MONTAAZi TÖÖd (0)

1 Hindamata

1
3. EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE MONTAAŽ
MONTEERITAVATE KONSTRUKTSIOONIDE EELISED

DETAILIDE MÕÕTMED

MEHHANISMID

3.1 TRANSPORT EHITUSEL

3.1.1 HORISONTAALTRANSPORT JA TEED
TRANSPORT JA LAADIMIS-LOSSIMISTÖÖD:
ƒ  25-30% ehituse üldmaksumusest ja
ƒ  kuni 40% ehituse töömahukusest.
Ehituses nõuab SPETSIAALTRANSPORTI:
ƒ  paneeliveokid
ƒ  autobetoonisegistid ja betooniveokid
ƒ   treilerid
kuid samuti SUUREMA LÄBILASKEVÕIMEGA TEID.

¾  AUTOTRANSPORT
1 )   T E E D
Vastavalt kategooriale määratakse tee tehnilised parameetrid :

AUTOTEE NORMAALPROFIIL

i=1,5-4%
4-5%
4-5%
1:m
1:m

3. MONTAAŽITÖÖD

2

EHITUSPLATSISISESED TEED

TEHNILISED PARAMEETRID:
ƒ  Sõidutee laius
3-3,5 m (ühesuunaline
liiklus )

6-7 m (kahesuunaline
liiklus)
ƒ  Teepeenra laius
1 m (ajutine
tee)

2 m ( alaline
tee)
ƒ   Pikikalle
(ajutine)

(alaline)
ƒ  Kõverusraadius
20-30 m
(sõltub kasutatavatest masinatest)
ƒ  Teekate
kruus, killustik, pinnaseteed
ƒ  Varuvöönd puudub

R/B PLAATIDEST TEED

2%
2%
4%
4%
1:m
1,0m
0,9m
1,0m
1:m
5,5 m

ARVESTADA KASUTATAVAT TRANSPORTI

ARVESTADA EHITUSTEHNOLOOGIAT

3. MONTAAŽITÖÖD

3

2 )   T R A N S P O R D I V A H E N D I D
Ehituses kasutatakse järgmisi transpordivahendeid:
ƒ  kallurid
ƒ  spetsmasinad:
ƒ  haagised
ƒ  treilerid
ƒ  paneeliveokid

VAJALIK AUTODE ARV

n =  Q x tt
q x ta

Q
- veoste mass arvutusperioodil, t
q
- auto kandejõud, t
tt
- auto töötsükli kestus, min
ta
- arvutusperioodi pikkus, min (v.a. garaažist kohale- ja tagasisõit )

120 l
tt = tpl +
v  + tml + tm , min.
tpl
- pealelaadimise kestus,
tml
- mahalaadimise kestus,
tm
- manööverduste kestus,
l
- veokaugus , km
v
- auto tehniline kiirus, km/h

MONTAAŽ RATASTELT

VAJALIK VEDUKAUTODE ARV

120 l  + tep + tt
m =
v
a x tm

l
- teisalduskaugus, km
v
- veduki sõidukiirus, km/h
tep -
haagise vahetamise kestus ehitusplatsil
tt
- haagise vahetamise kestus tehases
a
- korraga kohaletoodavate detailide arv, tk.
tm -
detaili monteerimise kestus, min.
VAJALIK HAAGISTE ARV

mh = m + 2

3. MONTAAŽITÖÖD

4

3.1.2 VERTIKAALTRANSPORT

1 )   H A A R D E S E A D M E D

TROPID

UNIVERSAAL e. RÕNGASTROPP
40 Ø
KERGTROPID
silmustropp konksuga
tropp
HARUDEGA TROPID
karabiiniga tropp
2- haruline tropp
4-haruline tropp

JÕUD TROPI HAARAS
α
P =       Q     .
m cos α
P
P
Q

Q
-detaili kaal, kg
m
-haarade arv
α
-tropi haara kaldenurk vertikaaltelje suhtes
3. MONTAAŽITÖÖD

5

TRAAVERSID

1250 cm
Q = 8,4 t

HAARATSID

2 )   M O N T A A Ž K R A A N A D E   V A L I K

MONTEERITAVA ELEMENDI MONTAAŽIPARAMEETRID
Valitud kraanade tehnilised parameetrid määratakse lähtudes monteeritava detaili montaažiparameetritest:

1) MONTAAŽIMASS

GM = GE + GH + (GT + GTL), t
GE -
GH -

GT -

GTL -
3. MONTAAŽITÖÖD

6

2) MONTAAŽIKÕRGUS

HM = h + a + c + b, m
h -

a
-
c -

b -

3) NOOLEULATUS - MONTAAŽIRAADIUS

LM:

12
5
10
4
8
3
6
2
4
1
0
4
6
8
10

3. MONTAAŽITÖÖD

7

I
NOOLEULATUSE MÄÄRAMINE
C
GRAAFILISELT
III
A
L
e2
e1
B”
II
II
B
h0=1,5
e3=1,5
I
III
a=0,5 m -elemendi ületõstekõrgus
I-I -paigaldustelg

II-II
-horisontaaltelg kraana noole alumise liigendi tasandil
A
-kraana noole telje min kaugus monteeritavast elemendist
C’’
-kraana konksu madalaim asend antud detaili paigaldamisel
Hmin = HM + P
P = 1,5 m , kraana polüspasti kõrgus
Hm- elemendi montaažikõrgus.
C’’AB’’
-kraana noole telg
BC
-minimaalne noole pikkus L
LM
-kraana minimaalne nooleulatus LM = LB + e3
LB  -min noolepikkuse L horis. projektsioon teljel II-II
e3=1,5 m- noole šarniiri kaugus kraana pöördeteljest

Kraana konksu tõstekõrgus minimalse nooleulatuse puhul

NOKAGA KRAANA

3. MONTAAŽITÖÖD

8

TÖÖ NURGA ALL

L’M =   LM .
cos β
kraana liikumise
suund

Väärtuste e3, P. h0 - kontrollitakse nende vastavust valitud kraana tehnilise passi järgi.

TEHNILIS -MAJANDUSLIK VÕRDLUS
Reeglina valitakse mitu sobivate tehniliste parameetritega kraanat. Lõpliku otsuse tegemiseks on vaja teha valitud
variantide tehnilis-majanduslik võrdlus.

TORNKRAANAD

NOOLEULATUS
=
+
BALLAST ALL
I
I
III
III
a
B
ballast
ballast
I
III
I
III
III
I
BALLAST ÜLAL
ballast
B
I
III

3. MONTAAŽITÖÖD

9

3.2 ÜHEKORRUSELISE TÖÖSTUSHOONE MONTAAŽ

3.2.1 KONSTRUKTSIOONIELEMENDID

VUNDAMENDI KANNUD
TUGIFERMID
1
5
12 m
VUNDAMENDI TALAD
KATUSEFERMID
2
6
SAMBAD
3
3a
3b
3c
KATUSEPANEELID
7
7a
7b
KRAANATALAD
SEINAPANEELID
8
4
8a
4a
8b
4b


3. MONTAAŽITÖÖD

10
3.2.2 ÜHEKORRUSELISE TÖÖSTUSHOONE KONSTRUKTSIOONISKEEM

LÕIGE A-A
OTSAVAADE
I
II
III
Skeem Posti Tugi-
Katuse-
B
samm  ferm
paneel
I

II

III

A
A
B
PÕHIPLAAN
LÕIGE B-B

3. MONTAAŽITÖÖD

11

LÕIGE A-A
OTSAVAADE
6 m
12 m
12 m
B
24m
A
A
24m
B
PÕHIPLAAN
LÕIGE B-B

3. MONTAAŽITÖÖD

12
3.2.3 MONTAAŽIJÄRJEKORD JA TÖÖVÕTTED
LAUSMEETOD ( DIFERENTSEERITUD )
¾  PÕHIMÕTE:

¾  EELISED:

KOMPLEKSMEETOD
¾  PÕHIMÕTE:

¾  EELISED:

¾  PUUDUSED:

HAARDEALAD

500 mm
500 mm

1   V U N D A M E N D I   K A N N U D

3. MONTAAŽITÖÖD

13
2   V U N D A M E N D I   T A L A D

3   P O S T I D

TÕSTMINE

PÖÖRAMISEGA

LIBISTAMISEGA

3. MONTAAŽITÖÖD

14

HAARDESEADMED

RIHTIMINE

AJUTINE KINNITUS

¾  A) KIILUD

3. MONTAAŽITÖÖD

15

¾  B) KONDUKTORID

MONOLIITIMINE

POSTILE TOETUVATE KONSTRUKTSIOONIELEMENTIDE
MONTAAžI EI TOHI ALUSTADA ENNE KUI MONOLIITIMISBETOON ON SAAVUTANUD
VÄHEMALT 70% TUGEVUSEST.

ANKRUPOLDIÜHENDUS
Ankrupoldiühenduses paigaldatakse post õigele tasandile, kas paigutades post otse poltidele või kasutades
terasplaate posti all. Posti vertikaalsust kontrollitakse ja mutrid kinnitatakse. Pärast seda, kui poldid on
kinnitatud võib kraana eraldada postist.
Poltühendusel on tavaliselt piisavalt jõudu paigaldusaja koormusele vastupidamiseks. Kui vajatakse täiendavat
jäigastamist, siis on see näidatud paigaldusjoonistel.
Paigaldusmeeskond suunab posti poldigrupi kohale ja post lastakse hoolikalt alla pärast vastavat märguannet
kraanajuhile. Posti vertikaalasendit kontrollitakse kõigepealt vesiloodiga (2 m), pärast seda reguleerib
paigaldusinsener mutrid. Pärast ligikaudset reguleerimist tehakse vajalik jäigastamine ja loodimine. Alles
seejärel võib tõsteseadme eemaldada. Täpset reguleerimist kontrollitakse teodoliidiga ja lõpetatatksee mutrite
kinnikeeramisega.
Vuukide täitmine mördiga tuleb teha võimalikult kohe pärast paigaldust. Vähemalt enne ülemiste
konstruktsioonide paigaldust. Mört peab olema mittekahanev ja vastama üldnõuetele.

4   K R A A N A T A L A D

TÕSTMINE

RIHTIMINE

3. MONTAAŽITÖÖD

16
KINNITUS

5   T U G I F E R M I D

TÕSTMINE, RIHTIMINE JA KINNITUS

6   K A T U S E F E R M I D

TÕSTMINE

3. MONTAAŽITÖÖD

17

AJUTINE KINNITUS

7   K A T U S E P A N E E L I D

HAARDESEADMED

VUUGID

MONTAAŽIJÄRJEKORD
¾  PIKI HOONET

¾  PÕIKI HOONET

8   S E I N A P A N E E L I D

TÖÖLAVAD

3. MONTAAŽITÖÖD

18
KRAANADE VALIK ÜHEKORDE TÖÖSTUSHOONE MONTAAŽIL
Ž
NÄIDE
3- lööviline hoone 72 x 60m :
„  posti samm 6 m
„  lööv 24 m

24 m
24 m
24 m
1
6 m
2
6 m
3
6 m
4
6 m
5
6 m
60 m
6
6 m
7
6 m
8
6 m
9
6 m
10
6 m
72 m
A
B
C
D

3. MONTAAŽITÖÖD

19
DETAILIDE MONTAAŽIPARAMEETRID

MONTAAŽIMASS, t
MONTAAŽIKÕRGUS, m

Haarde-

Paigal-dus-
Ohutus-
Detaili
Haarde-

N0
Detaili nimetus
Detail
seade
Kokku
kõrgus
vahe
kõrgus
seadme
Kokku
G
h

kõrgus
H
M
M
a
c
b
1 SAMMAS
11,2
0,148

0  0,5 11,85 1,0
2 KATUSEFERM
15,0
0,620

10,8 0,5 3,3 3,6
3 KATUSEPANEEL
2,7
0,205

14,1 0,5 0,3 2,0
4 KRAANATALA
4,2
0,386

8,3 0,5 1,0 3,5
5 SEINAPANEEL
1,6
0,210

9,6 0,5 1,2 3,5

KRAANA TÖÖPARAMEETRID
TEHNILISED PARAMEETRID
TÖÖPARAMEETRID
Kraana tüüp
Noole
Noole-
Noole-
Tõstejõud ,
Tõstekõr-gus,
Tõstejõud,
Tõstekõr-gus,
Märkused
ja mark
(+ noka )
ulatus,
ulatus, m
t
m
t
m
pikkus, m
m
L
M

SAMBAD
Roomik-
kraana
22,5+5
5 - 18
18 - 2
22 - 15,3

FERMID
РДК-25
Nokaga
10 - 24
5 - 1,5
24,8 - 14,2

KAT. PANEELID
(NOKAGA)
Auto-kraana

KRAANATALAD
16
5,3 - 16
5 - 0,5
16,5 - 5,5
CMK-10

SEINAPANEELID

3. MONTAAŽITÖÖD

20
N O O L E U L A T U S E   M Ä Ä R A M I N E

SAMBAD
Monteeritakse roomikkraanaga RDK-25

1. variant
6 m
6 m
6 m
1
2
3
4
2. variant
1
2
3. variant
1

KATUSEFERMID
24 m
Monteeritakse min nooleulatuselt roomikkraanaga RDK-25
5 m
LM = 5m, siis
6 m
1

6 m

2

Järgmine võimalik kraana seisupositsioon oleks 6 + 5 = 11m ja
24 m
LM = 11 m puhul on kraana tõstejõud

6 m
11 m

5 m

1

3. MONTAAŽITÖÖD

21

KATUSEPANEELID
Monteeritakse NOKAGA min nooleulatuselt (määratakse graafiliselt) ja arvestatakse, et montaaž toimub nurga all:

24 m
6 m
6 m
1

KRAANATALAD
Monteeritakse autokraanaga CMK-10

1. variant
6 m
6 m
6 m
6 m
1
2
2. variant
1

SEINAPANEELID
Monteeritakse autokraanaga CMK-10

6 m
6 m
6 m
6 m
1

3. MONTAAŽITÖÖD

22

RDK-25,
2
N=22,5 + 5 m
25
5
t  2
20
0
1
ÕUD,
15
5
GUS, m
1
0
10
5
5
TÕSTEJ
0

0
0
4
5
6
7
8
9
3
5
8
9
0
TÕSTEKÕR
10
11
12
1
14
1
16
17
1
1
2
21
22
23
24

NOOLEULATUS, m
noolega
nokaga
CMK-10
N= 16 m

20
t
18

4
16
S, m
14
U
3
12
10
2
8
6
TÕSTEKÕRG
1
4
TÕSTEJÕUD,
2
0
0

0
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
NOOLEULATUS, m

3. MONTAAŽITÖÖD

23

POSTIDE MONTAA Ž
Roomikkraana RDK-25
I MONTAAŽIKÄIK
3. MONTAAŽITÖÖD

24

KRAANATALADE MONTAAŽ
Autokraana CMK-10
II MONTAAŽIKÄIK

3. MONTAAŽITÖÖD

25

FERMI
FERM DE JA K
IDE
ATUSEP
JA KATUSE ANEELI
PANEEL DE MO
IDE M NTAAŽ
ONTAA
Ž
Roomikkr
Room
aana RDK
ikkraana RD -25
K-25
1
2
3
III MONTAAŽIKÄIK

3. MONTAAŽITÖÖD

26

SEINAPANEELIDE MONTAAŽ
Autokraana CMK-10
IV MONTAAŽIKÄIK

3. MONTAAŽITÖÖD

27

3.3 MITMEKORRUSELISE TÖÖSTUSHOONE MONTAAŽ

3.3.1 KONSTRUKTSIOONIELEMENDID

SAMBAD (mitmekorruselised)
3
3d
3e
RIIVTALAD
9
9a
9b

3.3.2 MITMEKORRUSELISE TÖÖSTUSHOONE KONSTRUKTSIOONISKEEM

3. MONTAAŽITÖÖD

28
HOONE LÕIKED

PÕIKI HOONET
PIKI HOONET
topeltkann

3. MONTAAŽITÖÖD

29
3.3.3 MONTAAŽKRAANADE PAIGUTUS

KRAANA ÜHEL POOL
KRAANA KAHEL POOL
KRAANA HOONE SEES

KRAANA ÜHEL POOL HOONET

KRAANA KAHEL POOL HOONET

KRAANA HOONE SEES

3.3.4 MONTAAŽIJÄRJEKORD JA TÖÖVÕTTED

PÕHIMÕTE:

1 HORISONTAALNE MONTAAŽ

2 VERTIKAALNE MONTAAŽ

3. MONTAAŽITÖÖD

30
3 ASTMELINE MONTAAŽ

KORRUS
KRAANA TÖÖPOSITSIOONI NUMBER
5
4
3
2
1
t0 PLOKK
I
II
III
IV
V

MONTAAŽIVÕTTED

1   V U N D A M E N D I   K A N N U D
2   V U N D A M E N D I   T A L A D
3 ( A B )   A L U M I S E D   P O S T I D
Montaaž - analoogiliselt ühekorruseliste hoonetega.

9   R I I V T A L A D

TÕSTMINE:

ÜHENDUS

KEEVISÜHENDUS
riivtala
post

3. MONTAAŽITÖÖD

31

POLTÜHENDUS

7   V A H E L A E P A N E E L I D

3 ( d e )   Ü L E M I S T E   K O R R U S T E   P O S T I D
SAMMASTE PIKIJÄTKAMINE

KEEVISÜHENDUS
JÄTKUKOHT

3. MONTAAŽITÖÖD

32

POLTÜHENDUS
JÄTKUKOHT

KONDUKTORITE KASUTAMINE

ÜKSIKKONDUKTOR
GRUPIKONDUKTOR
üksikkonduktor
töölava

3. MONTAAŽITÖÖD

33
8   S E I N A P A N E E L I D

3.4 TSIVIILHOONETE MONTAAŽ

3.4.1 SUURPLOKKHOONETE MONTAAŽ

SEINAPLOKID

vuudid
tõsteaasad

ANKURDUS

K O N S T R U K T S I O O N I S K E E M

PIKIJAOTUS (KAHEREALINE)

3
I
4
I-I
3
2
2
2

1
1
1
1
I

3. MONTAAŽITÖÖD

34

PÕIKJAOTUS (ÜHEREALINE)

5
I
4
I-I
5
2
2
2

1
1
1
1
I

VUNDAMENDID

0,3-0,6 m
0,8-2,4 m
0,58 m
1,2-2,8 m
1,2 m

HÜDROISOLATSIOON

MONTAAŽIPÕHIMÕTE

3. MONTAAŽITÖÖD

35

SEINAPLOKID
seinaplokk
variplokk
seinaplokk

VUUGID

TREPIMADEMED JA PODESTID

3. MONTAAŽITÖÖD
41
3.4.2 SUURPANEELHOONETE MONTAAŽ

VÄLISSEINAPANEEL

KIHI PAKSUS, cm

5-korr. 9-korr. 16
korr.
Jämedafaktuurne terrasiit (marmorpuiste)

R/b väliskiht

TEP- laat penoplast
Soojustus (TEP-plaat, penoplast

R/b sisekiht ( kandev sein)

KOKKU:

MÕÕDUD

V Ä L I S S E I N A P A N E E L I D

V A H E S E I N A P A N E E L I D

V A H E L A E P A N E E L I D
kaal

PANEELIDEVAHELISED VUUGID
Montaaži ajal paigaldatakse tihendus ja soojus - ning hüdroisolatsioon. Soojustus - mineraalvatist vorstid
pergamiinkestas ja tihendus - poroisool poorkummist köis , mis paigaldatakse vuuki kokkusurutult 30-50%, selleks, et
vuuk oleks tihe ka temperatuuri-muutustele vaatamata. Tihendusmaastiksid täidavad sama funktsiooni. Tihenduse ja
soojustuse järel täidetakse vuuk tsementmördiga kaitseks ilmastiku eest.

(0,5-0,7) Ø
Ø
3. MONTAAŽITÖÖD
42

MONTAAŽIJÄRJEKORD

MONTAAŽIHORISONT

AJUTINE KINNITUS

V A H E L A E P A N E E L I D

6-HARULINE
PLOKKTROPP

R Õ D U P L A A D I D

rõduplaat
RÕDUPLAATIDE AJUTINE
KINNITUS
aknaava
rõduplaat
vahelaepaneel
seinapaneel
seinapaneel

3. MONTAAŽITÖÖD
43
Santehnilised kabiinid kaaluga ca 2 t (vaanituba ja WC) monteeritakse tervikuna .
Valamud , radiaatorid jmt monteeritakse hiljem montaažipüstoli abil.

TARIDETAILIDE KORROSIOONIKAITSE
Taridetailid võib korrosioonitõrje eesmärgil:
ƒ  värvida
ƒ  lakkida
ƒ   katta plastmassiga või
ƒ  tsinkida (sissekastmisega, galvaaniliselt ( elektrolüüs ), metalliseerimisega (pihustades sulatsinki terase
pinnale).

3.5 METALLKONSTRUKTSIOONIDE MONTAAŽ

KASUTUSALA

EELISED

3.5.1 TÖÖSTUSHOONETE MONTAAŽ

T E R A S S S A M B A D

TÄISSEINALISED
SÕRESTIKSEINALISED
jätkulapid
diagonaalid

3. MONTAAŽITÖÖD
44
P O S T I   T O E T U M I N E   V U N D A M E N D I L E
Kui r/b sambad monoliiditakse tüve alumise otsaga lihtsalt vundamendi kannu, siis terassamba alumine ots lõpeb
spetsiaalse tallaplaadiga, millega ta toetub vastavalt ettevalmistatud vundamendi pealispinnale ja kinnitatakse sinna
vundamendi sisse betoonitud ankrupoltide abil.
ƒ  kogu vundamendi pealispind on

välja rihitud
POSTI TOETUMINE VUNDAMENDILE
ƒ  lubatud kõrgushälve ±5 mm
ƒ  lubatud kalle ≤1:1000
kinnitus [ - 4 tk.
ankrupolt - 4 tk.
samba tald

TÕSTMINE
ƒ  Freesitud tallaga sammas tõstetakse eelnevalt väljarihitud tugiplaadile ja kinnitatakse ankrupoltidega.
ƒ  Sammaste tõstmiseks kasutatakse lukustuspulgaga poolautomaatseid troppe ja tropitakse läbi sambasse jäetud
montaažiaugu.

T E R A S T A L A D
Tõstetakse kohale tanghaaratsiga või poolautomaatse avamisega haarava silmustropiga. Kasutatakse nurgakaitseid et
tropp ei kuluks hõõrdumisel vastu tala teravat serva.

TALA TÕSTMINE

3. MONTAAŽITÖÖD
45
S Õ R E S T I K U D
ƒ Monteeritakse tavaliselt paarikaupa. Sõrestikepaar ühendatakse alaliste ja vajaduse korral ka ajutiste
sidemetega (ainult tõstmise ajaks).
ƒ Traaversid asetatakse risti sõrestiku ülemise vööga, mispuhul sõrestikule mõjuvad ainult vertikaaljõud.
ƒ Üksiksõrestik haaratakse tõstmiseks traaversiga 2/3 L kauguselt , mispuhul alumises vöös ei teki survet .
ƒ Kui tõstmisel ähvardab alumine vöö või võrk välja nõtkuda, tugevdatakse neid tõstmise ajaks pealekinnitatud
tugevduspalkidega

SÕRESTIKU TÕSTMINE

(paarikaupa)
tropid

ÜKSIKSÕRESTIKU TÕSTMINE
TUGEVDUSPALGID
terasklamber
traavers
2/3 L
tugevduspalgid
tugevduspalgid
L
sõrestiku alumine vöö

E L E M E N T I D E   O M A V A H E L I N E   K I N N I T U S

NEEDID JA POLDID

ƒ  Ajutiseks kinnituseks tuleb täita 40 % needi - või poldiaukudest,
ƒ  lõplikuks kinnituseks - 100 %.
ƒ  Kasutatakse:
ƒ  normaal- või
ƒ  kõrgtugevaid polte.
ƒ  mutrid keeratakse kinni tareeritud võtmega kindla surveni.

KEEVISÜHENDUSED

ƒ  ajutiseks kinnituseks tehakse arvutatud võimsusega EELKEEVITUS.
ƒ  Kasutatakse peamiselt elektri kaarkeevitust.
ƒ  Sõltuvalt ühendatavate elementide paksusest kasutatakse V, X jt õmblusi.
ƒ  Pikad õmblused keevitatakse TAGASIASTMELISELT.


3. MONTAAŽITÖÖD
46
3.5.2 LEHTTERASKONSTRUKTSIOONIDE MONTAAŽ

KASUTUSALA
Lehtteraskonstruktsioonideks on vedelike- ja gaasihoidlad, punkrid, silod, mis keevitatakse kokku lehtterasest
paksusega 3 ... 45 mm.
Lehed tuuakse kohale vajaliku kõverusega valtsitutena  või rulli keeratult (δ≤ 10 mm ).
Monteeritakse üksiklehtedest , , vöödest või ja plokkidest. Viimased valmistatakse kohapeal eelmontaaži käigus.
Lehtede, vööde ja plokkide omavaheliseks ühendamiseks kasutatakse mitmesuguseid fiksaatoreid.

VÖÖ
PLOKK
LEHT

T E R A S L E H T E D E   A J U T I N E K I N N I T U S
VERTIKAALÕMBLUS
HORISONTAALÕMBLUS

Lehed, vööd ja plokid ühendatakse omavahel tavaliselt AUTOMAATKEEVITUSEGA.

KEEVISÕMBLUSE KVALITEEDI KONTROLL
Keevisõmbluste kvaliteeti kontrollitakse:
ƒ  RÖNTGENIGA, magnethoidikuga läbivalgusti ja fotofilm - tühikute kohal tekivad tumedad laigud;
ƒ  ULTRAHELIGA,  generaatori kiir peegeldub erinevalt metallilt ja tühikult;
ƒ  Suure läbitungimisvõimega PETROOLEUMIGA määritakse õmblus ühelt poolt, teiselt poolt
KRIIDIEMULSIOONIGA; millel tekivad läbiimbumise korral 4 - 8 tunni pärast kollased plekid;
ƒ  Ühelt poolt juurdepääsetavate õmbluste puhul, pumbatakse põhja alla AMMONIAAKGAASI, õmblused
määritakse pealt FENOOLFTALEIINI lahusega. Kui gaas imbub läbi, muutub õmblus mustjaspruuniks.

3. MONTAAŽITÖÖD
47
3.5.3 TORNKONSTRUKTSIOONIDE MONTAAŽ

A .   M A D A L A D   H ≤   5 0   M

MASTI MONTAAŽ LANGEVA NOOLE ABIL
5
7
2
3
4
?H/3
6
1
H/2
H

B .   K Õ R G E D   H >   1 0 0   M

MASTI MONTAAŽ RONIKRAANA ABIL
2
1
4
5
6
3
Kraana tõstmine
Montaaž
Hülsi tõstmine

3. MONTAAŽITÖÖD
Document Outline

3. EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE MONTAAŽ

MONTEERITAVATE KONSTRUKTSIOONIDE EELISED

DETAILIDE MÕÕTMED

MEHHANISMID

3.1 TRANSPORT EHITUSEL

3.1.1 HORISONTAALTRANSPORT JA TEED

1) TEED

AUTOTEE NORMAALPROFIIL

EHITUSPLATSISISESED TEED

R/B PLAATIDEST TEED

ARVESTADA KASUTATAVAT TRANSPORTI

ARVESTADA EHITUSTEHNOLOOGIAT

2) TRANSPORDIVAHENDID

VAJALIK AUTODE ARV

MONTAA( RATASTELT

VAJALIK VEDUKAUTODE ARV

VAJALIK HAAGISTE ARV

3.1.2 VERTIKAALTRANSPORT

1) HAARDESEADMED

TROPID

TRAAVERSID

HAARATSID

2) MONTAAŽKRAANADE VALIK

MONTEERITAVA ELEMENDI MONTAA(IPARAMEETRID

1) MONTAA(IMASS

2) MONTAA(IKÕRGUS

3) NOOLEULATUS - MONTAAŽIRAADIUS

NOKAGA KRAANA

TÖÖ NURGA ALL

TEHNILIS-MAJANDUSLIK VÕRDLUS

TORNKRAANAD

3.2 ÜHEKORRUSELISE TÖÖSTUSHOONE MONTAA(

3.2.1 KONSTRUKTSIOONIELEMENDID

3.2.2 ÜHEKORRUSELISE TÖÖSTUSHOONE KONSTRUKTSIOONISKEEM

3.2.3 MONTAA(IJÄRJEKORD JA TÖÖVÕTTED

LAUSMEETOD (DIFERENTSEERITUD)

KOMPLEKSMEETOD

HAARDEALAD

1 VUNDAMENDI KANNUD

2 VUNDAMENDI TALAD

3 POSTID

TÕSTMINE

HAARDESEADMED

RIHTIMINE

AJUTINE KINNITUS

MONOLIITIMINE

ANKRUPOLDIÜHENDUS

4 KRAANATALAD

TÕSTMINE

RIHTIMINE

KINNITUS

5 TUGIFERMID

TÕSTMINE, RIHTIMINE JA KINNITUS

6 KATUSEFERMID

TÕSTMINE

AJUTINE KINNITUS

7 KATUSEPANEELID

HAARDESEADMED

VUUGID

MONTAA(IJÄRJEKORD

8 SEINAPANEELID

TÖÖLAVAD

KRAANADE VALIK ÜHEKORDE TÖÖSTUSHOONE MONTAA(IL

NOOLEULATUSE MÄÄRAMINE

SAMBAD

KATUSEFERMID

KATUSEPANEELID

KRAANATALAD

SEINAPANEELID

3.3 MITMEKORRUSELISE TÖÖSTUSHOONE MONTAA(

3.3.1 KONSTRUKTSIOONIELEMENDID

3.3.2 MITMEKORRUSELISE TÖÖSTUSHOONE KONSTRUKTSIOONISKEEM

HOONE LÕIKED

3.3.3 MONTAA(KRAANADE PAIGUTUS

KRAANA ÜHEL POOL HOONET

KRAANA KAHEL POOL HOONET

KRAANA HOONE SEES

3.3.4 MONTAA(IJÄRJEKORD JA TÖÖVÕTTED

PÕHIMÕTE:

1 HORISONTAALNE MONTAA(

2 VERTIKAALNE MONTAA(

3 ASTMELINE MONTAA(

MONTAA(IVÕTTED

1 VUNDAMENDI KANNUD

2 VUNDAMENDI TALAD

3(AB) ALUMISED POSTID

9 RIIVTALAD

TÕSTMINE:

ÜHENDUS

7 VAHELAEPANEELID

3(de) ÜLEMISTE KORRUSTE POSTID

SAMMASTE PIKIJÄTKAMINE

KONDUKTORITE KASUTAMINE

8 SEINAPANEELID

3.4 TSIVIILHOONETE MONTAA(

3.4.1 SUURPLOKKHOONETE MONTAA(

SEINAPLOKID

ANKURDUS

KONSTRUKTSIOONISKEEM

PIKIJAOTUS (KAHEREALINE)

PÕIKJAOTUS (ÜHEREALINE)

VUNDAMENDID

HÜDROISOLATSIOON

MONTAA(IPÕHIMÕTE

VUUGID

TREPIMADEMED JA PODESTID

3.4.2 SUURPANEELHOONETE MONTAA(

VÄLISSEINAPANEEL

MÕÕDUD

VÄLISSEINAPANEELID

VAHESEINAPANEELID

VAHELAEPANEELID

PANEELIDEVAHELISED VUUGID

MONTAA(IJÄRJEKORD

MONTAA(IHORISONT

AJUTINE KINNITUS

VAHELAEPANEELID

RÕDUPLAADID

TARIDETAILIDE KORROSIOONIKAITSE

3.5 METALLKONSTRUKTSIOONIDE MONTAA(

KASUTUSALA

EELISED

3.5.1 TÖÖSTUSHOONETE MONTAA(

TERASSSAMBAD

POSTI TOETUMINE VUNDAMENDILE

TÕSTMINE

TERASTALAD

SÕRESTIKUD

ELEMENTIDE OMAVAHELINE KINNITUS

NEEDID JA POLDID

KEEVISÜHENDUSED

3.5.2 LEHTTERASKONSTRUKTSIOONIDE MONTAA(

KASUTUSALA

KEEVISÕMBLUSE KVALITEEDI KONTROLL

3.5.3 TORNKONSTRUKTSIOONIDE MONTAA(

A. MADALAD H( 50 M

B. KÕRGED H> 100 M

.PDF Laadi alla originaalfail 42 lk · .pdf · 24 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 42 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-07-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

24 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

314119 Õppematerjali autor

Ehitusmaterjal

kraana õmblus tala nooleulatus vöö parameetrid tööstushoone

Sarnased õppematerjalid

pdf

Ehitushanke juhtimise kursuseprojekt

1.5 Elektrikaabelliin 11,9 1.6 Sidekaabelliin 8,5 1.7 Teed ja platsid 328,8 1.8 Haljastus ja heakorrastus 172,9 1.9 Piirded 8,8 2 Hoonesisesed tööd kokku (C₁ = C₁₁ + C₁₁) 3326,0 2.1 Üldehitustööde maksumuse (C₁₁) 2328,2 2.1.1 Mullatööd (kaevetööd) 66,5 2.1.2 Paigalvalu betoonvundamendid (sh seadmetele) 33,3 2.1.3 Monteeritavad vundamendid hoone karkassile 166,3 2.1

Ehituse juhtimine

doc

MEHHANISEERIMISKOMPLEKSI VÄLJATÖÖTAMISEKS

Erinevatel laadimis-lossimisvariantidel võivad töötsüklid ja korraga ümberpaigutatav kauba mass olla erinevad sest töötingimused ei ole samad. Kraana tootlikkus vahetuse jooksul leitakse: Pvi = Phi ×top , (20) kus top kraana töö operatiivaeg vahetuse kestel antud laadimis-lossimisvariandi puhul tundides. Operatiivaeg on nn puhas tööaeg, aeg mil masinad tööd teevad. Operatiivajast on välja arvatud phkepausid, lõunapaus jms. Kraana ööpäevane tootlikkus leitakse: Pöpi = Pvi ×nv , (21) kus nv vahetuste arv ööpäevas. Kraana töötsükli kestuse Tts määratakse kindlaks iga töö variandi jaoks. Arvesse võetakse kõikide operatsioonide ajakulud. Tükk-kauba laadimisel-lossimisel leitakse kraana töötsükli pikkus:

Transport ja kaubakäsitlemine

doc

Ehitustehnoloogia

1.1. ( AN tööajahulk (in-tundi/ühikule) 1.7.2 - ) Normatiivne töökestus: - O AN - , . : . P = n ,h - - , - - N - -

Ehitustehnoloogia

571

doc

Mikolaj Kopernik

#;h_èMZ-C}#v#R^#&#*;Y9`0#? #SVrM6+#1nM#Z3j1##Kv? #P^###ocQEz0#qq#z4?Um? #a#z##[#[##J%#J@ ##GI_- k#G Z t%d #S##jRc#mg# 3#m#|s<|#ATW#:6c *[` # [X #<#Q##> 4mT~*i6#- - ,u#U#Ayrmb#44lq#x#ZQml#d##{ :uZG3r?S#T0l-c#n U%y#%]90# zw[*wV1Q####n##c4$r##Xy.APio*E## #s I#wN#x>j=5Yr5O#^4 ;#}#Mahi%[8,GR- _6mx-U#y#y!d3h&?u.-,'#'- `8Vvoq#}3Km4h2O6Nv<- 9/w+FkF"+! R2#R#dOuc#Gi9[#s# #V#MQB#]#S##O7u#wnV 8'#:#m($#:| Q?}su[## P~<#g7#kAj#Kj^/#$U#JR X$Kx ? p#~4+7(} QY#V U?y# Y#p? AYHv.QMt_##Y<$14 g[J#/3Q- z"#? [#!6~T##in#9 #Oj+X0_UN~##*]7)@? ###?K}B#5S aEF#@#{ ## FsTyc[ T `8=O5ny#N##&t&####M# L~DZC2I#M%Vw#fo##aM,`+##i- m##=8 o@,n1e#o3X- ~, $n)#n##)PN^v@nNO8'5Z+##nDw b#vy$|^.TM;#Li N#o##'? o.##N

Füüsika

doc

Eksami konspekt

Teine osa hapnikku läheb läbi ventiili ja toru ning sisemise suudmiku tsentraalkanalist väljumisel moodustab lõikehapnikujoa. Lõikepõleti põhidetail on suudmik mis lõikamisel kiiresti kulub. Kvaliteetse lõike saamiseks on vaja et suudmiku kanalid oleksid puhtad ning õigete mõõtmetega. Põletiga on võimalik lõigata 3 ... 500 mm paksusi vähelegeeritud ja süsinikteraseid. Lõikepõleti komplekteeritakse sirkli ja ratastoega, mis kergendavad tööd. Lõikepõletitele saab külge panna suudmikke metalli koorimiseks (vanade keevisõmbluste puhastamine jne). Tehasetingimustes kasutatakse gaaslõikamist seeriaviisiliselt valmistatavate detailide tegemiseks. Selleks juhitakse mitmeid põleteid arvutiprogrammiga tooriku kohal. Valmistatakse ka ühe põletiga seadmeid välitingimuste jaoks, kus põletivanker liigub piki juhtrelssi. 9) Hüdromootori skeemid ja tööpõhimõtted. Hüdromootorite põhiparameetrid: a) tarbitav max rõhk,

Ehitusmasinad

151

pdf

PM Loengud

pinnasesurve probleemidega. Töötades pärast ülikooli lõpetamist Prantsuse asumaal Martinique saarel kindlustuste rajamisel lahendas ta küsimuse pinnasesurve suurusest ja jaotusest seintele. Tema osa pinnasemehaanikas on sama oluline kui füüsikas. Pärast Coulomb' töid oligi põhiliseks uurimisobjektiks pinnasesurve probleemid . Tuntumad on soti insener ja füüsik Rankine, matemaatik H.Poincare, Culmani, Engesseri tööd. Tööstuse ja tehnika tormiline areng möödunud sajandi teisel poolel tõi kaasa vajaduse seninägemata ehitiste püstitamiseks raudteed, sillad, kõrghooned, hüdroelektrijaamad jne. Sellega kaasnesid probleemid, mida ei saanud enam ainult kogemuse alusel kuigivõrd otstarbekalt lahendada. Oli vaja teoreetilisi aluseid, et mõistliku varuga tagada vundamentide kandevõime ja vajumi jäämine talutavatesse piiridesse, nõlvade, tugiseinte ja tunnelite püsivus.

Pinnasemehaanika, geotehnika

pdf

RAUDBETOONKONSTRUKTSIOONI D I - PROJEKT (EER 0012)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Kursuseprojekt aines EER 0012 RAUDBETOONKONSTRUKTSIOONID I - PROJEKT ÜLIÕPILANE: JUHENDAJA: TÖÖ ESITATUD: TÖÖ ARVESTATUD: Tallinn, 20.. Sisukord 1 Plaadi arvutus 3 1.1 Koormused plaadile . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.2 Talade m~ o~ otude valimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.3 Arvutuslikud avad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.4 Plaadi sissej~ oud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.5 Plaadi armatuuri dimensioneerimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 1.5.1 Esim

Raudbetoon

615

doc

Europarlamenti kandideeriad

#Sissejuhatus Euroopa Parlamendi valimistel moodustab Eesti Vabariik he valimisringkonna. See thendab, et kikides valimisjaoskondades saab valida htesid ja samu kandidaate erinevalt Riigikogu valimistest. Eestist valitakse europarlamenti kuus saadikut, kokku on Euroopa Parlamendis 732 saadikut 25-st Euroopa Liidu riigist. Riigikogus esindatud erakondade esinumbrid europarlamendi valimisnimekirjades on Kristiina Ojuland Reformierakonnast, Edgar Savisaar Keskerakonnast, Tunne Kelam Isamaa ja Res Publica Liidust, Ivari Padar Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast, Marek Strandberg Eestimaa Rohelistest ja Anto Liivat Rahvaliidust. Eesti Reformierakond esitas 12 kandidaati, Eestimaa hendatud Vasakpartei 6, Eesti Keskerakond 12, Erakond Isamaa ja Res Publica Liit 12, Vene Erakond Eestis 6, Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid 3, Sotsiaaldemokraatlik Erakond 12, Erakond Eestimaa Rohelised 12, Libertas Eesti Erakond 6, Eestimaa Rahvaliit 12, Pllumeeste Kogu 2 kandidaati. ksikkandidaatidena soovi

Ühiskonnaõpetus

Rohkem sarnaseid