Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tulekahjudest lennujaamas ning laevas (0)

1 Hindamata
Punktid
Sisekaitseakadeemia
Päästekolledž
Villu Pihlakas
TULEKAHJUD LAEVADES ( TANKER , KAUBALAEV, REISILAEV ). TULEKAHJUD LENNUVÄLJADEL. VÕIMALIKUD ENNETUSTÖÖD. TULEKUSTUTUSTÖÖDE KORRALDAMINE.
Referaat
Põlemiskeemia
Rapla 2014

SISUKORD


Referaat 1
SISSEJUHATUS 3
TULEKAHJU LAEVAS 4
TULEKAHJUD LENNUVÄLJADEL 5
ENNETUS 6
KOKKUVÕTE 7
KASUTATATUD KIRJANDUS 8
SISSEJUHATUS 3
TULEKAHJU LAEVAS 4
TULEKAHJUD LENNUVÄLJADEL 5
ENNETUS 6
KOKKUVÕTE 7
KASUTATATUD KIRJANDUS 8

SISSEJUHATUS


Tulekahjud laevades ja lennuväljadel võivad osutuda küllaltki keerulisteks. Laevades on keerulised käigud ja vahemaad pikad, samuti kaup on väga erinev. Lennuväljadel on keeruliseks osaks territooriumile pääsemine, samuti erinevad kaubad ning kiired ja suured liikuvad objekid, lennukid.

TULEKAHJU LAEVAS

Kaks kolmandikku laevatulekahjudest leiab aset sadamates, neist omakorda toimub suurem osa remonttööde ajal dokis, kus laev on reisijateta ja reeglina ka lastita. Laevatulekahjude eripäraks on kinnine põlemine , mis võib levida soojusjuhtivuse teel läbi metallkonstruktsioonide: metallist vaheseinad ja - laed kuumenevad kiiresti ja süütavad kõrvalruumides asuvad viimistlusmaterjalid ja muud vaheseina, vahelae või põrandaga kontaktis olevad esemed. Sõltuvalt laeva tüübist ja lastist on laevatulekahjudel võimalikud erinevad arengustsenaariumid. Kui tulekahju kestab kauem, on võimalikud ka plahvatused ja konstruktsioonide purunemine , mille tagajärjel tekib lahtine tulekahju. Igal juhul on laevatulekahjud alati väga ohtlikud nii laevapersonalile, reisijatele kui päästemeeskondadele. Vahel lähevad laevad ka ohtra kustutusvee kasutamise tõttu ümber.( ASi Tallinna Sadam ... 06.10.2014)
Tulekahju korral laevas, kui laev on sadamas, juhib hädaolukorra lahendamist Päästeamet või päästekeskus ning hädaolukorra lahendamisel juhindutakse hädaolukorra tulekahju, plahvatuse või varingu , mille tagajärjel saab vigastada palju inimesi, lahendamise plaanist. (Paljude kannatanutega...06.10.2014)
Päästjate jaoks on laeva kustutamisel vaja järgida, et alati on tegemist kõrgendatud risikikeskonnaga. Sisenemis – ning väljumisteekonnad on pikad, temeperatuurid kõrged, ning koridorite süsteem küllaltki keeruline. Samuti on läbipääsuavad kitsad ja paljudes kohtades tuleb liikuda hingamis aparaat käe otsas, mitte seljas . Kannatanute transport on keeruline, kuna ruumipuudus on suur. Ka raadioside on piiratud, kuna laeva kere on valdavas osas metallist ning selle tagajärel on laevast väljaspool olevate inimestega raske suhelda ning sündmustest ülevaate andmine keeruline.

TULEKAHJUD LENNUVÄLJADEL

Tavaliselt on lennuväljadel laohooned ja reisjatele mõeldud terminalid . Päästjate jaoks hoonete tulekahjud erilisi raskusi ei valmista . Asjaolud lähevad keeruliseks kuna reisijate terminalis on tavaliselt palju rahvast keda on vaja evakueerida ning samuti on ka pinnad suured ja ka põlemiskoormused suured. Tee juhatused ning skeemid saab ATS puldi juures ning kindlaid juhiseid tuleohutuse eest vastutava isiku käest.
Laohooneid on raskem kustutada , kuna tõenäoliselt on nendes palju hoiustatavat kaupa. Informatsiooni kaubast jagab ladude eest vastutav isik.
Ohuks lennuväljadel on ka maanduvad ning õhku tõusvad lennukid. Selle jaoks on lennuväljal vastav patrullauto, kes juhatab päästeautosid mööda ohutuid teekondasid vastava objektini.
Suurematel lennuväljadel on olemas oma päästemeeskonnad, kes alustavad kustutamist kiirelt. Nende käest saab ka vastavaid korraldusi, kuidas olukorda kiirelt ja ohutult lahendada.

ENNETUS

Laevades tuleks tugevadada kontrolli tuleohutuse üle. Samuti on suurem osa põlevaid laevu dokkides ja süttivad remontööde ajal. Sellest ajendatuna tuleks käia tihedamini kontrollimas, kas töölistel on olemas tuletöö load ning kas ohutus oleks kindlalt tagatud.
Lennuväljadel tuleks hoonetes järgida tavalisi tuleohutusnõudeid, kuid samas tuleks teha seda tihedamini, kui tavaolukorrad seda nõuavad. Seda just sellepärast, et inimesi liigub seal väga palju ning sama on kaubaga.

KOKKUVÕTE

Laevanduses ja lennunduses on kõige suuremad transpordivahendid, ent samas on see ka kõige ohutum transport üldse. Üldjuhul juhtuvad õnnetused alati inimfaktorist. See tähendab, et eksitakse mõne ohutusnõude vastu või ollakse ettevaatamatud oma tegevuse suhtes. Koolituste kaudu saab inimfaktorist tulenevaid õnnetusi vältida kordades.

KASUTATATUD KIRJANDUS


Paljude kannatanutega laevaõnnetusest põhjustatud hädaolukorra lahendamise plaan välja otsitud 06.10.2014 https://www.siseministeerium.ee/public/HOLP/Laevaonnetusest_pohjustatud_hadaolukorra_LP.pdf
ASi Tallinna Sadam ohuolukordade ennetamise ja lahendamise käsiraamat välja otsitud 06.10.2014 http://www.portoftallinn.com/static/files/42.Ohuolukordade%20ennetamise%20ja%20lahendamise%20k%C3%A4siraamat%202012.pdf




Vasakule Paremale
Tulekahjudest lennujaamas ning laevas #1 Tulekahjudest lennujaamas ning laevas #2 Tulekahjudest lennujaamas ning laevas #3 Tulekahjudest lennujaamas ning laevas #4 Tulekahjudest lennujaamas ning laevas #5 Tulekahjudest lennujaamas ning laevas #6 Tulekahjudest lennujaamas ning laevas #7 Tulekahjudest lennujaamas ning laevas #8
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-12-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Villu Pihlakas Õppematerjali autor
TULEKAHJUD LAEVADES (TANKER, KAUBALAEV, REISILAEV). TULEKAHJUD LENNUVÄLJADEL. VÕIMALIKUD ENNETUSTÖÖD. TULEKUSTUTUSTÖÖDE KORRALDAMINE.

Sarnased õppematerjalid

Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali autor: Ain Tulvi Retsensendid: Villo Vuks ja Aili Kendaru Keeletoimetaja: Viime Laanpere

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali autor: Ain Tulvi Retsensendid: Villo Vuks ja Aili Kendaru Keeletoimetaja: Viime Laanpere

Baas Logistika



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun