Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keemia kontrolltööks kordamine Metallid: lk 122-200 (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas liigitatakse vee karedust ja millised ained põhjustavad veekaredust?
  • Millised on kareda vee negatiivsed tagajärjed?
  • Kuidas eemaldada vee karedust?
  • Mis on kationiit anioniit?
  • Milleks neid kasutatakse ja kuidas need töötavad?
  • Kuidas need sattuvad keskkonda?
  • Millist negatiivset mõju avaldavad?
Metallid: lk 122-200
2. Aine vastastiktoime veega ( lahustumine / reageerimine/ pH) Näide: lk 188 ül 14, lk 192 ül 10, lk 200 ül 10.
3. Tee kindlaks redoksreaktsioon ning määra redutseerija jaoksüdeerija.
4. Metallide oksüdatsiooniastmed ja nende põhjendus.
5. Lihtainete füüsikalised omadused ja kasutamine (Al, Sn, Pb, Fe, Cu, Ag, Au).
6. Üldomadused aineklasside kaupa. Näiteks: Kirjelda leelismetalli oksiide/ siirdemetallide hüsroksiide jne
7. Ainete rahvapärased nimed ja kasutamine esinemine: NaCl, NaOH , Na2CO3, NaHCO3 , CaO, Ca(OH)2, CaCO3, Ca( HCO3 )2, CaSO4 , KNO3, Ca3(PO4)2, Fe2O3 , Al2O3. Nende ainetega seotud reaktsioonide nimetused. Näiteks: CaO + H2O → Ca(OH)2 lubja kustutamine.
8. Kuidas liigitatakse vee karedust ja millised ained põhjustavad veekaredust?
9. Millised on kareda vee negatiivsed tagajärjed?
10. Kuidas eemaldada vee karedust?
11. Mis on kationiit / anioniit? Milleks neid kasutatakse ja kuidas need töötavad?
12. Raskemetallid (Pb, Hg, Cd). Kuidas need sattuvad keskkonda? Millist negatiivset mõju avaldavad?
Mõisted:
Redoksreaktsioon- keemiline reaktsioon , milles toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestelt teistele, sellega kaasneb elementide oksüdatsiooniastme muutus.
Redutseerija- aine, mille osakesed loovutavad elektrone (ise oksüdeerub)
Oksüdeerija- aine, mille osakesed liidavad elektrone (ise redutseerub)
Redutseerumine- Elektronide liitumine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi o-a vähenemine.
Oksüdeerumine- elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi o-a suurenemine.
Leelismetallid - väga tugevad redutseerijad , tõrjuvad veest välja vesiniku. Väga aktiivsed ja reageerivad aktiivselt veega. Kõik IA rühma metallilised elemendid.
Leelismuldmetallid - väga tugevad redutseerijad, reageerivad energiliselt veega, tõrjudes välja vesiniku. Kõik IIA rühma aktiivsemad metallilised elemendid
s-metallid- leelis - ja leelismuldmetallid. IA ja IIA rühm.
Vee karedus - lahustunud kaltsiumi- või magneesiumiühendite sisaldus looduslikus vees.
Mööduv karedus ehk karbonaatne - kaltsiumi- ja magneesiumvesinikkarbonaadi esinemine vees, kuumutamisel saab eelmaldada.
Jää karedus ehk mittekarbonaatne - põhjustavad teised vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisoolad- kloriidid, sulfiidid jt. kuumutamisel ei kao.
siirdemetallid - perioodilisudtabeli B-rühmade elemendid.
amfoteersus - aine võime reageerida nii hapete kui ka alustega.
passiveerumine- metalli pinnale tekib kaitsev oksiidikiht .
p-metallid- IIIA – VIA rühma aktiivsed metallid.
d-metallid ehk siirdemetallid- B-rühma metallid, oksiidid on tahked , vees lahustumatud ja värvilised.
  • Raskemetallid põhjustavad depressiooni, psüühikahäireid, vaimset arengupeetust ja ensüümihäireid. Need satuvad keskkonda metallide kaevandamisel, väetiste tootmisel ja väetamisel, ning liikluses . Looduslikud raskemetallide allikad on vulkaaniline tolm, metsade või muude ökosüsteemide põlengud.
  • Kationiit on ioniit , mis on võimeline vahetama katioone.
    Anioniit on ioniit, mis on võimeline vahetama anioone .
    Neid kasutatakse vee pehmendamiseks. Ioniidid on võimelised siduma vees lahustunud ioone, vahetades neid välja oma koostisse kuuluvate ioonide vastu.
  • Vee karedust saab eemaldada vett pehmendades. Näiteks vee pikemaajalisel keetmisel, vett destilleerides, kasutades vee pehmendajaid (Na3PO4, Na2CO3) ja ioniite.
  • Kareda vee negatiivsed tagajärjed on näiteks katlakivi teke, mille tagajärjel tekivad ummistused, küttekehade soojusjuhtivus halveneb ja energiat kulub rohkem. Seep ei eemalda enam mustust hästi ja rikub kangast ja juukseid.
  • Vee karedust liigitatakse mööduv ehk karbonaatne karedus ja mittekarbonaatne ehk jääv karedus. Vee karedust põhjustavad kaltsium - ja magneesiumsoolad.
  • NaCl- keedusool, söögivalmistamine NaOH+HCl →NaCl+H2O
    NaHCO3- söögisooda, söögivalmistamine
    NaOH- seebikivi , puhastusvahend Na2O2 + 2H2O → 2NaOH+H2O2
    Na2CO3- sooda, puhastusvahend NaOH+CO2 →Na2CO3+H2O
    CaO- kustutamata lubi , gaaside ja vedelike kuivatamiseks CaCO3 → CaO+CO2 lubjapõletamise protsess
    Ca(OH)2 – kustutatud lubi, ehitusel CaO + H2O → Ca(OH)2  - lubjakustutamine
    CaCO3 – kaltsiumkarbonaat , paekivi Ca(OH)2+ h2CO3 →CaCO3+2H2O krohvi kuivamine
    Ca(HCO3)2 – kaltsiumvesinikkarbonaat, lõhed ja koopad CaCO3+ CO2+H2O →Ca(HCO3)2 vee kareduse moodustumine.
    CaSO4 – kaltsiumsulfaat, tavaliselt kips, ehitusel
    KNO3- kaaliumväetis, taimede kasvuks
    Ca3(PO4)2 – kaltsiumsool, kaltsiumfosfaat, eluslooduse oluline osa
    Fe2O3- rooste 4Fe+ 3 O2 → 2 Fe2O3- rooste teke
    Al2O3- alumiiniumoksiid , boksiidi põhikoostises Al →Al2O3+O2
  • O-a on seotud elektronide loovutamisega.
    Kroom- III o-a
    Mangaan - II või IV
    Raud- III või II → hapnikuga reageerides.
    Koobalt - II
    Nikkel-II
    Vask- II
    Hõbe- I
    Tsink- II
    Elavhõbe- II
    Alumiinium- III
    Tina- II või IV (IV A-rühm)
    Plii- II või IV (IV a-rühm)
  • Al- Kõige enam levinud metalliline element maakoores. Leidub paljudes mineraalides, tähtsaim on boksiit. Hõbevalge, kerge, pehme, hea elektri- ja soojusjuhtivus. Vastupidav vee ja õhu suhtes. Reageerib kergesti leelise ja hapetega. Alumiiniumnõud, ehituses, sulamid .
    Sn- Hõbevalge läikiv metall . Reageerib halvasti hapetega. Madal sulamist. Konservikarbid.
    Pb- läikiv metall , õhu käes seistes muutub tuhmiks, omades tumeda sinakashalli värvuse, raske metall. Reageerivad halvasti hapetega. Madal sulamist. Autoakud, elektrikaablite kaitsetorud
    Fe- terashall, pehme metall. Püsiv õhu ja vee suhtes. Reageerib kergesti hapete lahustega . Hea soojus - ja elektrijuht
    Cu- väheaktiivne. Elektrijuhtmete materjal, vase sulamid. Vase värvus varieerub punasest kuldkollaseni. plastiline metall.hea soojus- ja elektrijuht
    Ag- terashall,  iseloomuliku läikega, suurima peegeldusvõime, elektri- ja soojusjuhtivusega  plastne  ja pehme metall. väheaktiivne
    Au- pehme metall, tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall. Rahandus, ehted
  • Leelismetali oksiidid on valged tahked ained, millel on tugeval aluselised omadused. Reageerivad väga aktiivselt veega.
    Siirdemetallide hüdroksiidid on erineva värvusega, vees praktiliselt lahustumatud tahked ained. Neid on võimalik saada kautselt. Nõrkade aluseliste omadustega. Mõned on amfoteersed , kkumutades moodustavad oksiidid.
    Leelis hüdroksiidid on tugevad alused, valged kristalsed ained. Lahustuvad hästi vees. Kuumutamisel lagunevad vastavaks oksiidiks ja veeks
    Leelis soolad on kõrge sulamist, kõvad, kuid haprad, valged ja tugevad elektrolüüdid. Vees hästilahustuvad
    Siirdemetallide oksiidid on vees praktiliselt lahustumatud tahked ained, erineva värvusega. Nõrgalt aluselised omadused, reageerivad hapetega.
  • Aine on aluseline kui on nõrk hape , reageerib veega.
    Happeline kui on tugev hape ja nõrk oh.
    Neutraalne kui on tugev sool ja aine. p- ja d- metallide keskkond võib olla happeline või neutraalne. D- metallidest alates on ained ml.
  • aluseline oksiid + vesi = hüdroksiid IA ja IIA rühma metallid
    happeline aine + aluseline aine= sool+ vesi väljaarvatud SiO2
    metall + hape =sool + vesinik pingereas vesinikus vasakul
    sool+ hüdroksiid= sool+ alus lähteained on lahustuvad ja üks saadus sadeneb välja
    sool + hape= sool+ hape moodustub nõrgem hape gaas või sadeneb sool
    metall + sool= metall+ sool reageeriv metall on soolas olevast metallist pingereas ees pool
    sool + sool =sool+ sool lähteained on lahustuvad ja üks saadus sadeneb välja.
    metall + lihtaine=oksiid
    metall + vesi=hüdroksiid + H2O2
  • Keemia kontrolltööks kordamine Metallid-lk 122-200 #1 Keemia kontrolltööks kordamine Metallid-lk 122-200 #2 Keemia kontrolltööks kordamine Metallid-lk 122-200 #3 Keemia kontrolltööks kordamine Metallid-lk 122-200 #4 Keemia kontrolltööks kordamine Metallid-lk 122-200 #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-08-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Pille Ülem Õppematerjali autor
    Vastused neile küsimustele mõisted!
    2. Aine vastastiktoime veega (lahustumine/ reageerimine/ pH) Näide: lk 188 ül 14, lk 192 ül 10, lk 200 ül 10.
    3. Tee kindlaks redoksreaktsioon ning määra redutseerija jaoksüdeerija.
    4. Metallide oksüdatsiooniastmed ja nende põhjendus.
    5. Lihtainete füüsikalised omadused ja kasutamine (Al, Sn, Pb, Fe, Cu, Ag, Au).
    6. Üldomadused aineklasside kaupa. Näiteks: Kirjelda leelismetalli oksiide/ siirdemetallide hüsroksiide jne
    7. Ainete rahvapärased nimed ja kasutamine esinemine: NaCl, NaOH, Na2CO3,NaHCO3, CaO, Ca(OH)2, CaCO3, Ca(HCO3)2,CaSO4, KNO3, Ca3(PO4)2,Fe2O3, Al2O3. Nende ainetega seotud reaktsioonide nimetused. Näiteks: CaO H2O → Ca(OH)2 lubja kustutamine.
    8. Kuidas liigitatakse vee karedust ja millised ained põhjustavad veekaredust?
    9. Millised on kareda vee negatiivsed tagajärjed?
    10. Kuidas eemaldada vee karedust?
    11. Mis on kationiit/ anioniit? Milleks neid kasutatakse ja kuidas need töötavad?
    12. Raskemetallid (Pb, Hg, Cd). Kuidas need sattuvad keskkonda? Millist negatiivset mõju avaldavad?

    Sarnased õppematerjalid

    KEEMIA mõisted ja küsimused
    2
    odt

    KEEMIA mõisted ja küsimused

    katood ­ elektrood, millel toimub redutseerumisreaktsioon anood ­ elektrood, millel toimub oksüdeerumisreaktsioon keemiline vooluallikas ­ seade, milles keemilises reaktsioonis vabanev energia muudetakse vahetult elektrienergiaks aku ­ taaslaetav keemilinevooluallikas kütuselement ­ keemiline vooluallikas, milles saadakse elektrienergiat kütuseoksüdatsioonil vabaneva energia arvel leelismetallid ­ perioodilisustabeli IA rühma metallid leelismuldmetallid ­ perioodilisustabeli IIA rühma metallid s- metallid ­ perioodilisustabeli IA ja IIA rühma metallid vee karedus ­ lahustunud kaltsiumi- või magneesiumiühendite sisaldus looduslikus vees; see karedus on võimalik kõrvaldada vee kuumutamisel (keetmisel) mittekarbonaatne karedus ­ seda põhjustavad teised vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumsoolad; see karedus vee kuumutamisel ei kao

    Keemia
    Keemia konspekt eksami jaoks
    14
    doc

    Keemia konspekt eksami jaoks

    Neutraalsed oksiidid ­ Ei reageeri hapete, vee ega alustega. Hapete keemilised omadused. Happed dissotsieeruvad vesilahustes vesinikioonideks ja happeanioonideks.. Hcl --->H+ + Cl- Mitmeprootonilised happed dissotsieeruvad astmeliselt H2SO4 --->H+ + HSO4- HSO4- <--->H+ + SO4 2- e. H2SO4---> H+ + HSO4- <->2H+ + SO4 2- Reageerivad metallidega ---> Sool ja vesinikioonideks Lahjendatud hapetega reageerivad pingereas H-st vasakul olevad metallid. Zn + 2HCl ---> ZnCl2 + H2 Konsentreeritud H2SO4 ja lahjendatud või konsentreeritud HNO3 puhul on oksüdeerijaks happeanioon, metalli asukoht pingereas pole oluline ja ei eraldu H2 Reageerivad aluseliste oksiididega ---> Sool ja vesi CuO + H2SO4 ---> CuSO4 + H2O Reageerivad alustega ----> Sool ja vesi 2NaOH + H2SO4 ---> Na2SO4 + 2H2O Reageerivad sooladega ---> uus sool ja uus hape Reaktsioon toimub siis, kui saaduseks on nõrgem või lenduvam hape või sade.

    Keemia
    Keemia eksamimaterjal
    8
    docx

    Keemia eksamimaterjal

    Vees lahustuvad ained-leelised-tugevad alused(KOH, NaOH,LiOH) Vees mittelahustuvad-nõrgad alused(Mg(OH)2, Fe(OH)3, Cu(OH)2) Universaalindikaatoriga sinine, lakmusega sinine, fenoolftaleiiniga roosakaspunane SOOL-kristalne aine, mis koosneb aluse katioonidest ja happeanioonidest Fe+NO3-raud(III)nitraat NH4+PO4-ammooniumfosfaat Nimetused koosnevad katioonide ning anioonide nimetustest, vesiniksoolade nimetuses märgitakse eesliite abil ka vesinikioonide arv. Kui metall saab moodustada erinevas o-a katioone, märgitakse soola nimetuses ka metalli o-a Oksiid- hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend Aluseline oksiid-metallioksiid Happeline oksiid-mittemetallioksiid Amfoteerne oksiid-oksiidid,mis ei reageeri veega, vaid hapete ja alustega Neutraalne oksiid-oksiidid, mis ei reageeri veega, hapetega ega alustega Hape-aine, mis annab lahusesse vesinikioone Hapnikhape-hape, mille molekuli koostisesse kuulub hapniku aatomeid

    Keemia
    Keemia põhiteadmised
    17
    pdf

    Keemia põhiteadmised

    Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed ­ koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon

    Keemia
    Keemia põhiteadmised
    17
    pdf

    Keemia põhiteadmised

    Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed ­ koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon

    Keemia
    Leelis- ja leelismuldmetallid
    3
    doc

    Leelis- ja leelismuldmetallid

    metallid. *Kõik leelismetallid reageerivad veega >> leelis + H2 *Annavad reageerides hapnikuga peroksiidi (Na2O2) või hüperoksiidi (KO2), ainult liitium reageerib ootuspäraselt moodustades oksiidi *Kõik leelismetallid reageerivad lahjendatud hapetege andes soola ja H 2 (2Na + 2HCl =2NaCl + H2 ­ oksüdeerijaks H+ ioon) *Leelismetall reageerib vees lahustuva soolaga kui ta on aktiivsem kui soola koostises olev metall, tekib sool ja metall ***Leelismetallid reageerivad külma veega, kuid ei asenda soola koostises vähem aktiivseid metalle, vaid reageerivad veega ja tekkinud leelis võib reageerida soolaga 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 2NaOH + CuCl2 = Cu(OH)2 + 2NaCl 2Na + CuCl2 + 2H2O = Cu(OH)2 + 2NaCl +H2 Tähtsamad ühendid *oksiidid tahked valged ained, mis reageerivad veega andes leelise (Na2O2 + 2H2O = 2NaOH + H2O2 *hüdroksiidid on vees lahustuvad, tahked valged kristalsed ained, seovad õhust süsinikdioksiidi

    Keemia
    Keemia 10-klassi material
    16
    odt

    Keemia 10. klassi material

    Keemia 1.*Oksiid: O , hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend metall hapnik Fe2O3 raud(III)oksiid mittemetall hapnik P2O5 difosforpentaoksiid ·metallioksiid-koosneb metallist ja hapnikust. Metall asub IA,IIA,IIIA rühmas. nt. Na2O – naatriumoksiid BaO – baariumoksiid Al2O3 – alumiiniumoksiid Metall asub B-rühmas, IVA, VA rühmas nt. Fe2O3 – raud(III)oksiid SnO2 – tina(IV)oksiid ·mittemetallioksiid-koosneb mittemetallist ja hapnikust. Indeksite asemel kasutatakse eesliiteid

    Keemia
    Kokkuvõte keemiast
    17
    pdf

    Kokkuvõte keemiast

    Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed ­ koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3).

    rekursiooni- ja keerukusteooria




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun