Kiirgus ja Kiirguskaitse (0)

KIIRGUSKAITSE
Algus:
Kiirgus ja ajalugu
1895 Röntgen avastas X-kiired
1896 märked esimesest naha põletusest
1896 esmakordselt kasutati röntgenkiiri vähi ravimisel
1896 Becquerel teatas radioaktiivsuse avastamisest
1897 esimesed naha kahjustuste teated
1902 esimene rõntgenkiirtest põhjustatud vähi juhtum
1903 katsed rottidega tõestasid, et kiirgus võib põhjustada leukeemiat ja
steriilsust
1911 esimene teatatud leukeemia ja kopsuvähi juhtum, mille puhul osati
seostada seda töö käigus saadud kiiritusega
1911 94 kasvaja juhtumit tehti teatavaks Saksamaal (50 neist olid
radioloogid)
Kiirguskaitse:
Radium Luminous Materials Company New
Jersey's (USA), 1915: "raadiumilõuad"
1898. detsembriks olid Marie ja Pierre Curie
eraldanud puhta raadiumi
esimene radioloogide kongress Londonis,
1925
Rahvusvaheline Radioloogilise Kaitse
Komisjon (ICRP), 1928
alates 1950-ndatest lisandus
tuumaenergeetika
Kiirgus:
Vaatamata kiirguse kasutamisele paljudel
elualadel, on paljud mures kiirguse poolt
tekitatavate efektide osas
Elanikkond muretseb nende igapäevast elu
mõjutada võivate õnnetuste või avariide
pärast.
Peamised kiirguse kasutamise
alad:
Meditsiin
- röntgendiagnostika
- tuumameditsiin
- radioteraapia
Tööstus
- Tööstuslik radiograafia
- Tööstuslik kiiritamine
Põllumajandus/Veemajandus
Teadus
Koolitus, jne.
Olematu risk
Kuna stohhastiliste efektide korral on ka
kõige väiksema doosi korral olemas mingi
risk, et see doos võib põhjustada vähi tekke,
siis järelikult tuleb kiirguskaitse korraldamisel
leppida mingi riski tasemega.
Olematu risk ei ole lahendus!
Ennetamine
Tegemist on ebakindla olukorraga -
ennetamine on vajalik
eetiline
Valmisolek sotsiaalseks vastututustundeks
Pragmaatiline viis hoida riske normaalsel
tasemel
Reguleeriva süsteemi eesmärk:
Regulatiivse süsteemi peamine eesmärk on
tagada piisavad kaitsestandardid nii
elanikkonnale kui ka keskkonnale, et kiirguse
kasutamisest tingitud kahju oleks minimaalne,
samas aga ei saa kahjustatud kiirgustegevus
ise.
Kiirguskaitse põhieesmärgiks on:
deterministlike efektide vältimine ja
stohhastiliste efektide tõenäosuse piiramine.
Õigustatud kiirgustegevuses:
kiiritatud isiku riski piiramine, hoides
isikudoose allpool kehtestatud piirmäärasid
kiirgusallikaid hoitakse ohututena, piirates
nendest kindlasti saadavaid ja ka
potentsiaalseid kiirgusdoose, hoides
saadavad doosid, nende tõenäosuse või
kiiritatavate inimeste arvu nii väikese kui see
olemasolevates tingimustes mõistlikult on
saavutatav.
Rahvusvahelised organisatsioonid:
ICRP
International Commission on Radiological
Protection
Rahvusvaheline Radioloogiakaitse Komisjon
UNSCEAR
United Nations Scientific Committee on the Effects
of Atomic Radiation
ÜRO Kiirgusefektide Teaduslik Komitee
IAEA
International Atomic Energy Agency
Rahvusvaheline aatomienergiaagentuur
ICRP:
Sõltumatu organisatsioon, mida
finantseeritakse peamiselt
annetustest, mida saadakse nii
rahvusvahelistest organisatsioonidelt
kui ka rahvuslikelt pädevatelt
asutustelt, kelle huvide sfääri kuulub
kiirguskaitse
On alati olnud nõuandev
organisatsioon
Eesmärk on standardite tootmine, et
kiirguse kasutamisest oleks võimalik
saada kasu ilma suurte ohtudeta
VARASEMAD SOOVITUSED
Recommendations of ICRP
Alguses - nähtavate kahjustuste vältimine
sügavdoos (> 1 cm) 300 mrem/nädal = ~ 150 mSv/a
madaldoos (0.007 cm) 600 mrem/nädal = ~ 300 mSv/a
No 1/2 (1959) - geneetilised efektid
sügavdoos 5 rem/a = 50 mSv/a
No 26 (1977) - geneetilised efektid pole oht; vähiteke on põhioht ­
stohhastilised efektid ­ kiirgus- ja koefaktorid ­ sise- ja väliskiirituse summa
efektiivdoos 50 mSv/a
No 60 (1991) - väga keeruline süsteem; erinevused erinevate rakenduste
vahel; vähiteke on 4x allahinnatud
efektiivdoos 20 mSv/a (100 mSv/5a, No XX (2005)? - arutatakse 11th IRPA Conference, Madrid, 2004. Avaldatakse
2005
ÜRO Teaduslik komitee:
UNSCEAR
Asutati 1955
Ainukene organ ÜROs kellel on mandaat
hinnata kiirgustasemeid ja kiirguse poolt
tekitatavaid efekte. Need hinnangud on
teaduslikuks aluseks standardite välja
töötamisel.
Rahvusvaheline Aatomenergia
Agentuur (IAEA):
Statuut võeti vastu 1956
peakorter asub Viinis
133 liikmesriiki
Eesti ühines 1992
peamiselt nõuandev organisatsioon
www.iaea.org
IAEA:
Peamised eesmärgid
Tagada, et kiirgusallikaid
kasutatakse mittesõjalistel
eesmärkidel
Ohutuse propageerimine
Tehnoloogiate arendamine
Rahvusvahelised
standardid
põhitõed
nõuded
juhendid
Risk ja kasud:
Basic Safety Standards
(BSS):
Ühiskonna poolt
aktsepteeritavad kiirgusriskid
on otseselt sõltuvad
saavutatavatest kasudest.
Põhimõtted:
Kuidas leida tasakaal saavutatavate hüvede ja kahjude
osas
õigustus
optimiseerimine
Limiteerimine
- Kuidas rakendada seadusandlikke nõudeid
ennetamine
- Kuidas organiseerida
Kiirgustegevus ja sekkumine:
Kiirgustegevus on igasugune inimtegevus,
millega võib kaasneda inimest ohustav
kiiritamine
Sekkumine on aga ülemäära suure doosi
saamise situatsioonis rakendatavad
meetmed
Kiirgustegevuste ja sekkumiste
jaoks kehtivad järgnevad
põhimõtted:
kiiritust tekitav või selleks võimeline kiirgustegevus
on vastuvõetav ainult siis, kui ta annab kiiritatud
indiviididele või ühiskonnale piisavalt selliseid
hüvesid, mis kaaluvad üles tegelikud või võimalikud
kiirguskahjustused (kiirgustegevuse õigustus);
kõigi kiirgustegevuste poolt tekitatavad isikudoosid
ei tohi olla suuremad kindlaksmääratud doosi
piirmäärast (isikudooside piiramine);
kiirgusallikad ja seadmed peavad olema varustatud
olemasolevates tingimustes parimate kaitse ja
ohutusvahenditega, et kiirituste suurus, nende
tõenäosus ja kiiritatavate inimeste arv oleks nii väike
kui see mõistlike kulutustega on saavutatav,
arvestades nii sotsiaalseid kui ka majanduslikke
tegureid, ja et saadavad doosid ning kaasnevad riskid
oleksid piiratud (kaitse ja ohutuse optimeerimine, nn.
ALARA printsiip);
sekkumisega tuleb vähendada kiirgustegevusse
mittekuuluvate kiirgusallikate poolt põhjustatud
kiiritusi, kui see on õigustatud ja sekkumismeetmed on
optimeeritud.
Riiklik kiirguskaitse:
Valitsus peab nudeid rakendama ja
tavaliselt on selleks nn. Volitatud Asutus
valmisolek kiirgusohutuse tugevdamiseks
riigivõim peab kindlustama radioaktiivste
ainete võimaliku kuhjumise avastamise
keskkonnas
tegelema kiirguskaitse ja kiirgusohutuse
alaste asjatundjate koolitamisega
Riiklik infrastruktuur peab pakkuma selliseid
kiirguskaitsealaseid teenuseid, mida ei suuda
teha isikud, kes on lubatud kiirgusega
tegelema: isikudosimeetria, keskkonnaseire
ja kiirgusmõõteriistade kalibreerimine ning
nende omavaheline võrdlemine, samuti
kutsekiirituse registri pidamine ja kasutatava
aparatuuri usaldusväärsuse hindamine
Kiirguskeskus (http://www.kiirguskeskus.ee/)
Aluspoliitika
kohustus tagada asjakohane minimaalne kaitsetase kiiritatavale isikule
ja ühiskonnale, kui kiiritus on ärahoitav või kontrollitav
põhimureks stohhastilised efektid, seega isiku kahjustuse tõenäosus
võrdeline doosiga. Väikeste dooside risk ­ tagada parem kaitsetase
isikuid kiiritab looduslik taustakiirgus ja kontrollitavad allikad.
Looduskiiritus on 2,4 mSv/a + väikesed lisadoosid allikatest, millest osa pole kontrollitavad või
ärahoitavad, suurusjärgus mõned mSv/a, vähem kui deterministlike efektide läved
kontrollitavad allikad
Soovitusi rakendatakse ainult olukordade suhtes, kus kiirgusallikat v. kiiritusrada saab kontrollida. Iga allikas eraldi
käsitletav ja ükski eraldivõetav kaitsetegevus ei toimi isiku kogudoosile
allikas kõrvaldatakse (exclusion) regulatsioonist, kui:
­ tekitatud doos on tühine
­ doosi ja kontrollimisraskuste kombinatsioon nõuab
Isikutel deterministlikke efekte tekitavate üksikkiirgusallikate kaitset
käsitletakse väljaspool üldist kaitseskeemi
Vastavalt Kiirgusseadusele
jaotatakse kiiritus järgmistesse
alagruppidesse:
kutsekiiritus
looduskiiritus
elanikukiiritus
meditsiinikiiritus
avariikiiritus
Õigustus
Mitte ükski kiirgustegevus või allikas ei ole
aksepteeritud kui see tegevuse tulemusena
saadav kasu inimestele või ühiskonnale
tervikuna ei ole suurem kui see kahju, mida
kiirguse kasutamine võib tekitada.
Doosi piirmäärad
Tolerantsuspiirid, mida kasutatakse doosi ja
sellega seotud riski puhul
Mitte aktsepteeritav
Tolereeritav
Aktsepteeritav
Piirmäärade kaks tähendust:
Tagab, et ei esine deterministlikke efekte
Tagab, et stohhastiliste efektide tekkimisega
seotud risk on sotsiaalselt tolereeritav
Kiirgustöötajate doosipiirmäärad:
Kiirgustöötajate Ülemine
Ülemine piir
piir tolereeritavale
tolereeritavale
aastane doosile
doosile
piirmäär 11 Sv/eluea
Sv/eluea jooksul
jooksul
(mSv) (50 aastat)
(50 aastat)
500
50
50 mSv/aastas
mSv/aastas ja
ja
1934 100
100 mSv/5
mSv/5 aasta
aasta jooksul
jooksul
150
50 1950
1900 ICRP 1950 1958 1990
(1928)
X
Deterministlike efektide piiramine Tolereeritava riski otsimine (stohhastilised efektid)
Doosi piirmäärad:
Doosi piirmäär
Kiirgustöötaja Elanikkond
Efektiivne doos 20 mSv/a* 1 mSv/a*
Aastane ekvivalent doos
silmaläätses 150 mSv 15 mSv
nahas ja jäsemetes 500 mSv 50 mSv
Optimiseerimine:
... võimalikud vahendid optimeerimiseks
isikudoosid
Kiirgusdoosi saavate inimeste arv
Kõike faktoreid tuleb hoida nii madalatena kui
on võimalik võttes arvesse erinevaid
majanduslikke ning sotsiaalseid faktoried.
Ohumärgis kinnitatakse:
kinnist kiirgusallikat sisaldavale seadmele
statsionaarse kiirgusallika vahetusse lähedusse
ruumi uksele, kus asub ioniseeriva kiirguse allikas
või ioniseerivat kiirgust tekitav elektriline seade
laboratooriumi uksele, kus radioaktiivset ainet
kasutatakse lahtise kiirgusallikana
radioaktiivse aine ja radioaktiivsete jäätmete
hoiukoha ustele ning radioaktiivsete jäätmete
kogumise anumatele
Kontrollitavates ruumides:
Ei tohi süüa, juua või suitsetada
Kõik haavad tuleb enne ruumi sisenemist
katta veekindlalt. Lahtised haavad kujutavad
endast otsest teed vereringe saastamiseks
Ruumis saadud haavadest tuleb kohe
teatada vastutavale isikule
Harilike taskurätikute asemel tuleb kasutada
ühekordseid
Detektorid:
Seadused
Kiirgusseadus
Keskkonnajärelvalve seadus
Kiirguskeskus:
Kiirguskaitse osakond
- Väljastab kiirgustegevuslubasid, nõustab ja
kontrollib, osaleb seadusandlike aktide
väljatöötamises
Kiirgusseire osakond
- Korraldab keskkonna radioaktiivsuse seiret,
kiirgustöötajate dooside monitooringut,
looduskiirguse uuringuid, elanike dooside
hindamist, tagab varajase hoiatamise võimaliku
kiirgusohtliku hädaolukorra puhul