on grupisisese liikme asemel grupiväline liige. Kui sotsiaalne võrdlus on võimalik, siis võistlushimu on suurem koos grupivälise liikmega. Kui sotsiaalne võrdlus on võimalik, vahendab võistlushimu seost partneri sotsiaalse kategooria ja soorituse vahel. Eksperiment 2: kirjeldus 110 naisüliõpilast, kellele maksti Arvutamisülesanded Täpitesti põhjal moodustati grupid Eksperiment 2 2 x 2 grupid + 1 Sotsiaalne võrdlus Grupisisene liige, grupiväline liige Öeldi, et antakse tagasiside Teine liige alati parem ülesande lahendamisel Eksperiment 2: hüpotees Madalamate tulemustega indiviidid pingutavad rohkem ja töötavad paremini, kui nad saavad võrrelda oma sooritust teiste sooritustega. Kui sotsiaalne võrdlus on võimalik, siis indiviidid pingutavad rohkem ja töötavad paremini, kui paariliseks on grupisisese liikme asemel grupiväline liige.
kooslused Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast, sellest 40% on rabade all Ökoloogilise tasakaalu säilitamise seisukohast on looduslikel turbaaladel oluline tähtsus orgaanilisel süsinikul 2000a. Alustati kaitsealade võrgustikku NATURA 2000 rajamist Toiduvõrgustik rabas Video Kakerdaja rabast https://www.youtube.com/watch?v=l96BIiGsR4I Rühmasisene tööjaotus Tööülesanneteks olid informatsiooni kogumine, info töötlemine ja grupisisene arutelu, illustratsioonide otsimine ja ettekande ettevalmistamine Grupi liikmed tegid võrdselt tööd ning toimus sujuv koostöö Kasutatud kirjandus http://www.ket.ee/ https://et.wikipedia.org/wiki/Raba https://loodusegakoos.ee https://www.youtube.com/watch?v=l96BIiGsR4I https://www.google.com/maps/ http://agrt.emu.ee/pdf/2016_1_kolli.pdf TÄNAME KUULAMAST
Loogiline konfliktolukorras käitumise mudel, aga tavaliselt käitume me täpselt vastupidi: Tegutsemine Olukorra hindamine Tegutsemise läbimõtlemine Konfliktidest üldiselt: Eesmärgikonflikt Arvamuste konflikt Tunnete konfliktid Konfliktid erinevad ka selle poolest kui palju on neisse kaasatud inimesi, osapooli: Isikusesisene konflikt Isiksustevaheline konflikt Grupisisene konflikt Gruppidevaheline konflikt Organisatsiooni- konflikt Konflikt- on protsess alguse ja lõpuga. 2. Konflikt 1.Konfliktieelne periood 3. Konfliktijärgne periood Kasutatud kirjandus: Suhtlemispsühholoogia, Merle Nurmoja 2002, Sisekaitseakadeemia Sotsiaalpsühholoogia alused, Nicky Hayes http://tnk.tartu.ee/0konfliktist.html Aitäh tähelepanu eest!
Järgmisel päeval mind koondati sõnadega õnneks oled tänaseks töötanud siin 4,7 aastat ja me ei pea sulle maksma 6 kuu kompensatsiooni, vaid nelja kuu oma. Edasi vältas 6 kuu pikkune töövaidlus, millest ,,võitjana" väljusin. Seda küll kohtulahendi osas, kuid minu südames on teadmine, et mõlemad osapooled jäid antud võitluses siiski kaotajateks. 1. Konflikti osapoolteks olid raamatupidamisosakonna töötajad. Seega oli konflikt grupisisene 2. Konflikt oli primaarne, sest osapooled olid põhiküsimustes isiklikult puudutatud ja huvitatud. 3. Konfliktide põhiküsimused: välja ütlemata ja mitte jagatud eesmärgid; erinevad eesmärgid, visiooni puudumine; suhtlemise ja info puudus; halb töökorraldus ja meeskonnatöö; kindlaksmääramata struktuur, reeglid; kohustused, ebaselged rollid; isiksustevaheline ebakõla, erimeelsused generatsioonide vahel. 4
Saavutatakse LAi süstimisega epiduraalruumi. Sünteetiliste LAide kõrvaltoimed Ülitundlikkusreaktsioonid Seotud Na+-kanalite blokaadiga KNSis, kardio-vask. süsteemis, silelihastes, ganglionides ja neuro- muskulaarsel lõpp-plaadil. Ülitundlikkusreaktsioonid Kõrvaltoimetest on sagedasem allergia, mis võib väljenduda allergilise dermatiidi või bronhospasmina. Allergia esineb sagedamini (peaaegu eranditult) estrite suhtes. Ülitundlikkusreaktsioonid Grupisisene ristuv allergia, samuti võib esineda ristuv allergia paraaminobensoehappega. Allergia võib esineda ka preparaatide koosseisu kuuluvate abiainete suhtes. Na+ kanalite blokaad Peale perifeerse närvisüsteemi blokeerivad erutuse ülekande ka KNSis, veg. NSi ganglionides, neuromusk. lõppplaadil ja kõikides lihastes (s.h. müokardis). Toime tugevus on proportsionaalne kontsentratsiooniga veres. Toime KNSi Kliinilisel kasutamisel on sagedaseim kõrvaltoime unisus.
* lõppväärtused - eelistatud lõppeesmärgid Isiksustevaheline konflikt ON LEVINUIM KONFLIKTI AVALDUMISE TASAND tekivad siis, kui kaks või enam inimest tunnetavad omavahelist vastasseisu, mida põhjustavad huvide vastandlikkus, hoiakud, väärtused või käitumine tervikuna. tekib sageli, kuna inimesed lihtsalt ei suuda või ei taha koos töötada ja põhjuseks tuuakse omavaheline sobimatus-erinevad vaatenurgad, väärtushinnangud, muutused organisatsioonis. Grupisisene konflikt Grupisisesed lahkhelid tekivad kahe või enama grupiliikme kokkupõrke tagajärjel. Põhjusteks on sageli ülesande ebaselgus, kahemõttelisus või väärtõlgendamine, erinev arusaamine eesmärkidest aga ka informatsioonilevikuga seotud probleemid. Omavaheliste arusaamatuste kulgu võimendab või tasandab grupisisene õhkkond ja grupiprotsessid. Grupisisese konflikti põhjuseks võib olla selle liikmete vastastikune sõltuvus ning kui
isegi, et ehk varemgi) ja arvatavasti lõpeb surmaga. Suhtlemisoskust peetakse üheks olulisemaks oskuseks, mida eriti hästi peavad oskama inimesed, kes juhivad teisi. On kindlaks tehtud, et organisatsioonides kulutavad inimesed ligikaudu 75% ajast omavahelisele suhtlemisele, seetõttu pole ka imekspandav, et enamiku organisatsiooniliste probleemide tegelik põhjus on halb kommunikatsioon või kesised suhtlemisoskused. Efektiivne suhtlemine, s.h inimestevaheline, grupisisene, gruppidevaheline, organisatsioonisisene või organisatsiooniväline, on organisatsiooni eduka toimetuleku oluline komponent. Enamlevinud probleemid, millega suhtlemises tuleb arvestada, on järgmised: pooled räägivad üksteisest mööda; üks pool ei kuula teist või ei saada teineteisest aru. Efektiivne suhtlemine on hea suhtlemine ja see kujuneb mitme oskuse koostoimes. Robert Bolton (1979) käsitleb suhtlemisoskust viie teguri koostoimes kujuneva nähtusena: 1
huvitav protsess. Seotud on see ühiste tegemiste ja läbielamistega. Ektravertsuse testi tulemuste põhjal saab väita, et sõbralikkus on keskmine, mis kajastub ka sõprade hulgas, kuid seltskondlikkus ja esiletükkivus on suhteliselt kõrged. See näitab minu soovi olla nähtav ja kuuluda kindlasti gruppi. Kuid spetsiaalseid pingutusi selleks ma ei tee. Kui olla piisavalt tunnustatud eraelus, tööalaselt või koolis, siis tekib seltskondlikkus loomuliku suhtlemisega. Grupisisene olemine tööalaselt on seotud puhtalt ametikohustustega. Selles keskkonnas, kus ma töötan, on enam hinnatud ametialane professionaalsus. See on tingitud sellest, et inimesed ümberringi on motiveeritud ja väga kõrgete egodega. Tegu on loomeinimestega, kus paratamatult põrkuvad tundlikud loomused ja konfliktid on kerged tekkima. Sellepärast ei ole ka väga märgatavaid ja tugevaid, kõiki mõjutavaid, gruppe tekkinud. Tööalaselt tuleb avatus
· dekodeerimine- märkide lahtimõtestamine tähendustesse, · kontekst- taustsüsteem,milles toimub suhtlemine. 6. Tähenduse komponendid (denotatiivne, konnotatiivne) Denotatiivne- tähenduse esemeline, materiaalne külg. Konnotatiivne- tähenduse emotsionaalne, kogemuslik külg. 7. Suhtlemise tasandid (intrapersonaalne, diaadiline jm) 1. Intrapersonaalne- enamasti sisekõne vormis, 2. Diaadiline- enamasti spontaanne ja mitteformaalne, 3. Grupisisene- grupp peab olema piisavalt väike kontaktide loomiseks, suhtlemine ei katke kui inimest kõrval ei ole. 4. Organisatsioonisisene- enamasti formaalne, 5. Massikommunikatsioon- kõneleja ja vastuvõtja on eraldatud ajas ja ruumis. 8. Kommunikatsioonivahendid, nende jagunemine Verbaalsed (sõnalised), Mitteverbaalsed (kõnelised) 9. Mitteverbaalse vahendite jagunemine ja kasutamine · paralingvistilised-hääle tämber, intonatsioon
Komponendid: Kommunikaator info edastaja Retsipient info saaja Märk tähenduslikku sisu omav sõnaline või mittesõnaline ühik Kodeerimine tähenduste tõlkimine märkidesse Dekodeerimine märkide lahtimõtestamine tähendustesse Kontekst taustsüsteem, milles toimub suhtlemine Suhtlemise tasandid (intrapersonaalne, diaadiline jm) Kommunikatsiooni liigitus: Intrapersonaalne- enamasti sisekõne vormis Diaadiline enamasti spontaanne ja mitteformaalne Grupisisene grupp peab olema piisavalt väike kontaktide loomiseks, suhtlemine ei katke kui inimest kõrval ei ole Organisatsioonisisene- tavaliselt formaalne Massikommunikatsioon- kõneleja ja vastuvõtja on eraldatud ajas ja ruumis 5. Kommunikatsioonivahendid, nende jagunemine Verbaalsed (sõnalised) Mitteverbaalsed (kehakeel): Paralingvistilised hääle tämber, intonatsioon Ekstralingvistilised hääle tugevus, artikulatsioon, tempo Visuaalsed - silmside Miimika näoilmed
Komponendid: Kommunikaator info edastaja Retsipient info saaja Märk tähenduslikku sisu omav sõnaline või mittesõnaline ühik Kodeerimine tähenduste tõlkimine märkidesse Dekodeerimine märkide lahtimõtestamine tähendustesse Kontekst taustsüsteem, milles toimub suhtlemine 5. Suhtlemise tasandid (intrapersonaalne, diaadiline jm) Kommunikatsiooni liigitus: Intrapersonaalne- enamasti sisekõne vormis Diaadiline enamasti spontaanne ja mitteformaalne Grupisisene grupp peab olema piisavalt väike kontaktide loomiseks, suhtlemine ei katke kui inimest kõrval ei ole Organisatsioonisisene- tavaliselt formaalne Massikommunikatsioon- kõneleja ja vastuvõtja on eraldatud ajas ja ruumis 6. Kommunikatsioonivahendid, nende jagunemine Verbaalsed (sõnalised) Mitteverbaalsed (kehakeel): Paralingvistilised hääle tämber, intonatsioon Ekstralingvistilised hääle tugevus, artikulatsioon, tempo Visuaalsed - silmside Miimika näoilmed
Kontekst taustsüsteem, milles toimub suhtlemine 6. Tähenduse komponendid (denotatiivne, konnotatiivne) Denotatiivne (skeemil konnotatiivse sees) tähenduse esemeline, materiaalne külg Konnotatiivne tähenduse emotsionaalne ja kogemuslik külg 7. Suhtlemise tasandid (intrapersonaalne, diaadiline jm) Kommunikatsiooni liigitus Intrapersonaalne- enamasti sisekõne vormis Diaadiline enamasti spontaanne ja mitteformaalne Grupisisene grupp peab olema piisavalt väike kontaktide loomiseks, suhtlemine ei katke kui inimest kõrval ei ole Organisatsioonisisene- tavaliselt formaalne Massikommunikatsioon- kõneleja ja vastuvõtja on eraldatud ajas ja ruumis Inimestevahelised suhted erinevad kvalitatiivsete tasemete poolest : Kultuuri tasandi reeglid - suhtlemist reguleerivad reeglid, mis on teada ja mida järgivad kõik antud kultuuri liikmed
Seega hõlbutab käitumine kõiki inimese aktiivsuse või passiivsuse avaldumise vorme. Mida ütleb sotsiaalsest käitumisest Parsons? Talcott Parsons (1902 1979) ameerika sotsioloog: Sotsiaalne süsteem tervik, mis koosneb omavahel seotud osadest ning millest igaüks täidab olulist rolli ühiskonna säilitamiseks Osad on omavahel seotud sidemetega Oluline on idee, et iga gruppi või ühiskonda hoiab koos harmoonia või tasakaal struktuuri osade vahel Grupisisene väärtuskonsenses ehk grupiliikmetel on ühised eesmärgid eesmärkide ja nende saavutamise osas. Väärtusedühised arusaamad heast ja soovitavast Ühiskonnas on olemas teatud süsteemid, ühiskond on seotud spetsiifiliste seostega. Mis on sotsiaalne suhe? Sotsiaalne suhe on kestev seos kosluste ja inimeste vahel ning tuleneb nende kestvast ühistegevusest. Milliseid sotsiaalse suhte ideaaltüüpe toob välja Max Weber? Seletage neid lahti.
2. Keelpillid õõnes korpus SÜMFOONIAORKESTRI STRUKTUUR 1) Puupuhkpillid (Fl, Ob, Kl, Fag, + Sax) 2) Vaskpuhkpillid (Cor, Tpt, Trb, Tuuba) 3) Löökpillid Lisapillid: Harf, Celesta 4) Keelpillid ( I ja II Vl, Vla, Ts, Kb) 2-ne koosseis : 2 Fl, 2 Ob jne. Tromboone kasutati esimesena Beethoveni 5 sümf IV osas. Keelpillid jagatakse pultideks. SÜMFOONIAORKESTRI PAIGUTUS Charles Ives [Aivs] Kasutas einevaid paigutusi. PUUPUHKPILLID Grupisisene kõlavärv on palju varieeruvam. PPP kvintett kõlab paremini laias seades. Dubleerida keelpille, et võimendada harmooniat. Puupillidele anda palju soolo bassaase. Erinevad seadete võimalused * üksteise peal * põimitud * sulustatud * kattuv FLÖÖT Flööt on üks vanimaid muusikainstrumente. Põikflöödi sünnikodu on Kesk-Aasia. Sealt edasi liikus Hiinasse (TI) ja Indiasse (VANSHA, BANSURI). Egiptuses oli NAI (kasutatakse ka tänapäeval)
_ Liigikaaslastega suhtlemiseks _ Ohust teadasaamiseks _ Partneri leidmiseks _ Territooriumi kaitsmiseks _ Saagi leidmiseks Puudutused _ Sotsiaalsete sidemete loomine järglaste ja liigikaaslastega _ Tugevdab sotsiaalseid sidemeid _ Hügieen _ Toidu leidmine _ Info keskkonna kohta 41. Sotsiaalsete gruppide sisesed suhted _ Isasloomad omavahel _ Emasloomad omavahel _ Isasloom- emasloom _ Vanem- järglane _ Noorloomad omavahel _ Erinevat liiki loomad _ Loomad- inimesed 42. Grupisisene suhtlemine ja seda mõjutavad tegurid 43. Sotsiaalsete gruppide suurust mõjutavad tegurid _ Aastaaeg _ Loomaliik _ Kiskjad _ Võistlus erinevate hüvede pärast _ Tõug ja temperamenditüüp _ Termoregulatsioon 44. Sotsiaalne agressioon, hierarhia. Inimese vastu suunatud agressioon Inimese mõju loomade sotsiaalsele käitumisele Domineerimine _ Liigne sotsiaalne sõltuvus _ Valesti suunatud seksuaalne käitumine
Teade märkide kogum, mida kommunikaatorid jagavad Kodeerimine tähenduste tõlkimine märkidesse Dekodeerimine märkide lahtimõtestamine tähendustesse Kontekst taustsüsteem, milles toimub suhtlemine Kanal teate (sõnumi) vahendamise viis Suhtlemise tasandid (intrapersonaalne, diaadiline jm) Intrapersonaalne- enamasti sisekõne vormis Diaadiline enamasti spontaanne ja mitteformaalne 1 Grupisisene grupp peab olema piisavalt väike kontaktide loomiseks, suhtlemine ei katke kui inimest kõrval ei ole Organisatsioonisisene- tavaliselt formaalne Massikommunikatsioon- kõneleja ja vastuvõtja on eraldatud ajas ja ruumis Inimestevahelised suhted erinevad kvalitatiivsete tasemete poolest Kultuuri tasandi reeglid - suhtlemist reguleerivad reeglid, mis on teada ja mida järgivad kõik antud kultuuri liikmed.
Hoolitseb, et sihid muudetaks, kui olukord nõuab. 29. Juhtimise võrkmudel Võrkmudel on ülesehituselt sarnane hierarhilisele mudelile. Mõnevõrra on avardunud omaniku ja alluva mõisted ja võimalused. Alluval võib võrkstruktuurilises andmebaasis olla mitu omanikku ja mitu alluvat. See põhjustab mõne kirje lisamisel või kõrvaldamisel baasist palju ümberkorraldusi. (Athena e ülesandele orienteeritud) 30. Valdkonnad, mille eest vastutab organisatsioonis juht * Grupisisene atmosfäär ja suhted * Grupis osalemise aktiivsus* Eesmärgi seadmine * Tööjaotus * Otsustamine * Otsene juhtimine * Konfliktide reguleerimine 31 . Edukale juhile vajalikud oskused ·Grupisituatsiooni juhtimise oskus · Grupinõupidamiste läbiviimise oskus ·Delegeerimisoskus ·Tagasiside andmise oskus ·Meeskonnaliikmete individuaalse juhtimise oskus ·Töögrupi dünaamika analüüsimise oskus ·Töötajate omaduste hindamise oskus ·Meeskonnaliikmete valik
Visioon ideaal, mille poole org püüdleb. Visioon kirjeldab tegevuskeskkonda pikemas perspektiivis ja oma org. kohta selles. 15. Erinevad infokanalid ja nende kasutamine organisatsioonis · Ametlik - peamiselt kirjalik suhtlemine, suhtlemisvõrgustik range ja seotud struktuuriga · Mitteametlik peamiselt vahetu suuline kontakt ja grupisisene suhtlemine, suhtlemisvõrgustik toimib vastavalt isiklikele eelistustele ning kujuneb sageli spontaanselt Info kanal Tagasi-side Suhtlemis-tüüp keel sisukus Kõrge Näost-näkku Otsekohe Isiklik Kehakeel + sõnad madal Telefon Kiire Isiklik Sõnad
T. Parsons on kõige paremini tuntud struk.funk koolkonna esindaja. Temalt ka sots.süsteemi mõiste ehk sots.süsteem on tervik, mis koosneb omavahel seotud osadest, millest igaüks täidab oma olulist funktsiooni terviku säilitamiseks. Osad on ühendatud sidemetega, mis kergendavad ülesannete täitmist (nt Ammerika perekond isa tööl, ema kodus lastega). Struk.funk lähenemise juures on oluline, et gruppi või ühiskonda hoiab koos harmoonia või tasakaal. Grupisisene sotsiaalne kord toetub grupi liikmete vahel sõlmitud väärtuskonsensusele., kokkuleppele grupi eesmärkide ja nende saavutamiseks valitava õige tee osas. R.K. Merton jälgib sots.struktuuri etteaimatavat mõju inimkäitumisele. Reeglid, mis kehtivad süsteemile tervikuna, peavad kehtima ka süsteemi üksikute osade, inimeste suhtes. Avalik funktsioon viitab ,,avatud, määratletud või kavatsetud eesmärkidele", varjatud funktsioon tähendab aga ,,ootamatuid ja ettekavatsemata tagajärgi".
vahel ja see ei lope enne kui kõik õhiskonna liikmed on koos tootmisvahendite oamnikud. Weber Versteheni (mõistmise ) meetod- see termin viitab võimele kujutleda maailma sellisena millisena võiksid näha seda teised inimesed ning mõistma sotsiaalset tegelikkust nende seisukohalt, kes seda kogevad. Parsons struktuur- funktsionalistlik teooria tähtsaks elemendiks idée,et gruppi või ühiskonda hoiab koos harmoonia ja tasakaal strukutuuri osade vahel, mida nim funktsionaalseteks suheteks. Grupisisene sotsiaalne kord toetub grupi liikmete vahel sõlmitud kehtivale väärtuskonsensusele. Mertoni keskastme teooria- kijutab endast funktsionaalanalüüsi rakendusi piiratud valemi suhtes ja jälgib sotsiaalse struktuuri etteaimatavat mõju onimkäitumisele. Mertoni Funktsionalismi kriitika a)ei saa seletada kõike üheainsa mudeliga, sest ideed on liiga üldised ja tegelik elu ei mahu ühe teooria raamidesse. b) teoorail on kalduvus koondada tähelepanu harmooniale, stabiilsusele, sotsiaalsele
sõltumatu tunnus, mille alusel võrreldavad grupid moodustatakse, peab olema kategooriline tunnus (järjestus- või nominaaltunnus) 5. igas grupis (igal faktori tasemel) vähemalt 2 vaatlust 6. rohkem kui 2 võrreldavat gruppi H0 1 =2 = =k = , faktori mõju puudub H1 :leidubi 0, faktoril on mõju Hüpoteeside kontrollimine dispersioonanalüüsi puhul toimub läbi tunnuse dispersiooni osadeks lahutamise SS=SS1+SS0 SS1- gruppidevaheline hajuvus (keskruut) SS0-grupisisene hajuvus(keskruut) Koguhajuvuse vabadusastmete arv on n-1. Gruppidevahelise hajuvuse vabadusastmete arv on k-1 Grupisisese hajuvuse vabadusastmete arv on n-k Analüüsi on kaasatud k gruppi, vaatluste arv on n. Kui dispersioonid erinevad, siis tuleb uurida, millistes gruppides. Selleks tehakse post hoc test(ANOVA- Bonferroni test). Tärnikesega on need, kus sig on alla 0,05- oluline erinevus. AEGRIDADRE ANALÜÜS Aegrida nähtuste ajalist muutumist iseloomustav arvandmete rida
Org on kui kommunikatiivne nähtus rahatud oma liikmete kommunikatiivsele käitumisele. Vastastikune suhtlemine mitte ei peegelda org'i, vaid ONGI org. Intepretatsiooniteooria (Weick)- ebakindel või kahemõtteline olukord motiveerib org'i liikmeid uusi suhtlemisviise otsima. Seega vähendatakse määramatust suhtlemisprotsesst, talletatud kogemuste ja nende mõistmise vahendamisel. Juhtkond saab raskete olukordadega toimetulekut mõjutada soodustades likmete omavahelist suhtlemist. Grupisisene ja gruppidevaheline suhtlemine on tähtsam kui indiviididevaheline, sest omavahelised suhted kontrollivad org'is toimuvat tõhusamalt. Suhtekorraldus- Kommunikatsiooni juhtimine ehk plaanipärane tegutsemine eesmärgiga lua ning säilitada
(Vihma 2006:47-48). 2. Isikutevaheline konflikt kujuneb siis, kui kaks või enam inimest tunnetavad omavahelist vastasseisu. Põhjuseks võivad olla hoiakud, väärtused, huvide ja vajaduste vastandlikkus või käitumine tervikuna. Isikutevahelised konfliktid on mehe ja naise, ülemuse ja alluva vahel jne. Selle tasandi konflikt on kõige levinum. Arusaamatuste põhjused on sageli emotsionaalsed ning nende konfliktide lahendamine nõuab suurt paindlikkust (Vadi 1995:128). 3. Grupisisene konflikt tekib väikeses grupis (meeskond, perekond, töörühm, klass, selts) kahe või enama grupiliikme kokkupõrke tagajärjel. Sageli on põhjuseks ülesande ebaselgus, eesmärkide erinev tõlgendamine või infoleviga seotud probleemid. Grupisisesed konfliktid võivad halvasti mõjuda grupi suutlikkusele lahendada vaidlusi ja eesmärkide saavutamisele (Vadi 1995:128; Lewicki jt 1999:31). 4. Gruppidevaheline konflikt võib olla ühingute, allüksuste, sõdivate rahvaste,
loomadel. See jaguneb erinevaiks tüüpideks: (a) mutualism - sel puhul võidavad koostööst korraga mõlemad/kõik koostööpartnerid ja üksteise petmine ei tasu ära (näiteks hundisalk, kes püüavad ühiselt põtra) (b) retsiprookne altruism - sel puhul abistab kõigepealt üks isend teist ja see vastab kunagi samaga (vampiirnahkhiired) Vangi dilemma, retsiprookse altruismi võimalikkus vangi dilemma tingimustes, tit-for-tat strateegia. Alluvussuhted ja grupisisene hierarhia. Kahest loomast, kelle puhul üks on teisest üle, nimetatakse esimest dominandiks, teist subordinaadiks. Paljudes gruppides domineerib üks tugev isane kõigi ülejäänute üle: - tal on esimesena ligipääs mistahes toidule, mille grupp leiab - tal on võimalus paarituda iga parajasti indleva emasega Jõuproovid. Väiksemais loomarühmades püsib algsete jõuproovide alusel kujunenud hierarhia edaspidi mõnda
- Eesmärgikonflikt - situatsioon, milles saavutatud seisund või tulemus osutub sobimatuks püstitatud eesmärgiga. - Tunnetuslik konflikt - situatsioon, milles mõtteid, arvamusi, ideid, väärtusi ja kujutlusi tajutakse ebasobivatena. - Tunnete konflikt - olukord, mil tunned või emotsioonid on ühitamata, piltlikult öeldes - inimesed vihastavad üksteise peale. 14 Konflikti tasemed: 1) isiksusesisene 2) isiksustevaheline 3) grupisisene 4) gruppidevaheline 5) ogranisatsioonikonflikt Isiksusesisesed konfliktid: - Lähenemine-lähenemise - indiviid peab valima positiivse lõpputulemusega alternatiivide vahel. - Vältimine-välimise - tuleb valida alternatiivide hulgast, mis kõik on ebameeldivate tulemustega. - Lähenemine-vältimine - üks ja sama nähtus on korraga meeldiv ja ebameeldiv. - Stress - kestvate ja korduvate ärritajate toimeltekkiv pingeseisund.
probleemi põhjuste kohta tekitavad tõsiseid ja raskeid barjääre probleemide lahendamisel. Kui grupiliikmetel on kasutada valed teooriad probleemi põhjuste kohta, pole võimalik asendada efektiivset strateegiat probleemi lahendamiseks. 9 Karmel Tall (Tartu Ülikool), 2011 3. Suhtlemistõkked: Grupisisene suhtlemisraskus võib olla tingitud erinevatest põhjustest. Liikmed võib-olla ei olegi head suhtlejad, mõned võib-olla hoiavad informatsiooni enda teada, et selle abil teistega manipuleerida. Võib esineda ka isikutevaheline konflikt. Halva suhtlemisvõimega grupi töö tulemuseks on vähem strateegiaid ning ebaadekvaatne mõju potentsiaalsetele tagajärgedele. 4. Oskuste puudumine: Grupiliikmetel võib puududa oskus defineerida ja lahendada probleemi. Samuti võib
· Tajutud või reaalse teise inimese juuresolekul ilmnevad inimestel märkimisväärsed muutused tunnetes, mõtetes ja käitumises. Sotsiaalne võrdlus · L. Festinger: inimestel on " tung" võrrelda oma võimeid ja mõtteid teiste endasarnaste isikutega. Referentgrupid: positiivne, negatiivne, reaalne Aktiivne võrdlus Passiivne võrdlus Võrdlus grupis · Gruppidesse sarnasuse printsiibil · Gupisisene võrdlus · Grupisisene võitlus · Grupinormid · Konformsus grupis · Inimene kui grupiloom · Sotsiaalne ärevus grupis · Gruppidevaheline võrdlus Kuuletumine autoriteedile · S. Milgrami katse 1974 · Katse näiliselt karistuse mõjust mälule. Tegelikult autoriteedile allumisest. Kaks kolmandikku katseisikutest allusid täielikult. Standford vangla katse P. Zimbardo 1971 · Situatsiooni ja rollide mõjust inimloomusele. Agressiivsus- tahtlik teise inimese
Üleühiskonnaline tasand (nt massikommunikatsioon) Institutsionaalne/organisatooriline (nt poliitiline organisatsioon või äriettevõte) Gruppidevaheline (nt kohalik kogukond) Grupisisene (nt perekond) Interpersonaalne (isikutevaheline) (nt kahekõne) Intrapersonaalne (isikusisene) (nt sisekõne ja mõtlemine) Vähe juhtumeid 3. Massikommunikatsiooni protsess Ei ole samatähenduslik massimeediaga (organiseeritud tehnoloogiad, mis teevad massikommunikatsiooni võimalikuks). Samu tehnoloogiaid saab kasutada ka teisel viisil ja vahendada samade võrgustike kaudu teisi suhteid
4. Siduv stiil – liitev huumor, kus on positiivsed sõnumid ja kasutatakse pigem pingete maandamiseks v töömeeleolu tõstmiseks, et inimesed tunneks ennast paremini, mitte alasurutuna. Huumori mõju o Vertikaalne (see mille abil juhid tööõhkkonda püüavad luua, kasutatkse ntks ka konfliktide lahendamisel) vs horisontaalne (grupisisene huumor, millega grupp ise üritab enda töösuhteid ja meeleoli positiivsena hoida) suund Juhtimine ja organisatsiooni kultuur – juhib protsesse ja suhtlemie muutub pingevabamaks. Kommunikatsioon Kohesiivsus – kokkuhoidvus/kokkukuuluvus, kui on lubatud naljad ja omad naljad siis see liidab seda töögruppi ja on
23 Konfliktitasandid lähivaates 1. isiksusesisene: vastuolu ajendite, mõtete-tunnete, väärtuste, aadete-olude, tungide-moraali vahel Nt ülemus käib närvidele, ent kuidagi ei saa talle kõike otse südamelt välja öelda Nt sooviks shaslõkki ent see maksab v palju Nt tahaks samal ajal elu nautida ja kõrgkool lõpetada 2. isikutevaheline: mehe-naise, alluva-ülema jne vahel 3. grupisisene: meeskonnas, peres, kooliklassis, töörühmas. See K on grupi arengus möödapääsmatu 4. rühmadevaheline: nt läbirääkijate meeskonnad, asutused, erakonnad, huvirühmad, ühingud, etnilised rühmad, rahvused, riigid Konflikti funktsioonid (toime olemus) - avalikustab probleemi, sunnib probleemiga tõsiselt tegelema - initsieerib muutumist, uuenemist - sunnib olema avameelne, lõpetada nägude tegemine ja enesevarjamine
Vangi dilemma puhul on petmine äärmiselt ahvatlev. Võimalik, kui loomad viibivad kaua koos, suudavad üksteist ära tunda ja petjaid karistatakse. Tit-for-tat strateegia, selle piiratus. Karistamistrateegia: esimesel korral tee alati koostööd, teistel kordadel käitu alati täpselt nii, nagu partner käitus eelmisel korral. Suurtes anonüümsetes ühiskondades hästi ei tööta, sest võib põhjustada juhuslike eksimuste eskaleerumist (nt lakkamatut veritasu). Alluvussuhted ja grupisisene hierarhia, selle kestvus. Domineerimise ja allumise tasakaalu põhjused kasu ja hinna seisukohast vaadatuna. Alluvussuhete seos soo ja vanusega, komplitseeritud hierarhilised struktuurid. Sageli pannakse äsjakujunenud loomarühmades jõuproovide alusel paika hierarhilised alluvussuhted. Alluvus kui ajutine strateegia - alles noortel ja jõuetutel isenditel, kes pole võimelised veel dominandiks pürgima, võivad grupieluviisi muud eelised siiski üles kaaluda alluvusest tuleneva hinna
mehe" ja samaaniga, kes on ainukesed ametlikult tunnustatud autoriteedid. Neid peetakse sõjakateks ja naaberrühmadega sageli vaenujalal olevateks. Rappaport väidab, et Tsembaga sõjategevuse ja rituaalide tsükli vahel on olemas loomuomane funktsionaalne seos. Iga 12-15 aastal, korraldavad tsembaga'd kaiko festival, mis kestab terve aasta ning kulmineerub kohaliku rühma vaenlastele sõja kuulutamisega. Kaiko pidustustel ohverdatakse suur hulk sigu esivanematele ja toimub grupisisene priiskav kingituste vahetamine. Tsembaga'd ütlevad, et see aastapikkune religioosne rituaal algab siis, kui on "piisavalt sigu". Rappaport leiab siiski, et Kaiko festival algab siis, kui külas on nii palju sigu, et nad hävitada rohkem (silmas on peetud põllukultuure) kui nad toodavad (liha). Seega võib Kaiko't vaadelda kui reguleerimisvahendit parasiteerivate sigade vastu. Enamgi veel, elanikkond on vähem kontsentreeritud, kui on palju sigu,
mõtlemisviis kõrge kohessiivsusega gruppides. Tajudes grupi norme ja väärtusi tuntakse end osana grupist. Grupimõtlemise sümptomid: Haavatuse illusioon meie grupp vs teiste grupp Kollektiivne ratsionaliseerimine ühtedelt tuleb idee ja jääb mulje nagu oleks kõigi oma Stereotüüpne (negatiivne) suhtumine väljaspool gruppi olijatesse me saame asjadest õigesti aru, teised mitte Uskumus ühesesse moraali tehakse nii nagu grupi arvates on õige Grupisisene tsensuur grupisisesed teisitimõtlejad eemaldatakse vms Ühtsuse illusioon Teistimõtleja halvustamine Grupp isoleerib end välisest infost Tugev liider Prosotsiaalne käitumine on igasuguse abistava käitumise ilming sõltumata motiivist; motiiviks võib olla egoism (kasu saamine), altruism (et end hästi tunda). Prosotsiaalse käitumise teooriad - Sotsiobioloogiline teooria (Dawkins, 1976) altruistlik käitumine vastuolus
Asumid suurenesid, õpiti naabritelt. Kultuuri tüüp: ajalooline. Elatusviis: maaviljelus, tööstus. Hakati maad harima. Tekkis kaubavahetus, saagi hoiustamine. Vajadus numbrisüsteemi ja kirjakeele järele. Kaubavahetus. Seadused ja võimu kogunemine pealikutele. Kultuuri tüüp: modernne. Elatusviis: tööstus. 3.5. Kuidas konfliktiteooria kultuuri arengut vaatleb/selgitab? Ühiskonna elatusviis on peamiselt määratlev tegur ühiskonna kultuurilise komplekssuse juures. Grupisisene võrdsus on võimalik vaid siis, kui napib materiaalset kultuuri ja kui enamik täiskasvanuid täidab ühiskonnas sarnaseid ülesandeid. Liigne materiaalne vara, eraomand ja kogukondlik jaotumine tekitab konflikte, ja see tähendab, et on vajalik kõrgema võimu olemasolu, kes neid konflikte ka lahendaks. 3.6. Mida nimetatakse sotsiaalseks institutsioonideks? Ühiskonna liikmete põhivajaduste struktuurid. Näiteks ühiskonna majandussüsteem,
mõtlemisviis kõrge kohessiivsusega gruppides. Tajudes grupi norme ja väärtusi tuntakse end osana grupist. Grupimõtlemise sümptomid: Haavatuse illusioon – meie grupp vs teiste grupp Kollektiivne ratsionaliseerimine – ühtedelt tuleb idee ja jääb mulje nagu oleks kõigi oma Stereotüüpne (negatiivne) suhtumine väljaspool gruppi olijatesse – me saame asjadest õigesti aru, teised mitte Uskumus ühesesse moraali – tehakse nii nagu grupi arvates on õige Grupisisene tsensuur – grupisisesed teisitimõtlejad eemaldatakse vms Ühtsuse illusioon Teistimõtleja halvustamine Grupp isoleerib end välisest infost Tugev liider Prosotsiaalne käitumine on igasuguse abistava käitumise ilming sõltumata motiivist; motiiviks võib olla egoism (kasu saamine), altruism (et end hästi tunda). Prosotsiaalse käitumise teooriad - Sotsiobioloogiline teooria (Dawkins, 1976) – altruistlik käitumine vastuolus
ole liiga kriitilised ega ka ebarealistlikult lootusrikkad. Nad on ausad iseenda ja teistega. Kõrge eneseteadvusega inimesed teavad kuidas nende tunded mõjutavad neid ennast ja teisi ning enda töötulemusi. Eneseregulatsioon - seisneb oskuses leida viis oma emotsionaalsete impulsside kontrollimiseks ja isegi suunamises kasulikku tegevusse. Isikud, kes kontrollivad oma tundeid on võimelised looma usalduse ja aususe õhkkonna. Sellises keskkonnas väheneb oluliselt grupisisene võitlus ja produktiivsus on kõrge. Andekad inimesed tunnevad seotust organisatsiooniga ja ei soovi lahkuda. Eneseregulatsiooni rahustav efekt seisneb põhjus- tagajärg seoses: mida vähem negatiivseid emotsiooniilminguid tipus, seda vähem neid on terves organisatsioonis. Lisaks sellele on kõrge eneseregulatsiooniga inimesed võimelised muutuma kooskõlas uuenduste ja muutustega organisatsioonis. Motivatsioon - Kõrge liidripotentsiaaliga inimene on motiveeritud sügavalt juurdunud
· Liidriksolemine (leadership), liidri mõju positiivne ja negatiivne · Liidri ja juhi positsioon. Liider ja juht organisatsioonis · Liidritüübid · Sotsiomeetria · SP panus juhtimiskäsitlustesse ja organisatsiooniteooriatesse Sotsioloogias lähedane konstrukt: sotsiaalne staatus (formaalne ja mitteformaalne positsioon grupis, tulenevalt rikkusest, võimust ja autoriteedist) Max Weber: kolm autoriteedi liiki Tagapõhi: grupisisene hierarhia loomariigis (dominance hierarchy). Nokkimisjärjekord. Otsus rünnata või põgeneda. Weber: autoriteedi ja võimu liigid ajaloos: Karismaatiline/Charismatic authority Traditsiooniline/Traditional authority Õiguslik-ratsionaalne/Rational-legal authority Weber areng tähendab võimu allutamist seadustele ja ratsionaalsusele. Tulemuseks isiku osakaalu vähenemine ja süsteemi rolli suurenemine.
variatiivsusest tuleneva dispersiooniga (st. gruppide või tunnuste keskmised üksteisest oluliselt ei erine). Neid kahte dispersiooni hinnangut on võimalik võrrelda F-testi abil: F-test kontrollib, kas hinnangute suhe on oluliselt suurem kui 1. gruppide vaheline dispersioon F = ------------------------------------------ grupisisene dispersioon Kui F-väärtus on statistiliselt oluline (st oluliselt suurem kui 1), võib väita, et gruppide või tunnuste keskmised on oluliselt erinevad . F-väärtuse statistilist olulisust kontrollitakse analoogselt t-testiga vastavast tabelist, kus on esitatud kriitilised väärtused sõltuvalt juhuslikkuse nivoost ja vabadusastmete arvust (Table C-6, Critical values of the F distribution). 7.3. Statistiliste testide kasutamise kohta veel üldiselt:
Nad on ausad iseenda ja teistega. Kõrge eneseteadvusega inimesed teavad kuidas nende tunded mõjutavad neid ennast ja teisi ning enda töötulemusi. Eneseregulatsioon - seisneb oskuses leida viis oma emotsionaalsete impulsside kontrollimiseks ja isegi suunamises kasulikku tegevusse. Isikud, kes kontrollivad oma tundeid on võimelised looma usalduse ja aususe õhkkonna. Sellises keskkonnas väheneb oluliselt grupisisene võitlus ja produktiivsus on kõrge. Andekad inimesed tunnevad seotust organisatsiooniga ja ei soovi lahkuda. Eneseregulatsiooni rahustav efekt seisneb põhjus-tagajärg seoses: mida vähem negatiivseid emotsiooniilminguid tipus, seda vähem neid on terves organisatsioonis. Lisaks sellele on kõrge eneseregulatsiooniga inimesed võimelised muutuma kooskõlas uuenduste ja muutustega organisatsioonis.
mõõtmine Küsimus: kas saab gruppe sundida koostööle, kas saab nende vahel konflikti tekitada? Mis toodab ühte ja teist? Tulemuseks M.Sherifi grupikonflikti teooria Robbers Cave Experiments: Sherif et al (1953, 1955, 1961) Kutsuti poisid suvelaagrisse. Kõigepealt jagati poiste seltskond kahte gruppi, grupielu korraldati kolmes staadiumis. 1. Grupid tegutsesid omaette ja prooviti toetada seda, et tekiks grupisisene meie-tunne. Kui grupi sisene tunne oli tekkinud, siis lasti grupid kokku võistlema. Spordivõistlused, tiimi-võistlused(üle jõe koos vedamine) , seati kaks gruppi võistlussituatsiooni, mille tulemusel üks grupp osutus parmaks kui teine. Kui see oli monad aega kestnud, siis hakkas tekkima sõltumata laagri juhist kahe grupi omavaheline pinge(pisivembud) Lõpuks jõudis välja mõtlemiseni, et meie poised on tublid, aga teised on pahad- vastandumine
kes saab liidriks? • Liidriksolemine (leadership), liidri mõju – positiivne ja negatiivne • Liidri ja juhi positsioon. Liider ja juht organisatsioonis • Liidritüübid • Sotsiomeetria • SP panus juhtimiskäsitlustesse ja organisatsiooniteooriatesse Sotsioloogias lähedane konstrukt: sotsiaalne staatus (formaalne ja mitteformaalne positsioon grupis, tulenevalt rikkusest, võimust ja autoriteedist) Max Weber: kolm autoriteedi liiki Tagapõhi: grupisisene hierarhia loomariigis (dominance hierarchy). Nokkimisjärjekord. Otsus rünnata või põgeneda. Weber: autoriteedi ja võimu liigid ajaloos: – Karismaatiline/Charismatic authority – Traditsiooniline/Traditional authority – Õiguslik-ratsionaalne/Rational-legal authority Weber – areng tähendab võimu allutamist seadustele ja ratsionaalsusele. Tulemuseks isiku osakaalu vähenemine ja süsteemi rolli suurenemine.
hindavad avatust. Isik, kes suudab iseennast ausalt hinnata sobib tegema samaväärseid otsustusi, mis nõuavad iseenda ja teiste võimete hindamist, organisatsiooni jaoks. Eneseregulatsioon on emotsionaalse intelligentsuse (EI) teine komponent ning seisneb oskuses leida viis oma emotsionaalsete impulsside kontrollimiseks ja isegi suunamises kasulikku tegevusse. Isikud, kes kontrollivad oma tundeid on võimelised looma usalduse ja aususe õhkkonna. Sellises keskkonnas väheneb oluliselt grupisisene võitlus ja produktiivsus on kõrge. Andekad inimesed tunnevad seotust organisatsiooniga ja ei soovi lahkuda. Eneseregulatsiooni rahustav efekt seisneb põhjus-tagajärg seoses: mida vähem negatiivseid emotsiooniilminguid tipus, seda vähem neid on terves organisatsioonis. Lisaks sellele on kõrge eneseregulatsiooniga inimesed võimelised muutuma kooskõlas uuenduste ja muutustega organisatsioonis. Uuenduste saboteerimise
kuidas iga selline sotsiaalse elu sfäär aitab kaasa ühiskonna kui terviku säilimisele? 3.1.2. Talcott Parsons (1902 1979) ameerika sotsioloog: Sotsiaalne süsteem tervik, mis koosneb omavahel seotud osadest ning millest igaüks täidab olulist rolli ühiskonna säilitamiseks Osad on omavahel seotud sidemetega Oluline on idee, et iga gruppi või ühiskonda hoiab koos harmoonia või tasakaal struktuuri osade vahel Grupisisene väärtuskonsenses ehk grupiliikmetel on ühised eesmärgid eesmärkide ja nende saavutamise osas. Väärtusedühised arusaamad heast ja soovitavast 31 Funktsionalistlik teooria 3.1.3. · Robert K. Merton (sünd.1910): Keskastme teooriad ehk reeglid, mis kehtivad ühiskonnale tervikuna, peavad kehtima ka piiratud hulga inimeste suhtes Avalikud ja varjatud funktsioonid avalikud on need, mis on ette planeeritud ja
suhtes 14. Ilves on kirjastuse Mustvalge tegevdirektor Õ Merlecons ja Ko OÜ 192 TORN Vaatlusleht Teie ülesanne on üles märkida grupisisesed toimingud ja meeleolud. Millisel viisil kujunes ülesande lahendamisel juhtimine? Milliseks kujunes tööjaotus ülesande lahendamisel? Milline oli ülesande lahendamisel grupisisene õhkkond ning kas ja kuidas see ülesande lahendamise käigus muutus? Kas kõik meeskonnaliikmed olid kaasatud eesmärgi saavutamisele? Merlecons ja Ko OÜ 193 TUUMAVARJEND Individuaalne tööleht Valitseb tuumasõja oht ning hoiatus selle kohta on juba antud. Teie grupp paikneb ühe suhteliselt väikese tuumavarjendi juures. Kui tuumarünnaku signaal antakse, peate koheselt minema varjendisse
annaabi.ee 
