Praktika aruande individuaal osa (1)

TALLINNA POLÜTEHNIKUM
Päevane osakond
Praktikant:
Praktika koht: AS KH Energia-Konsult
INDIVIDUAALÜLESANNE
Ettevõttepraktika
Ventilatsiooni juhtimine
„10“ November 2008a
Ettevõttepoolne juhendaja : xxx
Tehnikumipoolne juhendaja : Lembit Annus
Sisukord
Sisukord.....................................................................................................................1
Sissejuhatus...............................................................................................................2
Hoone ventilatsiooni juhtimine................................................................................2
Ventilatsiooni juhtimise otstarve ja kasutusalad.......................................2
Ventilatsiooni süsteemi struktuuriline ülesehitus......................................2
Ventilatsiooni juhtimise osa.....................................................................................3
Ventilatsiooni süsteemi asukoht magistraalvõrgu skeemil ........................3
Keldri korruse ventilaatsiooni juhtimisskeem .......................................................4
Sissepuhkeventilaatori ajam ........................................................................4
Väljatõmbeventilaatori ajam.......................................................................6
Õhuklapi ajam..............................................................................................7
Põhi väljatõmbeventilaator .........................................................................8
Ventilatsioonisüsteemi sisesed ventilaatorid ..............................................9
Ventilatsiooni jõu osa...............................................................................................9
Ventilatsioonisüsteemide omadused ja nõuded...................................................10
Ventilatsiooni paigutis hoones ...................................................................10
Põhilised nõuded ventilatsioonianduritele...............................................11
Ventilatsioonisüsteemi nõuded..................................................................11
Ventilatsioonisüsteemi töö analüüs.......................................................................11
Ventilatsioonisüsteemi juhtimine..........................................................................11
Ventilatsioonisüsteemi paigaldamise üldised juhendid ja eeskirjad.................12
Üldnõuded...................................................................................................12
Pinnapealse instalatsiooni nõuded............................................................12
Elektrikilbid valik ja nõuded.....................................................................12
Automaatika ülesanded..............................................................................12
Lõppsõna.................................................................................................................13
Sissejuhatus
Ettevõtte praktika ajal töötasin ma firmas kus oli vaja ühendada mitmeid erinevaid korushoone teenindamiseks vajalikke elektrikilpe. Selleks, et neid kilpe oleks võimalik ühendada tuli eelnevalt põhjalikult eerida nende paigaldamistingimusi ja skeeme . Elektrikilpide paigaldamisel on olemas väga erinevad ja ranged nõuded, nende hulgas: kilbi elektrivaruse paigaldamistingimused, kilbi asukoht koos teiste teenindamise mugavustega, kilbi montaazi nõuded ja elektrikilbi viimistlus .
Individuaalseks uurimustööks valisin ma otseselt ventilatsioonisüsteemi elektrikilbi, sest see on väga huvitav ja piisavalt keeruline.
Minu ventilatsioonisüsteemi uurimustöö objektiks on otseselt 0 korruse ehk keldri ventilatsioonisüsteemi kohta, kokku oli minu tööobjekti hoones 3 ventilatsioonisüsteemi. Kogu hoone ventilatsioonisüsteem jaotus peale 0 korruse ventilatsioonisüsteemile veel 16 korruselise hoonel veel 7-nendale ja 16- nendale korrusele.
Hoone ventilatsiooni juhtimine
Ventilatsiooni juhtimise otstarve ja kasutusalad
Hoone ruumide õhk saastub inimese elutegevuse, majapidamistoimingute, suitsetamise ja muu tõttu. Samuti eritub sinna keemilisi aineid ning ühendeid sünteetilistest ehitus- ja viimistlusmaterjalidest, mööblist ning majapidamisgaasi põlemisest. Hapnikusisaldus õhus väheneb ning suureneb süsihappegaasi, veeauru, tolmu ja mikroobide hulk. Seetõttu tõuseb õhutemperatuur ja võivad tekkida ebameeldivad lõhnad. Oluline on süsihappegaasi sisaldus õhus. Kui see ületab 0,07%, halveneb enesetunne. Tekib peavalu, väheneb söögiisu ja langeb töövõime. Süsihappegaasi sisalduse lubatud piirväärtuseks loetakse 0,1%. Seega peab ruumides normaalse sisekliima loomiseks olema korralik õhuvahetus, mis tagab saastunud ruumiõhu asendamise puhta välisõhuga.
Korralikku õhuvahetust võib saavutada mitmel viisil. Kõige lihtsam lahendus on ruumide loomulik ventilatsioon , kus õhu liikumine põhineb välis- ja siseõhu temperatuuride vahel ning tuule mõjul. Õhk liigub ventilatsioonikanalites. Loomulik ventilatsioon ei rahulda alati tervisekaitsenõudeid. Selle oluline puudus on ruumi juurdevoolava ja ruumist eemalduva õhuhulga määramatus ja muutlikkus. Suurte büroohoonete puhul, kus ma töötasin oligi kogu hoonesse projekteeritud küllaldki võimas sund- ehk mehaaniline ventilatsioonisüsteem.
Sund- ehk mehaanilise ventilatsiooni puhul pannakse õhk liikuma näiteks ventilaatoritega. Samas eristatakse värske õhu andmist ruumi ehk sundventilatsiooni ja sealt riknenud õhu eemaldamist tõmbeventilatsiooni.
Ventilatsiooni projekteerimisel tuleb lähtuda vajalikust õhuvahetuse määrast, sisetemperatuurist, lubatavast maksimaalsest müratasemest ja õhu liikumiskiirusest. Soovitav on kasutada mehaanilist sissepuhke-väljatõmbe ventilatsiooni koos väljatõbeõhu soojendamisega.
Ventilatsiooni süsteemi struktuuriline ülesehitus
Ventilatsioonisüsteemi põhi element on ventilatsioonijuhtimis keskus mis kogub kokku kõik andurite signaalid ja muudab need andmeteks mis määravad ära vajaduse kui palju õhku on vaja ventileerida. Häireandurid määravad ära hädaolukorra, mille korral antakse signaal tekitada hädaolukorra reziim .Ventilatsioonijuhtimis keskus on ajami üksus, mis juhib ajami automaat talitlust. Juhtimisruumi etteande käsklus kujutab endast hoone personali poolt reguleeritavat liidest, mille abi saab muuta automaatreziimi. Ventilatsiooni jõukilp on elektriline juhtimis liides . Ventilatsiooniajami täiturorganiteks on sissepuhke ja väljapuhke ventilaatorid, mille tööd juhib ja soodustab õhuklappide ajam.
Ventilatsiooni juhtimise osa
Ventilatsiooni süsteemi asukoht magistraalvõrgu skeemil
Joonis 1
1.) Keldri korruse ventilaatsiooni süsteem
2.) Põhi jõu kilp
3.) Mõõtekilbid ja alajaam
4.) Sise jõu kilp, ehk reservtoite kilp
5.) diiselgeneraator
Kommentaarid punktide kohta:
1.) Ventilatsiooni süsteemi kilp. (Edasine seletus järgmises punktis)
2.) Põhi jõu kilp sisaldab liigpinge piirikuid, hoone siseseid elektriarvesteid ja kontrollmõõteriistu, toite jutmeid mis läheb edasi lattliinidesse ja sealt edasi korruste jõukilpidesse, hoone teenindus süsteemidesse minevaid toitejuhtmeid.
3.) Mõõtekilpides toimub elektrienergia kulu arvestamine . Alajaamas toimub elektrienergia edastamine
4.) Reservtoite ülesanne on tagada hoone tähtsamate süsteemide või nende osade funktrionaalsus, näiteks: avariivalgustuse töö, tuletõrjelifti töökord, tuletõrje veesüsteemi töö, signalisitsiooni osaline töö ja ventilatsiooni süsteemi teatud funktsioonide töö. Avariivalgustuse töö, signalisitsiooni töö ja sidekanalite töö säilib ka kolmanda toiteallika UPS ehk akkumulaatoti toite abil ajavahemikul kui reservtoide sisse lülitub ehk 30 sekundi jooksul.
5.) diiselgeneraator, kus diiselmootor on ühendatud mehaaaniliselt on kolme faasilise sünkroonmasinaga mis täidab generaatori ülesannet. Elektri kadumise puhul käivitab teatud aja jooksul umbes kolmekümmne sekundi jooksul reservtoite kilp diiselgeneraatori. Diiselgeneraatori tööd juhib täielikult reservtoite kilp.
Keldri korruse ventilaatsiooni juhtimisskeem
Sissepuhkeventilaatori ajam
Joonis 2
Skeemil võime näha katkendliku joonega tähistatud kaste, mis kujutavad endast elektriseadme kilpi, mis omakorda moodustab elektriajami ja kõik need elektriajamid kokku moodustavadki ventilatsioonisüsteemi.
Joonisel 2 paremal võime näha sissepuhkeventilaatoriga koos toimivaid süsteeme, kuhu sissepuhkeventilaatori ajam saab ja annab juhtimiseks vajalikke signaale.
Sagedusmuundurile läheb signaal ventilaatori hetke seisust , mille abil samal ajal juhitakse tema kiirust. Välisõhu klapi ajamile läheb signaal normaal ja avariiseisust seisusest. VAK juhtimissignaalide osa, MMO kaabliga VAK osa on otseses ühenduses teiste ajamite juhtimisega, NOMAK kaabliga osa on ühenduses alakeskus ehk kontrolleriga mis juhib kogu ventilatsioonisüsteemi.
Skeemi vasakul poolel on näidatud sissepuhke ventilaatori 306SP juhtimisahel koos juhtimiskilbi SC 08-ga. Ventilaatori ajam on 3 faasiline ja reveseeritav, võimsusega 2,2kW.
Selle ajami põhiline ülesanne on puhuda õhku pidevalt sisse. Perioodiliselt toimub ajami kiiruse reguleerimine, sisse ja välja lülitamine olenevalt käsklustest mis ta juhtimissüsteemilt saab. Ajami juurde kuulub õhuklapi ajam, millel on kaks asendit, üks on normaalasend, mis võimaldab ajami normaaltalitlust, ehk laseb sissepuhkeventilaatoril piisavalt õhku võtta ja teine on avarii asend. Õhu sissepuhumine oleneb ruumi mõõtmetest ja kujust , sammuti ka ventilatsiooni tüübist ja ventilatsiooni renni parameetritest.
Ajami teine ülesanne on eri olukorra puhul ennast kiirelt ümber lülitada juhul kui peaks tekkima tulekahju ja ta saab tulekahju süsteemi haldavalt andurilt selleks teate. Selle eesmärk on takistada tulekoldesse hapniku saabumist ja hapnik ventilatsiooni sissepuhke rennidest tagasi imeda. Tulekahju reziimis toimub paraleelselt sissepuhke ümberlülitamisega välispuhkeks ka väliste õhukappide muutus nii, et ventilaator ei peaks töötama vastu tuule suunale ja väljapuhutav õhk väljuks takistuseta.
Reveseerimisahelaga mehaaniliselt seotud kontakt annab teada reveseerimisest ja sellega blokeerib reverseerimise ajal lühise tekkimise võimaluse. (Näidatud joonis 3 paremal poolel).
Joonis 3
Skeemil punkt nr. 601 ehk toiteotsast otse all asub kontrolleri ehk alakeskuse kontakt mis tagab selle, et indikaatorlamp 61HL1 oleks alati töökorras. Kui lamp ei põle siis ei tööta ka süsteem. Kontakt TAZ UYXJ1 on ajami võimsuslüliti. Kontakt 63K1 on kalorifeeri pumba relee kontakt, mis ei lase ruumil liiga jahedaks muutuda ventilatsiooni tagajärjel. 61KO kontakt blokeerib reverseerimise ajal lühise tekkimise võimaluse.
Ümberlüliti 61S1 abil toimub ventilatsiooni süsteemi reziimide valik. 0 asendis Relee mähis 61K2 saab toite ja kogu ventilatsioonisüsteem on valmis tööks aga ei tööta. A asendis töötab ventilatsioonisüsteem automaatreziimis, kus töö käsklusi saab ta VAK juhtimissignaalide paneelilt. Ümberlüliti asendis 1 hakkab ventilaatori ajam tööle avarii ventilatsioonireziimis. Kui ventilaatori ajam on lülitatud tööle kas automaat või reziimi asendis 1, siis mõlemal juhul saab toite kontaktori mähis 61 K1, mis annab signaali väljatõmbe ventilaatorile tema tööle lülitumiseks. Sissepuhkeventilaator ja väljapuhkeventilaator peavad antud ventilatsioonisüsteemis töötama koos.
Väljatõmbeventilaatori ajam
Joonis 4
Väljatõmbeventilaatori ajam töötab sarnaselt sissepuhke ventilaatoriga, samas ka sissepuhke ventilaatoriga paralleelselt ja samast võrgust. Väljapuhkeventilaator on aga oma võimsuselt väiksem – 1,1kW ja konstruktrioonilt ning otstarbelt hoopis erinevate ülesannetega.
Väljatõmbeventilaatori ajami erinevus on esiteks õhuklappide funktsioon ja ehituse erinevus ja hädaolukorra puhul muutub tema õhu puhumise suund väljatõmbest sissepuhumiseks. Hädaolukorra puhul on selline talitus vajalik, sest konstruktsioonilt on väljatõmbe ventilatsiooni rennid ehituselt oluliselt väiksemad sissepuhke ventilatsiooni torustikest ja paiknemiselt seatud hoone õhul kõige raskemini ligipääsetavatesse kohtadse, eelkõige hoone keskele . Hoone keskel on vaja häda olukorras õhku sinna kinnijäänud inimeste jaoks ja hoone osalise varingu korral sinna kinni jäänud inimeste jaoks.
Väljatõmbeventilaatori ajami mootor on 3 faasiline, tsentrifugaal ventilaator. Mootor töötab sageduslikul pingel ja on reveseeritav, võimsusega 1,1kW. Väljatõmbeventilaatori ajam ühendused ja juhtimine asuvad ajamikilbis SC 21. Näidatud joonisel 4.
Reveseerimisahelaga on mehaaniliselt kokku ühendatud kontakt 617, mis annab signaali reveseerimise toimumisest releemähise kaudu ja reveseerimise ajal lülitab mootori reveseerimise hetkeks lülitussüsteemi 62SQ abil välja. Näidatud joonis 5 paremal poolel.
Väljatõmbeventilaatori ajami skeemil paremal poolel võime näha väljapuhkeventilaatoriga koos toimivaid süsteeme, kuhu väljapuhkeventilaatori ajam saab ja annab juhtimiseks vajalikke signaale.
Sagedusmuundurile läheb signaal ventilaatori hetke seisust, mille abil samal ajal juhitakse tema kiirust. Välisõhu klapi ajamile läheb signaal normaal ja avariiseisust seisusest. VAK juhtimissignaalide osa, MMO kaabliga VAK osa on otseses ühenduses teiste ajamite juhtimisega, NOMAK kaabliga osa on ühenduses alakeskus ehk kontrolleriga mis juhib kogu ventilatsioonisüsteemi.
Õhuklapi ajam
Joonis 5
Joonisele 5 põhielemendiks on õhuklapiajam AM, mis kujutab elektromagneteid sisse ja väljapuhkeventilaatorite süsteemides, millel on kaks asendit. 1.) Normaalasend, kus õhuvõtu rest on oma normaal ehk automaatreziimis ja 2.)avariiasend, ehk number 1 asend, mille korral õhuvõtu rest on avariitalitlise reziimis.
Skeemil VAK kilbi osa on kontrollahel, mis kontrollib õhuklapi ajami pingestatust. Skeemi ülemisest osast tulles kontakt 62KO katkestab sisse- ja väljapuhkeventilaatori reveseerimise korral õhuklapi ajami töö. Järgmise elemendina asub skeemis ümberlüliti 62S1, mis 0 asendisse lülitatuna hoiab ajamit stardivalmis aga ajam selles asendis ei tööta. Ajam lülitatuna A ehk automaatreziimi võimaldab ajamil töötada alakeskuse ehk VAK juhtimisel. Asendis 1 ehk hädaolukorra reziimis töötavad ajami klapid vastavalt avariitalitluse reziimile.
Põhi väljatõmbeventilaator
Joonis 6
Peale väljapuhkeventilaatori mis töötab koos sissepuhkeventilaatoriga on olemas põhiväljatõmbe ventilaator 308VT. Mis töötab 3 faasilisel pingel ja juhttalitlustelt allub hoone VJK-le ehk ventilatsiooni juhtimis kilpi tulevatele signaalidele.
Skeemi paremal poolel on näha põhiväljatõmbe ventilaatori 308VT struktuurne juhtimisskeem. Sellelt skeemilt on näha, et ajam saab juhtsignaale juhtlülitiruumist ja VAK ehk ventilatsiooni automat keskusest . Signaalid saabuvad ventilatsioonijuhtimis keskusesse kus toimubki ajami juhtimine.
Skeemi vasakul poolel on näidatud väljatõmbeventilaatori jõuskeem.
Skeemi keskel on näidatud väljatõmbeventilaatori juhtimisskeem.
Kõigepealt et väljatõmbe ventilaator saaks üldse tööle hakata on vaja süsteemil, et töötaks sissepuhkeventilaator, seda kindlustatakse relee 61K1 kontaktiga . Järgmise elemendina on skeemis juhtlüliti, mille abil ventilaatori ahel pingestatakse. Kui ventilaatori ahel on pingestatud annab sellest märku indikktorlamp ja seejärel võime valida ajami tööreziimi. Asendis 0 ajam ei tööta aga on valmis alustama tööd. Asendites A või 1 hakkab ajam tööle ja tema tööd juhivad juhtsignaalid, mis ta saab ventilaatori juhtimis keskusest.
Asendite A ja 1 erinevus on selles, et avarii seisuses asendis 1 ajami tööd ei ole võimalik välja lülitada juhtlüliti abil.
Ventilatsioonisüsteemi sisesed ventilaatorid
Joonis 7
Ventilatsiooni süsteemil on vaja õhku jaotada, seda näiteks ventilatsioonitorustiku hargnemiskohtades, korrustevahelisteks jagamisteks. Selleks kautatakse ühefaasilisi, 0,042kW -seid ventilaatoreid. Nende ventilaatorite juhtimine toimub täielikult korrustel paiknevate inimese kontrollitavatelt paneelidelt või andurite abil mis annavad signaali vajatavast kogusest õhust ventilatsiooni jõu kilpi, kus andmed edastatakse alakeskusesse, seal kogutakse kokku kõik andmed ja saadetakse väljast õhku sisse ja välja tootvatele ventilaatoritele. Ventilatsioonisüsteemi sisesed ventilaatorid on kogu aeg töös, ega oma selle pärast eraldi automaatreziimi, kuid ümberlüliti 91 S1 abil pannakse nad hädaolukorras vastavasse teatatud reziimi tööle.
Ventilatsiooni jõu osa
Joonis 8
Selline näeb näitlikult välja sissepuhkeventilatsiooni mehaaniline osa. Tegemist on tsentrifugaal ventilaatoriga, nimipingega 230/ 400V ja võimsusega 2,2kW.
Väiksem väljapuhkeventilaator võimsusega 1,1kW-ne on põhimõttelt sarnane sissepuhkeventilaatoriga kuid filter on toru kujuline ja umbes 40 cm pikk ja asub ventilatsioonitorustiku ja ventilaatori vahel.
Suurem põhi- väljatõmbeventilaator nimivõimsusega 2,5 kW ei oma aga reguleeritavaid elektrilisi ventilaatsiooni klappe.
Ventilatsioonisüsteemide omadused ja nõuded
Ventilatsiooni paigutis hoones
Joonis 9
Hoone põhiprinsiibilt jaotub ventilatsioonisüsteem sisemiseks ja välimiseks ventileeritavaks piirkonnaks . Hoone väilmistel pooltel on ventileeritav piirkond teistsuguse ehitusega võrreldes hoone sisemise ventileeritava piirkonnaga.
Joonis 10
Hoone välimise ventileeritava piirkonna kirjeldav joonis on kujutatud joonisel 10. Ventilatsiooni paigutus on selline sest hoonel on olemas avatavad aknad.
Joonis 11
Joonisel 11 on kujutatud hoone sisemist ventilatsioonisüsteemi paigutust ruumides, kuhu õhu juurdepääs on halb. Selline ventilatsiooni paigutus on kindlasti igas vee süsteemiga seotud ruumides, nendeks on näiteks WC ja köögi ruumid. Selline ventilatsiooni paigutus on tingitud tuleohutus nõuetest ja sanitaartingimuste täitmise pärast.
Põhilised nõuded ventilatsioonianduritele
Ventilatsiooni süsteem peab teadma enda juhtimiseks õhu juurdevoolu vajadust. Näiteks süsteemi käsutuses on tagada õhuvahetus 5 korruse ülatuses, erinavatel korrustel on olemas erinav ventilatsioonivajadus ja selle jaotamiseks peab teadma mitmendale korrusele on vaja õhku rohkem ja millisele vähem. Ventilatsiooni anduriteks on rõhuandurid, niiskuseandurid, temperatuuriandurid ja eriolukordadest saab ventilatsioonisüsteem teada suitsu ja termoanduritelt, mille jooksul tekitab ventilatsioonisüsteemi juhtimispaneel alguses erinevaid ventilatsiooni aeglustsuvõtteid ja viite jooksul kontrollib pidevalt olukorra muutust.
Ventilatsioonisüsteemi nõuded
Hoonete ventilatsioonisüsteem peab olema projekteeritud ruumi ventileeritavatele nõudmistele, mis on esitatud hoonete ehitus seadustikus. Kõrgendatud nõudmised ventilatsioonile on just kõrgematele hoonetele, kus tulebki arvestada sellega, et ventileeritav õhk jõuaks korruste peale ära jaotada. Ehitusseadustikus on selgelt välja toodud, et ventilatsioonisüsteem peab vastama: vastava ehitise ventilatsiooni tüübile, peab olema tagatud optimaalne energiasäästlikus (energiasäästlikus ja soojussäästlikus), olema määratletud ventilatsiooni ligikaudsed õhuhulgad, ventilatsiooni puhastamise käidu eeskirjad ja juhend, määratletud tehnoruumide vajadused, tagatud ventilatsioonisüsteemi teenindamise piirkond ja süsteem peab olema töökindel.
Küll pole rangelt nõutud aga süsteem peab olema ka võimalikult mugav ja hästi läbimõeldud.
Ventilatsioonisüsteemi töö analüüs
Õige ventilatsioonisüsteem näeb välja selline, et õhku oleks kogu aeg ruumis piisavalt, et ei tekiks isegi väiksemates hoonesisestes ruumides õhu liikumatust ja samas oleks tagatud soe õhk ja õhk oleks puhas. Antud hoone ventilatsioonisüsteem toimis väga hästi, näiteks keldris kuhu õhk raskesti ligi pääseb oli alati õhk piisavas koguses olemas. Ventilatsiooni süsteemi väljalülitamise korral aga muutusid ruumid aja jooksul umbseks. Süsteemi kvaliteetseks tööks tuleb aegajalt ka puhastada ventilatsioonisüsteeme.
Ventilatsioonisüsteemi juhtimine
Ventilatsioonisüsteemi juhtimiseks oli olemas igal korrusel personali ruumis paneel kus oli võimalik reguleerida nii soojust kui ka ventilatsiooni. WC ruumid töötasid automaatse ventilatsiooniga andurite abil. Keldri korrusel asuvas juhtimisruumis ventilatsiooni alakeskuses VAK sai kilbi paneelidelt valida 6 erinevat ventilatsiooni tsüklit erinevateks aastaaegadeks. Ventilatsioonisüsteemi häireseisundi saavutamiseks on vaja vajutada korrustel olevat häirekella nuppu, ja teatud viite jooksul hakkab toimima häireseisundi ventilatsiooni reziim. Ventilatsioonisüsteemi häireseisundit sai kontrollida ja välja lülitada samuti ventilatsiooni alakeskusesest.
Ventilatsioonisüsteemi paigaldamise üldised juhendid ja eeskirjad
Üldnõuded
Töövõtja peab hankima ja töökorda paigaldama kõik projektis ette nähtud elektriseadmed ja -süsteemid. Kui töö käigus tekib ebaselgust või vastuolusid töötavatest kinnipidamistel, tuleb sellest koheselt teavitada ehitusjärelvalvet. Enne mingisuguse uue paigaldustöö kallale asumist on vajalik tutvuda arhitekti ja seadme valmistaja nõudmistega antud töökohale. Töö käigus vajalike ajutiste ühenduste teostamine kuulub töövõttu.
Pinnapealse instalatsiooni nõuded
Pinnapealset instalatsiooni kasutatakse ainult 0. korrusel ja tehnilistes ruumides. Pinnapealse instalatsiooni puhul kasutatakse ainult plastmasskestaga juhtmeid ja vastavaid montaazi materjale. Kinnititena kasutada ainult plastmasskinniteid ja kuummenetlusega valgeks värvituid või plastikuga valgeks värvituid roostevabu kruvisi. Kolme või enama juhtme paraleelkulgemisel kasutada juhtmete kinnitamiseks riivkinniteid, mille aluslatt valitakse 30%-lise reservvaruga. Kruvude paigaldamiseks betoonseina või kivimüüri kasutatakse tööstuslikke tüübleid. Kilbid , kaablialused ja valgustid kinnitatakse poltidega.
Tüübliaugud tehakse enne värvimistöid ning juhtmete ja seadiste montaaz peale lõpliku värvimist. Juhtmed kaitstakse vajalikes kohtades mehaaniliselt tugevate montaazitorudega või lehtmetallist kaitseplaadiga. Kaitstav osa peab ulatuma põrandast 150cm kõrguseni. Kaabliredelitele paigaldavate kaablite vahekaugus ei tohi olla väiksem kui kaabli läbimõõt ja kaablid tuleb rangelt paigaldada paraleelselt, vältida ristumist. Kaablit ei tohi paigaldada kütetorude lähedusse ega ventilatsioonitorudesse.erinevaid jaotusliine ei tohi paigaldada ühte kanalisse ega torusse. Kohtades kus kaablid on ühendatud jaotuskilpidega ja seadmetega, läbivad seinu või on paigaldatud täispikkuses kaabliredelitele peavad kaablitele olema kinnitatud etiketid. Etikettide vahekaugus ei tohi ületada 25m.
Elektrikilbid valik ja nõuded
Tuleb kasutada ehituselt selliseid kilpe, milles juurdepääs aparatuurile on tegetud selliselt , et hooldus - ja remonditööde teostamisel ei oleks vaja tarbetult eemaldada teisi aparaate või nende juurde minevaid juhtmeid. Elektrikilbis olevad eri pingesüsteemid ja nende lülitumiskohad eraldatakse teineteisest. Elektrikilbi sisenevate ja sealt väljuvate kaablitele reserveeritakse piisavalt montaaziruumi. Enne elektrikilpide tellimist veendub elektritöövõtja selles, et neile on jäetud piisavalt transpordi-, hooldus ja paigaldamisruumi ning kontrollib seadmete lõplikud elektrilised võimsused. Elektrikilp monteeritakse kohale arvestusega, et vajadusel võib kilbifronti laiendada. Termoreleede tegastusnupud, juhtlülitid ning muu käivitusaparatuur monteeritakse elektrikilbi uksele arvestusega, et hilisemal kasutamisel ei tuleks kilbi ust avada. Termoreleed teguleeritakse elektrimootori nimivoolu järgi. Mõõtmisel kasutatavate riistade täpsusklass peab olema olema vähemalt 1,5. kaitselülitite nimivool peab olema võrdne või suurem kui koormusvool. Elektrikilpide montaaz sooritatakse nii, et ekspluatatsioonis oleks tolmu ja niiskuse mõju neile minimaalne. Peale montaazi puhastatakse elektrikilbi sisemus montaazijääkidest ja ehitusprahist.
Automaatika ülesanded
Automaatika süsteemide ülesandeks on objektil tagada kütte-, jahutus- ja ventilatsiooniseadmete automaatne reguleerimine ning juhtimine vastavalt projekti KV-osa mahule ja kirjeldusele. Automaatika osas kasutatakse süsteemide töö juhtimiseks ning raguleerimiseks programmeeritavaid kontrollereid. Tehnosüsteemide automaatikajuhtimine pannakse paika võttes aluseks projektis näidatult ja täpsustades ja kooskõlastades lõplikult töövõtja poolt tööprojektiga.
Lõppsõna
Ventilatsioonisüsteemid on rahvusvaheliste nõuete kohaselt väga nõutavad ja vajalikud asjad, ilma nende ajami süsteemideta ei suudaks mõningaid suuremaid ehitisi ette kujutada.
Hea ventilatsiooni olemasolu mõjutab oluliselt hoones viibivate inimeste tervislikku seisundit ja nende enesetunnet . Eriti oluliselt on ventilatsiooni tarvilikust näha kui olla vanades suurtes hoonetes kus on kehv sundventilatsioon. Ventilatsioonisüsteem aitab lisaks õhu ventileerimisele ka hoida hoone ruume puhtana, kuivadena ja saavutada subivat kliimat.
13