pankrotimenetluses, kuid mis on selles jäänud esitamata, samuti nõuded, mis küll esitati, kuid mis jäid rahuldamata ja millele võlgnik vastu vaidles, esitada võlgniku vastu üldises korras. Sel juhul pankrotimenetluse aja eest intresse ja viiviseid ei arvestata 9. Loetle pankroti väljakuulutamise tagajärjed (PankrS § 35). * Pankroti väljakuulutamisega: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; 4) kaotab juriidilisest isikust võlgnik õiguse teha mis tahes tehinguid; 5) on muud võlgniku õigused piiratud käesolevas seaduses ettenähtud korras;
Pankrotimenetluse algatamise korral nimetab kohus ajutise pankrotihalduri.Samuti määrab kohus kindlaks kohtuistungi toimumise aja.Ajutise pankrotihalduri ülesanne on välja selgitada võlgniku vara ja kohustused; kas võlgniku vara katab pankrotimeneltuse kulud ning välja selgitada kas on vaja üldse pankrotimenetlust või mitte. 9. Nõuete esitamine, võlausaldajate häälte määramine · Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus(nõudeavaldus).Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu,alus ja suurus samuti see kas nõue on tagatud pandiga. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendi. · Nõudeavaldusele kirjutab võlausaldaja alla. Kui nõudeavalduse esitab esindaja,lisab ta volikirja või tema esindusõigust tõendava muud dokumendi. · Kui nõudeavaldus ei ole nõuetekohaselt vormistatud,annab haldur esitajale vähemalt
sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Samuti lõpeb menetlus raugemisena ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. ) 6. Pankroti väljakuulutamine, selle õiguslikud tagajärjed Pankroti väljakuulutamisega: 1) 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) 3) kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; 4) 4) kaotab juriidilisest isikust võlgnik õiguse teha mis tahes tehinguid; 5) 5) on muud võlgniku õigused piiratud käesolevas seaduses ettenähtud korras;
ringkonnakohus ei otsusta, et tema määrus kuulub viivitamatule täitmisele. Teate saatmise ja menetlusdokumentide kättetoimetamise erisused Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest. Pankrotiasja menetlev kohus võib teate saatmise või menetlusdokumendi kättetoimetamise teha ülesandeks haldurile. Kohus võib lugeda menetlusdokumendi kätte toimetatuks viie päeva möödumisel postitamisest saaja aadressil, isegi kui saadetis tagastatakse. Kohus võib määrata dokumendi kätte toimetatuks lugemiseks pikema tähtaja. Teate avaldamine ■ Kui käesolevas seaduses on ette nähtud teate või menetlusdokumendi avaldamine, tuleb see avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded. ■ Teate või menetlusdokumendi võib avaldada väljavõttena.
· Halduri töö organiseerimist lihtsustavad operatsioonid: 1. Kontaktihaldus a. Telefonikõned b. E-Mailid 3 c. Kliendibaas 2. Ülesanded a. Müügijuhi ülesanded b. Enda ülesanded · Müügijuhi kontrollitavus ja juhitavus oma haldurite läbi järgmiste operatsioonide: 1. Haldurite tegevuste ülevaade kliendi lõikes 2. Haldurile määratud ülesannete täitmise/täitmata jätmise kontrollimine 3. Halduri päevaste tegevuste ülevaade Projekti alustamise põhjuseks oli vajadus parandada olemasolevas süsteemis vigu. Eelnevalt ilmnesid järgnevad probleemid: · Kontakti muutmise vormil liiga palju välju · Kontakti muutmisel avatakse liiga palju aknaid - peale muudatuse tegemist võiks suunata kontaktikaardi avalehele · Kontakti kaardil kaotada ära ,,detailid", ,,lisaandmed", ,,õigused" tab-id
maksuhaldurile on antud uurimisorgani teatud õigused. 2. kaalutlusõigus kui maksuhaldurile on seadusega antud volitus kaaluda abinõu kohaldamist või valida erinevate abinõude vahel, siis teostab ta volituse piires ja arvesse võttes õiguse üldpõhimõtteid ning arvestades maksukohuslase põhjendatud ja olulisi huve. 3. maksukohuslase ärakuulamine maksukohuslasel on õigus enne tema õigusi puudutava haldusakti andmist esitada haldurile oma arvamusi, seisukohti või vastuväiteid. 4. teabe andmine maksukohuslasele maksuhaldur annab maksukohuslase taotlusel teavet kogu maksustamise probleemistiku kohta; maksuhaldur võib keelduda andmete esitamisest, kui see ohustab tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses; maksukohuslane võib teha kogutud andmetest koopiaid. Maksukohustuslase õigused: 1. maksuseaduse kaitse maksuhaldur, tema ametnikud ja teised maksumenetluses
tähtis on see lõplik summa avalduses, mitte nende eraldi nõuded. 3. ettevalmistatav staadium. Meie sea-s nimetati p algatamiseks ja see ei lange kokku p väljakuulutamisega. On õigem rääkida- p men algatamine täh p väljakuulutamist. Muuta- ajutise halduri määramise otsustamine, mitte p men alustamine. Siis p väljakuulutamine=menetluse alustamine. 1.4 P asja ettevalmistamine Määratakse ajutine haldur- isik, kes vastab p haldurile esitatavate nõuetele (nendest hiljem). Kas võ on püsivalt maksejõuetu või mitte-peamine. Kohus võib koh käsutamiskeeldus- võ on vaba oma tegevuses, ajutine halduril ei ole sellist võimu nagu p halduril, võidakse koh kohtumääruse alusel käsutamiskeeldu (ei saa varandusliku seisu halvendada). Ajutisel halduril on §-st 22 tulenevad ül-d. õigused- § 22 lg 3- eelk õigus saada teavet võ varalise olukorra kohta. § 22 lg 2 lg 3- tagab vara
Kohtunik hindab esitatud aruande põhjal võlgniku olukorda ja otsustab, kas tegemist ajutise või põsiva maksejõuetusega. Pankroti väljakuulutamise vastavalt PankrS § 31-le. Pankroti väljakuulutamise tagajärgi kajastab § 35. Ametlikes Teadeannetes peab iluma sellekohane teade. Väljakuulutamisest, sellest kuupäevast-kellaajast loetakse kõigi nõuete tähtaeg saabunuks. Vaid halduril on õigus teha j. Is eest tehinguid. Edasised nõuded haldurile: · Nõuded · Varad ( Mõjutavad) 1. ÜLDKOOSOLEK. § 77 pankrotihalduri kinnitamine, toimkonna valimine jne. Proportsionaalselt nõuete suurusega antakse võlausaldajatele hääled (seetõttu on väga olulin esitada võlanõue enne esimest koosolekut). Koosolekul esitab haldur sisuka ettekande varade
On vaid kaks erandit: 1 maksejõuetuks ei saa tunnistada riigivalitsemis- või kohaliku omavalitsuse organit ja; 2 krediidiasutuste ja kindlustusseltsi maksejõuetuse puhul rakendatakse PankrSi üksnes koos teiste seaduste erisätetega. Pankrotimenetlus algab pankrotiavalduse kohtule esitamisest ning toimub kohtu- ja kohtuvälise menetlusena. Kohtuväline menetlus - pankrotihalduri tegevus, võlausaldajate üldkoosolekute kokkukutsumine ja töö korraldus, avalduste esitamine haldurile ja muude küsimuste lahendamine, millest ei võta osa kohus, toimub PankrSi alusel. Kohtumenetlus, st. nende küsimuste lahendamine, mis toimub kohtus, viiakse peamiselt läbi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (RT I 2005, 26, 197) alusel. Siiski on PankrS-s sätteid, mida tuleb pankrotiasjade puhul kohtus kohaldada, eelkõige puudutab see kohtu kompetentsi ja tähtaegasid. Kui PankrSs on võrreldes TsMS-iga erinevad sätted, tuleb kohaldada PankrSi.
Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel tühistada pankrotimenetluse normi olulise rikkumise tõttu. Tulenevalt pankrotiseaduses sätestatust on halduri või võlausaldajate esimese üldkoosoleku pädevuses võlausaldajatele häälte arvu määramine. Maakohus tõlgendas vääralt PankrS § 26 lg 4, kui leidis, et häälte arvu määramisel on halduril ja sellest tulenevalt ka üldkoosolekul alus hinnata nõude vaieldavust. Nõue esitatakse haldurile kirjalikult, selles märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on eesõigusnõue. Nõudeavaldusele lisatakse tõendavad dokumendid või nende tõestatud ärakirjad (PankrS § 69 lg 1). Iga võlausaldaja häälte arvu määrab haldur temal olevate dokumentide alusel võrdeliselt võlausaldaja nõude suurusega (PankrS § 26 lg 4). Kui võlausaldaja ei nõustu talle halduri poolt määratud häälte arvuga, otsustab tema häälte arvu üldkoosolek (PankrS § 26 lg 5)
pankrotitoimkonna liikmete tasustamise otsustamine jt küsimused. Kohus teostab järelvalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtu ainupädevusse kuuluvad pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine, samuti ärikeelu, sundtoomise, aresti ja elukohast lahkumise keelu kohaldamine, hagimenetlused ning menetluse lõpetamine. Võlgniku üheks peamiseks kohustuseks on anda teavet oma vara kohta. Võlgnik peab esitama haldurile pankroti väljakuulutamise seisuga bilansi koos vara, sh kohustuste nimekirjaga. Teavet peavad andma ka võlgniku töötajad. Kohus võib kohustada võlgnikku oma teabe õigsust kinnitama vandega (PankrS § 86 lg 3). Võlgnikul on õigus tutvuda halduri toimikuga ja pankrotiasja kohtutoimikuga. Võlgnik peab olema menetluse vältel kättesaadav, võtma osa menetlustoiminguist. Samas tema puudumine ei takista kohtuistungi, koosoleku läbiviimist või toimingu tegemist, v.a kui
tõenditega (ta võib infot saada juurde ka kolmandalt isikult). Maksuhaldur peab arvestama, et: maksumenetlus peab olema võimalikult ökonoomne ja seetõttu on esmane infoallikas maksukohustuslane. Juhul kui vajalikku informatsiooni ei ole võimalik maksukohustuslaselt saada siis tuleb kaasata kolmas isik, kuid see muudab menetluse kallimaks. maksuhaldur peab jääma objektiivseks – kui haldurile on eelnevalt teada menetlusega seonduvat informatsiooni, siis ei tohi ta suhtuda menetlusse 3 eelarvamusega (juhul kui haldur seda teeb võib kaasneda taandamine erapooletuse motiivil). maksuhaldur saab määrata menetluse aja, kuid tuleb arvestada ka maksukohustuslasega – uurimine tuleks läbi viia kui juhtkond / volitatud isikud on
professionaalne majapidajanna ja tuttav Miss Marple, saadetakse salajane Rutherford Hall. Joosija Crackenthorpe, varustaja tee küpsised, mis on ehitatud Rutherford Hall 1884. Tema poeg, Luther, nüüd pooleldi vigane lesk oli kuvatakse pillav omadused noorpõlves. Et säilitada perekonna varandus, Joosija on jätnud oma märkimisväärset varanduse usalduse tulu, mis tuleb maksta Luther elu. Pärast Lutheri surma pealinnas jagatakse võrdselt Lutheri lastele. Luther Crackenthorpe on vaid haldurile Rutherford Hall ja seega tahte järgi, ei saa müüa maja. Maja ise on pärinud Luther Crackenthorpe vanim elusolev poeg või tema probleem. Vanim Luther Crackenthorpe laste, Edmund suri II maailmasõja ajal. Tema noorim tütar, Edith ( "Edie"), suri neli aastat enne romaani algust jättes poeg Alexander. Ülejäänud pärijad pärandi on Cedric, Ibiza põhinev boheemlaslik maalikunstnik ja armuke naiste; Harold, külm ja umbne pankur;
olemust ning võimalikku seost maksejõuetuse tekkimisega. Kohtupraktika analüüsi käigus võib vastava valdkonna kõige olulisemateks probleemideks pidada: Maksejõuetuse põhjustamine (sealhulgas raske juhtimisvea ja kuriteotunnustega teo esinemine) Ajutise halduri tasu ja muid menetluskulusid puudutavas osas on mitmed määrused pealiskaudsed, mistõttu ei ole haldurile tasu määramine piisavalt läbipaistev. Menetluskulude tasumine juhatuse liikme, likvideerija või muu isiku poolt on võimalik vabatahtlikult ja ainult kohtu deposiidi kaudu. Kokkuvõte Pankrotimenetluse eesmärgiks on tagada see, et võlausaldajate nõudeid saaksid võrdelises määras rahuldatud. Pankrotiavaldust saab esitada nii võlgnik, kui ka võlausaldaja. Ajutine haldur
rääkimata. Või kui põllumehel on halva ilma või looduskatastroofi tõttu oodatust palju nigelam saak ning seetõttu ei saa ta täita oma laenukohustusi. Praegugi veel kestev ülemaailmne majanduskriis on mõjunud halvasti vägagi paljude füüsiliste ja juriidiliste isikute toimetulekule ja põhjustanud pankrotistumise. 1.4. TAGAJÄRJED PankrS § 35 kohaselt on pankroti väljakuulutamise tagajärjed järgmised: 1) võlgniku varast moodustub pankrotivara 2) haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ja õigus olla võlgniku nimel kohtumenetluses osaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse 3) füüsilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga 4) juriidilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha mis tahes tehinguid 5) võlgniku muud õigused on piiratud PankrS ettenähtud korras
hiljemalt 24 päeva möödumisel hoiuste peatamise päevast: - tagama igale hoiustajale võimaluse tutvuda oma hoiuse kohta olemasolevate raamatupidamisandmetega ning saada hoiuse saldo kohta teade; - esitama Fondile andmed hoiustajate ning nende hoiuste saldode kohta. (Tagatisfond) Hoiustajal on õigus 60 päeva jooksul, alates Fondi poolt üleriigilises päevalehes viimati avaldatud teate avaldamisest, esitada haldurile seisukoht oma hoiuse saldo õigsuse kohta. (Tagatisfond) Fond määrab hüvitamisele kuuluvad hoiused ning iga hoiustaja hüvitise suuruse halduri esitatud andmete alusel Tagatisfondi seaduses sätestatud tingimustel ja korras. (Tagatisfond) Ühishoiuse hüvitis määratakse hoiustajatele võrdsetes osades, kui arveldus- või laenulepingus pole ette nähtud teisiti. Ühishoius on hoius, mis kuulub ühiselt kahele või enamale isikule
nende alusel planeerimine., samuti kavandatu elluviimine ja kontroll tegevuste käigu üle. HALDAMISE EESMÄRK SÄILITADA VARA .on kas juriidilisel õigusel (omanikuõigusest tulenevalt omanikul lasuv)või lepingulisest kohustusest tulenev halduril lasuv vastutus kinnisvara järkuva olemasolu eest koos selle kasutusloast tuleneva funkrsioonaalsuse säilitamisega, mille eesmärgiks on haldurile lepinguga haldamiseks üleantud kinnisvara : *füüsiline säilitamine sellena, et see vastaks projektdokumentidele ja ei muutuks ohtlikuks tema kasutajatele ning kolmandataele isikutele *juriidiline vastutus sellisena, et omanikule ei tekiks ei sanktsioone ega täiendavaid kohustusi seoses vara omandiõigusest tulenevate kohustuste ebaprofessionaalse täitmise ega ka täitmata jätmisega *majanduslik säilitamine sellisena, et kinnisvara haldamise ning hooldamise kava
maksukohuslase kätte 7 päeva enne revisjoni algust. 3. Kui ettevõte saab korralduse kätte, tuleb kindlasti üle vaadata revideeritava perioodi raamatupidamise dokumendid. Tuleb kaaluda pädeva isiku palkamist, kes esindab firmat maksurevisjoni läbiviimise juures. 4. Reeglina viiakse revisjon läbi ettevõtte asukohas. Selleks tuleb eraldada residendile ruum. Kui seda ei ole võimalik teha, tuleb viia raamatupidamise dokumendid Maksuametisse. 5. Dokumendid, mis antakse üle haldurile, peavad olema fikseeritud vastavas protokollis. Mõistlik on anda üle koopiad, mis peavad olema maksukohuslase pootltkinnitatud. 6. Maksumenetluses võib revident kasutada ka kolmandaid isikuid ja endiseid töötajaid. 7. Kõik maksuhalduri otsused ja aktid saadetakse maksukohuslasele registreerimise aadressile või antakse üle maksuhalduri ametnike poolt. 8. Maksuhalduri vastutus realiseerub eelkõige maksumaksja tasutavates intressides. Intresse
1. Kinnisvara haldamise olemus, eesmärk ja vajadus Kinnisvara haldamine on kas juriidilisel õigusel (omandiõigusest tulenevalt omanikul lasuv) või lepingulisest kohustusest tulenev halduril lasuv vastutus kinnisvara jätkuva olemasolu eest koos selle kasutusloast tuleneva funktsionaalsuse säilitamisega, mille eesmärgiks on haldurile lepinguga haldamiseks üleantud kinnisvara: füüsiline säilitamine – eelkõige objekti korrashoiuks vajalike tegevuste loetelu alusel nende täitmiseks vajalike kokkulepete sõlmimine. (tehnohooldustööd,heakorratööd) juriidiline säilitamine – eelkõige kogu korrashoiu käigu dokumenteerimine ja sõlmitud lepingutega võetus osapooltele antud õiguste ja kohustuste korrektse täitmise jälgimine.
kolmandate isikute poole. 2. kaalutlusõigus kui maksuhaldurile on seadusega antud volitus kaaluda abinõu rakendamist või valida erinevate abinõude vahel, siis teostab ta kaalutlusõigust oma volituste piires kooskõlas õiguse üldprintsiipidega, võttes arvesse olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. 3. maksukohustuslase ärakuulamine maksukohustuslasel on õigus enne tema õigusi puudutava haldusakti andmist esitada haldurile oma arvamusi, seisukohti, selgitusi või vastuväiteid jne. 4. teabe andmine maksukohustuslasele maksuhaldur annab maksukohuslase taotlusel teavet maksustamise kõikide üldpõhimõtete kohta; Maksukohustuslane võib tutvuda kõigi tema kohta kogutud andmetega, teha neist koopiaid ja ärakirju. Maksuhaldur võib keelduda andmete esitamisest, kui see ohustab tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses;
Teiseks peab võlausaldaja tõendama oma nõude olemasolu. Leping, are, arvelduskonto väljavõte, kassaordes, väljavõtted raamatupidamisandmetest. 84. Millistel tingimustel jätab kohus ajutise halduri nimetamata? Kui pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ei ilmu eelistungile 85. MILLISED ON PANKROTI VALJAKUULUTAMISE TAGAJARJED? 40 1) võlgniku varast moodustub pankrotivara 2) Haldurile läheb ule võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku nimel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara 3) Fuusilisest isikust võlgnik ei saa teha pankrotivaraga tehinguid 4) juriidiline isik ei saa teha mitte mingisuguseid tehinguid 5) Võlgniku õigused on piiratud pankrotiseaduses ettenähtud korras 6) Lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. 86. Võlausaldaja kohustus esitada nõue
DOKUMENDIHALDUR- laiapõhjalise ettevalmistusega spetsialist, kellel on teadmised ja oskused asjaajamisest, arhiivitööst, infotöötlusest ja infotehnoloogiast. DOKUMENDIHALDURI KUTSESTANDARD- dokument, mis kirjeldab kutsetegevust ning vastaval kutsel tegutsemiseks vajalikku kompetentsust ehk töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit. Selles on sätestatud dok. haldurile esitatavad nõuded. DOK.HALDUSEGA SEOTUD DISTSIPLIINID · INFOTEADUS- keskendub äriprotsesse toetavale infole (publikatsioon, andmebaasid, otsustusprotsessi toetavad süsteemid. Tegeleb informatsiooni kogumise, talletamise ja otsingu probleemidega. · TEADMUSJUHTIMINE- keskendub erinevate inforessursside juhtimisele, püüdes kaasata `vaikivat` teadmust. INFOSÜSTEEM- info haldamise süsteem
ühendus kiirem, sest neist käib läbi kogu liiklus) ring: kui 1 läheb katki, saab minna ringiga täielikult ühendatud: kalleim, aga töökindlaim Metcalfe’i seadus: igasuguse võrgustiku väärtus on võrgusõlmede arv ruudus mesh võrk: kui 1 on katki, saab teist teed pidi tavaliselt hüperkuup: suurem kui kolmas dimensioon, mitu kuupi üksteise sees LAN – local area network, kohtvõrk. Füüsilised mõõtmed paarsada meetrit. Võimalik suurendada vaheseadmetega. Kuulub omanikule, haldurile. CAN – campus area network. Mõõtmed suuremad, TTÜS 1-1.5 km. MAN – metropol area network. Leviala kümned kilomeetrid. Palju kasutajaid. RAN – rural area network. Paikneb nt maakohtades, kus on asustus hõre. Vähe kasutajaid, suur ala. WAN – Wide Area Network – suurim – terved kontinendid, Maa (pm Internet). Ei kuulu kasutajatele endale. ahelkommunikatsioon: ühendus luuakse ainult edastuse ajal, kanalit pole
tegevus, mille käigus toimub kinnisvara korrashoiuga seotud andmete kogumine, süstematiseerimine ja nende alusel planeerimine., samuti kavandatu elluviimine ja kontroll tegevuste käigu üle. HALDAMISE EESMÄRK SÄILITADA VARA .on kas juriidilisel õigusel (omanikuõigusest tulenevalt omanikul lasuv)või lepingulisest kohustusest tulenev halduril lasuv vastutus kinnisvara järkuva olemasolu eest koos selle kasutusloast tuleneva funkrsioonaalsuse säilitamisega, mille eesmärgiks on haldurile lepinguga haldamiseks üleantud kinnisvara : *füüsiline säilitamine sellena, et see vastaks projektdokumentidele ja ei muutuks ohtlikuks tema kasutajatele ning kolmandataele isikutele *juriidiline vastutus sellisena, et omanikule ei tekiks ei sanktsioone ega täiendavaid kohustusi seoses vara omandiõigusest tulenevate kohustuste
2.3.3 Esimene üldkoosolek Vt 78. Mitte varem kui 15 päeva, mitte hiljem kui 30 päeva pärast pankroti väljakuulutamist ( 78 lg 1). Nõuete esitamise tähtaeg on aga 2 kuud .. s.t. esimese üldkoosoleku toimumise ajaks ei pea nõuded veel olema esitatud. Selleks, et üldkoosolekul osaleda, peab nõue olema esitatud vähemalt 3 tööpäeva enne koosoleku toimu- mist (haldurile peab jääma 3 täistööpäeva nõuetega tegelemiseks) ( 82 lg 3). Haldur otsustab, kui palju ta annab nõude esitajale üldkoosolekul hääli ( 82 lg 3). * Halduri kontroll oluline, kuna esineb libanõuete esitamise oht! * Kui halduri poolt antud häälte arvude osas tekib vaidlus, siis otsustab häälte arvu koosolekul osalev kohtunik
Täisühingu likvideerijateks on osanikud, kui ühingulepingu otsusega ei ole ette nähtud teisiti. Osaniku õigusjärglased määravad ennast ühiselt esindama ühe likvideerija. Osanike kokkuleppel võib likvideerijaks määrata kolmanda isiku. Osaniku nõudel võib kohus mõjuval põhjusel määrata likvideerijaks isiku, kes ei ole osanik. Osaniku pankroti korral osaleb likvideerimises osaniku asemel pankrotihaldur. Kantakse ka äriregistrisse. Kogu kupatus läheb haldurile ja vastavalt seadusele viib läbi toimingud ja määrab liikmetele .. Likvideerijate õigused ja kohustused Lõpetavad tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded. Õigus teha ainult neid toiminguid mis vajalikud likvideerimiseks ehk müüa vara maha Esindavad täisühingut. Neil pole õigust raugetada, aga saavad anda pankrotiavalduse, kui pole vara. Pankroti puhul saab lõpetada enne. Pankrotiga lõpetatakse kahel viisil: raugemisega enne
.........................................................43 90. Kinnivara korrahoiu tervikmudel.................................................................................44 Kinnisvara haldamine on kas juriidilisel õigusel (omandiõigusest tulenevalt omanikul lasuv) või lepingulisest kohustusest tulenev halduril lasuv vastutus kinnisvara jätkuva olemasolu eest koos selle kasutusloast tuleneva funktsionaalsuse säilitamisega, mille eesmärgiks on haldurile lepinguga haldamiseks üleantud kinnisvara: a.füüsiline säilitamine eelkõige objekti korrashoiuks vajalike tegevuste loetelu alusel nende täitmiseks vajalike kokkulepete sõlmimine. Füüsiline säilitamine tähendab üldjuhul objekti tehnilise korrasoleku (tehnohooldustööd) ja soovitud puhtusetaseme tagamist (heakorratööd), samuti parendamist nign kohandamist muutunud vajaduste järgi. b.juriidiline säilitamine eelkõige kogu korrashoiu käigu dokumenteerimine ja
Valikuliselt ostetaks sisse: kommunaalteenuseid (üldjuhul on valiku tegemise aluseks kinnistu tehnosüsteemidega varustatus) ja tugiteenuseid. 93. Kinnisvara haldamine professionaalse halduri mudeliga; selle kasutamise võimalused . Proffesionaalse halduri kasutamine on õigustatud, kui omanikul puudub võimalus korrashoidu ise korraldada.Põhjuseks võib olla: Oskuste puudumine, Ajapuudus, Korralduslik suutmatus (üldjuhul siis kui omanikke on mitu). Omanik annab haldurile volitused, kuid need on piiratud, ta ei tohi sõlmida ja allkirjastada lepinguid korrashoiu töid ja teenuseid osutavate töövõtjatega. Lepinguid sõlmib/sõlmivad omanikud, haldur on konsultandiks või agendiks. Plussid: haldusagenti ja kõiki teenust pakkuvaid organisatsioone saab valida pakkumisel ja konkurssidel, haldusagent ning teenuste osutajad on omavahel sõltumatud, kui polda rahul ühe teenuse töövõtjaga võib ta välja vahetada ohustamata teisi lepinguid, suur paindlikus
Valikuliselt ostetaks sisse: kommunaalteenuseid (üldjuhul on valiku tegemise aluseks kinnistu tehnosüsteemidega varustatus) ja tugiteenuseid. 93. Kinnisvara haldamine professionaalse halduri mudeliga; selle kasutamise võimalused. Proffesionaalse halduri kasutamine on õigustatud, kui omanikul puudub võimalus korrashoidu ise korraldada.Põhjuseks võib olla: Oskuste puudumine, Ajapuudus, Korralduslik suutmatus (üldjuhul siis kui omanikke on mitu). Omanik annab haldurile volitused, kuid need on piiratud, ta ei tohi sõlmida ja allkirjastada lepinguid korrashoiu töid ja –teenuseid osutavate töövõtjatega. Lepinguid sõlmib/sõlmivad omanikud, haldur on konsultandiks või agendiks. Plussid: haldusagenti ja kõiki teenust pakkuvaid organisatsioone saab valida pakkumisel ja konkurssidel, haldusagent ning teenuste osutajad on omavahel sõltumatud, kui polda rahul ühe teenuse töövõtjaga võib ta välja vahetada ohustamata teisi
muudatusi teha. 4) Arvestuse haldamisega Kui on vaja arvestust pidada näiteks raha üle. 5) Turvalisuse haldus Selleks, et reguleerida õiguseid, et kes kuhu tohib ligi pääseda. Halduse infostruktuur näeb välja selline, et on olemas haldav seade, võrguhalduri arvuti. Haldur siis suhtleb hallatavate seadmetega (arvutid, ruuterid, printerid), mis on võrgus. Igas seadmes on agent, kellega haldur suhtleb ning agent vastab andmepäringutele ja saadab andmeid haldurile ning tema nende andmete järgi jälgib, mis võrgus toimub. Kõik see infot kokku tuleb haldusinfobaasi. OSI standardite järgi töötati välja protokoll CMIP, aga selle välja töötamine võttis kaua aega ja tegelikku ellu ehk de facto standardiks muutus protokoll SNMP, mille eelkäijaks oli SGMP. SNMP Kogu võrguhaldus sisaldab infobaasi ehk MIB-d. Siis veel keelt, mille abil me kirjeldame objekte andmebaasis ja ka protokolli ning kõiki turvavahendeid, mis sellega kaasas käivad.
konkreetse aparaadi suhtes. Antud kaasuse puhul ei ole E nõue põhjustatud, ta ei ole saanud omanikuks, tal ei ole võimalik seda asja vinditseerida. Kuna ta ei ole asja valdust saanud, ei ole tal ka muid valduskaitsenõudeid võimalik esitada, ei nähtu ka mingit piiratud asjaõigust jne. § 35 PankrS (pole vajalik). § 35. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed (1) Pankroti väljakuulutamisega: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku nimel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; 4) kaotab juriidilisest isikust võlgnik õiguse teha mis tahes tehinguid; 5) on muud võlgniku õigused piiratud käesolevas seaduses ettenähtud korras;
korras. Ühe abikaasa pankroti korral saab ühisvara jagamise lepingu tunnistada kehtetuks üksnes kohtu kaudu. Pankrotihaldurile ei ole antud õigust tühistada abikaasade ühisvara jagamise kokkulepet vastava tahteavalduse tegemisega teisele abikaasale. Samuti ei saa pankrotihaldur sõlmida võlgniku asemel abieluvaralepingut. Kuigi pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, mille valitsemise õigus läheb üldjuhul üle haldurile, ja füüsilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha pankrotivaraga iseseisvalt tehinguid ning võib pankrotivara käsutada üksnes pankrotihalduri nõusolekul, ei tähenda see seda, et pankrotihaldur võib võlgnikust abikaasa asemel sõlmida teise abikaasaga abieluvaralepingu, sest abieluvaralepingu peavad abikaasad isiklikult. 25 KOOSELU Mõiste
14. Võimukorraldus Taaniaegses Eestis. Saaremaal ja Muhus 1559-1645.a. Säilisid kaasaegsed struktuurid ja kohtuvõim. Saare-Muhu pronvintsi juhtivaks keskuseks ja riigivõimu organiks oli hertsog Magnus, Taaniga ühinemise järel Taani kuningas. Tegelikuks valitsejaks oli asehaldur, kelleks Kuressaare foogt (määras ja tagandas kuningas). Tsiviilse valitsmise alal nõrk, peamiselt sõjaväe juht ja riigimaade valitseja, juhtiv ka kiriku küsimustes. Allus kuninga pealikule ja ökonoomia haldurile. Enamus tähelepanu riigi maade ekspluateerimisele. Taani ajal hakkaas funktsioneerima Maapäev, mis ajas aadlike asju, omas laialdast kompetentsi. Tegutses maanõukogu liikmeks maapäeva poolt valitud nõunikud. Tegeles administratiivsete küsimuste ja maapäva poolt tehtud otsuste täideviimisega. Asehalduri tegevus sõltuv maanõukogu heakskiidust. Mõisnikud maapäeva esindajad ning võtsid küsimusi otsustada iseseisvalt.
Etapid: 1)menetluse algatamine 2) Pankrotimenetluse lõppemine võlausaldajate kompromissotsusega 3) Pankroti väljakuulutamine 4) Pankrotimenetlus lõppenud kompromissi kinnitamisega 5)pankroti väljakuulutamine Haldur kaitseb kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning tagab seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse. (2) Haldur peab oma kohustusi täitma korralikule ja ausale haldurile omase hoolega ning arvestama kõigi võlausaldajate ja võlgniku huve. (3) Haldur: 1) selgitab välja võlausaldajate nõuded, valitseb pankrotivara, korraldab selle moodustamise ja müügi ning pankrotivara arvel võlausaldajate nõuete rahuldamise; 2) korraldab vajadusel võlgniku majandustegevuse jätkamise; 3) viib vajadusel läbi juriidilisest isikust võlgniku likvideerimise; 4) annab seaduses ettenähtud juhtudel teavet võlausaldajale ja võlgnikule;
kelle käes asub originaal (kui tegemist on koopiaga); soovitav on viia vormistatud kiirköitjatesse sisse ka dokumentide numeratsioon Lisa 3 HOOLDUSRAAMAT Hooldusraamatu vajalikkus: omaniku valmisolek ja arusaam selle vajalikkusest; hooldusraamatu enda koostamine ja selle funktsioneerimise korraldamine Hooldusraamat peab kirjeldama tegevusi selleks, ehitist kõige mõistlikumalt korras hoidma. Seega tegemist on paljuski abivahendiga haldurile selleks, et oma töid-tegemisi korraldada ning anda aru oma tegevuse resultaatidest. Igale hooldusraamatule ja selle koostamisel tuleb lähtuda sellest, et iga kinnistu ja sellel asuv hoone on unikaalne. Kordamisküsimused 1. Kinnisvara korrashoiu määratlus ja selle korraldamise mudelid. 2. Eluasemepoliitika põhimõtted ja näited heaoluriikidest. 3. Eluaseme suurus ja selle seos perekonna majanduslike võimalustega. 4. Eluasemepoliitika Eestis. 5
Kohus kuulutab pankroti välja määrusega, mida nimetatakse ka pnkrotiotsuseks. Pankroti väljakuulutamisega samal päeval tehtud tehingute puhul peab võlgnik tõendama, et need tehti enne seda, kui kohus tegi pankrotiotsuse. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel: 1) Võlgniku varast moodustub pankrotivara. 2) Võlgniku vara valitsemise õigus läheb üle haldurile. 3) Füüsilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. 4) Juriidilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha mis tahes tehinguid. 5) Võlgniku muud õigused on piiratud pankrotiseaduses ettenähtud korras. 6) Võlgniku vastu vastu suunatud nõuetelt lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine. 7) Järgnevad muud pankrotiseaduses ettenähtud tagajärjed. Kes on pankrotivõlgnik ja pankrotivõlausaldaja? Pankrotivõlgnik
kui avalduses märgitud alus on ära langenud, kuid ajutise halduri aruandest on näha, et võlgnik on maksejõuetu. Kohus kuulutab pankroti välja määrusega, mida nimetatakse ka pnkrotiotsuseks. Pankroti väljakuulutamisega samal päeval tehtud tehingute puhul peab võlgnik tõendama, et need tehti enne seda, kui kohus tegi pankrotiotsuse. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel: 1) Võlgniku varast moodustub pankrotivara. 2) Võlgniku vara valitsemise õigus läheb üle haldurile. 3) Füüsilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. 4) Juriidilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha mis tahes tehinguid. 5) Võlgniku muud õigused on piiratud pankrotiseaduses ettenähtud korras. 6) Võlgniku vastu vastu suunatud nõuetelt lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine. 7) Järgnevad muud pankrotiseaduses ettenähtud tagajärjed. Kes on pankrotivõlgnik ja pankrotivõlausaldaja? Pankrotivõlgnik -
vaatab läbi 30 päeva jooksul( kuni 2 kuud). Otsuse väljakuulutamisel arvestab kohus ajutise pankrotihalduri aruannet ja arvamust võlgniku maksejõuetuse põhjuste tekkimise kohta. Vaadanud avalduse läbi, kohus kas: a) kuulutab välja pankroti b) jätab avalduse rahuldamata c) lõpetab menetluse raugemise tõttu. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel: a) Moodustub võlgniku varast pankrotivara b) Läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ja õigus olla võlgniku nimel kohtumenetluses osalises vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse c) Füüsilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha tehinguid pankrotivaraga d) Juriidilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha mis tahes tehinguid e) Võlgniku muud õigused on piiratud pankrotiseaduses ettenähtud korras
Võlausaldajate üldkoosolek kinnitab halduri, pankrotitoimkonna, otsustab kas võlgnik saab tegevust jätkata või tuleb see lõpetada, kompromissitegemine, nõuete kaitsmise, pankrotitoimkonna tasustamise. Kohus teostab järelvalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid kohustusi. 266. Millised on võlgniku õigused ja kohustused pankrotimenetluses? Võlgniku kohustuseks on anda infot oma vara kohta, esitama haldurile bilansi pankrotiväljakuulutamise seisuga koos vara ja kohustuste nimekirjaga. Võlgnik peab olema protsessi käigus kättesaadav, kohus võib võlgnikul keelata elukohast lahkumise. Võlgniku õiguseks on tutvuda pankrotihalduri toimikuga ja kohtutoimikuga. 267. Millest moodustub pankrotivara? Pankrotivara on vara, mis moodustub võlgniku varast pankrotiotsuse alusel. Vara saab kasutada võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. Pankrotivaraks
aruandest on näha, et võlgnik on maksejõuetu. Kohus kuulutab pankroti välja määrusega, mida nimetatakse ka pnkrotiotsuseks. Pankroti väljakuulutamisega samal päeval tehtud tehingute puhul peab võlgnik tõendama, et need tehti enne seda, kui kohus tegi pankrotiotsuse. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel: 1) Võlgniku varast moodustub pankrotivara. 2) Võlgniku vara valitsemise õigus läheb üle haldurile. 3) Füüsilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. 4) Juriidilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha mis tahes tehinguid. 5) Võlgniku muud 96 õigused on piiratud pankrotiseaduses ettenähtud korras. 6) Võlgniku vastu vastu suunatud nõuetelt lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine. 7) Järgnevad muud
Ma vannun teile, see polnud mina, kes asjast härra de Guyenne'ile kirjutas, vaid kardinal Balue!» «Puusepp on kallis,» tähendas kuningas. «Ja see on kõik?» «Ei, sire... Klaasissepale mainitud toa aknaruutude ettepanemise eest nelikümmend kuus soPi kaheksa Pariisi teenarit.» «Armu, majesteet! Kas sellest küllalt pole, et kõik mu varandus anti kohtunikele, mu lauanõud härra de Torcyle, mu raamaitukogu magister Doriolle'ile, mu vai-bad Roussilloni haldurile? Ma olen süütu. Juba neliteistkümmend aastat lõdisen ma külmas raudpuuris. Heitke armu, majesteet, halastage mu peale! Teile tasutakse selle eest taevas.» «Ja üldsumma, meister Olivier?» ütles kuningas. «Kolmsada kuuskümmend seitse naela kaheksa soPi kolm Pariisi teenarit.» «Püha Neitsi!» hüüdis kuningas. «On see aga jultunud puur!» 424 Ta tõmbas vihu Olivier' käest ja hakkas ise sõrmedel arvutama, vaadates kord paberisse, kord puuri poole
annaabi.ee 
