliteetset teenuste haldust. ITILi ajalugu ITILi omanikuks on OGC (Office of Goverment Commerce) ja see koosneb mitmest seeriast raamatutest, mis hõlmavad kvaliteetsete IT teenusete osutamist. 4 Esimene versioon avaldati aastal 1989 ning täiendatud versioon (ver 2) ilmus 2001. aastal. 2007.aastal avaldati ITILi kolmas versioon, mis koosneb viiest raamatust, mis hõlmavad teenuse elutsüklit: Teenuse strateegia (Servise Strategy);
omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Nimetab ametisse Riigikogu presidendi ettepanekul 7 aastaks. (Indrek Teder) Riigikontroll teostab majanduskontrolli riigi vara kasutamise üle. Riigikontrolli juhib riigikontrolör. (Mihker Oviir) Maakond riikliku halduse üksus. - Eestis on 15 maakonda - maakonda juhib maavanem (vilj. Lembit Kruuse) Maavalitsuse ülesanded: - korraldada ja koordineerida riiklikku haldust - käsutada riigi vara - korraldada ühistransporti, kultuuri, haridust ja tervishoidu - planeerida regiooni arengut Kohalik omavalitsus: - kohaliku halduse üksused on vald ja linn - esindusorganiks volikogu - kohalikku täitevõimu teostab linna- või vallavalitsus - oma eelarve kohaliku omavalitsuse tuluallikad: - osa üksikisiku tulumaksust - maamaks - riigi toetus - kohalikud maksud - laenud - laekumised teistelt omavalitsustelt - trahvid ja riigilõivud - kaupade ja teenuste müük
Uurimisülesannete lahendamiseks on kasutatud erinevaid internetiallikaid. Töö koosneb kahest osast. Esimeses osas on juttu tarkvara omadustest. Töö teine osa keskendub tarkvara rakendamisele. 3 1. TARKVARA OMADUSED GoPro on dokumendihalduseks välja töötatud tarkvara. GoPro, kui firma, on pärit Islandilt (GoPro ja IBMi ... 2011). GoPro programm ühendab endas lisaks dokumendihaldusele ka asja-, kontakti- ja tööprotsesside haldust. See võimaldab (GoPro dokumendihalduse ... 2011): · Hallata dokumenti kogu tema elutsükli vältel (dokumendihaldus); · Ühe probleemi või projektiga seotud dokumendid panna virtuaalsesse elektroonilisse kausta (asjahaldus); · Registreerida kõik vajalikud organisatsioonide ja isikute andmed (näit. aadressid, telefoni/faksi numbrid, kontaktid, kategooriad, tegevusalad, asukohad ja muud
* Autoriteetne võim- inimesed kuuletuvad veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad. * Kuninga võimule alluti traditsioonide jõul. * Karismaatiline liider- juht, kes omandab oma ülimusliku autoriteedi tänu oma juhitalendile ja liidrioskustele. * Mõistuslik kaalutlus. *Riigivõimule ainuomased tunnused: - Riigivõimul on ainuõigus kehtestada seadusi, koguda makse, kasutada vägivalda, korraldada riigi igapäevaelu e teostada avalikku haldust ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises. - Riigivõimu otsused on kohustuslikud. - Riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia. * Komponendid: - spetsiaalsed asutused ja institutsioonid - riigibürokraatia - õigusnormid * Sotsiaalne partnerlus- seaduse või mõne muu õigusakti väljatöötamises kaasatakse peale riigiametnike ka neid huvigruppe, keda kavandatav poliitika puudutab. 2.6 Poliitilised ideoloogiad:
4) suunata ja koordineerida valitsusasutuste tegevust Riigiametnik ehk avalik teenistuja on riigi kasutuses valitsuse ülesannete täitmiseks. MAAKONNAD JA OMAVALITSUSED Maakond on oma regioonis riikliku halduse üksus. Seda juhib maavanem koos maavalitsuse ametnikkonnaga. Maavanema nimetab valitsus ning maavalitsus on riigi täitevvõimu asutus, siis seda rahastatakse riigieelarvest. Maavalitsuse peamised ülesanded: 1) korraldada ja koordineerida riiklikku haldust 2) käsutada riigivara 3) korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust 4) planeerida regiooni arengut Vald ja linn on iseseisvad omavalitsuse ja kohaliku halduse üksused. Sellel on oma rahva poolt valitud esindusorgan ehk volikogu ning oma eelarve. Volikogu peamised ülesanded: 1) esindada kodanike huve 2) teha kohalikku elu korraldavaid otsuseid 3) kinnitada valla/linna eelarve 4) kontrollida valla/linna valitsuse tegevust
Haldusreformide põhjused tulenevad otsustajate maailmavaatelisest ja poliitilisest eelistusest. Avaliku-halduse kultuuriline taust e mitteformaalsed normid/väärtused määravad kas teatud reformivalikud on sobivad või mitte. Täidesaatva võimu kategoriseerimine: 1)Horisontaalne septsialiseerumine- funktsioonide jaotus samal tasemel olevate organisatsioonide vahel 2)Vertikaalne- vertikaalne ülesannete ja otsustusõiguse jaotus. Eesti avalikku haldust iseloomustab tugev täidesaatev võim ministeeriumite näol, kes suunavad poliitikate kujundamist ja elluviimist oma valitsemisalas; neil on otsustamisõigus ning vabadus juhtida ressursse. Eesti avaliku halduse reformid ,,katse-eksituse meetodil", süstemaatilised reformid puuduvad; lõpule viimata. Detsentraliseerimise +: Kiire ja paindlik tegutsemine selge vastutusega ülesannetes ning kokkuhoid koordineerimis- tegevustes. Detsent -: Valitsemisalade erinev struktuuriline ülesehitus
· Riigivõimul on ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist. · Riigivõimul on ainuõigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle. · Riigivõimul on seadusega antud ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks. · Riigivõimu otsused on kohustuslikud kõigile selle riigi territooriumil asuvatele isikutele. · Riigivõimul on õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu ehk teostada avalikku haldust ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises. · Riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia. Riigivõim on kirjalike õigusnormidega rangemini korraldatud kui majanduslik võim, rääkimata avalikust arvamusest ja traditsioonidest. Nii on riigivõimu puhul alati selge, milline võimuinstitutsioon on kõrgeim, kelle otsused on ülimuslikud, ning see hierarhia on püsiv. Riigivõimu rangest korraldusest annavad tunnistust ka tema komponendid.
Maksumäär-% väljendatud tulu-või hinnaosa, mis tuleb maksuna ära maksta. Maksusüsteem- maksustamise põhimõtted. Proportsionaalne maksusüsteem- maksustamise põhimõte, mille järgi kõik tulud, nii suured kui väikesed, maksustatakse võrdselt, ühesuguse maksumääraga. Progresseeruv ehk astmeline maksusüsteem-kõrgema sissetuleku saajad maksavad rohkem makse. Maavalitsuse tähtsamad ülesande on : Korraldada ja koordineerida riiklikku haldust, käsutada riigivara, korraldada ühistransport ,tervishoid ,kultuur ja haridus . Planeerida regiooni arengut. Kohaliku omavalitsuse tähtsamad ülesanded on : *Korraldada sotsiaalabi ja teenuseid, *Korraldada elamu ja kommunaalmajandust. *heakorra ja keskkonna planeerimine. *organiseerida ühistransport. *korraldada koolide, lasteasutuste ,muuseumide ja rahva raamatukogude ülalpidamist. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel saavad osaleda:
· Nad moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks · Nad saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest · Nende töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud Haldus- kindla objekti või valdkonna igakülgne plaanipärane korraldamine. Avalik haldus- riigi ja omavalitsuste plaanipärane igapäevane tegevus, t ellu viia poliitikas püstitatud eesmärke. Nüüdiajal on esikohale tõusnud avalikkud haldust korraldavad institutsioonid: sotsiaalkindlustusamet, maksuamet. Väiksemat tähelepanu pälvivad aga klassikalised, riigi sisemist ja välist julgeolekut tagavad struktuurid: sõjavägi, politsei, vangla. Erasektor: · Tulu · Osakaal ühiskonnaserakapitalile kuuluvate ettevõtete või erasektoris töötavate inimeste arvu alusel · Suhted riigiga: korraldab seaduste kaudu turgu, konkurentsi, välissuhteid
eesotsas? Sama mis eelmine 8. Millised on riigiasutusele iseloomulikud tunnused? 1) Kindel sisemine struktuur ja hierarhia 2) Moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks 3) Saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest 4) Töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud 9. Milles seisneb avalik haldus? Riigi ja omavalitsuste plaanipärane igapäevane tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärke. Esile ongi tõusnud avaliku haldust korraldavad institutsioonid (sotsiaalkindlustusamet, maksuamet). 10. Miks avalik sektor on laiem mõiste kui riik? Sest tänapäeval pole enam mõtet kõiki ülesandeid avalikus sektoris lahendada. Otstarbekas on jagada neid ülesndeid avalik-õiguslike asutustega, asutused mis ei allu otseselt riigile vaid korraldavad oma tööd ise. Näiteks raviasutused, ülikoolid, ringhääling ja TV. Kõik on riigile vajalikud ja saavad riigilt toetust, samas aga korraldavad oma asju ise. 11
Avaliku halduse teostamisel kasutatavate vahendite kvaliteet on erinev nendest vahenditest, mida kasutatakse erahalduse puhul. Eripära seisneb selles, et avalik haldus võib õiguslikke kohustusi ühepoolselt konkretiseerida ja tagada nende täitmise avaliku võimu vahenditega. Kolm tüüpilist avaliku halduse määratlust: Avalik haldus organisatsioonilises mõttes – haldusorganisatsiooni tähenduses. Avaliku halduse kandjad, haldusorganid ja muud avalikku haldust teostavad institutsioonid. Avalikku haldust ei teosta üksnes Vabariigi Valitsus ja teised riigiorganid (ministeeriumid, inspektsioonid jne), vaid küllaltki suurt osa haldusest teostavad ka teised avaliku halduse kandjad (Avalik-õiguslikud jur. Isikud). Näiteks KOV üksused. Avalikku haldust teostatakse üksnes avaliku halduse kandjate kaudu. Avalik haldus materiaalses mõttes (sisulises mõttes) – avaliku võimu tegevuse liik,
Maavanem (juhib) Maakond Maavalitsus Regionaalvõim Korraldab ja koordineerib riiklikku haldust maakonnas Kohalik tasand Linn Volikogu Linna/valla valitsus Vald omavalitsus Linnaosa halduskogu Linnaosavalitsus Reginaalpoliitika abil saab tasakaalustada majanduslikku arengut. Ebaühtluse põhjus peitub linnastumises ning nüüdisaegse majanduse olemasolus või selle puudumises
-autoriteetne- veendutakse, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad. sund- inimesed kuuletuvad võimule hirmust vägivalla või karistuse ees. 12. Riigivõimule ainuomased tunnused? -ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist -ainuõigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle -kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks -riigivõimu otsused on kohustuslikud kõigile -õigus ja kohustus teostada avalikku haldust ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises -riigil on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia 13. Iseloomusta tähtsamaid ideoloogiaid (liberalism, konservatism)? Liberalism -ülimaks väärtuseks indiviidi vabadus -riigi peamine roll vabaduse kindlustamine sõltumatu kohtusüsteemi abil -pooldavad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turge ja minimaalset riigi sekkumist -rikkaid on ebaõiglane karistada kõrgemate maksudega
Riigivõimul on tunnused, mis on talle ainuomased ehk monopoolsed. Tunnused: 1) ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist, 2) koguda makse ja otsustada maksutulu, 3)sedausega antud ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks, 4)otsused on kohustuslikud kõigile selle riigi territooriumil asuvatele isikutele, 5)õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu ehk teostada avalikku haldust ja esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises, 6)riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia. Riigivõimu komponendid: spetisaalsed asutused ja institutsioonid mille kaudu võimu teostatakse(seaduasandja,valitsus,kohus,korrakaitsejõud), inimesed kes on koolitatud valitsemisülesannete täitmiseks(riigibürokraatia), kirjalikud õigusnormid mis reguleerivad suhteid võimuinstitutsioonide vahel, aga ka võimuintitutsioonide ja rahva vahel.
halduse poolt sooritatud toiming, kelle poolt ja mis viisil tehakse, halduse organite kaudu on jäetud vähe otsustusruumi 2) nõrgalt seotud seadusandja on määratletud tegevusvaldkonna ja sisustatud eesmärgi e kuhu me tahame jõuda, see kuidas eesmärgini jõudtakse, säilitatakse halduse enese poolt (justiitsminister) 3) sidumata ehk seadusvaba haldus õigust ei looda, ei muutu (nt. reaaltoimingud) Iseloomu järgi saab jagada haldust kaheks : 1) edendav haldus tulevikku suunatud osa haldusest (planeerimised, tulevikku suunatud tegevused, prognoosimised), keskkonnakaitset ja sotsiaariigi põhimõtet realiseeritakse enamati sellisel viisil 2) korrastav haldus igapäevane ellurakendamine, ja juba rakendatud valdkondade tegevuse kontrolliline, käitumisreeglite kehtestamised, eeskirjad, juhendid, haldussuunad HALDUSE TOIMINGUD
mida õigus reguleerib. Avalik haldus reguleerib suhteid, mis tekivad avalik halduslikus sfääris. Avalik haldus moodustab haldusõiguse reguleerimiseseme. Haldama mõjutama, täide viima, teostama, korraldama. Haldus selle tegevuse sisu. Haldus on omane kõigis eluvaldkondades, ka erasfääris ei saa halduseta läbi. Haldus pole eraõiguslikes suhetes nende eesmärgiks vaid vahendiks. Erahaldus eraõiguslikus sfääris (näiteks firmades) teostavad haldust raamatupidajad, personalijuht, finantsosakonna töötajad. Era- ja avaliku halduse eristamine avalik haldus sihitud avalikele huvidele, puudub kasu saamise eesmärk, omane säästlikkus ja efektiivsus. Eristub selgepiiriliselt erahaldusest oma vahendite kvaliteedi poolest: võib õigusi ja kohustusi ühepoolselt konkretiseerida ja neid vastavate sunnivahenditega ka ellu viia. Rooma jurist Ulpianus ütles nii Avaliku halduse 3 tähendust: 1
Neil on kindel sisemine struktuur ja hierarhia Nad moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks Nad saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest Nende töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud (avalikud teenustajad). 9. Milles seisneb avalik haldus? On riigi ja omavalitsuste plaanipärane igapäevane tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärke. Nüüdisajal ongi tõusnud esikohale avaliku haldust korraldavad intitutsioonid (maksuamet, sotsiaalkindlustusamet), samas kui klassikalised, riigi sisemist ja välist julgeolekut tagavad struktuurid (sõjavägi, politsei, vanglad) pälvivad valitsemises väiksemat tähelepanu. 10. Miks avalik sektor on laiem mõiste kui riik ? Riik tagab haridus- ja tervishoiuteenused, annab välja mitmsuguseid dokumente, peab registreid ja andmebaase, edendab kultuuri. Samas ei tähenda tagamine seda, et just
Riigivõimu tunnused: Riigivõimul on ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist. Riigivõimul on ainuõigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle. Riigivõimul on seadusega antud ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks. Riigivõimu otsused on kohustuslikud kõigile selle riigi territooriumil asuvatele isikutele. Riigivõimul on õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu ehk teostada avalikku haldust ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises. Riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia. Riigivõimu komponendid: Spetsiaalsed asutused ja institutsioonid, mille kaudu võimu teostatakse (seadusandja, valitsus, kohus, korrakaitsejõud). Inimesed, kes on koolitatud valitsemisülesannete täitmiseks (riigibürokraatia). Kirjalikud õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võimuinstitutsioonide vahel, aga ka võimuinstitutsioonide ja rahva vahel.
39. Rahvas on mingi ldise tunnuse alusel piiritletud inimeste kogum 40. Riigivimul on ainuigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende titmist. Riigivimul on ainuigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise le. Riigivimul on seadusega antud ainuigus kasutada vgivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks. Riigivimu otsused on kohustuslikud kigile selle riigi territooriumil asuvatele isikutele. Riigivimul on igus ja kohustus korraldada riigi igapevaelu ehk teostada avalikku haldust ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises. Riigivimul on ks keskpunkt ja selge vimuasutuste hierarhia. Riigivim on kirjalike igusnormidega rangemini korraldatud kui majanduslik vim, rkimata avalikust arvamusest ja traditsioonidest. Nii on riigivimu puhul alati selge, milline vimuinstitutsioon on krgeim, kelle otsused on limuslikud, ning see hierarhia on psiv. Vimusuhete muutmine eeldab kas phiseaduse reformi vi phjalikke hiskonnamuutusi revolutsiooni vi riigipret
Taani kuningriigi valdusse langenud Põhja-Eestit nimetati Eestimaaks. Muistse vabadusvõitluse kurnavuse tõttu olid eestlased sunnitud esialgselt leppma võõraste võimude jäämisega nende põlistele aladele. Maa jagati üksikutseks osadeks, mille etteotsa said enam-vähem sõltmatud valitsejad , nn. Maahärrad.Nende valdused kujutasid endast väikeseid feodaalriike. Kuna Taani kuningas oli eestimaa hertsog ja tallinna linnuses asus tema asehaldur siis hakati taani haldust kutsuma harjuviruks, ülejäänud alad kuulusid Saksa-Rooma riigi keisrile.Eestis valitsesid suhteliselt iseseisvad maahärrad Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop , Liivi ordu. Seda ajajärku nimetatakse eestis vana-liivimaa ajaks. Liivi orduriik eksisteeris aastast 1237. Tähtsaim isik oli ordumeister, sellele järgnesid komtuurid ja foogtid. Neile allusid ordumõisad eesotsas valitsejaga. Rüütelvennad Poolvennad-sepad,pagarid,kingsepad. Preestervennad- kirikus pidasid talitusi
15.03.2010 AVALIK HALDUS mõiste ja ülevaade avalik teenistus Avalik haldus · Mõiste: iga korraldav, eesmärgipärane tegevus Eristatakse erahaldust ja avalikku haldust. · Laiemas mõttes seondub avaliku võimu teostamisega; organisatsiooniline, funktsionaalne ning õiguslik tervik · organisatsioonilises mõttes haldusekandjate jm haldusinstitutsioonide organisatsioon · materiaalses mõttes avaliku sektori tegevus, mida haldusorganid ülesannete täitmiseks teostavad · formaalses mõttes kogu haldusasutuste poolt läbiviidav tegevus sõltumata selle materiaalsest sisust
õiguste rikkumise põhjendamine, vaide läbivaatamine, vaideotsus. Haldusleping, tema mõiste ja rakendusala, sõlmimine. Toiming haldusmenetluses, mõiste ja õiguspärasus. 8. HALDUSE KONTROLL. Halduse kontrolli mõiste, liigid. Halduse sisene kontroll: teenistuslik järelevalve, riiklik järelevalve ja sisekontroll. Halduse välimine kontroll: poliitiline kontroll, arvestuskontroll, õiguskantsleri järelevalve ja kontroll, kohtukontroll. 9. HALDUSSUND. Haldussund kui haldustäide. Asendustäitmise mõiste. Sunniraha ja vahetu sund. 10. RIIGIVASTUTUS. Riigivastutuse mõiste, olemus ja põhiseaduslikud alused. Riigivastutuse materiaalõiguslikud alused. Õiguste kaitse ja taastamine. Kahju hüvitamine, kahju hüvitamise kord. Regress. Alusetu rikastumine. 1. Avalik haldus mitmetähenduslik! Avalik haldus on seotus avaliku võimu teostamisega. Avalik haldus moodustab organisatsiooniliselt, funktsionaalselt ja õiguslikult ühtse terviku, mille
nõudmised on õigustatud ja targad Karismaatiline silmapaistev isiksus , karismaatiline liider 11. Selgita eiigivõimule omaseid tunnuseid ja komponente? Millist meetodit eelistatakse tänapäeva riigivalitsemises? Tunnused: ainuõigus kehtestada seadusi ainuõigus koguda makse ainuõigus kasutada vägivalda otsused on kohustuslikud kõigile õigus ja kohustus korraldada avalikku haldust riigivõimul on üks keskpunkt Komponendid: spetsiaalsed asutuse ja institutsioonid, mille kaudu võimu teostatakse inimesed, kes on koolitatud valimisülesannete täitmiseks kirjalikud õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võimuinstitutsioonide vahel On hakatud väärtustama sotsiaalset partnerlust, seaduse või mõne muu õigusakti väljatöötamisse kaasatakse peale riigiametnike ka neid huvigruppe, keda kavandatav poliitika puudutab.
ÜHISKONNA VALITSEMINE riigivõimule ainuomased tunnused: *riigivõimul on ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist *ainuõigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle *seadusega antud ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks * otsused on kahustuslikud kõigile selle riigi territoorimul asuvate isikutele *õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu- teostada avalikku haldust ning esindada riiki rahvusvahelistes suhetes *üksi keskpunt ja seedi ainuasutuste hierarhia DEMOKRAATLIKU ÜHISKONNA PÕHIMÕTTED *kõrgema võimu kandja on rahvas *võimu teostab rahvas kaudselt oma esindajate valimise teel *võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele * ühiskonnas on huvide, seisukohtade ja vaadete paljusus *vähemusse jäänud inimestel on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda
kultuurilepped) Tagada riigi välisjulgeolek Valitsemisprogramm – Plaanid, mida üks või teine valitsus nendes valdkondade teha kavatseb, lepitakse kokku valitsuskoalitsiooni moodustades 4. Maakonnad ja omavalitsused Maakond on oma regioonis riikliku, vald ja linn aga kohaliku halduse üksused. Maakonda juhib maavanem koos maavalitsusega töötava ametnikkonnaga. Maavalitsuse peamised ülesanded: Korraldab ja koordineerib riiklikku haldust Käsutab riigivara Korraldab piirkonnas ühistransporti, tervishoidu kultuuri ja haridust Planeerib regiooni arengut Omavalitsuse peamised ülesanded: Korraldab sotsiaalabi ja –teenuseid Korraldab ealmu- ja kommunaalmajandust Korraldab heakorda, jäätmekäitlust ja keskkonnaplaneerimist Organiseerib ühistransporti Korraldab koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidmaist
annaabi.ee 
