10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-11-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Andri14
Õppematerjali autor
näiteks LIDAR-it, radarit, GPS’i ja kompuuternägemist. Saadavat sensoorset teavet töödeldakse selliselt, et sõiduk suudaks leida asjakohase raja, mida mööda sõita ning sealjuures vältida teele ilmuvaid takistusi ja alluda teemärkidele. Auto kasutab digitaalset kaarti, mida sõiduk pidevalt värskendab informatsiooniga, mida saab sensoorsest sisendist. See aitab sõidukil kohaneda muutuvate olukordadega ning liikuda tundmatutel territooriumitel. (Goodman 2016) Isesõitvatel autodel ei piisaks ainult heleduse muutuste jälgimisest ja ultraheli kasutamisest. Isesõitva auto kontekstis tähendab see seda, et teatud ettetulevad olukorrad ja nendele reageerimine on autole eelnevalt selgeks tehtud. Õigel teel sõitmiseks on vaja ühelt poolt kasutada GPSi, mis jälgib auto üldist asukohta, aga pole piisavalt täpne sõiduradade jälgimiseks. (Laas 2017) Objektide tuvastamisevahendiks on nn kompuuternägemine, mis peaks ära tundma
titaanandur ning lineaar e, lairibaline andur. Mootori kõige opitmaalsemat segu nimetatakse stöhhiomeetriliseks seguks(ideaalne kütuse ja õhu segu, et kõige efektiivsemalt mootor töötaks = 1,0 Õhk/kütus = 14,7/1) Mootori temperatuuri andur, ehk mootori jahutusvedeliku temperatuuri andur. Tavaliselt kasutatakse sissepritsesüsteemide puhul NTC (Negative Temperature Coefficient) termistore, millel temperatuuri suurenedes takistus väheneb. Erinevatel autodel võib olla kuni kolm või isegi neli jahutusvedeliku andurit. Kasutatakse neid vastavalt radiaatori ventilaatori sisselülitamiseks, armatuurlauas olevale näidikule impulsi andmiseks ning viimaseks ja kõige tähtsamaks autoajule signaali tekitamine. Mootoritemperatuuri andur mängib samuti olulist rolli kvaliteetse küttesegu loomises. Läbi selle anduri saab aju aru kui soe on mootor. Tänu sellele teab see reguleerida sissepritsesüsteemis segu rikastamist, nagu eelpool mainitud, mida
Lülitushetkel surutakse lukustusketas hüdrauliliselt vastu trafo keret ja kogu trafo hakkab pöörlema ühtse tervikuna. Lukustusketta lukustamiseks ja vabastamiseks muudetakse hüdrotrafo korpuses liikuva õli suunda. Vanematel automaatkäigukastidel kasutati lukustamist ainult kõige suuremal käigul kuid tänapäeval toimub see mõnedel automaatkäigukastidel kõikide käikudel. 2.6 Parkimislukusti Automaatkäigukastidega autodel puudub parkimisasendis mehaaniline ühendus vedavate rataste ja mootori vahel. Auto liikumahakkamise vältimiseks on neil parkimislukusti, mis käiguvalitsa "P" asendis lükkab lukustushoova veetaval võllil oleva lukustusratta hammaste vahele. Lukustushoob on ühendatud käigukasti kerega ja selle liigutatamine toimub mehaaniliselt. Parkimislukusti korrasoleku kontrollimiseks tuleb peatada auto järsul kallakul, lülitada käiguvalits "P" asendisse ja vabastada pidur
tingitud tee või pinnase tõusudest ning langustest. Järelikult on veoratastele kantavat pöördemomenti vaja muuta, et ületada kasvavaid takistusi, täielikumalt kasutada mootori võimsust ja saavutada suur tootlikus väikese kütusekuluga. Sisepõlemismootorid ei ole kuigi hästi kohanevad. Välistakistuse muutumise korral ei muutu nende pöörlemissagedus ja pöördemoment nii palju kui vaja. Nimetatud põhjuste tõttu tulebki autodel kasutada jõuülekannet. Jõuülekandeid võib liigitada järgmiselt: mehaanilised, hüdromehaanilised, mahthüdraulilised, elektromehhaanilised, astmelised, astmeteta ja automaatülekanded. Jõuülekanne hõlmab mootorsõiduki siduri, käigukasti veovõllid, tagatelje peaülekandediferentsiaali ja väljundvõllid ratastele (vt. Joonis 1). Joonis 1:Mootor ees tagavedu Ülesanded:
Eriterasest ja mõnikord alumiiniumit on kasutatud differentsiaali valmistamiseks. Differentsiaal peab olema suht täpselt balanseeritud et ei tekiks vibreerimist. Tavaliselt annab se tunda suurematel kiirustel kus mittebalansiss olemine võib tekitada suuri kahjusid. Diferentsiaali puuduseks on asjaolu, et üks vedav ratas võib libedal teeosal hakata kiiresti pöörlema, teine ratas samal ajal aga lakkab pöörlemast ja auto jääb seisma. Osadel autodel on poolkoormatud pooltelje paigutus veosilla karteris, kus ta pöörleb kuulaagril. Laagrit hoitakse paigal poolteljele pressitud teraspuksiga. Pooltelje väljatulekut veosilla karterist koos laagriga takistab tugiplaat, mis on veosilla ääriku külge kinnitatud nelja poldiga. Selleks, et laagri määre ei pääseks piduritrumlisse, on tugiplaadi avas vilttihend. Õli tungimist veosilla karterist laagrisse aga tõkestab teraspuksile asetatud mansett-tihend. Ratta ja piduritrumliga ühendatakse
Just rõhuvahe atmosfääri ja silindri vahel on see, mis õhu sisselasketakti ajal silindrisse surub. Sellest järeldub, et kõrgemates piirkondades, kus õhusammas on "õhem" ja rõhk väiksem, kannatab ka mootori täiteaste ja võimsus; veel rohkem kannatasid eelmise sajandi esimesel poolel sisepõlemismootoriga järjest kõrgemale pürginud lennukid. Just sõjalennunduses leidsid esmalt rakendust erinevad ülelaadimismeetodid viisid, kuidas mootorisse minevat õhku survestada ja seeläbi igaks töötaktiks silindrisse rohkem küttesegu saada. Selleks olid kasutusel kahte tüüpi kompressorid nn. mehaanilised kompressorid ja turbod. Turbo tööpõhimõte Põhierinevuseks turboülelaadimise ja teiste kompressoritüüpide (Roots, topeltkruvi ja
selle suurema kasuteguri ja kergema kaalu pärast. AC on väga usaldusväärne ja kuni sellel on ainult üks liikuv osa, võll, peaks see kestma terve sõiduki eluaja vähese või üldse ilma hoolduseta. 5 1.2. Mootorikontroller Elektriline sõidukikontroller on elektroonikapakett, mis asetseb aku ja mootori vahel, et kontrollida auto kiirust ja kiirendust, nagu karburaator teeb bensiiniga sõitvatel autodel. Kontroller muudab ka mootori pöörlemist ja mootori generaatoriks. Esimestes DC mootoriga sõidukites kontrollis sõiduki kiirust ja kiirendust lihtne muutuvtakistuse tüüpi kontroller. Sellega ammutati akust kogu aeg täisvõimsust. Väikestel kiirustel, kui täit võimsust polnud vaja, kasutati mootori töö vähendamiseks suurt takistit. Sellise süsteemiga raisati aga suur osa energiat takisti jaoks. Nii kasutati kogu energiat vaid suurtel kiirustel
Hammasrataste vastupidine paigutus võimaldab suurendada veoauto kliirensit. Kahekordsesse peaülekandesse kuulub kaks paari hammasrattaid. Koonushammasrattad tehakse spiraal- või hüpoidhammastega. Silinderhammas- ratastel on kald- või noolhambad. Kui kahekordse peaülekande mõlemad hammasrattapaarid asuvad samas karteris, nimetatakse teda keskülekandeks. Kui aga kahekordse peaülekande teine hammasrattapaar on kummagi veoratta juures, siis on tegemist jaotatud peaülekandega. Mõnedel autodel kasutatakse dünaamiliste omaduste parandamiseks kahekäigulisi peaülekandeid. Sellistel peaülekannetel on kaks lülitatavat käiku. Kahekordseid peaülekandeid kasutatakse kesk- ja suurveoautodel. 34. Diferentsiaalid: diferentsiaali otstarve, lihtdiferentsiaali põhiomadused. (1) lk. 298. Diferentsiaaliks nim jõuülekandemehhanismi, mis jaotab temale kantud momendi väljundvõllide vahel ja võimaldab neil pöörelda erineva kiirusega. Diferentsiaalid liigituvad
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid