Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kiirgus ja Kiirguskaitse (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Kiirgus ja Kiirguskaitse #1 Kiirgus ja Kiirguskaitse #2 Kiirgus ja Kiirguskaitse #3 Kiirgus ja Kiirguskaitse #4 Kiirgus ja Kiirguskaitse #5 Kiirgus ja Kiirguskaitse #6 Kiirgus ja Kiirguskaitse #7 Kiirgus ja Kiirguskaitse #8 Kiirgus ja Kiirguskaitse #9 Kiirgus ja Kiirguskaitse #10 Kiirgus ja Kiirguskaitse #11 Kiirgus ja Kiirguskaitse #12 Kiirgus ja Kiirguskaitse #13 Kiirgus ja Kiirguskaitse #14 Kiirgus ja Kiirguskaitse #15 Kiirgus ja Kiirguskaitse #16 Kiirgus ja Kiirguskaitse #17 Kiirgus ja Kiirguskaitse #18 Kiirgus ja Kiirguskaitse #19 Kiirgus ja Kiirguskaitse #20 Kiirgus ja Kiirguskaitse #21 Kiirgus ja Kiirguskaitse #22 Kiirgus ja Kiirguskaitse #23 Kiirgus ja Kiirguskaitse #24 Kiirgus ja Kiirguskaitse #25 Kiirgus ja Kiirguskaitse #26 Kiirgus ja Kiirguskaitse #27 Kiirgus ja Kiirguskaitse #28 Kiirgus ja Kiirguskaitse #29 Kiirgus ja Kiirguskaitse #30 Kiirgus ja Kiirguskaitse #31 Kiirgus ja Kiirguskaitse #32 Kiirgus ja Kiirguskaitse #33 Kiirgus ja Kiirguskaitse #34 Kiirgus ja Kiirguskaitse #35 Kiirgus ja Kiirguskaitse #36
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 36 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-03-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor DayByDay Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
144
doc

Radiobioloogia ja kiirguskaitse

Radiobioloogia ja kiirguskaitse I. Sissejuhatus Radiobioloogia mõiste Inimene on püsivalt ioniseeriva kiirguse mõjusfääris. Looduslik kiirgus, kunstlikult tekitatud kiirgus. Inimtegevuse tõttu lisandub looduslikust foonist saadud elanikkonna keskmisele aastadoosile ca 15-20%, kusjuures kiirguse meditsiiniline kasutamine annab sellest põhiosa. Radioloogiaosakonna töötajad peavad saama teadmised kiirgusfüüsikast ja – bioloogiast ning radioloogiast. Nad peavad kindlustama patsiendi efektiivse diagnostika/ravi, kuid samas saavutama seda patsiendile ohutuimal viisil. Samal ajal peab hästi töötav kiirguskaitseprogramm olema lülitatud rahvuslikku

Bioloogia
thumbnail
8
docx

Kiirguskaitse

klaas- või metalltorust, mis on täidetud hõrendatud gaasiga ja milles on kaks elektroodi. Ioniseeriva kiirguse toimel tekib elektrilaeng, mis vallandub lugejas impulsi. Need impulsid registreeritakse ja need võidakse ka kuuldavaks muuta. Loetud impulsside arv on võrdeline saadud doosiga, nende saabumise sagedus aga doosikiirusega. Mõnedel sellistel loendajatel on väga õhukese seinaga aken, et registreerida veel ka alfa ja beetakiirgust. Geiger-Mülleri loendaja KIIRGUSKAITSE EESKIRJAD Töötajate ja elanikkonnakaitseks ning juurdepääsu tõkestamiseks kontrollitavatele aladele kehtivad spetsiaalsed eeskirjad. Tavakodanikel ei ole sellistele aladele sissepääsu, kuid nad võivad siiski vabrikute või haiglate külastamisel radioaktiivse allika lähedusse sattudes kiiritust saada. Ka siin ei tohi ületada doosi piirmäärasid (mis on 1 mSv aastas, seega allpool kiirgustöötajatele ettenähtud doosi piirmäära). Need ioniseeriva kiirguse doosid,

Keemia
thumbnail
11
docx

Dosimeetria

Kiiritusdoos X=dQ/dm , kus dQ on õhus tekkivate ühemärgiliste ioonide summaarse laengu absoluutväärtus siis, kui õhukoguses massiga dm footonite poolt vabastatud elektronid on õhus täielikult pidurdunud. Kiiritusdoosi ühik on 1C/kg. Aegunud kiiritusdoosi ühik on 1 röntgen (tähis 1R); 1R=2,58·10-4 C/kg. 3.3 Ekvivalentdoos Neeldunud doos on põhiline dosimeetriline suurus kiirguskaitsealastes trükistes, kuid siiski ei ole see suurus täielikult piisav kiirguskaitse eesmärkideks, sest erinevat tüüpi ioniseerivad kiirgused toimivad inimkoele erineva efektiivsusega.Seepärast korrutatakse koes või elundis neeldunud keskmine doos niinimetatud kiirguse kaalufaktoriga. Nii saadud doosi nimetatakse ekvivalentdoosiks. Ekvivalentdoos on defineeritud järgmiselt: RRTRTWDH,kus RTD, on R tüüpi kiirguse mõjumise tõttu koes või elundis T neeldunud doos, mis on keskmistatud vaadeldava koe või elundi ulatuses. Kiirgusfaktori W R väärtused on toodud tabelis 2.

Keskkonafüüsika
thumbnail
53
pdf

Keskkonnakaitse üldkursus konspekt

• Keskkonnateadlikkus • Rahvusvaheline koostöö • Keskkonnahoidlikud 
 • Säästev areng riigihanked • Teadus- ja arendustegevus • Keskkonnakorraldus • Vesi • Keskkonnaseire • Välisfinantseerimine • Kiirgus • Välisõhukaitse • Kliima Keskkonnaministeerium valitsemisala Keskkonnaamet (s.h Keskkonnainspektsioon)
 Keskkonnaagentuur Keskkonnainspektsioon on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev riigiasutus, mis koordineerib ja teostab looduskeskkonna ja -varade kasutamise alast järelevalvet, kohaldades seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses riikliku sunni vahendeid. (kuni 31.12.2018)

Keskkonna kaitse
thumbnail
4
doc

12 kl. 3. KT TUUMAFÜÜSIKA kordamisküsimused

Neutronite arv N. (A=Z+N) Isotoop – on keemilise elemendi teisend, milles prootonite arv on sama kuid neutronite arv on erinev. Stabiilne ja radioaktiivne tuum – stabiilne tuum püsib muutumatu, radioaktiivne tuum muundub iseenesest. Radioaktiivsus – radioaktiivsest tuumast vabanevat kiirgust nimetatakse radioaktiivseks kiirguseks. α-kiirgus – heeliumi tuumade voog, tekib siis kui radioaktiivse tuuma mass on liiga suur ja seetõttu tuum laguneb, kiirgus on väikese läbimisvõimega. Üldvalem: β-kiirgus – elektronide voog. Tekib siis kui tuumas on liiga palju neutroneid, neutron laguneb ning sellest tekib elektron, prooton ja neutriino, läbimisvõime suurem (neeldub plastikus, klaasis või metallkihis). Üldvalem: γ-kiirgus – suure energiaga elektromagnetkiirgus. Ergastatud tuum läheb põhiolekusse ning kiirgab γ- kvandi, kiirgus suure läbimisvõimega, neeldub paksus tiheda aine kihis (teras, plii, betoon). Üldvalem:

Füüsika
thumbnail
83
doc

Kordamisküsimused: Elektriväli ja magnetväli.

Polarisatsiooni liigid on: a) Täielik polariseerumine - valgus võngub üksnes ühes kindlas valitud tasandis, b) Osaline polarisatsioon ­ suurem osa valgusest võngub ühes eelistatud tasandis, ülejäänud osa valgusest võngub mujale. Polarisatsiooniaste on valguse polariseeritus, mis näitab voolutugevuse maksimum- ja miinimumväärtuste erinevuse suhet nende summasse. 19. Kiirgusoptika Põhimõisted: hajumine, neeldumine, dispersioon, soojuskiirgus, luminestsents. Tasakaaluline kiirgus: kiirgusvõime, neelamisvõime, must keha, kiirguskvant, footon. Hajumine on valguskiirte levimine erinevatesse suundadesse valgusallikast. Neeldumine on valguskiirte tungimine aine aatomitesse. Dispersioon on murdumisnäitaja sõltuvus sagedusest. Soojuslik ehk tasakaaluline kiirgus e. termodünaamilise tasakaalu tingimus tähendab, et niipalju kui keha annab energiat soojuskadudena ära väliskeskkonda peab

Füüsika
thumbnail
83
doc

Füüsika eksami küsimuste vastused

Polarisatsiooni liigid on: a) Täielik polariseerumine - valgus võngub üksnes ühes kindlas valitud tasandis, b) Osaline polarisatsioon ­ suurem osa valgusest võngub ühes eelistatud tasandis, ülejäänud osa valgusest võngub mujale. Polarisatsiooniaste on valguse polariseeritus, mis näitab voolutugevuse maksimum- ja miinimumväärtuste erinevuse suhet nende summasse. 19. Kiirgusoptika Põhimõisted: hajumine, neeldumine, dispersioon, soojuskiirgus, luminestsents. Tasakaaluline kiirgus: kiirgusvõime, neelamisvõime, must keha, kiirguskvant, footon. Hajumine on valguskiirte levimine erinevatesse suundadesse valgusallikast. Neeldumine on valguskiirte tungimine aine aatomitesse. Dispersioon on murdumisnäitaja sõltuvus sagedusest. Soojuslik ehk tasakaaluline kiirgus e. termodünaamilise tasakaalu tingimus tähendab, et niipalju kui keha annab energiat soojuskadudena ära väliskeskkonda peab

Füüsika
thumbnail
13
docx

Füüsika konspekt - aatomifüüsika, aatomimudelid

Aatomi põhiolek ­ väikseima võimaliku energiaga olek Aatomi ergastatud olek ­ energia on suurem kui põhiolekus Statsionaarne olek ­ aatom ei kiirga elektromagnetlaineid Aatomorbitaal ­ ruumiosa, mida täidab elektronpilv Energiaühik ­ elektronvolt (eV). Töö, mida tehakse elektroni ümberpaigutamiseks elektrivälja ühest punktist teise, kui nende punktide potentsiaalide vahe on 1 volt. 1 eV = 1,6×10-19 J Spontaanne kiirgus ­ kaasneb aatomi iseenesesliku üleminekuga kõrgemalt energiatasemelt madalamale. Stimuleeritud kiirgus ­ välise elektromagnetvälja mõjul toimuv kiirgus Laser ­ stimuleeritud kiirgusel põhinev valgusallikas. 4. teema ­ kaasaegne aatomimudel 1. Tuuma ümber liikuvad elektronid moodustavad elektronpilved, mille erinevates osades on elektroni leiutõenäosus erinev. 2. Elektronpilve piire ei ole võimalik täpselt määrata. 3. Mitme elektronkihiliste aatomite elektronkate on kihiline

Füüsika



Lisainfo

Slideshow

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun