50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2014-02-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
hhendrikn
Õppematerjali autor
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus - ja maaehitusinstituut Metsatööstuse osakond Kenno Epler Venemaa metsatööstus Referaat õppeaines ,,Metsatoodete kaubandus ja turundus" Juhendaja lektor Meelis Teder Tartu 2009 SISUKORD 1.Ülevaade Venemaa metsandussektorist............................................................................... 4 2.Ülevaade Venemaa metsatööstusest.....................................................................................6 2.1.Okaspuupuidu saematerjal............................................................................................ 9 2.2.Puiduenergia................................................................................................................13 2.3.Puidupõhised plaadid.............................................................................................
mida järgisid ülejäänud Nõukogude Liidu vabariigid. Aastatel 1941-1944 kehtis samal ajal korraga kolm metsaseadust: 1934. aastast pärit Eesti metsaseadus ning Saksa ja Venemaa metsaseadused. Uus metsaseadus rakendus Eestis aastast 1979, kuid sellel oli piiratud efekt, kuna kogu metsandusliku arengu suunamine tuli Moskvast. Eestis taastus iseseisvus 20. augustil 1991. Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab, et Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi ülesanne on luua sellised eeldused ja tingimused, mis tagavad meile ja tulevastele põlvedele liigirikka looduse ja puhta elukeskkonna ning kindlustavad loodusvarade säästliku kasutamise. Samad põhimõtted said aluseks ka metsaseaduse koostamisel. Aastal 1988 valmis Eesti metsade majandamise kontseptsioon, mis kirjeldas hea metsa majandamise praktikad
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Erinevate puidupõhiste plaatide tootmine, kasutamine ja kaubandus Eestis ja Euroopas ja SRÜs. Referaat Juhendaja: 2008 1 Puitplaatide liigid..................................................................................................................................3 2 Tootmine, kaubandus ja turgude areng Eestis..................................................................................4 2.1 Tootmine ja tarbimine......................................................................................................................4 2.2 Kaubandus ja turgude areng............................................................................................................7 3 Tootmine, kaubandus ja turgude areng Euroopas........................
ja jõudnud 2011. aastaks meestel ligikaudu 31 ja naistel 28 eluaastani. MÕISTED Loomulik iive – aasta jooksul sündinute ja surnute arvu vahe. Summaarne sündimuskordaja – keskmine sünnitatud laste arv naise kohta sama aasta sündimustaseme juures 6 EESTI. ARVE JA FAKTE 2013 Rahvastik Euroopa Liidus soo järgi, 2012 Läti Leedu Eesti Ungari Portugal Poola Prantsusmaa Itaalia Küpros Rumeenia Bulgaaria Slovakkia Austria EL-27 Belgia Tšehhi
peaaegu üldse, siis praeguseks on importkauba osakaal käibes langenud 16%-le. Sellisele muutusele on kaasa aidanud kiiresti moodsamaks ja mitmekesisemaks muutunud tootmine. Kuid soodsamate hindade ja majanduskriisi tõttu on viimasel paaril aastal mitmed importtooted oma positsiooni Eesti turul parandanud, sest nad on odavamad. Nii mitmedki tootjad müüvad oma tooteid erinevates Euroopa Liidu riikides. Väga tihe konkurents on Eesti, Läti ja Leedu tootjate ja töötlejate vahel, seda eriti piimatootmises ja -tööstuses. Eesti piima- ja lihatööstuses on palju erinevaid tootjaid, nii suuremaid kui ka väiksemaid. Mõned ettevõtted kuuluvad ühistutele, kuid valdavalt on need eraettevõtjad. Eestlaste lemmikmaiustusi valmistab Kalev, mille eelkäija rajati aastal 1921, kuid seal kasutatakse ka palju vanemaid. Suuremad õlletootjad on Saku Tallinna lähistelt ja Tartu A Le Coq.
...........................................................................................................19 6.1. Linnastumise määr, linnade kaart.................................................................................19 6.2. Suuremad linnad ja linnastud.......................................................................................19 7. ENERGIAMAJANDUS.......................................................................................................21 7.1. Loodusvarad, nende import/eksport.............................................................................21 7.2. Elektrienergia ja alternatiivenergia...............................................................................21 7.3. Suuremad elektrijaamad...............................................................................................22 8. PÕLLUMAJANDUS...........................................................................................................23 8.1
6. TURBA TRANSPORT JA KASUTUS 6.1. Turba import ja eksport Turba näol on Eestis enamasti tegemist eksporttootega. Kuigi turvast veetakse pea pooltesse maailma riikidesse, annab 90-95% ekspordimahust Euroopa. Suurimad tarbijad on Saksamaa, Holland ja Belgia. Eesti turvast ja turbatooteid müüakse ka Mehhikosse, Hiinasse, Lähis-Itta, Aafrikasse ja mujalegi (Kalda I., 2017). 2020. aastal olid peamised riigid, kust turvast imporditi Läti 46,1%, Holland 35,9%, Soome 6,17%, Poola 5,85%, Leedu 3,24% ja Valgevene 2,81%. Kokku imporditi 1,2 miljoni euro eest (Eesti Statistikaamet, 2020). Turba impordi ja ekspordi andmed on saadud Eesti Statistikaameti kodulehelt ning on esitatud aastate 2000-2017 kohta. Turba import on olnud väga muutlik (joonis 2). 2000ndate algusaastatel on import Eestis olnud suhteliselt madal ja stabiilne. Väikese sisseveo põhjuseks võib olla piisav kaevandamismaht meie enda riigis, mistõttu pole vaja olnud importida Eestisse nii palju turvast juurde. 2005
See on üks maailma suuremaid temperatuurianomaaliaid. Üle Norra kulgevad Atlandi ookeani põhjaosa tsüklonid, mis toovad sagedasi torme ja ilmamuutusi. Lääne-Norras on mereline kliima suhteliselt jahedate suvedega ja pehmete talvedega. Aasta keskmine sademete hulk on 2250 mm. Mägede varjus Ida- Norras on mandriline kliima soojade suvede ja külmade talvedega. Aasta keskmine sademete hulk on alla 360 mm 3 5. Loodusvarad Loodusvarad: Maavaradest leidub Norras naftat, maagaasi, vase-, nikli-, raua-, tsingi-, titaani-, tina- ja molübdeenimaaki ning kromiiti ja püriiti, samuti kivisütt. Naftal on väga suur majanduslik tähtsus. Mineraalseid maavarasid ei ole piisavalt. Tähtis loodusressurss on ka hüdroenergia; umbes 99 protsenti elektrienergiast toodetakse hüdroelektrijaamades. Künkliku ja kõrge pinnamoe tõttu leidub Norras suhteliselt vähe viljakat põllumajandusmaad. Kalavarud on suured.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid