10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
53 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
luglu
Õppematerjali autor
Sisendpoliitika (input) - kodanike nõudmised ja ootused, vajadused; Väljundpoliitika (output) - poliitikute töö tulem, mida hakatakse rakendama; reaktsioon, täitmine, menetlemine Must kast (the Political System) kaalumine, otsused, konversioon - poliitikakujundamine Tagasiside poliitika mõju ja tagajärjed Politics sisendpoliitika; keskne ülesanne tasakaalu otsimine Policy valitsemisinstitutsioonide ametlik tegevuskava; keskne ülesanne ühiskonnaelu kujundamine Polity riik elik ühisruum, kus poliitilised protsessid toimivad; valitsemise institutsionaalne kontekst Avalik poliitika Avalik poliitika on midagi, mida valitsejad (kodanike kaasabil) otsustavad teha v tegemata jätta avalike probleemide lahendamisel ,,avalik"? poliitika avalikkuse huvides, nimel ja hüvanguks; puudutab enamikku, st mitte vaid eratoimijaid, vaid kõiki (nt kütuseaktsiisi tõstmine Avaliku poliitika valdkonnad
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS Koostaja: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Valitsemine ja avalik haldus Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 4 1.Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine....................................................5 1.1Demokraatia kui piiratud valitsemine.............................................................5 1.2Presidentalism ja parlamentarism..................................................................5 2.Seadusandliku võimu ülesehitus........................
Propaganda on mis tahes organiseeritud katse manipuleerida arvamustega sõnade,ettekujutiste või tegude abil. Eesmärgid: · sõnumi vastuvõtu tagamine · soodsate eelsoodumuste tugevdamine · hoiakute muutmine Vahendid: · köitvate sümbolite kasutamine · jäme lihtsustamine · kordamine 1 Esita ühiskonna sektorjaotuse mõiste, erinevad jaotused ja nende loogika. Ühiskonna sektorijaotus: 1)esimene sekotor ehk avalik sekotor 2)teine sektor ehk erasektor 3)kolmas sektor ehk mittetulundussektor 1 Mis on kodanikeühiskond? Tutvusta kodanikeühiskonna erinevaid põhikäsitlusi (4). Kodanikeühiskond on Lääne arenenud ühiskond,kus inimesed oskavad ja tahavad ühiskonnaelus osaleda.Kodanikeühiskonna moodustavad eraisikud,massiteabevahendid,majanduslikud toimijad ja poliitilised erakonnad. Põhikäsitlused: 1)postmarksis majanduslikud huvid erasfääris ja riik ja ühiskond on omavahel seotud(Hegelist
Avaliku halduse mõiste Reguleerib suhteid isiku ja avaliku võimu vahel. Õigusharu määravad ära spetsiaalsed suhted, mida õigus reguleerib. Avalik haldus reguleerib suhteid, mis tekivad avalik halduslikus sfääris. Avalik haldus moodustab haldusõiguse reguleerimiseseme. Haldama mõjutama, täide viima, teostama, korraldama. Haldus selle tegevuse sisu. Haldus on omane kõigis eluvaldkondades, ka erasfääris ei saa halduseta läbi. Haldus pole eraõiguslikes suhetes nende eesmärgiks vaid vahendiks. Erahaldus eraõiguslikus sfääris (näiteks firmades) teostavad haldust raamatupidajad, personalijuht, finantsosakonna töötajad. Era- ja avaliku halduse eristamine avalik haldus sihitud avalikele huvidele, puudub kasu saamise eesmärk, omane säästlikkus ja efektiivsus. Eristub selgepiiriliselt erahaldusest oma vahendite kvaliteedi poolest: võib õigusi ja kohustusi ühepoolselt konkretiseerida ja neid
põhiseaduslikud väärtused n Võimuinstitutsioonide jaotus: n Horisontaalne ja vertikaalne võimujaotus n Põhiseaduslikud institutsioonid ja valitsemis- (/ameti-)asutused (ametid, inspektsioonid, registrid), keskvalitsus ja kohalik omavalitsus n Võimuinstitutsioonide sisekorraldus: n Amet ja ametnik, ametkonnad ja struktuuriüksused, valitsemisalad n Avalik teenistus: pädevus, järelevalve, vastutus Põhiseaduslikkus/konstitutsionalism Riik püüab järgida põhiseadust, mis ei pea tingimata olema kirjas, nt. Ühendkuningriik. Põhiseadus: 1) määrab ära valitsuse tegevuse: missugused tegevused käivad valitsemisega koos ja missugused poliitilised struktuurid neid teostavad 2) piiritleb formaalsed võimusuhted poliitiliste struktuuride vahel 3) piirab valitsejate võimu, tagades valitsetavatele vabadused ja õigused
§ afektiivne hoiak poliitikat puudutavad tunded § väärtushinnanguline hoiak kahest eelnevast lähtudes kujundatakse isiklikud väärtused ning võetakse vastu otsused, kuidas käituda. Väärtushinnanguid on kõige keerulisem muuta Poliitilise kultuuri uurimisalad n Mis mõjutab? n Poliitilised traditsioonid n Kultuuritaust n Multikultuurilisus n Sotsiaalsed identiteedid n Avalik arvamus n Mida mõjutab? n Huvi poliitika vastu n Poliitikas osalemist n Usaldust n Poliitilist isiksust (autoritaarne vs liberaalne isiksus) n Väärtusi n Ühiskondlikku sidusust Demokraatlik poliitiline kultuur Element Kuidas ära tunda Pluralism, variatiivsus Erinevate rühmade, jõudude ja toimijate
kultuuril on eripära; Väärtushinnanguline: kasutatakse igapäevakõnes (vrd. kultuurne). 16. Tutvusta avaliku arvamuse mõistet. Avalik arvamus on ühiskonnas laialt levinud suhtumine, mida paljud inimesed on avalikult väljendanud. 17. Milles seisneb avaliku arvamuse kujunemise protsess ja missugused on avaliku arvamuse tasandid (Pierce)? Avaliku arvamuse kujunemise protsess seisneb inimeste ja meedia omavahelises ja vastasikuses arutlemises/mõjutamises, tänu millele tekibki avalik arvamus. Avaliku arvamuse tasandid on: üldine avalikkus (kõik inimesed), hääletav avalikkus (valijad), tähelepanelik avalikkus (jälgivad infot) ja aktiivne avalikkus (osalevad arutelus). 18. Mis on avaliku arvamuse funktsioonid? Missugune võiks olla avaliku arvamuse sotsiaalsete ja psühholoogiliste funktsioonide seos? Avaliku arvamuse funktsioonid on: Sotsiaalsed (ühiskonna tasandil): 1. Demokraatliku otsustamise tagamine 2. Sotsiaalse sidususe ja legitiimsuse tagamine
Nugent, Neill. 2006. The Government and Politics of the European Union. PART I Chapter 1 'The Transformation of Western Europe', pp. 5-35. Pingeid on läbi ajaloo tekitanud erinev kultuur (eriti erinev keel ning usk). Enne II MS valitsesid Euroopas pinged, konfliktid ja sõjad (erinevates riikides kehtis erinev diktaatorlik riigikord). Riigid olid ebastabiilsed ning puudus võimu püsivus ja tasakaal. Pärast sõda algas rahuaeg ning majanduslik õitseng. Koostati mitmeid lepinguid, kus iga riik üritas oma heaolust lähtuvalt lepingut koostada. Sõja ajal ei õnnestunud eriti rahulepinguid sõlmida, kuna iga riik oli enda eest väljas (ühine siht ja valmidus koostööks puudus). Natuke ÜRO'st ja miks ta algul ei toiminud: 1)eesmärk oli hägune ja suur tõlgendamisvõimalus 2)valitsuseülene ning reaalse tegutsemiseni tavaliselt ei jõutud, kuna vajalik oli kõikide riikide nõusolek 3)riigid soovisid erinevaid asju.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid