Sisekaitseakadeemia Päästekolledž
Villu
Pihlakas
TULEKAHJUD LAEVADES (
TANKER , KAUBALAEV,
REISILAEV ).
TULEKAHJUD LENNUVÄLJADEL.
VÕIMALIKUD ENNETUSTÖÖD. TULEKUSTUTUSTÖÖDE KORRALDAMINE.
Referaat
Põlemiskeemia
Rapla 2014
SISUKORD
Referaat 1
SISSEJUHATUS 3
TULEKAHJU
LAEVAS 4
TULEKAHJUD LENNUVÄLJADEL 5
ENNETUS 6
KOKKUVÕTE 7
KASUTATATUD KIRJANDUS 8
SISSEJUHATUS 3
TULEKAHJU
LAEVAS 4
TULEKAHJUD
LENNUVÄLJADEL 5
ENNETUS 6
KOKKUVÕTE 7
KASUTATATUD
KIRJANDUS 8
SISSEJUHATUS
Tulekahjud
laevades ja lennuväljadel võivad osutuda küllaltki keerulisteks.
Laevades on keerulised käigud ja
vahemaad pikad, samuti kaup on väga
erinev. Lennuväljadel on keeruliseks osaks territooriumile
pääsemine, samuti erinevad
kaubad ning kiired ja suured liikuvad
objekid, lennukid.
TULEKAHJU
LAEVAS
Kaks
kolmandikku laevatulekahjudest leiab aset sadamates, neist omakorda
toimub suurem osa remonttööde ajal dokis, kus laev on reisijateta
ja reeglina ka lastita. Laevatulekahjude
eripäraks on
kinnine põlemine , mis võib
levida soojusjuhtivuse teel läbi
metallkonstruktsioonide: metallist vaheseinad ja -
laed kuumenevad
kiiresti ja süütavad kõrvalruumides asuvad viimistlusmaterjalid ja
muud vaheseina,
vahelae või põrandaga
kontaktis olevad esemed.
Sõltuvalt laeva tüübist ja lastist on laevatulekahjudel võimalikud
erinevad arengustsenaariumid. Kui tulekahju kestab kauem, on
võimalikud ka plahvatused ja konstruktsioonide
purunemine , mille
tagajärjel tekib
lahtine tulekahju. Igal juhul on laevatulekahjud
alati väga ohtlikud nii laevapersonalile, reisijatele kui
päästemeeskondadele. Vahel lähevad laevad ka ohtra kustutusvee
kasutamise tõttu ümber.( ASi Tallinna Sadam ... 06.10.2014)
Tulekahju
korral laevas, kui laev on sadamas, juhib hädaolukorra lahendamist
Päästeamet või päästekeskus ning hädaolukorra lahendamisel
juhindutakse hädaolukorra tulekahju, plahvatuse või
varingu , mille
tagajärjel saab vigastada palju inimesi, lahendamise plaanist.
(Paljude kannatanutega...06.10.2014)
Päästjate
jaoks on laeva
kustutamisel vaja järgida, et alati on tegemist
kõrgendatud risikikeskonnaga. Sisenemis – ning väljumisteekonnad
on pikad, temeperatuurid kõrged, ning koridorite süsteem küllaltki
keeruline. Samuti on läbipääsuavad
kitsad ja paljudes kohtades
tuleb
liikuda hingamis aparaat käe otsas, mitte
seljas . Kannatanute
transport on keeruline, kuna ruumipuudus on suur. Ka raadioside on
piiratud, kuna laeva
kere on valdavas osas metallist ning selle
tagajärel on
laevast väljaspool olevate inimestega raske suhelda
ning sündmustest ülevaate andmine keeruline.
TULEKAHJUD
LENNUVÄLJADEL
Tavaliselt
on lennuväljadel laohooned ja reisjatele mõeldud
terminalid .
Päästjate jaoks hoonete tulekahjud erilisi raskusi ei
valmista .
Asjaolud lähevad keeruliseks kuna reisijate terminalis on tavaliselt
palju rahvast keda on vaja evakueerida ning samuti on ka pinnad
suured ja ka põlemiskoormused suured. Tee juhatused ning
skeemid saab ATS puldi juures ning
kindlaid juhiseid tuleohutuse eest
vastutava isiku käest.
Laohooneid
on raskem
kustutada , kuna tõenäoliselt on nendes palju hoiustatavat
kaupa. Informatsiooni
kaubast jagab ladude eest
vastutav isik.
Ohuks lennuväljadel on ka maanduvad ning õhku tõusvad lennukid. Selle
jaoks on lennuväljal vastav patrullauto, kes juhatab päästeautosid
mööda ohutuid teekondasid vastava objektini.
Suurematel
lennuväljadel on olemas oma päästemeeskonnad, kes alustavad
kustutamist kiirelt. Nende käest saab ka vastavaid korraldusi,
kuidas olukorda kiirelt ja ohutult lahendada.
ENNETUS
Laevades
tuleks tugevadada kontrolli tuleohutuse üle. Samuti on suurem osa
põlevaid laevu dokkides ja süttivad remontööde ajal. Sellest
ajendatuna tuleks käia tihedamini kontrollimas, kas töölistel on
olemas tuletöö load ning kas ohutus oleks kindlalt tagatud.
Lennuväljadel
tuleks hoonetes järgida tavalisi tuleohutusnõudeid, kuid samas
tuleks teha seda tihedamini, kui tavaolukorrad seda nõuavad. Seda
just sellepärast, et inimesi liigub seal väga palju ning sama on
kaubaga.
KOKKUVÕTE
Laevanduses
ja lennunduses on kõige suuremad transpordivahendid, ent samas on
see ka kõige ohutum transport üldse. Üldjuhul juhtuvad õnnetused
alati inimfaktorist. See tähendab, et
eksitakse mõne ohutusnõude
vastu või ollakse ettevaatamatud oma tegevuse suhtes. Koolituste
kaudu saab inimfaktorist tulenevaid õnnetusi vältida kordades.
KASUTATATUD
KIRJANDUS
Paljude
kannatanutega laevaõnnetusest põhjustatud hädaolukorra lahendamise
plaan välja otsitud 06.10.2014
https://www.siseministeerium.ee/public/HOLP/Laevaonnetusest_pohjustatud_hadaolukorra_LP.pdf ASi
Tallinna Sadam ohuolukordade ennetamise ja lahendamise
käsiraamat välja otsitud 06.10.2014
http://www.portoftallinn.com/static/files/42.Ohuolukordade%20ennetamise%20ja%20lahendamise%20k%C3%A4siraamat%202012.pdf
Kõik kommentaarid