Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Hapniku saamine ja tõestamine (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Hapniku saamine ja tõestamine #1 Hapniku saamine ja tõestamine #2 Hapniku saamine ja tõestamine #3 Hapniku saamine ja tõestamine #4 Hapniku saamine ja tõestamine #5 Hapniku saamine ja tõestamine #6 Hapniku saamine ja tõestamine #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor krizzukazz Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
304
doc

ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED

1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID   Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a

Keemia
thumbnail
7
doc

Lämmastik

Puurmani Gümnaasium Lämmastik Uurimustöö keemias Koosjata: Marju Perova Juhendaja: Aleksandr Kirpu Puurmani/ Pikknurme 2009 Lämmastiku ladinakeelne nimetus on nitrogenium, mille võttis teaduses kasutusele Chaptal ning tähendab "salpeetri tekitaja" ja elemendi sümbol on N. Lämmastiku avastas Daniel Rutherford 1772 aastal Edinburgis. Põlemist mittesoodustava gaasina nimetati teda algul "mürgiseks õhuks". Aatomi ja molekuli ehitus: N: +7| 2) 5) Lämmastiku järje- ehk aatomnumber on 7, ta kuulub perioodilisustabeli VA rühma elementide hulka, asudes 2

Keemia
thumbnail
18
docx

Keemia ja füüsika üleminekueksam 10 klassile

Keemia ja füüsika üleminekueksam 1) AATOMI EHITUSE PLANETAARNE MUDEL · Kõik ained koosnevad molekulidest ning need omakorda aatomitest. · Planetaarse mudelile rajas aluse E. Rutherford aastal 1909. · Mudeli järgi koosneb aatom tuumast, milles asuvad positiivse laenguga prootonid ja ilma laenguta neutronid. Tuuma ümber on elektronkate, mis koosneb elektronkihtidest, kus asuvad elektronid, millel on negatiivne laeng. Aatomil puudub summaarne laeng, sest prootonite ja elektronide arv on võrdne. · Elektronid tiirlevad ümber tuuma kindla raadiusega ringikujulisel orbiidil. Seespoolsed elektornkihid on kõige madalama energiaga, tuumast kaugemad on suurema energiaga. Elektronkihid täituvad energia kasvu järjekorras: esmalt kõige väiksema energiaga kihid, siis suurema energiaga.

Keemia
thumbnail
1
doc

Hapnik ja oksiidid

- soolad ja happed Füüsikalised omadused - gaasiline - värvitu - maitsetu - lõhnatu - vees lahustub - õhust raskem - vajalik kõigile elusorganismidele elutegevuseks Hapniku saamine - tööstus ­ õhu fraktsioneerival destillatsioonil ja vee elektrolüüsil - laboris ­ vee elektrolüüsil ja hapniku sisaldava ainete kuumutamisel Hapniku kogumine - õhuga täidetud anumasse - läbi vee Hapniku tõestamine - kui anumas on hapnikku, siis hõõguv puutikk süttib heleda leegiga põlema . Hapniku keemilised omadused - hapnik reageerib erinevate lihtainetega 1. metallide reageerimine hapnikuga ( põlemine ) 2. mittemetallide reageerimine hapnikuga ( põlemine ) - liitainetega reageerimine hapnikuga Hapniku kasutamine - põlemisel - hingamisel - keemiliste ainete saamisel - lõhkamistöödel Erandolukordadel - vee all - kosmos - haigla - kõrgmäestik - tulekahju Oksiidi on ühendid, mis tekivad lihtainete põlemisel. Nad on liitained mis koosnevad KAHEST ELEMENDIST,

Keemia
thumbnail
3
doc

Süsinik. Väävel. Räni.

VÄÄVEL 1)Leidumine looduses: nii ehedalt kui ka ühenditena (püriit, vaskläik) 2)Füüsikalised omadused: a) kollase värvusega b) tahke c) rabe d) vees ei lahustu e) halb soojus-ja elektrijuht. 3.Väävli allotroopsed teisendid: a) rombiline väävel: on looduslik ja püsiv vorm b) monokliinne väävel : Väävel sulatatakse ja jahutatakse aeglaselt. Tekivad nõeljad väävli kristallid. c) plastiline väävel: väävel sulatatakse ja jahutatakse kiiresti. Tekib pruun veniv mass. 4.Keemilised omadused: On aktiivne mittemetall. a) vesiniku ja metallidega käitub oksüdeerijana H2 + S = H2S Ca + S = CaS b) reaktsioonil hapnikuga käitub redutseerijana S +O2 = SO2 5

Keemia
thumbnail
2
doc

Väävli ja hapniku kokkuvõte

Ooleum lahjendamisel veega saadakse vajaliku kangusega väävelhape. Väävelhappe Füüsikalised omadused:Värvuseta, lõhnata, siirupitaoline vedelik, sööbiva toimega. Väävelhappe Lahjendamisel tuleb alati valada hapet vette! Vaskvitriol - CuSO4·5H2O taimekahjurite tõrjeks. Kips - CaSO4·2H2O Meditsiin, kunst, ehitus. Ammooniumsulfaat ­ Väetis Sulfaatiooni tõestamine: kasutatakse baariumkloriidi, mis sulfaatiooni olemasolul annab valge sademe. Hapniku leidumine looduses : Lihtainena õhus, ühenditena vees, maakoores. Füüsikalised omadused : Värvusetu, Lõhnatu, Maitsetu, Õhust raskem gaas, vees lahustub halvasti Hapniku saamine : laboris 2H2O2 = 2H20 + O2. Tööstuses : õhu vedeldamisel, vee elektrolüüsil. Atmosääris tekib hapnik fotosünteesi kaudu. Hapniku allotroopsed teisendid on : Monohapni, Dihapnik, Trihapnik. Hapniku kasutamine : Hingamine, Õhu rikastamine hapnikuga, hapniku maskid, lõhkeained

Keemia
thumbnail
5
doc

Orgaanilise keemia tasemetöö küsimused ja vastused

Tasemetöö orgaanilises keemias. 1.Mis on orgaaniline keemia? Süsinikuühendite keemia, mis uuribki süsinikku ja tema ühendeid. 2. Mida nimetatakse funktsionaalseks rühmaks? Aatomeid või aatomite rühmitusi, millest on tingitud ühendite iseloomulikud omadused. Näiteks ­COOH karboksüülhape . 3. Tunda kõikide orgaaniliste ühendite funktsionaalseid rühmi ja osata määrata aineklassi. 4.Mis on atsükliline, tsükliline, hargnenud - või hargnemata ahelaga ühendid? · Atsükliline ­ pole tsüklit · Tsükliline ­ kinnine, korduv · Hargnenud ­ peaahel ja kõrvalahel · Hargnemata ­ ainult ühe ahelaga, peaahelaga 5. Alküülradikaalid Alkaani molekuli otsmise süsiniku juurest võetakse ära üks H 6

Keemia
thumbnail
3
doc

Halogeenid

Kordamisküsimused: halogeenid 1)Halogeenide üldiseloomustus VII ­ A rühma elemendid ja nendeks on fluor, kloor, broom, jood ja astaat. Kõige aktiivsemad mittemetallid, keemiline aktiivsus suureneb rühmas alt ülesse. Aktiivsem halogeen tõrjub vähemaktiivsema halogeeni tema ühenditest välja.Lihtainena tugevalt mürgised. Halogeeniaurud on terava lõhnaga ja kahjustavad hingamisteid. 2)Fluori : Leidumine: Fluor on levinuim halogeen maakoores. Fluori saadakse tavaliselt mitmevärvilisest fluoriidist ehk sulapaost ja krüoliidist.(mineraal) omadused: Fluor on kahvatukollane, õhust raskem, terava lõhnaga ja väga mürgine gaas Hoidmine: Fluori hoitakse vasest või niklist anumates,( kuna nende pinnale moodustuvad vastavate fluoriidide õhukesed kelmed, mis takistavad metallide edasist reaktsiooni.)

Keemia



Lisainfo

Lühireferaat

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun