Keelekasutus suhtlusportaalides (0)

Keelekasutus suhtlusportaalides
Enne uurimustöö alustamist seadsin endale sihtmärgi uurida, kuidas suhtlusportaalides suheldakse ja milline on sõnakasutus.
Igal portaalil, foorumil, blogil jms on olemas reeglid, kuid kui palju neist kinni peetakse? Sellise mõttega asusin mina uurima keelekasutust suhtlusportaalides. Külastades mitmeid suhtlusportaale leidsin, et suhtlemine nendes ei erine suuresti üksteisest.
Olgem ausad, tänapäeva inimeste oluliseks suhtluskanaliks on kujunenud internet. Seoses erinevate portaalide tekkega on suure muutuse läbi teinud ka meie oma emakeel . Inimesed on võtnud kasutusele slänge, lühendeid, et oma elu mugavamaks teha. Samuti laenatakse sõnu, väljendeid ka teistest tundud keeltest.
Levinud on arvamus, et lühenditesse uppuv internetikeel, mida noored suhtlusportaalides kasutavad, kujutab endast ohtu eesti keele säilimisele ning puhtusele. Sellises keelekeskkonnas veedavad noored ju tunde ja hiljem pole neil ehk enam tahtmistki grammatiliselt korrektsesse kirjakeelde süveneda ega seda koolis õppida.
Ehk on oma osa ka noorte kiirel elutempol. Standardkeeles kirjutades ei jõua vestlus edasi kuigi kiiresti ja võib muutuda tülikaks ning aeganõudvaks, pealegi veel ebavajalikuks, kui suheldakse lähedase inimesega.
Teades ja tundes eestlasi, eriti veel noori, võin ma kindel olla, et pooled ei tea või pole kursis suhtlusportaalide reeglitega. Ka mina olin üks neist, kes ei oleks arvanudki, et igal portaalil on olemas omad reeglid, kuidas käituda. Jah, loomulikult sellised asjad nagu ebasobilike piltide, linkide, ropendamiste jms avalikustamine , sellest teavad pea kõik, kuid kes reaalselt loeksid läbi selle pikka reeglite lehe, on väheseid. Neid, kes reeglitest tegelikult kinni hoiavad, on vähe.
Reeglite alla käivad ka keelekasutused, kus peamised on siiski kirjutatud kohasest ja mittekohasest käitumisest. Suhtlusportaalides on põhiliselt olemas kasutajad koos oma reaalandmetega, kuid on olemas ka inimesi, kes soovivad jääda teatud asjade suhtes anonüümseteks ning teevad endale varukontosid arvates, et kommenteerimine, välja ütlemine vale konto alt ei paljasta neid.
Internett on ohtik, eriti veel uue generatsiooni lastele, kellele andakse väikesest peale tehnoloogia sülle ning nad kasvavad sellega koos üles, teadmata ohte, et keegi teine võib teiselpool ekraani kirjutada nagu teismeline. Samuti kahjustab see neid nii nende õpingute kui ka kirjakeele suhtes.
Üks kõige suurem, kuid ka kõige levinuim suhtlusportaal on Facebook , kus inimesed saavad üksteisega jagada erinevate piltide, linkide, videote avastusi ning suhelda. Mida aeg edasi, seda rohkem on näha vabadust suhtlusportaalides. Inimesed ei karda jagada midagi vägivaldsemat või ebasobilikku, sest ega midagi hullemat juhtuda ei saa kui, et moderaator selle pildi lihtsalt ära keelab või kustutab. Samas on tal võimalik endale koheselt uus konto teha.
Facebook on ise samuti täis reklaame ning mänge, milles võib näha vägivalda või valet kirjakeelt.
Ainuke allikas, mis on veel säilitanud normaalse, ilusa eesti keele võib olla ainult raamat. Kuid kui me nii jätkame, siis tekib küsimus, kui kauaks ?
Mida ette võtta?
Kui emad keelavad lastel interneti võimaluse ära, leiab laps mõne muu viisi, kuidas sinna pääaseda. Sageli ei kesta see karistus kuigi kaua.
Facebook läheb tasuliseks? Pole probleemi, inimesed leiavad endale uue suhtlusportaali. Kõiki variante ette lugedes tekib üks ja seesama tupik. Midagi ei saa ette võtta. Inimesed jõuavad tehnoloogiale iga aastaga järjest lähemale, mis tähendab, et ka interneti sisu, keel ning käitumine muutub. Tehnoloogiamaailm muutub, nagu muutuvad inimesed. Võrreldes üheteistkümne aasta taguseid noori praegustega, leiame palju erinevusi. Omavahel suheldi silmast-silma rohkem kui praegu. Veedeti aega üksteise seltsis ning ei muretsetud oma Facebookis ilmuvate sõnumite ja teadete pärast. Samuti sellepärast, kas keegi on minu juttu või pilti piisavalt palju like’nud. Ehk oleks mõistlik jälle üksteisega näost-näkku kokku saama hakata ning ilusat emakeelt rääkida, siis ehk ei juhtu see, et eesti keelest saab murre või kaob üldse koos paljude teiste riigikeeltega ära ning maailma jääb vaid paarkümmend põhilist räägitavat keelt.
Midagi ootamatut enese jaoks ma ei avastanud, kuna olen selles keskkonnas suurema osa oma elust ka mööda saatnud. Noorte käitumine ning suhtlemine nendes portaalides on hakanud mind häirima küll ning seetõttu veedan üha vähem seal oma aega. Jagatav informatsioon ning videod, mis seal suuremas osas liiguvad ei rikasta ei mind ega kedagi teist.