Auto surutiib ("spoiler")
Esimene tehasest väljunud spoileriga auto oli Ferrari 275 GTB,
oktoobris 1964. Esimene Ameerikas toodetud auto mis väljus
tehasest spoileriga oli Shelby GT 350 (1966). Eestis ei tegutse
spoilerite tootmisega seotud asutusi. Küll aga valmistatakse neid
küllaltki suurel hulgal motohuviliste poolt.
Spoilereite kasutamine muudel masinatel:
Mille jaoks?
Vägagi tähtis on spoilerite
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-05-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
57 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
raul0315
Õppematerjali autor
Aerodünaamiline seade- surutiib e. spoiler Surutiiba ehk "spoilerit" kasutatakse auto juures nii esi- kui tagaosas. Spoiler on aerodünaamiline seade, mille otsatarbekohase disaini ülesanne on takistada ebasoodsa õhu liikumist ümber liikuva sõiduki. Surutiiba kasutatakse autode juures nii esi- kui tagaosas. Selle eesmärk on suurel kiirusel sõitva auto stabiilseks muutmisel, surudes tagumist osa alla vastu http://www.subaru-global.com/tec_aerodynamics.html maad ning takistada õhu sattumist auto alla, et sõiduk ei tõuseks maast lahti ega kaotaks juhutavust
Mootorratta külgpaneelid · Eesmärk: Külgpaneelid moodustavad kesta, mis on paigutatud ümber mootorratta raami ja mootori. Selle peamiseks eesmärgiks on muuta ratas voolujoonelisemaks ning vähendada õhutakistust suurtel kiirustel. Seetõttu väheneb kütusekulu ja on võimalik sõita suurematel kiirustel madalamate mootori pööretega, mis omakorda pikendab mootori eluiga. Lisaks kaitsevad külgpaneelid kukkumisel mootori komponente ning
Võidusõiduauto diffuuser Diffuuser on võidusõiduauto tagaosas asetsev aerodünaamiline element millega kaudu õhk väljub auto alt. Enamusel tavaliikluses olevatel autodel selline element puudub, sest diffuuser ei tee autot ökonoomsemaks ja sellest pole ka liiklemis kiirustel väga suurt kasutegurit auto juhitavuse mõistes. Diffuuseri eesmärgiks on kiirendada auto all liikuvat õhuvoolu, et tekitada madalrõhu ala auto ja teepinna vahel. Madalrõhu ala "nö" imeb autot maapinna poole ja see tõttu tagab parema juhitavuse suurtel kiirustel, et diffuuser toimiks peab auto põhi olema kaetud mingisuguse plaadiga, sest vastasel korral põrkub liikuv õhk auto all olevate erinevate detailidega ja tekivad auto all ristuvad õhu sambad, mis tähendab väga aeglast ja ebaühtlast õhuliikumist auto all ja siis pole ka diffuuserist kasu. Paljud autotootjad ehitavad auto nii, et autopõhi on tehasest juba väga tasane ja see vähendab "dragi" mis aitab kaasa kütusesäästmisele, kuid tas
Sissejuhatus Üle sajandipikkuse elueaga sisepõlemismootor on tänapäeval ajale jalgu jäänud, väheefektiivne ja rohket väävliemissioooni põhjustav seade, töötagu ta siis ükskõik millise kütusega või olgu tal kui tahes efektiivne sissepritse või turbo. Tänane teadus pakub mitmeid uudseid keskkonnasõbralikke, mis on senistest sisepõlemismootoritest suurema kasuteguriga ja keskkonnasõbralikumad. Esimene pool sajandit sisepõlemismootori ajaloost kulus selle täiustamiseks ja arendamiseks, kusjuures selle käigus ei pööratud erilist tähelepanu mitte efektiivsusele ja säästlikkusele, vaid paljuski sellele, kuidas mootorist võimalikult palju hobujõudusid välja pigistada. Alles eelmise sajandi viimasel veerandil hakkasid autotootjad huvi tundma ka materjalide kokkuhoiu ja ökonoomsuse vastu. Kõigil neil on oma vead ja siiani veel lahendamata tehnilised puudused. Ent on selge, et läbimurre ühes või teises suunas on lähiaegadel saavuta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid