50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-05-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Epp Baumann
Õppematerjali autor
Rattavalem: 6x2 2. HAAGIS Mark: RAC Mudel: PM3E Tühimass: 11800 kg Täismass:56800 kg Kandevõime: 45000 kg Tüüp: Poolhaagis Telgede arv: 3 Vedrustus: Suruõhu vedrustus Gabariitmõõtmed: 13000x2540mm Rööbe: 1950 mm Telgede vahed: 7170x1360x1360mm 3. TELJEKOORMUSED 3.1. Täismassil: Auto: Esisild: 9000 kg Tagasild: 19000 kg Haagis: 39000 kg Ühe telje koormus: 13000 kg 3.2. Tühimassil: Auto: Esisild: 4875 kg Tagasild: 3980 kg Haagise teljekoormus: 1265 kg 4. REHVID Auto: Ees: 2 x 385/65 R22.5 J Cont HSR1 Taga:8 x 315/80 R 22.5 L Cont HDW Haagis: 12 x 245/70 R17,5" 5. ÜLESANNE Arvutage koormus autorongi telgedele, mille koormaks on kaks betoonkuubikut küljepikkusega 2 m. Betooni tiheduseks olgu 2000 kg/m3. Valige koormapaigutus. Milliseid vahendeid kasutate koorma kinnitamiseks? Kas teljekoormused jäävad kehtivate normide piiresse? L 32000 A 4385 (esisillast tagumiste telgede keskpunktini)
F = L*H/A F = 5600 * 4305 / 5800 = 4156 kg Igale haagise teljele langeb 4156 / 3 = 1385,5 kg Haagiselt ülekantav koormus 5600 4156 = 1444 kg Autole langev koormus 8365 + 1444 = 9809 Veduki esisillale 1/3 = 3269 kg Veduki tagasillale 2/3 = 6539 kg Täiskoormatud autorongi teljekoormused Haagise teljekoormus 3 * 9000 kg Veduki 1. esisild 7500 kg 2. tagasild 2.1. vedav sild 11 000 kg 2.2. toetav sild 7100 kg (tehase poolt kokku lubatud 19 000 kg) 4. KOMPLEKTEERIGE AUTORONG SOBIVATE REHVIDEGA (MÕÕTMED, KOORMUSINDEKS JA KIIRUSKATEGOORIA). 4.1. Veduki rehvid esisillale 315/80R22
F = L x H/A F = 5650x4172,5 / 5800 = 4065 kg Igale haagise teljele langeb 4065 / 3 = 1355 kg Haagiselt ülekantav koormus 5650 4065 = 1585 kg Autole langev koormus 8365 + 1585 = 9950 Veduki esisillale 1/3 = 3316 kg Veduki tagasillale 2/3 = 6632 kg Täiskoormatud autorongi teljekoormused: Haagise teljekoormus 3 x 9000 kg Veduki 1. esisild 7500 kg 2. tagasild 2.1. vedav sild 11 000 kg 2.2. toetav sild 7100 kg 4. KOMPLEKTEERIGE AUTORONG SOBIVATE REHVIDEGA (MÕÕTMED, KOORMUSINDEKS JA KIIRUSKATEGOORIA). 4.1. VEDUKI REHVID Esisillale 315/80R22.5 radial tubeless tyres
Minu koostatud autorongi kandevõime: kandevõime= lubatud autorongi mass- (veduki tühimass+ haagise tühimass) => 40000-(8000+6309)= 25,691(kg) Käru kandevõime 25,691kg, mis on ligikaudu 14,3m3 Veetav maht 150 m3. Lähtudes autorongi kandevõimest ning etteantud veetavast kogusest, tuleb teha 11 reisi. 8 Joonis 1: Teljekoormuste arvutamise L*H=F*A Kasutame teljekoormuse arvutamisel teljekoormus arvutus valemit [4] : L∗H =F∗A Kus L (kg) – telgedele avalduv kaal H (mm) – raskuskeskme kaugus sadulast A (mm) – telgede vaheline kaugus F (kg) – telgedele avalduv koormus Haagis: L= 25231 kg( last) + 6309 kg( haagise tühikaal)=31540 kg A1=4800 mm H1= 3650 mm F(t)= 31540 *3650/4800 ≈ 23984 kg (koormus haagise telgedele) F(b)= L- F(t)= 31540 -23984 =7556 kg (koormus sadulale) Veduk:
ERIALA Puidust kodaratega rattad 2000aastat e.m.a. Traatkodaratega rattad 1800aastate paiku 1950.aastal asendati autode traatkodaratega rattad metallratastega 1769.a auruvanker (Nicolas Cugnot) Max. 5km/h 1790.a jalgratas (M.de Sivrac) 1795.a hoburaudtee (Inglismaal) 1820.a aurusõidukite ehitamine 1845.a õhkrehvid (Robert William Thomson) 1883.a neljarattalist jalgratast meenutav aurusõiduk (auto eelkäija) 1895.a esimene bensiinimootor 1899.a rajati metallurgia laboratoorium 1910.a maailma esimene V-8 mootor 1885.a esimene mootorratas (Gottlieb Daimler) 1890.a esimene auto mille mootor paiknes ees(Rene Panhard ja Emile Levasson) 19.saj algus Esimesed bussid(sõna buss on tuletatud ladina-keelsest sõnast omnibus-kõigile) 1908.a Henry Ford rajs tehase automudeli T masstootmiseks 1894.a esimene autovõidusõit Pariis-Rouen (max. Kiirus 12km/h) 1955.a Le Mans'i võidusõit (Nõudis 84 inimelu ja vigastatuid üle 100-a) Maailma piki
AUTOD-TRAKTORID I KORDAMIKÜSIMUSED 2013/2014.Õ.-A. 1. Sisepõlemismootorite tüübid Sisepõlemismootorid jagunevad: I. Kolbmootor , kogu tööprotsess toimub mootori silindris; II. Turbiinmootor, pidevatoimeline mootor, mis muundab mehaaniliseks tööks voolava auru, gaasi või vee kineetilist energiat (töötav aine voolab läbi düüside või juhtaparaadi tööratta kõverpinnalistele labadele ja paneb viimase pöörlema. 2. Sisepõlemismootorite liigid Turbiinmootorid jaotuvad: -1 1) auruturbiinmootorid (alates mõni kW... 1200 MW ja rohkem, n = 30 000 min ): e aktiivturbiinid, b) reaktiivturbiinid (töötava aine töö = voolsuuna muutumine + paisumise reaktiivjõud, mille osatähtsus on üle 50%) ; 2) gaasiturbiinmootorid ( võivad tar
Mootor Mootoriks nimetatakse masinat, milles muundatakse mingi energia mehhaaniliseks energiaks. Traktorimootorites toimub kütuse põlemisel tekkiva soojusenergia muundamine mehhaaniliseks energiaks ja edasi generaatoris, mille käitab mootor, elektrienergiaks. Kuna kütuse põlemine toimub mootori silindris, siis nimetatakse seda mootorit veel sisepõlemismootoriks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse küttesegu süütamise viisi järgi: Diiselmootor survesüüde Ottomootor sädesüüde Töötsükli osade arvu järgi:
1. Punktmassi kinemaatika. 1.1 Kulgliikumine 1.2 Vaba langemine 1.3 Kõverjooneline liikumine 1.4a Horisontaalselt visatud keha liikumine 1.4b Kaldu horisondiga visatud keha liikumine. 2. Pöördliikumine 2.1 Ühtlase pöördliikumisega seotud mõisted 2.2 Kiirendus ühtlasel pöördliikumisel 2.3 Mitteühtlane pöördliikumine. Nurkkiirendus 2.4 Pöördenurga, nurkkiiruse ja nurkkiirenduse vektorid. 3. Punktmassi dünaamika 3.1. Inerts. Newtoni I seadus. Mass. Tihedus. 3.2 Jõu mõiste. Newtoni II ja III seadus 3.3 Inertsijõud 4. Jõudude liigid 4.1 Gravitatsioonijõud 4.1a Esimene kosmiline kiirus. 4.2 Hõõrdejõud 4.2a Keha kaldpinnal püsimise tingimus. 4.2b Liikumine kurvidel 4.3 Elastsusjõud 4.3a Keha kaal 5 JÄÄVUSSEADUSED 5.1 Impulss 5.1a Impulsi jäävuse seadus. 5.1b Masskeskme liikumise teoreem 5.1c Reaktiivliikumine (iseseisvalt) 5.2 Töö, võimsus, kasutegur 5.3 Energia, selle liigid 5.3 Energia
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid