Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Elementide keemia protokoll 3 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

TTÜ 
Keemiainst

 
 
 
ituut
 
 
 
 
 
Anorga
anilise 
keemia 
õppeto

 
ol
 
 
 
YKI0100 
Elementide 

 
 
 
keemia
 
 
 
Laboratoor
 
ne töö  nr.
 
.........................................................................................................................................................................
Töö 
 
 
 
pealkiri
 
 
 
 
Töö 
teostaja
:

...............
....................................................................................................................
Ees- ja 
perekonnanim

 
 
Õpperühm
i
 
 
 
Töö 
Õppejõ
teostat
ud: 
 
ud:
..........................................................................
................ Protoko ..........................................................................
................ ll 
................ esitatud

Protokoll  arvestatud: 
 
 
 
 
 
 
KATIOONIDE III RÜHM
Co2+, Ni2+, Fe2+/3+, Mn2+, Cr3+, Al3+, Zn2+

P 3.1 Eelkatsed  ja vaatlus
Lahuse pH, värvus, sademe olemasolu
Hüdratiseerunud Co2+, Ni2+, Fe2+, Fe3+, Cr3+- ioonide värvuste järgi võib teha vaid esialgseid 
järeldusi nende ioonide sisalduse kohta lahuses, sest nende ioonide erinevad värvused 
vesilahustes võivad üksteise värvusi maskeerida. (Antud lahuses puudusid Fe2+ - ioonid ). Võtsin 
lahuse nr 16 (roosakas), pH = 2
III rühma katioonide lahustuvate soolade vesilahuste iseloomulikud värvused
Co2+ - roosakaspunane
Fe2+ - kahvaturoheline
Fe3+ - kollane
Ni2+ - roheline
Mn2+ - kahvaturoosa , peaaegu värvitu
Cr3+ - roheline, violetne
Al3+ - värvitu
Zn2+ - värvitu
3.3 Analüüsi käik
Kui analüüsitavas lahuses puuduvad I ja II rühma katioonid, siis võetakse tsentrifuugiklaasi 1-1,5 
ml alglahust, lisatakse 5...6 tilka  NH4Cl  lahust, seejärel 6M NH3٠H2O aluselise reaktsioonini ja 
soojendatakse vesivannis. Kui analüüsitavas lahuses sisalduvad Fe3+, Cr3+ või Al3+ -ioonid, siis 
tekivad ammoniaakhüdraadi lisamisel nende ioonide hüdroksiidid. Kindlasti kontrollida 
sadenemise täielikkust. 
Fe3+ + 3H2O → Fe(OH)3↓ + 3H+ punakaspruun
Cr3+ + 3H2O → Cr(OH)3↓ + 3H+  määrdunudroheline
Al3+ + 3H2O → Al(OH)3↓ +  3H+  valge
Samas tuleb arvestada, et sademeid on segus mitu ning nad võivad üksteise värvusi maskeerida.
Lahus värvus oranžikas-pruuniks, ilmselt sadenes Fe(OH)3
Lisatakse ~1 ml 1M tioatseetamiidi (CH3CSNH2, TAA) lahust ja hoitakse keevas vesivannis 5 
min. Sadenevad sulfiidid CoS, NiS, FeS, MnS ja ZnS. Jälgida moodustuvate sademete 
värvusi.Tekkis must sade, muid värvusi ei näinud. Hüdrolüüsi tõttu ei sadene Al2S3 ja Cr2S3, vaid 
jäävad sademesse hüdroksiididena Al(OH)3 ja Cr(OH)3. Sulfiidide täielikuks sadestamiseks 
lisatakse veel paar tilka TAA ja hoitakse vesivannis 2 min. Tsentrifuugitakse.
Co2+ + (NH
4)2S → CoS + NH4  
Ni2+ +  (NH
4)2S → NiS + NH4  
Fe2+ +  (NH
4)2S → FeS + NH4  
Mn2+ +  (NH
4)2S → MnS + NH4  
Zn2+ +  (NH
4)2S  → ZnS + NH4  
Tekkinud sulfiidide sademete värvused:
CoS, NiS, FeS -
   mustad
MnS -  roosakasvalge
ZnS -  valge
Sademele lisatakse sademega võrdne maht 2M HCl lahust, segatakseja tsentrifuugitakse. Mitte 
kuumutada! Säilitatakse nii sade kui lahus.
Sademes: NiS ja CoS. Tekkis must sade.
Lahuses: Fe2+, Mn2+, Cr3+, Al3+ ja Zn2+ - ioonid.
Sademe CoS ja NiS analüüs
Sademele lisatakse 1...2 tilka konts. HCl ja 1...2 tilka konts.  HNO3 .
CoS ja NiS reageerivad vastavalt võrrandile
3CoS + 2HNO3 + 6HCl → 3CoCl2 + 2NO + 4H2O + 3S
3NiS + 2HNO3 + 6HCl → 3NiCl2 + 2NO + 4H2O + 3S
Hapete liia eraldamiseks kuumutatakse vesivannis kuni pruuni lämmastikdioksiidi enam ei 
eraldu ja lahjendatakse veega 1-1,5 ml-ni. Saadud lahust kasutatakse Co2+ ja Ni2+ -ioonide 
tõestamiseks.
Ni2+- ioonide tõestamine
• 4...5 tilgale lahusele lisatakse 6M NH3· H2O lahust kuni leelisese reaktsioonini ja 2...3 
tilka
dimetüülglüoksiimi lahust. Ni2+ -ioonide  olemasolul  lahuses tekib roosakaspunane 
nikkeldimetüülglüoksimaadi sade.
• Seda reaktsiooni võib läbi viia ka tilkreaktsioonina: filterpaberile kantakse tilk 
analüüsitavat 
lahust, sellele lisatakse tilk dimetüülglüoksiimi lahust. Seejärel hoitakse filterpaberit avatud NH3· 
H2O  pudeli  kohal. Roosakaspunase laigu tekkimine tõestab Ni2+-ioonide olemasolu.
Tõestasin tilkreaktsiooniga. Tekkis roosakaspunane laik, kuid seistes muutus laik rohekaks, 
reaktsiooni segas Fe3+-ioonid. 

Co2+- ioonide tõestamine
4...5 tilgale lahusele lisatakse ligikaudu 4 tilka ammooniumtiotsüanaadi küllastatud vesilahust ja 
5...6 tilka pentanooli ning loksutatakse tugevasti. Tekib tetratiotsüanatokobaltaat(2–) -ioon, mis 
vesilahusele annab roosakaspunase, lahuse peale kogunevale alkoholi kihile aga rohekassinise 
värvuse.
Juhul, kui ka lahuse pealmine, pentanooli kiht on punase värvusega, sisaldab lahus Fe3+-ioonide 
jälgi, mis segavad Co2+ -ioonide tõestamist, kattes  rohekassinise värvuse. Sel juhul tuleb Fe3+ 
-ioonid nende segava toime kõrvaldamiseks siduda PO 3–
4  -ioonidega kompleksi. Selleks lisatakse 
lahusele tahket Na2HPO4 ning loksutatakse kuni pentanooli  kihist  kaob punane värvus. Co2+-
ioonide olemasolul lahuses jääb pentanooli kiht rohekassiniseks, nende puudumisel muutub aga 
värvusetuks.
Pärast 4 tilga TAA ja pentanooli lisamist oli lahus punase värvusega, järelikult oli lahuses Fe3+-
ioonid. Lisasin Na2HPO4 ning lahus muutus rohekassiniseks. Tõestasin Co2+-ioonide olemasolu.
Co + 4SCN → [Co(SCN)4 ]2-
Lahuse (Mn2+, Cr3+, Al3+, Zn2+) analüüs
Lahust  keedetakse  vesivannis H2S eraldamiseks. Seejärel lisatakse 6M NaOH leelisese 
reaktsioonini või sademe tekkeni ja siis veel  liiaga  (kokku lahusega võrdne maht). 
Oksüdeerimiseks lisatakse 4...5 tilka 3%-st H2O2 ( ettevaatust  – sööbiva lahuse väljapaiskumise 
oht). Hakkas ägedalt mullitama. Keedetakse 5 min.  Keetmine  on vajalik H2O2 liia 
lagundamiseks. Kui H2O2 liig ei ole täielikult lagundatud, siis see  segab  hiljem Cr3+ ja Al3+ 
-ioonide tõestamist.
Sadestub MnO(OH)2
Mn2+ + 2OH– + H2O2 → MnO(OH)2↓ + H2O
Lahuses:
Cr3+ + 6OH– → [Cr(OH)6]3–
2[Cr(OH)
2-
6]3– + 3H2O2 → 2CrO4  + 2OH- + 8H2O
Al3+ + 6OH– → [Al(OH)6]3–
Zn2+ + 4OH– → [Zn(OH)4]2–
Sademe analüüs
Sademele lisatakse ~2ml 2M HCl. MnO(OH)2 ei reageeri külma 2M HCl-ga. Sade 
tsentrifuugitakse. Tsentrifugaadist tõestatakse Fe3+- ioonid.
Fe3+ - ioonide tõestamine
• 3...4 tilgale tsentrifugaadile lisatakse paar tilka NH4SCN lahust. Veripunase värvuse teke 
tõestab
Fe3+-ioonide olemasolu lahuses.
Fe3+ + SCN– → [FeSCN]2+
Fe3+ + 2SCN– → [Fe(SCN)2]+
• 3-4 tilgale lahusele lisatakse paar tilka K4Fe(CN)6 lahust. Sinise värvuse või sademe teke 
tõestab 
Fe3+-ioonide olemasolu lahuses.
4Fe3+ + 3[Fe(CN)6 ]4– → Fe4[ Fe(CN)6]3
• Tilkreaktsioon
Lisada tilk K4[Fe(CN)6] filterpaberile, sinna peale tilk enda lahust ning dest. vett. Hoida 
filterpaberit NH3·H2O kohal. Lisada alisariini laigu äärtesse. 
Tilkreaktsioon ei tulnud 3 korda välja, kuigi Fe3+-ioonide olemasolu sai kindlaks teha nii Ni2+ kui 
Co2+-ioonide tõestamise juures.

Mn2+- ioonide tõestamine
Sademele lisatakse 5...6 tilka konts. HNO3 ja keedetakse  vesivannil  sademe täieliku 
reageerimiseni:
2MnO(OH)2 + 4 HNO3 → 2Mn(NO3)2 + 4H2O + O2
Saadud lahusest võetakse 2...3 tilka ja lahjendatakse veega mahuni 5ml. Lisatakse veidi tahket 
NaBiO3. Kui lahuses sisaldusid Mn2+ -ioonid, siis ilmub juba külmalt lilla värvus, mis on tingitud 
permanganaatioonide  tekkest . Kui lahus on lisatud tahkest reaktiivist hägune, on soovitav lahus 
tsentrifuugida.
2Mn2+ + 5BiO3– + 14H+ → 2MnO4 – + 5Bi3+ + 7H2O
Kui Mn2+ - ioonide kontsentratsioon lahuses on liiga suur, siis tekib kõrvalreaktsioonina
ka pruuni MnO(OH)2 sadet:
2MnO4– + 3Mn2+ + 7H2O → 5MnO(OH)2 + 4H+
Lahuses ei sisaldunud Mn2+-ioone.
Lahuse (CrO 2–
4 , [Al(OH)6]3–, [Zn(OH)4]2–) analüüs
Kui tsentrifugaadil, mis saadi peale Fe(OH)3 ja MnO(OH)2 sademe eraldamist, on kollane 
värvus, siis sisaldab lahus ilmselt CrO 2–
4  -ioone. Kui lahusel kollast värvust pole, siis ei õnnestu 
ka kromaatioonide vähetundlikud tõestusreaktsioonid.
Saadud lahus jagatakse kolme ossa, millest hakatakse tõestama CrO 2–
4 , Al3+ ja Zn2+-ioone. Igaks 
tõestuseks võtta 2...3 tilka lahust, säilitades osa lahust korduskatseteks.
CrO 2–
4  - ioonide tõestamine
• 7...8 tilka lahust hapestatakse H2SO4-ga jahutatakse! Lisatakse 4...5 tilkapentanooli ja 
2...3 tilka
H2O2. Loksutatakse. CrO42– -ioonide olemasolul värvub pentanoolikiht  siniseks  
peroksokroomhappe tekke tõttu.
2CrO 2–
2–
4  + 2H+ → Cr2O7  + H2O
Cr
2–
2O7  + 4H2O2 + 2H+ → 2H2CrO6 + 3H2O
Tekkinud peroksokroomhape on ebapüsiv ja laguneb vesilahuses kiiresti, seetõttu võib lahuse 
sinine värvus kiiresti kaduda – jälgida H2O2 tilga lahusesse langemise hetke.
2H2CrO6 + 8H+ → 2Cr3+ + 3O2 +  6H2O
Lagunemisel tekkinud Cr3+ -ioonid annavad lahusele rohekassinise värvuse, mida väikese Cr3+-
ioonide kontsentratsiooni juures pole märgata.
• 2...3 tilgale lahusele lisatakse 1...2 tilka BaCl
2-
2 lahust. Kui lahus sisaldab CrO4  -ioone, 
tekib
kollane baariumkromaadi sade. Määramist segavad sulfaatioonid, mis annavad baariumkloriidiga 
valge sademe.
Antud lahuses puudus CrO 2+
4
-ioonid.
Al3+- ioonide tõestamine
• 7...8 tilka leeliselist lahust hapestatakse tilkhaaval lahjendatud HCl lahusega. Algul 
sadeneb
Al(OH)3, mis happe edasisel lisamisel lahustub (tekkivat sadet võib olla küllaltki raske märgata):
[Al(OH)6]3– + 3H+ → Al(OH)3 ↓+ 3H2O
Al(OH)3 + 3H+ → Al3+ + 3H2O
Kui nüüd saadud happelist (kontrollida happesust!) lahust leelistada NH3· H2O -ga,
siis sadeneb uuesti valge Al(OH)3.
Al3+ + 3NH3· H2O → Al(OH)3↓ + 3NH4+
• Paremini õnnestub Al3+ -ioonide tõestamine alisariiniga. 2...3 tilgale lahusele lisatakse 
2...3 tilka 
alisariini lahust ja hapestatakse  CH3COOH  -ga. Al3+-ioonide olemasolul jääb püsima punane 
värvus või sade – alisariinlakk.
Seda reaktsiooni segavad Fe3+, Mn2+ ja Cr3+-ioonid, mis annavad ka värvilisi  lakke  alisariiniga. 
Seetõttu on reaktsiooni alisariiniga otstarbekas teostada filterpaberil tilkreaktsioonina: 
filterpaberile kantakse 1 tilk K4[Fe(CN)6] lahust ja tilga keskele 1 tilk analüüsitavat lahust. Tilga 
keskel seotakse kõik teised Al3+-ioonide tõestamist segavad ioonid rasklahustuvate 
heksatsüanoferraatide(II) tekke tõttu. Al3+-ioonid difundeeruvad laigu äärtesse. Nüüd hoida laiku 
avatud NH3·H2O pudeli kohal – laigu äärtesse tekib Al(OH)3. Alisariini lahuse tilgutamisel laigu 
äärtesse reageerib tekkinud Al(OH)3 alisariiniga ja moodustub lillakaspunane rõngas.
Ka siin ei õnnestunud tilkreaktsioon väga hästi. Tekkis küll lillakaspunane rõngas, kuid seistes 
lillakaspunane värvus kadus. Proovisin ka esimest tõestusmeetodit ning seal õnnestus tõestada  
Al3+-ioonid.

Zn2+ - ioonide tõestamine
• 4...5 tilka aluselist lahust hapestatakse äädikhappega ja lisatakse 4...5 tilkarohelist 
ditisooni lahus
tetraklorometaanis. Zn2+-ioonide olemasolul muutub lahuse värvus loksutamisel purpurpunaseks.
• Mõnele tilgale aluselisele lahusele, milles sisalduvad CrO 2–
4 , [Al(OH)6]3– ja [Zn(OH)4]2-, 
lisatakse tioatseetamiidi lahust ja hoitakse keeval vesivannil. Kui tekib valge sade, siis esinevad 
lahuses Zn2+-ioonid.
[Zn(OH)4]2– + H2S → ZnS + 2OH– + 2H2O
Sade lahustatakse 2M HCl-s ja saadud lahust kasutatakse järgmiseks kontrollreaktsiooniks:
• 4...5 tilgale lahusele lisatakse 2-3 tilka K4[Fe(CN)6] lahust. Valge sademe teke tõestab 
Zn2+
ioonide esinemist 3Zn2+ + 2K+ + 2[Fe(CN)6]4– → K2Zn3[Fe(CN)6]2.
Lahuses puudusid Zn2+-ioonid.
Elementide keemia protokoll 3 #1 Elementide keemia protokoll 3 #2 Elementide keemia protokoll 3 #3 Elementide keemia protokoll 3 #4 Elementide keemia protokoll 3 #5 Elementide keemia protokoll 3 #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 68 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Donna24 Õppematerjali autor
Elementide keemia protokoll 3, katioonide III rühm

Sarnased õppematerjalid

Katioonide III ruhm
4
docx

Katioonide III ruhm

KATIOONIDE III RÜHM Co2+, Ni2+, Fe2+/3+, Mn2+, Cr3+, Al3+, Zn2+ P3.1 Eelkatsed ja vaatlus Lahuse pH, värvus, sademe olemasolu Hüdratiseerunud Co2+, Ni2+, Fe2+, Fe3+, Cr3+- ioonide värvuste järgi võib teha vaid esialgseid järeldusi nende ioonide sisalduse kohta lahuses, sest nende ioonide erinevad värvused vesilahustes võivad üksteise värvusi maskeerida. III rühma katioonide lahustuvate soolade vesilahuste iseloomulikud värvused: Co2+ - roosakaspunane Fe2+ - kahvaturoheline Fe3+ - kollane Ni2+ - roheline Mn2+ - kahvaturoosa, peaaegu värvitu Cr3+ - roheline, violetne Al3+ - värvitu Zn2+ - värvitu Analüüsi käik Kui analüüsitavas lahuses puuduvad I ja II rühma katioonid, siis võetakse tsentrifuugiklaasi 1-1,5 ml alglahust, lisatakse 5...6 tilka NH4Cl lahust*, seejärel 6M NH3 H2O aluselise reaktsioonini ja soojendatakse vesivannis. Kui analüüsitavas lahuses sisalduvad Fe2+, Fe3+, Cr3+ või Al3+ -ioonid, siis tekivad ammoniaakhüdraadi lisamisel nende ioonide h?

Elementide keemia
Katioonide III rühm
10
docx

Katioonide III rühm

Katioonide III rühm Katioonide kolmandasse rühma kuuluvad Co2+, Ni2+, Fe2+/3+, Mn2+, Cr3+, Al3+ ja Zn2+. Nendeahustuvate soolade vesilahustel iseloomulikud värvused on järgnevad: Co2+ - roosakaspunane Fe2+ - kahvaturoheline Fe3+ - kollane Ni2+ - roheline Mn2+ - kahvaturoosa, peaaegu värvitu Cr3+ - roheline, violetne Al3+ ja Zn2+ - värvitu Sadestamisel eraldatakse kõigepealt lahustumatud hüdroksiidid, mille sademed värvuvad erinevalt: Fe2+ + 2NH3 H2O→ Fe(OH)2 – määrdunudvalge, rohkeas, seismisel pruunistub Fe3+ + 3NH3 H2O→ Fe(OH)3 – punakaspruun Cr3+ + 3NH3 H2O→ Cr(OH)3 – määrunudroheline Al3+ + 3NH3 H2O→ Al(OH)3 – valge Seejärel sadestatakse TAA-ga sulfiidid. Sadenevad CoS, NiS, FeS, MnS ja ZnS. Hüdrolüüsi tõttu ei sadene Al2S3 ja Cr2S3, vaid jäävad sademesse hüdroksiididena: CoS, NiS, FeS – mustad MnS – roosakasvalge ZnS – valge TAA hüdrolüüsub kõrgemal temperatuuril ning tekkinud H 2S regeerib kohe NH3 H2O-ga. CH3CSNH2 + H2O → CH3

Biokeemia
Katioonide kvalitatiivne keemiline analüüs
20
docx

Katioonide kvalitatiivne keemiline analüüs

LABORATOORNE TÖÖ 6 Katioonide kvalitatiivne keemiline analüüs PRAKTILINE OSA Laboratoorse töö protokollis: ° kirjeldada kõiki analüüsi käigus toimuvaid muutusi, märkida ära lähteainete ja tekkivate ühendite värvused, ° kirjutada kõikide toimuvate reaktsioonide võrrandid ° vastata katsete juures toodud küsimustele. Abimaterjalina kasutamiseks: Kvalitatiivse poolmikroanalüüsi praktikumi juhend, koost. H. Arro, R. Ott, H. Vilbok, Tln.1982 Katse 1 I rühma katioonide segu (Pb2+, Ag+, Hg22+) süstemaatiline analüüs Eelkatsed ja vaatlus Lahuse pH ja värvus: läbipaistev pH määrata universaalindikaatorpaberiga. I rühma katioonide sadestamine Tsentrifuugiklaasi võetakse 1-1,5 mL analüüsitavat lahust, lisatakse tilkhaaval 2M HCl lahust ja segatakse ettevaatlikult klaaspulgaga. Tekkinud PbCl2, AgCl ja Hg2Cl2 sade tsentrifuugitakse ja tsentrifugaadist (sademe kohal olevast lahusest) kontrollitakse sadestumise täielikkust mõne tilga 2M HCl lisami

Anorgaaniline keemia
Elementide keemia-Katioonide III rühm
4
docx

Elementide keemia. Katioonide III rühm

Töö eesmärk Õppejõu poolt antud lahusest nelja III rühma katiooni identifitseerimine. Lahuses on ainult III rühma katioonid, teiste katioonide rühmad puuduvad. Sissejuhatus Katioonide III rühma kuuluvad Co2+, Ni2+, Fe2+/3+, Mn2+, Cr3+, Al3+, Zn2+. Mõndasid neist saab juba eeldada olevat lahuses vesilahuse värvuse põhjal: Ni2+- heleroheline, Co2+- roosakaspunane, Fe2+- kahvaturoheline, Fe3+- kollane, Cr3+- tumeroheline, violetne, Mn2+- kahvaturoosa, peaaegu värvitu. Al3+ ja Zn2+ ioonid on vesilahustes värvitud. Hüdratiseerunud ioonide värvuste põhjal saab aga teha vaid esialgseid järeldusi nende sisalduse kohta lahuses, sest nende ioonide erinevad värvused vesilahustes võivad üksteise värvusi maskeerida. Katioonide kolmanda rühma süstemaatilise analüüsi asemel on võimalik katioone tõestada ka ositianalüüsi meetodil, kuid tasub silmas pidada, et mõnel juhul võib mõni muu katioon segada tõestust ja sellisel juhul katse ei anna soovitud tulemust.

Elementide keemia
Katioonide kvalitatiivne keemiline analüüs
3
docx

Katioonide kvalitatiivne keemiline analüüs

Töö eesmärk Laboratoorse töö eesmärgiks oli katsete käigus sadestada erinevate rühmade katioone erinevates segudest ning seejärel tõestada nende olemasolu lahuses. Samuti oli vaja teha tilkanalüüsi ning IV rühma katioonide tõestamist leekreaktsiooni abil. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: katseklaaside komplekt, filterpaber, klaaspulk, tsentrifuug, pipett, gaasipõleti, leeginõel. Kemikaalid: kaks analüüsitavat lahust, HCl, H2O, NH3H2O, NaOH, tioatseetamiid, NH4Cl, HNO3, ammooniumtiotsüanaat, pentanool, Fe3+, Ni2+ ja Cu2+ ioone sisaldav lahus, dimetüülglükosiim, K4[Fe(CN)6], alisariin, Na, K, Ca, Ba, Sr. Töö käik ja tulemuste analüüs Katse 1. I rühma katioonide segu (Pb2+, Ag+, Hg22+) süstemaatiline analüüs I rühma katioonide sadestamine Võtsin tsentrifuugiklaasi 1,5 mL analüüsitavat lahust, lisasin tilkhaaval 2M HCl lahust ning segasin klaaspulgaga. Tekkinud sademe tsentrifuugisin ning kontrollisin sadestumise täi

Anorgaaniline keemia
Anorgaaniline keemia Protokoll 6 Katioonid
4
docx

Anorgaaniline keemia Protokoll 6 Katioonid

TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0031 Anorgaaniline keemia Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr: 6 Katioonide kvalitatiivne keemiline analüüs Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Laboratoorne töö nr 6 ­ Katioonide kvalitatiivne keemiline analüüs Töö eesmärk Laboratoorse töö eesmärgiks oli katioonide olemasolu tõetamine lahuses. Tõestamiseks kasutatakse katioonide väljasadestamist, tilkanalüüsi ja leekreaktsiooni. Kasutatud töövahendid Katseklaaside komplekt, filterpaber, klaaspulk, tsentrifuug, pipett, gaasipõleti, leeginõel,

Anorgaaniline keemia
Praktikumi lõputöö protokoll
3
docx

Praktikumi lõputöö protokoll

Sissejuhatus Töö eesmärgiks oli tahke soola, mis võis olla kaksiksool, või lahuse analüüs. Lahus võis seega sisaldada ühe või kaks katiooni ja ühe aniooni, kusjuures katioonid pidid olema erinevatest rühmadest. Määrata tuli nii katioonid kui anioonid. Töö käik Uuritavaks aineks oli tahke aine VIII. Kuna tegemist oli sinakasrohelise pulbriga, võis ennustada nikliioonide olemasolu. Valmistasin ainest lahuse, selleks panin natuke ainet katseklaasi, lisasin destilleeritud vett ja segasin, kuni sool oli täielikult lahustunud. Ka tekkinud lahus oli sinakasrohelise värvusega. I rühma katioonide tõestamine Katioonide I rühma sadestamiseks lisasin uuritavale lahusele HCl, kuna sadet ei tekkinud, võis välistada I rühma katioonide Pb2+, Hg22+ ja Ag+ olemasolu lahuses. II rühma katioonide tõestamine Kuna I rühma katioone lahuses ei leidunud, siis võis II rühma katioonide uurimiseks kasutada alglahust. II rühma katioonide sadestamiseks hapestasin 1,5 ml algla

Elementide keemia
KATIOOIDE II RÜHM
3
docx

KATIOOIDE II RÜHM

KATIOOIDE II RÜHM Cu2+; Cd2+; Bi3+; Sn2+/4+; Sb3+ /5+ P2.1 II rühma katioonide sadestamine II rühma katioonide sulfiidide lahustuvuskorrutised on tunduvalt väiksemad III rühma II rühma katioonide sulfiidide lahustuvuskorrutise väärtusest. Seetõttu piisab II rühma katioonide sulfiidide sadestamiseks väiksemast sulfiidioonide konsentratsioonist kui III rühma katioonide sadestamiseks. Kuna sulfiidioonide kontsentratsioon sõltub oluliselt vesinikioonide kontsentratsioonist lahuses, siis on lahuse pH reguleerimisega võimalik sulfiidioonidega sadestamisel katioone üksteisest eraldada. Sellel põhinebki II ja III rühma katioonide eraldamine süstemaatilise analüüsi käigus. Tsentrifuugiklaasi võetakse 1-1,5 ml I rühma kloriidide sademe tsentrifuugimisel saadud tsentrifugaati või I rühma katioonide puudumisel alglahust, hapestatakse 3-4 tilga k HCl-ga, lisatakse 1 ml tioatseetamiidi(TAA) lahust ja hoitakse keevas vesivannis 5 min. NB! TAA kasutamisel tuleb alati lahust ku

Keemia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun