Kiirgusseaduse ettekanne (1)

Kiirgusseadus
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(1) Käesolev seadus sätestab põhilised ohutusnõuded inimese ja keskkonna kaitsmiseks ioniseeriva kiirguse kahjustava mõju eest ning isikute õigused, kohustused ja vastutuse ioniseeriva kiirguse kasutamisel.
(2) Käesolev seadus reguleerib kiirgustegevust ja toiminguid , mille korral looduslikud kiirgusallikad võivad põhjustada töötajate ja elanike kiirituse olulist suurenemist, sekkumistegevust kiirgushädaolukorra ning kiirgushädaolukorra või lõpetatud kiirgustegevuse tagajärjel tekkinud püsikiirituse korral (edaspidi püsikiiritus).
(3) Käesolev seadus ei reguleeri radoonist tekitatud kiiritust eluruumides, kosmilisest kiirgusest tekitatud kiiritust maapinnal ja inimtegevusest puutumatus maakoores sisalduvatest radionukliididest tekitatud kiiritust maapinna kohal.
(4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117; 78, 527) sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.
§ 2. Kiirgustegevus
Käesoleva seaduse tähenduses on kiirgustegevus mis tahes tegevus, mis suurendab või võib suurendada inimese kiiritust tehisallikate kiirgusest või looduslikest kiirgusallikatest, kui looduslikke radionukliide töödeldakse nende radioaktiivsuse , lõhustatavuse või tuumasünteesi omaduste pärast. Selline tegevus on muu hulgas:
1) radioaktiivse aine tootmine, töötlemine, kasutamine, omamine , ladustamine, vedu, riiki sisse- ja riigist väljavedu ning ajutine või lõppladustamine;
2) ioniseerivat kiirgust emiteeriva ja suurema kui viie kilovoldise potentsiaalide vahe juures töötava elektriseadme kasutamine.
Firma „Prooton palkas hooajalistele heakorratöödele 15-aastase raseda neiu Neutroni. Neiu ülesandeks oli koristada mingid tundmatud jäätmed ja need prügimäele viia. Tegelikult olid need radioaktiivsed jäätmed, millest firma soovis vaikselt vabaneda .

Milliseid kiirgusseaduse punkte firma „Prooton rikub“ rikub?
§ 41. Vanusepiirang kiirgustööle lubamisel
Alla 18 aasta vanuseid isikuid ei tohi määrata ühelegi kiirgustööle.
§ 58. Radioaktiivsete jäätmete ja heitmete käitlemise põhinõuded
2) Radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks antud kiirgustegevusloa omaja tagab, et radioaktiivsete jäätmete käitluskoha ohutus oleks tagatud kogu selle kasutamise jooksul.
§ 56. Sekkumises osalenute ja avariikiiritust saanute tervisekontroll
(1) Hädaolukorra lahendamist juhtiv isik hädaolukorraks valmisoleku seaduse tähenduses tagab sekkumises osalenud vabatahtlikele ja avariikiirituse mõjupiirkonnas olnutele tervisekontrolli.
(2) Kiirguskeskus tagab vajadusel avarii- või hädaolukorrakiirituse isikuseire dooside hindamise ja hindamise tulemuste esitamise tervisekontrolli teostavale arstile .

Milline karistus firmat ees ootab?
§ 67. Radioaktiivset ainet sisaldava kiirgusallika ja radioaktiivsete jäätmete üleandmine kiirgustegevusloata isikule

Radioaktiivset ainet sisaldava kiirgusallika või radioaktiivsete jäätmete üleandmise eest kiirgustegevusloata isikule – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
§ 64. Kiirgustegevusloa tingimuste rikkumine
(1) Kiirgustegevusloa tingimuste rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

Kuidas oleks pidanud firma „Prooton“ tegutsema, et mitte rikkuda seadust?
Firma Prooton oleks pidanud ohtlikest jäätmetest pidanud vabanema eaduslikult. Ta oleks pidanud palkama oma ala professionaalid, kes oleks viinud jäätmed ohutult ohtlike jäätmete kogumiskeskusesse.
Tšernobõli tuumakatastroof
25. aprilli öösel 1986 lõhkes üks neljast Tšernobõli reaktorist, mida märkasid esimesena jälgimisjaamad Rootsis. Miks Rootsis küsite te? Selle plahvatuse mõjuvälja Euroopale nädal hiljem näete alljärgnevalt pildilt ja siit ka vastus. Tšernobõli sotsiaalsete, keskkondlike ja finantsiliste tagajärgedega ning nende kirjeldamisega tegeletakse tänaseni.
Plahvatuses vabanes 100 korda rohkem radiatsiooni kui Nagasakis ja Hiroshimas lõhkenud tuumarelvas.
Enamus radioaktiivsest tolmust langes Valgevenesse, Ukrainasse ja Venemaale. Üle 350 000 inimese viidi lähimatest aladest minema, üle 5.5 miljoni inimese elab endiselt tugevasti mõjutatud aladel.
Kontaminatsioon tseesiumi ja strontsiumiga on üks põhilisi muresid - nad salvestuvad mulda aastakümneteks ja sisenevad läbi taimede uuesti toiduahelasse.
Pärast plahvatust oli märke kõrgenenud radioaktiivsetest kontsentratsioonidest leitud peaagu kõikides riikides põhjapoolkeral. Levik oli ebaühtlane sõltudes tuulest ja vihmast. Skandinaavia sai tugevasti mõjutatud ning mõned Briti farmid on endiselt radiatsioonijärelvalve all.
Tervisemõjud
Kui palju inimesi kes on surnud või surevad edaspidi selle õnnetuse järelmõjudesse on ägeda vaidluse all.
9000 surma on eeldanud ÜRO juhitud Chernobyl Foorum. Paljud inimeste probleemid on majanduslikud ja psühholoogilised mitte otsesed terviseprobleemid ütles nende uuring.
Samas on näiteks Greenpeace üks neist valitsusvälistest organisatsioonidest mis ennustab raskemaid tagajärgi. Nende uuring eeldab 93 000 vähist põhjustatud surma ning teised seotud haigused võivad seda tõsta kuni 200 000'ni.
Kuna sarkofaag reaktori ümber laguneb on aktiivse lekke oht üha suurem. Praegu plaanitakse 600 miljonit briti naela maksva kaitsestruktuuri ehitamist mis peaks vastu pidama 100 aastat.