Eesmärk 3 Hüpotees 3 Vajalikud vahendid 3 Katse käik 3 Analüüs 4 Joonis nr.1 hapniku saamine ja tõestamine kuumutamise teel 5 Katse nr. 2 hapniku saamine ja tõestamine H2O2 ja MnO2 abil 6 Eesmärk 6 Hüpotees 6 Katse käik 6 Joonis nr 2 hapniku saamine ja tõestamine H2O2 ja MnO2 abil 7 Kasutatud allikad 8 2 Katse nr. 1 : Hapniku saamine ja tõestamine Eelteadmised
Tähistus värvikaardil: -7 vask; -77 ekstra vask; -86 punakas pruun (punane kastan); -778 intensiivne vask; -777 intensiivne vask plus. IGORA Royal Rhapsody Sädelevad punased ja jõulised violetsed toonid. Tähistus värvikaardil: -88 ekstra punane; -99 ekstra violett; -887 intensiivne puna vask; -888 intensiivne ekstra punane; -889 intsensiivne puna violett. IGORA Royal Commitment Pruunid, vasksed, punased ja violetsed moetoonid. 100%-line katvus naturaaltooni lisamata. Kasutatakse 9% H2O2. Tähistus värvikaardil: · -05 - 40 · -50 -70 · -80 -90 IGORA Royal Serenity Loomulikud värvid. Tähistus: -0 naturaalne; -00 ekstra naturaalne. IGORA Royal Expression Salduvärvid. hõõguvast iirisest violetse värani tähistus värvikaardil: · 100-0 · 100-33 · 100-4 · 100-49 · 100-55 · 100-77 · 100-88 · 100-99
Selleks lisatakse lahusele tahket Na2HPO4 ning loksutatakse kuni pentanooli kihist kaob punane värvus. Co2+- ioonide olemasolul lahuses jääb pentanooli kiht rohekassiniseks, nende puudumisel muutub aga värvusetuks. Lahuse (Fe2+, Mn2+, Cr3+, Al3+, Zn2+) analüüs Lahust keedetakse vesivannis H2S eraldamiseks. Seejärel lisatakse konts. NaOH leelisese reaktsioonini või sademe tekkeni ja siis veel liiaga (kokku lahusega võrdne maht). Oksüdeerimiseks lisatakse 4...5 tilka 3%-st H2O2 (ettevaatust sööbiva lahuse väljapaiskumise oht) ja keedetakse 5 min. Keetmine on vajalik H2O2 liia lagundamiseks. Kui H2O2 liig ei ole täielikult lagundatud, siis see segab hiljem Cr3+ ja Al3+ -ioonide tõestamist. Sadestuvad Fe(OH)3 ja MnO(OH)2: 2Fe2+ + 4OH + H2O2 2Fe(OH)3 Mn2+ + 2OH + H2O2 MnO(OH)2 + H2O Lahuses: Cr3+ + 6OH [Cr(OH)6]3 2[Cr(OH)6]3 + 3H2O2 2CrO42- + 2OH- + 8H2O Al3+ + 6OH [Al(OH)6]3 Zn2+ + 4OH [Zn(OH)4]2 Sademe analüüs
(POD) kasutamisel. Tanu GOD-i substraadispetsiifilisele b, D-glukoosi suhtes voimaldab see meetod maarata glukoosisisaldust ka teiste taandavate suhkrute juuresolekul. GOD kujutab endast liitvalku- flavoproteiini, sisaldades proteetilise grupina FAD, mis toimub kui koensuum. Ta oksudeerib glukoos glukoonhappeks ja tekib viimasega ekvimolaarses koguses vesinikperoksiidi. +O2 (GOD FAD->FADH2) +H2O COOH-(HCOH)4-CH2OH +H2O2 POD on koostiselt liitvalk kromoproteiin, mis sisaldab prosteetilise ruhma heemi. POD kataluusib spetsiifiliste substraatide oksudeerumist. Reaktsiooni pohimotteline skeem on sellinne: POD Taandatud substraat +H2O2 Oksudeeritud substraat + 2H2O (varviline) Kaesolevas toos kasutatakse POD substraadina kaaliumheksatsuanoferraat(II) POD kataluusib selles Fe2+ oksudatsiooni Fe3+ -ks
aatomite vahel (mitu elektroni aatom saab loovutada või juurde võtta) oksüdeerumine – elektronide loovutamine, redutseerija oksüdatsiooniastme kasv sagedased redutseerijad: H2S, FeSO4, Zn, KI, Na, H2SO3 redustseerumine – elektronide liitmine, oksüdeerija oksüdatsiooniastme kahanemine sagedased oksüdeerijad: O2, KMnO4, Cl2, H2O2, konts. H2SO4 keemiline element saab käituda ainult oksüdeerijana, kui ta on oma kõrgeimas oksüdatsiooniastmes (st see saab ainult kahaneda). nt: F2, O3 keemiline element saab käituda ainult redutseerijana, kui ta on oma madalaimas oksüdatsiooniastmes (st see saab ainult kasvada). nt: Ca, Fe nii oksüdeerijate kui redutseerijatena käituvad nt K2SO4, FeSO4, CH3CH2OH poolreaktsioonid – redoksreatsiooni osad, mis iseseisvalt ei eksisteeri. osalevad redutseerija ja
Pärnu Ühisgümnaasium Hapnik Kaspar Rätsep 2011 1. Hapniku saamisvõimalused 1.1. Tööstuses saadakse hapnikku põhiliselt õhust vedela õhu fraktsioneerival destilleerimisel (kasutades hapniku ja lämmastiku keemistemperatuuride erinevust). 1.2. Eriti puhast hapnikku saadakse vee elektrolüüsil. 1.3. Vähepüsivate hapnikku sisaldavate ainete lagundamist (nt KMnO4, H2O2) Hapniku saamine H2O2 katalüütilisel lagundamisel H2O22H2O + O2 Gaaside valmistamise seadmesse valatakse 3 cm3 vesinikperoksiidi H2O2. Seejärel puistatakse ülemise mahuti kaudu seadmesse väikene kogus katalüsaatorit mangaan(IV)oksiidi MnO2, misjärel ava kohe kummikorgiga suletakse. Eralduvat hapnikku kogutakse kaaslase abiga läbi vee (st eelnevalt veega täidetud katseklaasi, mis on asetatud kõrge servaga klaasalusele). Gaas surub katseklaasist vee välja. 2
,D-glükoos O D-glükonolaktoon OH (HOCH) 4 + H2O 2 HO D-glükoonhape Reaktsiooni järgmises etapis osaleb POx, mis sisaldab prosteetilise rühmana heemi. POx katalüüsib spetsiifiliste substraatide oksüdeerumist (dehüdreerumist). Teine substraat H2O2 toimib seejuures kui vesiniku aktseptor, redutseerudes H2O -ks. Kasutades kromogeenset substraati, saab reaktsiooni hõlpsasti jälgida spektrofotomeetriliselt. Värvilise ühendi kontsentratsioon on võrdelises sõltuvuses glükoosisisalduses uuritavas proovis. Reaktsiooni põhimõtteline skeem: peroksüdaas Oksüdeeritud substraat värvusetu
(POx)). GOx (süstemaatiline nimetus ,D-glükoosi:O2-oksüdoreduktaas) ja POx on spetsifilised, mis annab võimalust glükoosimääramiseks teist shuhkrute juureolekul. GOx on konjugeeritud valk (flavoproteiin).Sisaldab mittevalgulisi komponente FAD. FAD toimub koensüümina. GOx katalüüsib ,D-glükoosi oksüdeerimist molekulaarse hapniku toimel. Reaktsiooniproduktid: - Vesinikperoksiid H2O2 - ,D-glükonolaktoon (hüdrolüüsi tulemusena moodustab D-glükoonhape FAD seob glükoosi molekulilt 2 vesiniku aatomit, ning kannab need molekulaarsele hapnikule, mis sisaldub lahustunult reaktsioonikeskkonnas. Selle tulemuseks tekib vesinikperoksiid ja D-glükoonhape. Teine etap: Teisel etaapil kasutatakse rõika peroksüdaasi (süstemaatiline nimetus on doonor:H2O2- oksüdoreduktaas.) POx on hemoproteiin.
Reaktsiooniproduktideks on vesinikperoksiid ja ,Dglükonolaktoon, mis kiiresti hüdrolüüsudes moodustab D-glükoonhappe. GOx kujutab endast liit- ehk konjugeeritud valku, flavoproteiini, mis sisaldab mittevalgulise komponendina flaviinadeniindinukleotiidi (FAD), mis toimib koensüümina. Vaadeldava meetodi järgmises etapis kasutatakse peroksüdaaside perekonna üht esindajat, rõika peroksüdaasi, mille süstemaatiline nimetus on doonor: H2O2 oksüdoreduktaas. POx on koostiselt liitvalk, mis sisaldab mittevalgulise komponendina heemi, olles seega hemo- ehk kromoproteiin. POx katalüüsib spetsiifiliste substraatide (elektronide doonorite) oksüdeerumist (= dehüdreerumist), kasutades elektronide aktseptorina teist substraati, H2O2, mille redutseerumisel moodustub H2O. Kui kasutada substraati, mille oksüdeerumisel tekib värviline produkt, siis saab POx-i reaktsiooni hõlpsasti jälgida spektrofotomeetriliselt
esimesena Rootsi apteeker Carl Wilhelm Scheele 1770. aastatel Briti vaimulik Joseph Priestley avaldas avastuse enne Scheele't ning talle antakse tavaliselt eelisõigus Hapniku saamine Saadakse õhust ja mitmesuguste hapnikurikaste ühendite kuumutamisel (2KMnO4=K2MnO4+MnO2+O2) Vesinik peroksiidi lagunemisel katalüsaatori juuresolekul (H2O2=2H2O+O2) Vee elektrolüüsil (2H2O= 2H2+O2) (Joonis) Fotosünteesil (6CO2 + 12H2O + footonid = C6H12O6 + 6O2 + 6H2O) Hapniku keemilised omadused Soodustab ja võimaldab paljude ainete põlemist (C+O2=CO2; S+O2=SO2) Tugev oksüdeerija Metallide oksüdeerumine 4Al + 3O2 = 2Al2O3 Mittemetallide oksüdeerumine S + O2 = SO2 Liitainete oksüdeerumine CH4 + 2O2 = CO2 + 2H2O Hapniku füüsikalised omadused Värvuseta Lõhnata Maitseta
struktuuri võib esitada järgmiselt Tänu sellisele struktuurile võib molekulaarne osoon reageerida nagu dipool, elektrofiil ja nukleofiil. Osooni suure reaktiivsuse tõttu on see vees väga ebastabiilne. Osoon võib vesilahuses reageerida erinevate ainetega kahel viisil: 1. Otsene reaktsioon molekulaarse osooniga. 2. Kaudne reaktsioon radikaali kaudu, mis tekib osooni lagunemisel. Osoonimine kõrgemate pH väärtuste juures (>9) ja osoonimise kombinatsioonid H2O2 ja UV kiirgusega ning ultraheliga (US) annavad hüdroksüülradikaale ning seega defineeritakse AOP-dena. Osoonimisprotsessi efektiivsuse tagamiseks on vajalik massivahetuse suurendamine staatiliste segurite, väikepooriliste difuusorite või kelmekolonnidega. Kontaktaja suurendamiseks peab barbotaaz- kontakaparaadi sügavus olema piisavalt suur 3,7-5,5 m. Osoonimist võib edukalt kasutada tselluloosi- ja paberitööstuse reovete töötlemiseks,
värvusetuks. Pärast 4 tilga TAA ja pentanooli lisamist oli lahus punase värvusega, järelikult oli lahuses Fe3+- ioonid. Lisasin Na2HPO4 ning lahus muutus rohekassiniseks. Tõestasin Co2+-ioonide olemasolu. Co + 4SCN [Co(SCN)4 ]2- Lahuse (Mn2+, Cr3+, Al3+, Zn2+) analüüs Lahust keedetakse vesivannis H2S eraldamiseks. Seejärel lisatakse 6M NaOH leelisese reaktsioonini või sademe tekkeni ja siis veel liiaga (kokku lahusega võrdne maht). Oksüdeerimiseks lisatakse 4...5 tilka 3%-st H2O2 (ettevaatust sööbiva lahuse väljapaiskumise oht). Hakkas ägedalt mullitama. Keedetakse 5 min. Keetmine on vajalik H2O2 liia lagundamiseks. Kui H2O2 liig ei ole täielikult lagundatud, siis see segab hiljem Cr3+ ja Al3+ -ioonide tõestamist. Sadestub MnO(OH)2 Mn2+ + 2OH + H2O2 MnO(OH)2 + H2O Lahuses: Cr3+ + 6OH [Cr(OH)6]3 2[Cr(OH)6]3 + 3H2O2 2CrO42- + 2OH- + 8H2O Al3+ + 6OH [Al(OH)6]3 Zn2+ + 4OH [Zn(OH)4]2 Sademe analüüs Sademele lisatakse ~2ml 2M HCl
Glükoosi oksüdaas katalüüsib glükoosi oksüdeerumist hapniku toimel glükohappeks. FAD seob glükoosi molekulilt kaks vesiniku aatomit, redutseerudes FADH2-ks ning kannab need molekulaarsele hapnikule, mis sisaldub lahustunult reaktsioonikeskkonnas. Reaktsiooni tulemusena tekib ekvimolaarses koguses D-glükoonhapet ja vesinikperoksiidi. Peroksüdaas on koostisest ka liitvalk ja selle toimel leiab aset spetsiifiliste substraatide oksüdeerumine H2O2-lt pärineva hapniku abil. Oksüdeerides, mõned substraadid anaavad värvilisi produkte. Siis saab kasutada spektrofotomeetri ning jälgida värviliste ühendite kontsentratsiooni, mis on võrdilises sõltuvuses glükoosisisaldusest. Peroksüdaas Oksüdeeritud substraat + H2O2 Taandatud substraat + 2 H2O Värvusetu Värviline
GOD (,D-glükoosi:O2-oksüdoreduktaas) katalüüsib glükoosi oksüdeerumist lahuses sisalduva hapniku toimel. GOD on liitvalk (flavoproteiin) ja sisaldab prosteetilise grupina (mittevalguline komponent) flaviinadeniindinukleotiidi (FAD), mis toimib kui koensüüm. FADi abil kantakse glükoosi molekulilt kaks H aatomit hapnikule, selle tulemusel glükoos oksüdeerub glükoonhappeks ja tekib FADiga ekvimolaarses koguses vesinikperoksiidi. POD (doonor, H2O2-oksüdoreduktaas) osaleb reaktsiooni järgmises etapis. POD on samuti liitvalk (kromoproteiin), prosteetiliseks rühmaks on heem. POD katalüüsib spetsiifiliste substraatide oksüdeerumist (dehüdreerumist). H2O2 toimib vesiniku aktseptorina, redutsseruks H2O-ks. Substraadiks on kaaliumheksatsüano-ferraat(II) K4[Fe(CN)6], ajaloolise nimetusega kollane veresool. POD katalüüsib selles sisalduva Fe2+ oksüdatsioonil Fe3+-ks, millega kaasnevalt toimub H2O2 redutseerimine veeks
kantakse üle molekulaarsele hapnikule glükoosi: O2-oksüdoreduktaas (EC (sisaldub lahustunult reaktsioonikk-s) 1.1.3.4) - Tekib ekvimolaarses koguses D-glükoonhapet Funktsioon: katalüüsib ,D- glükoosi oksüdeerimist molekulaarse hapniku toimel ja H2O2 Reaktsiooniproduktid: H2O2 ja ,D-glükonolaktoon (kiiresti hüdrolüüsudes moodustab D- glükoonhappe 3.3.1.2 Rõika peroksüdaas Süstemaatiline nimetus: doonor: H2O2- Funktsioon: katalüüsib spetsiifiliste oksüdoreduktaas (EC 1.11.1
Cr(OH)3 + HCl Lahuses Fe2+, Sademes CoS, Mn2+, Zn2+, NiS Al3+, Cr3+ +HCl + HNO3 + NaOH + H2O2 Lahuses [Zn(OH4)]2-, Sademes Lahuses Co2+, Fe(OH)3, Ni2+ [Al(OH)4]-, MnO(OH)2 CrO42- + HCl
(POx) kasutamisel. GOx-i süstemaatiline nimetus on ,D-glükoosi:O2-oksüdorektaas (EC 1.1.3.4) näitab, et ta katalüüsib ,D-glükoosi oksüdeerumist molekulaarse hapniku toimel. GOx kujutab ennast liit- ehk konjugeeritud valku, flavoproteiini, mis sisaldab mittevalgulise komponendina flaviinadeniindinukleotiidi (FAD), mis toimub koensüümina. Järgmises etappis kasutatakse peroksüdaaside esindajat, rõika peroksüdaasi (EC 1.11.1.7), mille süstemaatiline nimetus on doonor:H2O2-oksüdoreduktaas. Kui kasutata substraati, mille oksüdeerumisel tekib värviline produkt, siis saab POx-i reaktsiooni hõlpsasti jälgida spektrofotomeetriliselt. Reaktsiooni põhimõtteline skeem on järgmine: Peroksüdaas Oksüdeeritud substraat + H2O2 Taandatud substraat + 2 H2O Värvusetu Värviline
Töö käik: Katseklaasi võeti 20 tilka 0,5 M CuSO4 lahust ja asetati sinna 3-5 minutiks eelnevalt liivapaberiga korrosioonikihist puhastatud raudnael. Katse vahendid: CuSO4 lahus, liivapaber, katseklaas, raudnael Arvutused: CuSO4 + Fe = FeSO4+ Cu; Fe0 - 2e = Fe2 Cu + 2e=Cu0 Järeldus: Raud nael oksüdeerus kiiresti ehk läks rooste. 1.2.2 Katse 2C Töö eesmärk: Jodiidioonide oksüdatsioon Töö vahendid: TAP pesa, KL lahus, tärklise lahus, HCL lahus, H2O2 lahus Töö käik: TAP pesse pipeteeriti 4-5 tilka 0,5M KI lahust, lisati 1-2 tilka 1%-list tärklise lahust, 2 tilka 0,1 M HCL lahust ja 3 tilka 3%-list H2O2 lahust. Arvutused: KOH + HCl = KCl+H2O ; KI + H2O2 = 2KOH+ I2 I-1 -1e = I2 O-1 +1e = O-2 Järeldus: Katse käigus muutub lahuse värvus mustaks ning eraldus gaas. 1.3 TÖÖ 15 - GALVAANIELEMENT JA ELEKTROKEEMILINE PINGERIDA 1.3.1 Katse 1 – Metallide pingerida
Töö käik: Katseklaasi võeti 20 tilka 0,5 M CuSO4 lahust ja asetati sinna 3-5 minutiks eelnevalt liivapaberiga korrosioonikihist puhastatud raudnael. Katse vahendid: CuSO4 lahus, liivapaber, katseklaas, raudnael Arvutused: CuSO4 + Fe = FeSO4+ Cu; Fe0 - 2e = Fe2 Cu + 2e=Cu0 Järeldus: Raud nael oksüdeerus kiiresti ehk läks rooste. 1.2.2 Katse 2C Töö eesmärk: Jodiidioonide oksüdatsioon Töö vahendid: TAP pesa, KL lahus, tärklise lahus, HCL lahus, H2O2 lahus Töö käik: TAP pesse pipeteeriti 4-5 tilka 0,5M KI lahust, lisati 1-2 tilka 1%-list tärklise lahust, 2 tilka 0,1 M HCL lahust ja 3 tilka 3%-list H2O2 lahust. Arvutused: KOH + HCl = KCl+H2O ; KI + H2O2 = 2KOH+ I2 I-1 -1e = I2 O-1 +1e = O-2 Järeldus: Katse käigus muutub lahuse värvus mustaks ning eraldus gaas. 1.3 TÖÖ 15 - GALVAANIELEMENT JA ELEKTROKEEMILINE PINGERIDA 1.3.1 Katse 1 Metallide pingerida
polüsahhariidi ahelad. FAD seob glükoosi molekulilt kaks vesiniku aatomit, redutseerudes FADH 2-ks ning kannab need molekulaarsele hapnikule. Reaktsiooni tulemusena tekib ekvimolaarses koguses D-glükoonhapet ja vesinikperoksiidi. POx on samuti koostiselt liitvalk, mis sisaldab mittevalgulise komponendina heemi, olles seega hemo- ehk kromoproteiin. POx katalüüsib spetsiifiliste substraatide oksüdeerumist (=dehüdreerumist), kasutades elektronide aktseptorina teist substraati, H2O2, mille redutseerumisel moodustub H2O. Kasutades substraati, mille oksüdeerumisel tekib värviline produkt (kromogeenne substraat) saab POx-i reaktsiooni jälgida spektrofotomeetriliselt. Värvilise ühendi kontsentratsioon on võrdelises sõltuvuses uuritava proovi glükoosisisaldusest. Reaktsiooni skeem on järgmine: Peroksüdaas Taandatud substraat + H2O2 → Oksüdeeritud substraat + 2H2O
mina värvisin 30 ml. värvi ja 12% H 2O2 panin 60 ml. See tähendab, et värvi segu oli 1:2. Oma juukseid värvin ma ise, eesmärk oli saada blond värv ilma kollase toonita. Aga seda ma ei saavutanud. Loputasin kuu aega Ewald C:ehko Energy Color Coctail Silberweiss, et kollane silma ei paistaks. 11 aprillil värvisin oma juukseid Wella Koleston Perfect Special Blonde 12/81 (60 ml tuubis). Mina panin 30 ml. värvi ja 12% H2O2 60 ml.(1:2). Lõpp tulemusega olin väga rahul. Seegikord värvisin endal ise. 3 Enda juuste värvimine kahe erineva värvitooniga: Minu pea on 3 päeva pesematta. Soovin värvid 2 värviga. Kuna olen eelnevalt värvinud blondi värviga, siis pole probleemi, et värv mulle peale ei jää või muudaks värvi. Kuna värvin ise, siis peanahaga tutvuma ma ei pea. Tean oma juuste olukorda. Sellele järgneb töövahendite kohale toomine
oksüdeerumist lahuses sisalduva hapniku toimel. GOD on liitvalk- flavoproteiin, sisaldab prosteetilise grupina (mittevalgulise komponendina) flaviinadeniindinukleotiidi (FAD), mis toimib kui koensüüm. Glükoosi molekulilt kantakse kaks vesiniku aatomit hapnikule FAD kaasabil ja selle tulemusena oksüdeerub glükoos glükoonhappeks ja tekib viimasega ekvimolaarses koguses vesinikperoksiidi. Reaktsiooni edasises etapis osaleb POD (süstemaatilise nimetusega doonor: H2O2- oksüdoreduktaas). Samuti on POD koostiselt liitvalk- kromoproteiin, mis sisaldab prosteetilise rühmana heemi. POD katalüüsib spetsiifiliste substraatide oksüdeerumist (dehüdreerumist). Teine substraat- H2O2 toimib seejuures kui vesiniku aktseptor, redutseerudes H2O-ks. Saab ka kasutada kromatogeenset substraati, st substraati, mille oksüdatsioonil tekib värviline produkt , siis saab reaktsiooni hõlpsasti jälgida spektrofotomeetriliselt
algselt lilla lahus värvus roheliseks, ehk lahuses oli MnO4 2- ühend. 2𝐾𝑀𝑛𝑂4 + 𝑁𝑎2 𝑆𝑂3 + 2𝑁𝑎𝑂𝐻 → 2𝑁𝑎2 𝑀𝑛𝑂4 + 𝐾2 𝑆𝑂4 + 𝐻2 𝑂 𝑆𝑂3 2− + 2𝑂𝐻 − − 2𝑒 − → 𝑆𝑂4 2− + 𝐻2 𝑂 oksüdeerija 𝑀𝑛𝑂4 − + 8𝐻 + + 5𝑒 − → 𝑀𝑛 2+ + 4𝐻2 𝑂 redutseerija ∆𝐸 0 = −0,93 − 1,52 = −2,45 Katses 7 tuli valada katseklaasi 1 mL H2O2 lahust, hapestada mõne tilga lahjendatud väävelhappega ja lisada üks tilk KMnO4 lahust. Tugevalt lilla lahus kaotas tasaselt värvi, sealjuures toimus tugev hapniku eraldumine. 2𝐾𝑀𝑛𝑂4 + 5𝐻2 𝑂2 + 3𝐻2 𝑆𝑂4 → 2𝑀𝑛𝑆𝑂4 + 5𝑂2 + 𝐾2 𝑆𝑂4 + 8𝐻2 𝑂 𝐻2 𝑂2 − 2𝑒 − → 𝑂2 + 2𝐻 + oksüdeerija 𝑀𝑛𝑂4 − + 8𝐻 + + 5𝑒 − → 𝑀𝑛 2+ + 4𝐻2 𝑂 redutseerija ∆𝐸 0 = 0,68 − 1,52 = −0,84
eemaldamiseks orgaanilisi happeid. · Katlakivi peamine koostisosa on CaCO3 ,pruuni värvusega katlakivi sisaldab raudoksiidi. · Riietelt eemaldatakse roosteplekke sidrunhappe, oksaalhappe v äädikhappega. · Rasvaplekkide kõrvaldamiseks töödeldakse materjali orgaaniliste lahustega (puhastatud bensiin), mis lahustab hästi rasvu ja õlisid. · Olmes kasutatakse desinfitseerija ja pleegitina vesinkiperoksiidi H2O2. See laguneb kergesti: H2O2=H2O + O · E tähistab eurostandardiga lubatud lisaaineid.E100E199 on värvained, mida toiduaine valmistamisel kasutatakse, E200E299 on säilitusained, mida lisatakse, et vältida toiduainete riknemist säilitamisel, antioksüdandid E300E399 takistavad oksüdatsiooni, E400... on emulgaatorid ja stabilisaatorid, mis soodustavad emulsioonide püsivust. · Sideaineks on looduslikud v sünteetilised kõrgmolekulaarsed ained.Varem kasutati sideaineks
Superoksiidi radikaal (SOR) O2- Plussid Miinused Võimas bioloogiline relv (viirused, bakterid) Erütrotsüütide lammutamine Ensüümide inaktiveerimine Biopolümeeride lõhkumine Sidekoe kahjustused Veresoonte lõõgastumine Vesinikperoksiid H2O2 Plussid Miinused Võimas kaitse ,,Pleegitamine" Rakusisene signaalsüsteem ,,Liigub" kaugele DNA kahjustused Katalaas -> vesi+hapnik Hüdroksüülradikaal OH Fe++(+)+H2O2+SOR kiirgus Plussid Miinused
halvasti, keevitamine, kõrgemal temp soolhappe paljude tootmine mittemetallidega Vesi Suurim tihedus Igalt poolt Kõikjal vaja D2O raske D2O raske vesi. +4C juures. saab vesi. H2O2 värvuseta, Keemiliselt H2O2 siirupjas vedelik aktiivne, hea värvuseta, lahusti, kõrge siirupjas vedelik soojusmahtuvu s Kloor Rohekas- (Cl2) NaCl Veepuhastusp (Cl2) reageerib HCl värvuseta,
GOD kasutamine annab võimalust määrata glükoosi ka teiste suhkrute juuresolekul. GOD katalüüsib glükoosi oksüdeerumist lahuses sisalduva hapniku toimel. See ensüüm sisaldab flaviinadeniindinukleotiidi (FAD), mille abil glükoosi molekulilt kantakse kaks vesiniku aatomit hapnikule. Tulemusena toimub glükoosi oksüdeerumine glükoonhappeks ja tekib vesinikperoksiid. Järgmises etappis osaleb POD. See katalüüsib spetsiifiliste substraatide oksüdeerumist. Teine substraat H2O2 redutseerub, andes vett. Kasutades substraati, mis oksüdeerub andes värvilist produkti, saab reaktsiooni jälgida spektrofotomeetriliselt. Lahuse värvuse intensiivsus on võrdelises sõltuvuses glükoosisisaldusest uuritavas proovis. Värvilise substraadina kasutatakse kaaliumheksatsüaanoferraati(II), nn kollane veresool. Reaktsiooni käigus Fe2+ oksüdeerub Fe3+-ks, sellega kaasneb H2O2 redutseerumine. Tekib punane veresool, mis
Reduktorid: Jonesi reduktor Zn amalgam 2Zn + Hg2+ = Zn2+ + Zn(Hg) Waldeni reduktor Ag, HCl hapet sisaldavad lahused, tekib AgCl kiht Ag pinnale Täiendavad oksüdeerijad, nende kasutamine- naatriumvismutaat NaBiO3 NaBiO3 + 4H+ + 2e- = BiO+ + Na+ + 2H2O ammooniumperoksüdisulfaat e. ammooniumpersulfaat (NH4)2S2O8 S2O8 2- + 2e- = 2SO4 2- E0 = 2,01 V Lagunemisreaktsioon: 2S2O8 2- + 2H2O = 4SO4 2- + O2 + 4H+ naatriumperoksiid ja vesinikperoksiid H2O2 H2O2 + 2H+ +2e- = 2H2O E0= 1,78 V Lagunemisreaktsioon: 2 H2O2 = 2 H2O + O2 Redutseerijate standardlahused- Redutseerijad reageerivad õhuhapnikuga, seepärast kasutatakse tagasitiitrimist Fe(II) lahused Mohri sool Fe(NH4)2(SO4)2.6H2O Fe(II) ammooniumsulfaat Oesperi sool FeC2H4(NH3)2(SO4)2.4H2O Fe(II) etüleendiamiinsulfaat Lahused 0,5 M H2SO4 s, püsivad 1 päev. Kasutatakse tserimeetrias, kromatomeetrias Määratakse orgaanilisi peroksiide, Cr(VI), Ce(IV), Mo(VI) jt. Jodomeetria-
GOD (,D-glükoosi:O2-oksüdoreduktaas) katalüüsib glükoosi oksüdeerumist lahuses sisalduva hapniku toimel. GOD on liitvalk (flavoproteiin) ja sisaldab prosteetilise grupina (mittevalguline komponent) flaviinadeniindinukleotiidi (FAD), mis toimib kui koensüüm. FADi abil kantakse glükoosi molekulilt kaks H aatomit hapnikule, selle tulemusel glükoos oksüdeerub glükoonhappeks ja tekib FADiga ekvimolaarses koguses vesinikperoksiidi. POD (doonor, H2O2-oksüdoreduktaas) osaleb reaktsiooni järgmises etapis. POD on samuti liitvalk (kromoproteiin), prosteetiliseks rühmaks on heem. POD katalüüsib spetsiifiliste substraatide oksüdeerumist (dehüdreerumist). H2O2 toimib vesiniku aktseptorina, redutsseruks H2O-ks. Kasutades kromogeenset substraati, saab reaktsiooni jälgida spektrofotomeetril. Töö käik: Määran glükoosisisaldust tundmatus proovis (greibimahl).
GOD (,D-glükoosi:O2-oksüdoreduktaas) katalüüsib glükoosi oksüdeerumist lahuses sisalduva hapniku toimel. GOD on liitvalk (flavoproteiin) ja sisaldab prosteetilise grupina (mittevalguline komponent) flaviinadeniindinukleotiidi (FAD), mis toimib kui koensüüm. FADi abil kantakse glükoosi molekulilt kaks H aatomit hapnikule, selle tulemusel glükoos oksüdeerub glükoonhappeks ja tekib FADiga ekvimolaarses koguses vesinikperoksiidi. POD (doonor, H2O2-oksüdoreduktaas) osaleb reaktsiooni järgmises etapis. POD on samuti liitvalk (kromoproteiin), prosteetiliseks rühmaks on heem. POD katalüüsib spetsiifiliste substraatide oksüdeerumist (dehüdreerumist). H 2O2 toimib vesiniku aktseptorina, redutsseruks H2O-ks. Substraadiks on kaaliumheksatsüano-ferraat(II) K4[Fe(CN)6], ajaloolise nimetusega kollane veresool. POD katalüüsib selles sisalduva Fe2+ oksüdatsioonil Fe3+-ks, millega kaasnevalt toimub H2O2 redutseerimine veeks
Mis on põhiaine? · Põhiaine on kindla kvantitatiivse ja kvalitatiivse koostisega ja mis on stabiilne (ei oksüdeeru kergesti, ei reageeri Maa atmosfääri komponentidega, ei lagune ja ei lendu). Ülesanne. Väävli määramine orgaanilistes ühendites Meetod koosneb mitmest etapist: · mittelenduv proov kuumutatakse kolvis hapniku voolus (C CO2 , H H2O, N N2, P P2O5 , S SO2 , SO3 ) eralduvad gaasilised produktid püütakse kogumiskolbi, mille sees on H2O2 lahus (SO2 SO3 H2SO4) · tekkinud H2SO4 tiitritakse alusega Valemid arvutamiseks Tiitrimiskõver Kasutatud kirjandus · Vaatamiseks klikka siia
Hapniku tähtsus · Hapnikosaleb enamikus organismides toimuvates oksüdatsiooniprotsessides · Atmosfäärisesinev hapnik on Maad ümbritseva osooniekraani eksisteerimise aluseks · Fotosünteesil saadav õhuhapnik on vajalik põlemisprotsessideks · Kasutatakse igapäevaselt: hingamiseks, tööstuses, transpordis jne Hapniku ühendid · Moodustab peaaegu kõikide keemiliste elementidega oksiide · Üheks kõige tähtsamaks ühendiks on vesi · Vesinikperoksiidi(H2O2) kasutatakse igapäevaselt pleegitajana, näiteks juuste blondeerimisel · Hingamisekson puhas hapnik liiga intensiivne oksüdeerija ja seetõttu mürgine Tänan kuulamast!
FAD seab glükoosi molekuli kaks vesiniku aatomit, redutseerib FADH 2-ks ning kannab need molekulaarsele hapnikule, mis sisaldab lahustunult reaktsioonikeskkonnas. Järgmises etapis kasutatakse peroksüdaaside esindajat, mille nimetus on doonor: H 202- oksüdoreduktaas. Kui kasutatakse substraadi, mille oksüdeerimisel tekib värviline produkt, siis saab POx-i reaktsiooni hõlpsasti jälgida spektofotomeetriliselt. Reaktsiooni põhimõtteline skeem on järgmine: Taandatud substraat + H2O2 Oksüdeeritud substaat + 2 H2O POx-i toimel oksüdeeruva kromgeense substraadina kasutatakse bensidiini derivaate. Tekkiv kaaliumheksatsüanoferraat (III), K3(Fe(CN)6) ehk punane veresool annab lahusele kollase värvuse ja on detekteeritav lainepikkusele 410 nm. Reaktsioon kulgeb PO x-ile sobivas mõõdukalt happelises keskkonnas pH 6 juures. 2 Fe2+ +H2O2 + 2H+ 2 Fe 3+ +2 H2O Töö käik Tööreaktiiv
sisalduva hapniku toimel. GOD on liitvalk (flavoproteiin) ja sisaldab prosteetilise grupina (mittevalguline komponent) flaviinadeniindinukleotiidi (FAD), mis toimib kui koensüüm. · FADi abil kantakse glükoosi molekulilt kaks H aatomit hapnikule, selle tulemusel glükoos oksüdeerub glükoonhappeks ja tekib FADiga ekvimolaarses koguses vesinikperoksiidi. · POD (doonor, H2O2-oksüdoreduktaas) osaleb reaktsiooni järgmises etapis. POD on samuti liitvalk (kromoproteiin), prosteetiliseks rühmaks on heem. · POD katalüüsib spetsiifiliste substraatide oksüdeerumist (dehüdreerumist). H2O2 toimib vesiniku aktseptorina, redutsseruks H2O-ks. · Kasutades kromogeenset substraati, saab reaktsiooni jälgida spektrofotomeetril. Töö käik: Määran glükoosisisaldust tundmatus proovis (mesi).
GOD sisaldab flaviinadeniindinukleotiidi (FAD), mis toimib kui koensümm. FAD kaasabil kantakse glükoosi molekulilt 2 vesiniku aatomit hapnikule, mille tulemusena oksüdeerub glükoos glükoonhappeks ja tekib viimasega ekvimolaarses koguses vesinikperoksiidi. Reaktsiooni järgmises etapis osaleb POD, mis sisaldab prosteetilise rühmana heemi. POD katalüüsib spetsiifiliste substraatide oksüdeerumist (dehüdreerumist). Teine substraat H2O2 toimib seejuures kui vesiniku aktseptor, redutseerudes H2O-ks. Kasutades kromogeenset substraati, saab reaktsiooni hõlpsasti jälgida spektrofotomeetriliselt. Värvilise ühendi kontsentratsioon on võrdelises sõltuvuses glükoosisisalduses uuritavas proovis. Reaktsiooni põhimõttleine skeem: POD toimel oksüdeeruva kromogeense substraadina võib kasutada väga erinevaid keemilisi ühendeid. Üheks võimalikuks substraadiks on o-
13 / 24 Tähtsamad ühendid Vesinikkloriidhape Kasutamine: (HCl) ● laborites; ● Tugev mürgine hape. ● keemiatööstuses. ● Terav lõhnaga värvitu gaas. ● Lendub lahustis kergesti. ● Leidub inimese maohappe koostises. 14 / 24 Tähtsamad ühendid Vesinikperoksiid* Kasutamine: (H2O2) ● keemiatööstustes; ● Värvusetu vedelik. ● keemilistes sünteesides; ● Süttimatu. ● meditsiinis. ● Tugev oksüdeerija. ● Seguneb veega igas vahekorras. ● Äärmiselt ebastabiilne, laguneb valguse toimel. 15 / 24 Tähtsamad ühendid * keemilise elemendi ja hapniku ühend, mille molekul sisaldab peroksorühma – O – O – (Nt: H2O2)
Hapnik Avastamine 1. august 1774- Joseph Priestley (Priestley katse) 7.-8. sajand- Mao Hoa Esimesena kogus hapnikku ja kirjeldas selle omadusi Carl Wilhelm Scheele. Leidumine 47% maakoorest 88.8% vee massist atmosfääris 20.95 mahu% 16O (99.757%) 17O (0.038%) 18O (0.205%) monohapnik (O) dihapnik (O2) trihapnik e. osoon (O3). Hapniku saamine laboratooriumis Vee elektrolüüsil Vesinikperoksiidi katalüütilisel lagundamisel H2O2=2H2O + O2 Kaaliumpermanga- naadi kuumutamisel 2KMnO4=K2MnO4+ MnO2 + O2 Kasutamine Kõik elusoragnismid kasutavad hingamiseks. Operatsioonidel Balloonides Kosmoselaevades Allveelaevades Contuses põletamisel Keevitamisel Keemiatööstuses Hapnikumaskid Biofunktsioon ~98% hapnikust biomolekulide lõhustumiseks. 2-5% kulutatakse hapniku reaktiivsete vormide tekkeks (väga aktiivsed ja mõõdukas koguses vajalikud meie elutegevuseks).
äratootanud keedulahusega ("weak black liquor") katlast vesilahuses: polüakrüülamiid). Nende ülesanne on kinni pidada välja sõela peale. Äratöötanud keedulahus H2O2 + NaOH = HOO- + Na+ + H2O täiteainete väikesi osakesi (palju väiksemad, kui eemaldatakse vaakumiga. Pulp suunatakse pesemiseks H2O + Na2O2 = HOO- + 2Na+ + OH-
Na2O2 naatriumperoksiid on kollakasvalge värvusega tahke aine. Tugeva oksüdeerijana kasutatakse teda peamiselt pleegitina tekstiilitööstuses.reageerib hästi süsinikdioksiidiga, mille tagajärjel ühe saadusena eraldub hapnik. kasutatakse antud reaktsiooni õhu ümbertöötamisseadmetes CO2 sidumiseks ja O2 osaliseks taastamiseks. 2Na2O2 + 2CO2 = 2Na2CO3 + O2 Naatriumperoksiid reageerib veega kergesti andes leelise ja vesinikperoksiidi: Na2O2 + 2H2O = 2NaOH + H2O2 Naatriumioonid osalevad organismi siserõhu (osmootse rõhu) tekkes, organismi veereziimi hoidmisel mõjutades südametegevust ja vererõhku, osalevad närviimpulsi edastamises, lihaste töös, stabiliseerivad keha biovedelike keemilist koostist. LIITIUM: kasutatakse akudes ja minipatareides ehk nn liitiumpatareides, mis leidub mobiiltelefonides, sülearvutites ja teistes elektroonikaseadmetes. Li kuulub mitmete kergete,
toimib koensüümina. FAD seob glükoosi molekulilt kaks vesiniku aatomit, redutseerudes FADH2-ks ning kannab need molekulaarsele hapnikule, mis sisaldub lahustunult reaktsioonikeskkonnas. Reaktsiooni tulemusena tekib ekvimolaarses koguses D-glükoonhapet ja vesinikperoksiidi. Vaadeldava meetodi järgmises etapis kasutatakse peroksüdaaside perekonna üht esindajat, rõika peroksüdaasi, mille süstemaatiline nimetus on doonor:H2O2-oksüdoreduktaas. Ka POx on koostiselt liitvalk, mis sisaldab mittevalgulise komponendina heemi, olles seega hemo- ehk kromoproteiin. POx katalüüsib spetsiifiliste substraatide(elektronide doonorite) oksüdeerumist kasutades elektronide aktseptorina teist substraati, H2O2, mille redutseerumisel moodustub H2O. Kui kasutada substraati, mille oksüdeerumisel tekib värviline produkt ,siis saab POx-i reaktsiooni hõlpsasti jälgida spektrofotomeetriliselt.
vesinikperoksiidi, mille redutseerumisel moodustub vesi. Kui kasutada substraati, mille oksüdeerumisel tekib värviline produkt (kromogeenne substraat), siis saab peroksüdaasi reaktsiooni hõlpsasti jälgida spektrofotomeetriliselt. Värvilise ühendi kontsentratsioon (lahuse värvuse intensiivsus) on võrdelises sõltuvuses uuritava proovi glükoosisisaldusest. Reaktsiooni põhimõtteline skeem: Peroksüdaas Oksüdeeritud substraat + H2O2 Taandatud substraat + 2 H2O Värvusetu Värviline Peroksüdaasi toimel oksüdeeruva kromogeense substraadina kasutatakse mitmeid bensidiini derivaate. O-tolidiini okspüdeeritud vorm on helesinine ja detekteeritav lainepikkusel 630 nm. Peroksüdaasi reaktsioonil võib
Reduktaas piimabakterite sünteesitud 2. Hüdrolaasid: Aluseline fosfataas inaktiveerub temperatuuril 71,7°C 15 sek jooksul Lipaas denatureerub temperatuuril 80°C Proteaas Lüsotsüüm 3. Laktoferriin Mikroobide kasvuinhibiitorid piimas: I. Laktoperoksüdaassüsteem (LPS) 1. Laktoperoksüdaas - glükoproteiin 2. Tiotsüanaat SCN- (ah- tiosulfaat- tiotsüanaat) 3. H2O2 Tekib piimhappebakterite toimel LPS toimimiseks vajalik kogus 8-10 mg/l LPS toimemehhanism: o Laktoperoksüdaas oksüdeerib tiotsüanaadi, H2O2 redutseerub ja moodustub hüpotiotsüanaat o Inhibeerib ensüüme nt laktaadi dehüdrogenaas, 6-P-glükonaadi dehüdrogenaas, heksokinaas, aldolaas oksüdeerides tioolrühmi (-SH) o Oksüdeerib NADH ja NADPH-d
Mõlema opi puhul oli 3 naist ja 2meest grupis. Enne opi võeti veeniproov, mis oli algmõõtmeks selle konkreetse patsiendi jaoks. Opi ajal olid narkoosi all. Peale opi võeti kanüülist vereproov 1,3 ja 5 päeval. Põlveliigese opi korral kasutati zgutti. Isheemi aeg oli 94 pluss miinu 7,47 minutit. Proovid võeti peale zgutti vabastamist 5 ja 15 minuti pärast ning siis 1,3 ja 5 päeval. Raku pinnal olevate CD62L ja CD11b ekspresiooni mõõtmiseks kasutati monoklonaalseid antikehasid.. H2O2 tootmise mõõtmiseks isoleeriti rakud ja kasutati Bass i tehnikat et teha kindlaks rakusisest tootmist. Elastaasi taseme leidmiseks kasutati ELISAt (materjal uuringualuse plasma). Von Willebrandi ja slCAM-1 mõõtmiseks kasutati kahe astmelist emsüüm imuunoassay sandwich. 3 LK tulemused Puusaliigese opi järgselt tõusis leukotsüütide tase võrreldes baas tasemega esimesel päeval ning langes tagasi baastasemele 3 päeval. Ja 5. Päeval. Puusasliigese opi järgselt täielik
Tulemusena tekib ekvimolaarses koguses D-glükooshapet ja vesinikperoksiidi. Järgmises etapis kasutatakse peroksüdaaside perekonna esindajat, rõika peroksüdaasi (EC 1.11.1.7), mille süstemaatiline nimetus on doonor:H 2O2-oksüreduktaas. Pox on samuti liitvalk, mille mittevalguline komponent on heem, olles seega hemo- ehk kromoproteiin. POx katalüüsib spetsiifiliste substraatide oksüdeerumist, kasutades elektronide aktseptorina teist substraati, H2O2, mille redutseerimisel moodustub vesi. Kui kasutada substraati, mille oksüdeerumisel tekib värviline produkt (kromogeenne substraat), saab POx-i reaktsiooni jälgida spektrofotomeetriliselt. Lahuse värvuse intensiivsus on võrdelises sõltuvuses uuritava proovi glükoosisisaldusest. POx-i toimel oksüdeeruva kromogeense substraadina kasutatakse mitmeid bensidiini derivaate, nagu diaminobensidiini, tetrametüülbensidiini, 2-tolidiini ehk o-tolidiini jt. O-
Loomsetes organismides on glükoos energiaallikaks, seda glükogeeni kujul. Taimedes on glükoos oluline rakukesta komponent, moodustades tselluloosi polümeerse molekuli. Taimede glükoosivarud on tärklisena seemnetes ja mugulates. Glükoosisisalduse määramine põhineb ensüümide glükoosi oksüdaasi (GOx) ja peroksüdaasi (POx) kasutamisel. GOx katalüüsib β,D-glükoosi oksüdeerumist molekulaarse hapniku toimel. Reaktsiooniproduktideks on H2O2 ja δ,D-glükonolktoon, mis kiiresti hüdrolüüsudes moodustab D-glükoonhappe (H2O2 ja D-glükoonhape Joonis 1: glükoosi anomeerid moodustuvad ekvimolaarses koguses). POx katalüüsib spetsiifiliste substraatide oksüdeerumist. Värvilise produkti puhul saab POx- reaktsiooni jälgida spektrofotomeetriliselt. Seejuures on värvilise ühendi kontsentratsioon võrdelises sõltuvuses uuritava proovi glükoosisisaldusest. See
agregatsioon ja hävitamine) 2) Sülje peroksüdaasne süsteem Roll: - Hambakattu moodustavate bakterite kontroll (kaaries, parodontiit) - Vesinikperoksiidi intoksikatsioon - Mutageensete ja kantserogeensete ühendite inaktivatsioon - Oksüdatsiooni produktide teke (tiotsanaatiooni peroksüdatsioon) - Siaalhapete oksüdatiivse dekarboksüülimise vastane toime Koostis: Laktoperoksüdaas Päritolu: parotiid- ja submandibulaarnääre Roll: substraatide oksüdatsioon H2O2-ga, glükoosi, aminohapete transpordi raku blokeerimine, bakteriraku sisemembraani kahjustamine, K teke Müeloperoksüdaas Päritolu: igemevao leukotsüüdid Roll: substraatide oksüdatsioon H2O2-ga, HOCl produtseerimine Vesinikperoksiid Päritolu: katalaas-negatiivsed bakterid (S.mutans, S.mitis ja S.sanguis) Roll: bakterite kaitse (ROS muutuvad H2O2-ks SOD abil) Gingiviidi seos PMN leukotsüütidega (kõrgenenud MPO tase) Tiotsüanaat Päritolu: seerum
ummistused, küttekehade soojusjuhtivus halveneb ja energiat kulub rohkem. Seep ei eemalda enam mustust hästi ja rikub kangast ja juukseid. 5. Vee karedust liigitatakse mööduv ehk karbonaatne karedus ja mittekarbonaatne ehk jääv karedus. Vee karedust põhjustavad kaltsium- ja magneesiumsoolad. 6. NaCl- keedusool, söögivalmistamine NaOH+HCl NaCl+H2O NaHCO3- söögisooda, söögivalmistamine NaOH- seebikivi, puhastusvahend Na2O2+ 2H2O 2NaOH+H2O2 Na2CO3- sooda, puhastusvahend NaOH+CO2 Na2CO3+H2O CaO- kustutamata lubi, gaaside ja vedelike kuivatamiseks CaCO3 CaO+CO2 lubjapõletamise protsess Ca(OH)2 kustutatud lubi, ehitusel CaO + H2O Ca(OH)2 - lubjakustutamine CaCO3 kaltsiumkarbonaat, paekivi Ca(OH)2+ h2CO3 CaCO3+2H2O krohvi kuivamine Ca(HCO3)2 kaltsiumvesinikkarbonaat, lõhed ja koopad CaCO3+ CO2+H2O Ca(HCO3)2 vee kareduse moodustumine.
Happelised oksiidid, mis reageerivad veega ja tekib hape 2. Happelised oksiidid, mis ei reageeri veega, aga millele vastab mingi hape 5. AMFOTEERSED OKSIIDID on väheaktiivsed oksiidid, mis võivad reageerida nii hapete kui alustega, ei reageeri aga veega. 6. NEUTRAALSED OKSIIDID ei reageeri hapete, aluste ega veega. 7. HAPNIKU BINAARSED ÜHENDID · Peroksiidid on kahest elemendist koosnevad ühendid, millest üks on hapnik oksüdatsiooniastmega I (näiteks H2O2, Na2O2 jne) · Hüperoksiidid on kahest elemendist koosnevad ühendid, millest üks on hapnik, oksüdatsiooniastmega -0,5 (näiteks KO2). 8. OKSIIDIDE SAAMINE 1) Lihtainete põlemisel 2) Liitainete põlemisel 3) Hapnikhapete lagunemisel 4) Vähemaktiivsete metallide hüdroksiidide lagunemine kuumutamisel 1
30%,linnulihas vaid 5%. Loomulikult sisaldab liha ka vett. Lihatööstuses kogunenud verd kasutatakse verivorstide ja verikäkkide valmistamiseks,osa töödeldakse fibriiniks,vereplasmaks ja vereseerumiks,mida kasutatakse samuti lihatööstustes. Järelejäänud kontidest eraldatakse kondirasv nii toiduaineks kui ka tehniliseks otstarbeks. Kontidest,kõhredest ja nahaäärtest keedetakse välja kollageen,mis muutub kergesti lahustuvaks ja seeditavaks zelatiiniks. Zelatiini pleegitatakse H2O2 toimel algsest kollakast värvusest peaaegu värvituks ja kasutatakse toiduainetetööstuses. Kui loom tapetakse muutuvad lihas olevad sahhariidid piimhappeks CH3(OH)COOH, ph langeb 7.5'lt % 5.5%ni. Seega tuleb lasta lihal korralikult jahtuda,et lihaste kangestus mööduks ja liha maitseomadused oleksid paremad ja säilivusaeg pikem. Liha säilitamine Kõige lihtsam on liha säilitada jahutuses u +4ºC. Säilitamine 2-3 nädalat sellisel viisil.
toimib koensüümina. FAD seob glükoosi molekulilt kaks vesiniku aatomit, redutseerudes FADH 2-ks ning kannab need molekulaarsele hapnikule, mis sisaldub lahustunult reaktsioonikeskkonnas. Reaktsiooni tulemusena tekib ekvimolaarses koguses D-glükoonhapet ja vesinikperoksiidi. Vaadeldava meetodi järgmises etapis kasutatakse peroksüdaaside perekonna üht esindajat, rõika peroksüdaasi, mille süstemaatiline nimetus on doonor:H2O2-oksüdoreduktaas. Ka POx on koostiselt liitvalk, mis sisaldab mittevalgulise komponendina heemi, olles seega hemo- ehk kromoproteiin. POx katalüüsib spetsiifiliste substraatide(elektronide doonorite) oksüdeerumist kasutades elektronide aktseptorina teist substraati, H2O2, mille redutseerumisel moodustub H2O. NB Mida alltoodud reakts. skeem näitab Kui kasutada substraati, mille oksüdeerumisel tekib värviline produkt ,siis saab PO x-i
annaabi.ee 
