Tarbekeemia (2)

Põhikool - Keemia - Keemia

5 VÄGA HEA

Tarbekeemiatooted.

Seebi tööstuslik tootmine põhineb rasva või õli keetmisel naatriumhüdroksiidiga.

Rasv + NaOH glütserool + seep ( rasvhappe sool)

Seebi põhiaine on rasvhappe sool, mida võib avaldada kujul R-COONa
Rasvhappe sool reageerib veega: R-COONa + H2O=R-COOH + NaOH

NaOH tõttu on seebi lahusel aluseline keskkond pH > 7 ja lahus tundub libe.

R-COONa koosneb kahest osast – happe süsivesinkiradikaalist, mis on hüdrofoobne ning karboksüülrühmast –COOH, mis on hüdrofiilne.
Hambapasta koosneb kriidist, kaltsiumfosfaadist ja ränioksiidist.
Desodorandid võivad pidurdada higi eraldumist või takistada higi lagunemist.
Puudrid on mitmest ainest koosnevad segud ( talk, kaoliin , tsinkoksiid, tärklis, diraudtrioksiid, kriit, tsinkstearaat, värvained, parfüümid ).Neist tsinkoksiid ja rasvhappesool on desinfitseeriva toimega ja seovad puudrit nahaga.
Kreemide koostisesse kuuluvad alkoholid, rasvhapped , mandliõli, lanoliin , mesilasvaha.Lanoliin on villa pesemisel saadav villavaha, mis hoiab naha pehme.
Liimid on vedelad materjalid, millel on hea nakkumisvõime.Liimi kuivamisel toimuvad keemilised reaktsioonid ja lahusti aurustumine , mille tulemusena jäänad liimitavad pinnad tugevasti kokku.Liimide põhiaineks on kõrgmolekulaarne ühend.
Tärklis on tselluloosi töötlemissaadus, kummiliimi saadakse kautšuki lahustamisel bensiinis.
Lahusti aurumisel jääb alles õhuke polümeerkile, mis liidab liimitavad osad kokku.Samal põhimõttel toimib ka lakkimine .
Liimina kasutatakse ka naatriumsilikaadi lahust ehk vesiklaasi.Seda saadakse puhta liiva sulatamisel leelistega: 4NaOH + SiO2=Na4SiO4 + 2H2O
Et hape ei söövitaks metalli, siis lisatakse happele inhibiitorit või kasutatakse rooste eemaldamiseks orgaanilisi happeid .
Katlakivi peamine koostisosa on CaCO3 ,pruuni värvusega katlakivi sisaldab raudoksiidi.
Riietelt eemaldatakse roosteplekke sidrunhappe, oksaalhappe v äädikhappega.
Rasvaplekkide kõrvaldamiseks töödeldakse materjali orgaaniliste lahustega ( puhastatud bensiin), mis lahustab hästi rasvu ja õlisid.
Olmes kasutatakse desinfitseerija ja pleegitina vesinkiperoksiidi H2O2. See laguneb kergesti: H2O2=H2O + O
E tähistab eurostandardiga lubatud lisaaineid.E100-E199 on värvained, mida toiduaine valmistamisel kasutatakse, E200-E299 on säilitusained, mida lisatakse, et vältida toiduainete riknemist säilitamisel, antioksüdandid E300-E399 takistavad oksüdatsiooni, E400-... on emulgaatorid ja stabilisaatorid, mis soodustavad emulsioonide püsivust.
Sideaineks on looduslikud v sünteetilised kõrgmolekulaarsed ained.Varem kasutati sideaineks rasvõlisid, mis segati värvipigmendiga õlivärviks.
Kuivavateks rasvõlideks nim. neid, mille seismisel õhu käes tekib õlile tahke läbipaistev kelme, mis on püsiv välismõjudele.
Värnitsat saadakse õli kuumutamisel plii või mangaaniühenditega.
Juhul, kui sideaineks on kõrgmol. ühend saadakse emailvärv, ilma värvipigmendita värve nim. lakkideks.
Happe nahale sattumisel tuleb seda töödelda naatriumvesinikkarbonaadi 3% lahusega, leelise puhul aga 2% äädikhappe lahusega.
Tehnoloogilises vees on lisaaineteks Ca ja Mg soolad , mis muudavad vee karedaks.Pesemisel karedas vees on seebikulu suurem, sest osa seebist kulub vee pehmendamiseks.Pehmes vees on vähe Ca ja Mg ühendeid, karedas vees aga palju.Vee pehmendamiseks lisatakse vette naatriumfosfaadi lahust.Vees lahustunud Ca ja Mg ühendid reageerivad Na3PO4-ga andes rasklahustuva Ca v Mg fosfaadi , mis eraldub lahusest sademena.

3Ca + 2Na3PO4 = Ca3(PO4)2 + 6Na ja saame pehme vee, mis ei sisalda Ca ega Mg ühendeid

Permutiit saadakse liiva, sooda ja kaoliini kokkusulatamisel.Ioniite on kahesuguseid, ühed vahetavad katioone + , neid nim. kationiitideks, teised vahetavad – anioone, neid nimetatakse anioniitideks.Juhtides looduslikku karedat vett läbi kationiidi asendavad vees sisalduvad Ca ja Mg ioonid kationiidi naatriumioone ja lahusesse tulevad kaltsiumioonide asemel naatriumioonid, mis vee karedust ei põhjusta.Üks Ca asendab kahte Na.
Kui kationiidi graanuli kõik naatriumioonid on asendunud kaltsiumioonidega, siis kationiit enam vett ei pehmenda.Siis tuleb kationiit regenereerida.Selleks juhitakse kationiidist läbi NaCl lahust.

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 74 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-01-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti

74 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

bjustlikeme Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

docx

Konspekt: rasvad, polümeerid, monomeerid

Rasvad-rasvhapete ja klütserooli estrid. Rasvade leidumine-taimsed rasvad, hülge ja vaala rasv vedelad. Loomsed on tahked(siga). Taimsed on seemnetes. Füüsikalised om:värvuseta, lõhnata, maitseta, vees ei lahustu, kõrge keemistemp, madal sulamistemp, kõrge toiteväärtus. Rasvumine rasva kui estri hüdrolüüsil saadakse rasvhape ja glütserool mis oksüdeeritakse CO2 ja H20'ks liigne osa rasvhappest mida inimene ära ei kuluta muudetakse rasvaks ja ladestub rasvakihina. Rääsumine on rasvade hapendumine õhuhapniku ja osaliselt ka valguse mõjul. Kasutamine: toiduainetööstus, määrdeained, ravimid, seebi valmistamine. Vedelad rasvad muutuvad tahkeks hüdrogeenimise teel. Seep opn rasvhapete sool. Seebi molekulis eristame pikka hüdrofoobset süsivesinikahelat ja polaarset hüdrofiilset karboksülaatrühma. Seepi on võimalik saada kas rasva või rasvhappe reageerimisel NaOH või KOH'ga. Pindaktiivne aine aine mille molekuli 1 osa püüab vees lahustuda ja teine veest

Keemia

docx

Keemia eksamimaterjal

OKSIID- hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend 1A, 2A ja 3A rühmas nimetuses metalli nimi+oksiid B rühmas või teistes A rühmades nimetuses metalli nimi (rooma nr metalli o-a) +oksiid Mittemetallioksiid nimetuses eesliited 2-di 3-tri 4-tetra 5-penta 6-heksa 7- hepta 8-okta 9-nona 10- deka Happelised oksiidid (mittemetallioksiid)- SO2-vääveldioksiid CO2- süsinikdioksiid Aluselised oksiidid (enamasti metalloksiidid)  Tugevalt aluselised (IA;Ca, Sr, Ba, Ra) Reageeriva veega ja tekib vastav alus - K2O-kaaliumoksiid  Nõrgalt aluselised (enamik ülejäänud metallidega) Veega ei reageeri, vastavad alused lagunevad kuumutamisel oksiidideks – Fe(OH)3=Fe2+H2O Amfoteersed oksiidid (osa metallioksiide) – ZnO-tsinkoksiid ja Al2O3- alumiiniumoksiid Ei reageeri veega, vaid hapete ja alustega Inertsed ehk neutraalsed oksiidid (osa mittemetallioksiide) NO-lämmastikoksiid CO-süsinikoksiid-vingugaas N2O-dilämmastiko

Keemia

docx

Keemia kontrolltööks kordamine Metallid: lk 122-200

Metallid: lk 122-200 2. Aine vastastiktoime veega (lahustumine/ reageerimine/ pH) Näide: lk 188 ül 14, lk 192 ül 10, lk 200 ül 10. 3. Tee kindlaks redoksreaktsioon ning määra redutseerija jaoksüdeerija. 4. Metallide oksüdatsiooniastmed ja nende põhjendus. 5. Lihtainete füüsikalised omadused ja kasutamine (Al, Sn, Pb, Fe, Cu, Ag, Au). 6. Üldomadused aineklasside kaupa. Näiteks: Kirjelda leelismetalli oksiide/ siirdemetallide hüsroksiide jne 7. Ainete rahvapärased nimed ja kasutamine esinemine: NaCl, NaOH, Na2CO3,NaHCO3, CaO, Ca(OH)2, CaCO3, Ca(HCO3)2,CaSO4, KNO3, Ca3(PO4)2,Fe2O3, Al2O3. Nende ainetega seotud reaktsioonide nimetused. Näiteks: CaO + H2O Ca(OH)2 lubja kustutamine. 8. Kuidas liigitatakse vee karedust ja millised ained põhjustavad veekaredust? 9. Millised on kareda vee negatiivsed tagajärjed? 10. Kuidas eemaldada vee karedust? 11. Mis on kationiit/ anioniit? Milleks neid kasutatakse ja kuidas need töötavad? 12. Raskemetallid (Pb, Hg, Cd). Kuid

Metallid

ppt

Detergendid

Detergendid Detergendid · Detergendid- pindaktiivsed ained, mis lahustuvad teatud määral vees. · Detergent (lad keeles) ära või puhtaks pühkima · Praktilises keeles nimetatakse detergentideks pesemistoimet omavaid rasvahapete sooli · Sellistel sooladel on pikk C-ahel (hüdrofoobne) ja vett armastav (hüdrofiilne) soola osa Detergendid · Detergendid vees moodustavad kolloidlahuse · Süsinikahelate osa hüdrofoobne hoiab veest eemale ja hüdrofiilne osa on kontaktis veega ja seetõttu tekivad sellised kolloidosakesed Detergendid (seep) · Üks vanemaid ja tuntumaid detergente on seep. · Kuid seebil, kui pesuvahendil on puudusi: karedas vees sisalduvad Ca2+ ja Mg2+ ioonid toimub reaktsioon kareda veega: 2RCOONa + Ca(HCO3)2->(RCOO)2Ca+2NaHCO3 Seetõttu ei lahustu seebid hästi karedas vees ja ka seebikulu on suurem ning sadenenud sool jääb riidekiudude pinnal Detergendid (seep) · Seep hüdrolüüsub:

Keemia

doc

Vee karedus

Valga Gümnaasium 10B Hanna-Liina Koort VEE KAREDUS Referaat Valga 2007 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................................3 Vee karedus.......................................................................................................................................4 Vee kareduse liigid ja mõõtmine......................................................................................................5 Eristatakse viit kareduse liiki..............................................................................................5 Vee karedust mõõdetakase ...............................................................

Keemia

odt

Vee karedus

Vee karedus Eestis on joogivesi enamasti kare elame paesel pinnal ning see sama paekivi teeb karedaks ka meie joogivee. Looduslik vesi võib sisaldada lahutsunud kaltsiumi- ja magneesiumisooli. Niisugust vett, mis sildaldab märgatavas kogues Ca(2pluss) ja Mg(2pluss) - ioone, nimetatakse karedaks veeks.Vee karedus oleneb vees lahustunud mineraalainete hulgast. Peale magneesium- ja kaltsiumisoolade tekitavad karedust ka teised polüvalentsed katioonid nagu Fe, Mn, Ba, Sr, Zn. Karedus määratakse tavaliselt CaCO3 kogusega mg/l. Eriti pehme on vihmavesi ja destilleeritud vesi, üsna vähese karedusega on Eesti lahtiste siseveekogude - jõgede ja järvede vesi. Raketega kaevude ja puurkaevude vesi on enamasti suurema karedusega ja väga kare on merevesi. Kaltsium ja magneesium on inimese organismile vajalikud elemendid, mistõttu puudub kareduse jaoks joogivees ka piirnorm. Siiski, vee kõrge karedusega seotud probleemid on tuttavad kõigile - katlakivi teke veekannudes, boilerites,

Keemia

docx

SOOLAD ARGIELUS

KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUM Anastassia Murasina 10.b klass SOOLAD ARGIELUS Referaat Juhendaja: Pille Ers Kohtla-Järve 2011 7 SISSEJUHATUS Peamiseks põhjuseks miks ma valisin selle teema on minu isiklik innukus keemiast ja bioloogiast. Töö eesmärk on teada saada kuidas ja kus kasutatakse soola igapäevases elus, suurendada oma teadmisi soolade omadustest ja kasutamisest argielus. Sõnaga "sool" seostub sul kindlasti toidu valmistamisel kasutatav keedusool. Keemias tähistab sool aga kindlat liiki aineid. Soolad on enamasti tahked ained, mis on oma nime saanud mõnede soolade soolase maitse järgi. Siiski ei ole see kõikide soolade omadus. Soolad võivad olla väga erineva värvusega. 1. Mis on sool Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca 2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42

Keemia

doc

Puhastusvahendid

Rõngu Keskkool Puhastusvahendid Referaat Koostaja: Kati Kõiv 9.a klass Juhendaja: Merike Luik 1 Rõngu 2010 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................ ......3 Detergendid................................................................................................ .......4 Pesupulbrid................................................................................................ .......6 Nõudepesuvahendid.................................................................................... ....7 Kasutatud kirjandus........................................................................................9 2 Sis

Keemia

Rohkem sarnaseid