Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Laed ja põrandad (1)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on Põrand ?
Vasakule Paremale
Laed ja põrandad #1 Laed ja põrandad #2 Laed ja põrandad #3 Laed ja põrandad #4 Laed ja põrandad #5 Laed ja põrandad #6 Laed ja põrandad #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-03-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 49 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kiska miska Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
19
pdf

Vahelaed Ja põrandad

name Page 1 of 19 Vahelaed ja põrandad Vahelaed ja põrandad Õpikeskkond: Tallinna Tehnikakõrgkooli e-õppekeskkond Kursus: Ehitustehnika alused - Leena Paap Raamat: Vahelaed ja põrandad Printed by: Leena Paap Kuupäev: pühapäev, 23 oktoober 2011, 14:26 http://ekool.tktk.ee/mod/book/print.php?id=18626 23.10.2011 name Page 2 of 19 Sisukord Koostaja andmed ja kasutatud kirjandus Vahelaed ja põrandad 6.2 Raudbetoonist monteeritavad vahelaed 6.3 Monoliitsed raudbetoonvahelaed 6.4 Puitlaed 6.5 Põrandad http://ekool.tktk.ee/mod/book/print.php

Ehitus
thumbnail
2
odt

Vahelaed, Katused, Põrandad

· Monteeritud vahelaed PÕRANDAD Nõuded : · Tugevad · Kulumiskindlad · Piisavalt jäigad · Sileda pinnaga, aga mitte libisevad. · Kergesti puhastatavad · Soojad · Veetihedad · Nägusad · Muratud Materjali ja konstruktsiooni järgi : · Puitpõrandad ( laud, parkett jne.. ) · Rullmaterjalist ( linoleum ) · Plaat põrandad ( betoon, plaadid jne ... ) · Mastiks põrandad · Kivipõradndad ( tellis jne ... ) · Betoon põrandad ( garaaziz ) · Pinnase põrandad ( kuurides ) · Asfalt põrandad ( laohoonetes ) KATUSED Kaitsta hoonet ilmastiku olude/mõjude eest. 1. Kandekonstruktsioon ­ annab katusele kuju · Sarikad ( lihtsarikas A, Lamavsarikas ) · Paneelid

Ehitus alused
thumbnail
56
pdf

Hoone osad

Eesti põllumajandusülikool Maainseneri teaduskond Maaehituse instituut Hoone osad Loengukonspekt Koostanud Meeli Kams Tartu 2002 Hoone osad EPMÜ Konspekt on koostatud mitte-ehituseriala üliõpilastele õppeaine "Ehitusõpetus" omandamiseks. Konspektis on kasutatud ehitusmaterjale tootvate firmade toodete paigaldusjuhiseid, T. Masso ajakirjanduses ilmunud artikleid, T. Masso raamatuid: Väikemajad Tallinn, 1990, Palkmajad Tallinn, 1991, E.Talviste raamatut Hooned 1974, A. Veski raamatut Individuaalelamute ehitamine ja G. Samueli raamatut Kivikatused Tallinn, 1994. Pärast sissejuhatava osa läbimist, mis käsitleb hoonete liigitust, hoonetele esitatavaid nõudeid, ehitusfüüsikat, tulepüsivust ja loomulikku ventilatsiooni, tuleb õppeaines Ehitusõpetus põhitähelepanu pöörata hoonete erinevatele osadele sedavõrd, et oskak

Ehitus
thumbnail
14
pdf

Seletuskiri

SELETUSKIRI 1. Loe läbi alljärgnev seletuskiri. 2. Tutvu Riigi Teatajas asuva õigusaktiga „Ehitise tehniliste andmete loetelu“: https://www.riigiteataja.ee/akt/13097611 3. Kirjuta eelpool loetu põhjal välja seletuskirja 12. osas olevate tehniliste näitajate definitsioonid! Saada vastus aadressil: [email protected] Seletuskiri 1.ÜLDOSA Käesolev individuaalelamu ehitusprojekt on koostatud krundi (asukoht : Harju maakond, Harku vald, Muraste küla, Panapealse 28 ) omaniku - ELEMENTELAMU OÜ - tellimusel. 2.ASENDIPLAANILINE LAHENDUS Individuaalelamu on planeeritud piirkonda, kus terviklik elukeskkond on alles välja kujunemas. Krundil hetkel hoonestus puudub. Elamu on paigutatud krundi põhja külge risti Pangapealse tänavaga. Antud lahendus võimaldab kõige optimaalsemalt ära kasutada hoonega lõuna poolt piirnevat krundi ala. Pääs krundile (ja majaalusele avatud autoparklale)

Ehitusviimistlus
thumbnail
11
docx

Hoonete kordamisküsimused

Võib kasutada liiva, räbu, savi, liiv-savi betooni ka kivivilla. Rasked materjalid isoleerivad õhumüra. Kasutatakse mineraalvilla, 2 kihti kipsplaati, õhkvahet. Villad summutavad kõrgeid helisid. Kui kasutatakse kivivilla peaks õhumüra pidavuse saavutamiseks vajaliku massi saamiseks kasutama 2kordset kipsplaati. Võib kasutada ka õhkvahet laekonstruktsioonide vahel ehk ripplage. Helineelavust saab suurendada kattes põranda vaibaga. Tavaliselt löögi-mürakindlamad on põrandad, mis on elastse vahekihiga või õhkvahega isoleeritud vahelae ja seinte kandekonstruktsioonidest. 8. Löögimüra isoleerimine, ,,ujuvad" põrandad Löögimüra puhul tekitavad vibratsiooni konstruktsioonile suunatud löögid. Löögimüra isolatsioonile avaldab mõju konstruktsiooni jäikus. Suur jäikus on kasulik, õhukesed kivikonstruktsioonid on ebasobivad ja nende isoleeritavust saab parandada helisid summutava mitmekihilise plaatkonstruktsiooni abil

Ehitusõpetus
thumbnail
26
pptx

Kaasaegsed betoonmaterjalid

• Tiheduse järgi – Raskebetoon kuivtihedusega üle 2600 kg/m3 - kasutatakse kandekonstruktsioonides, teekattematerjalina, vundamendiks, põrandateks jne – Normaalbetoon kuivtihedusega 2000-2600 kg/m3 - kasutatakse ehituses kõige enam, betoonkonstruktsioonide materjalina – Kergbetoon kuivtihedusega alla 2000 kg/m3 - struktuurilt võib olla tihe, poorne või jämepoorne . Kasutatakse lamekatustes, täidetena, põrandad, vaheseinad ja -laed jne Kasutatud materjalid • http://www.betoon.org/ • http://et.wikipedia.org/wiki/Betoon • http://www.semtu.ee/ • http://et.wikipedia.org/wiki/Tsement • http://et.wikipedia.org/wiki/Lubi • http://et.wikipedia.org/wiki/Liiv • http://www.betoonimeister.ee/

Ehitusmaterjalid
thumbnail
9
doc

Kontrolltöö kordamisküsimused

7. Õhumüra isoleerimine Lagi peab olema raske täidisega nii palju kui puittalade kandevõime seda lubab. Võib kasutada liiva, räbu, savi, liiv-savi betooni ka kivivilla. Kui kasutatakse kivivilla peaks õhumüra pidavuse saavutamiseks vajaliku massi saamiseks kasutama 2kordset kipsplaati. Võib kasutada ka õhkvahet laekonstruktsioonide vahel ehk ripplage. Helineelavust saab suurendada kattes põranda vaibaga. 8. Löögimüra isoleerimine, ,,ujuvad" põrandad Helipidava ja jäiga põranda saab kui põranda kate koosneb mitmest kihist, mille vahel on löögimüra summutav isolatsioon ja kahekordne kipsplaat, mis on kinnitatud lae alla mitte vahetult, vaid riputatult. 9. Külma ja vee mõju savipinnasest vundamendi alusele Oluline on vee hulk savipinnases, sest veega küllastunud pinnas paisub külmudes. Savipinnas võib olla kõva, plastne või voolav. Savipinnas leondub kui vesi seisab süvendis ning pinnas muutub vedelaks

Ehitusõpetus
thumbnail
74
docx

Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014

Plaatide mõõdud võivad olla väga erinevad (100...300mm, isegi kuni 600mm), paksus 5...10mm; nad võivad olla ruudu, ristküliku või kuusnurkse kujuga. 05.05.2014 Põrandaplaatide hulka kuuluvad ka täismassplaadid, mis on põletatud 12000C juures. Nad on väga ilmastikukindlad ja sobivad kasutamiseks ka välistöödel (välistreppide katteks). Libeduse vältimiseks on nad enamasti reljeefse pinnaga. Keraamilised põrandad on veekindlad, kulumiskindlad, kergelt pestavad ega vaja mingit lisaviimistlust. Puudusteks on nende suur soojajuhtivus (põrand on külm) ja jäikus (ei summuta müra). · Siseseinaplaadid tehakse enamasti valgest savist (fajanssplaat), harvem ka tavalisest savist. Esikülg kaetakse glasuuriga. Esikülg on enamasti sile, harvem reljeefne, tagakülg on alati reljeefne (kleepuvuse parandamiseks). Plaatide mõõdud on samuti väga erinevad

Ehitus



Lisainfo

Vahelaed on hooneosad, mis jaotavad hoone
korrusteks. Vahelaed jaotatakse materjali
järgi: raudbetoonist, terasest,
Põrandad on hooneosad, mis toetuvad vahelagedele
ja võimaldavad vastu võtta vahelaele tulevaid
koormusi


Meedia

Kommentaarid (1)

kaasam profiilipilt
kaasam: Sama tekst on netist teistsugusel kujul (powerpoint) leitav.
22:49 29-10-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun